1-24-3880/42 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise kuupäev, koht

ja asja läbivaatamise viis

30. aprill 2025, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-3880

Kohtukoosseis

Markus Kärner, Andres Parmas, Inna Ombler

Kohtuasi

Artur Seppa süüdistuses KarS § 389¹ lg 1 ja § 349 järgi

Vaidlustatud kohtulahend ja

menetluse liik

Harju Maakohtu 28. novembri 2024. a otsus,

lühimenetlus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Artur Seppa ja tema kaitsja Toomas Albi

apellatsioonid

Prokurör

juhtivprokurör Sirle Melk

Süüdistatav

Artur Seppa

isikukood 38511292710; elukoht xxx; viibimiskoht

Tallinna Vangla; varem karistatud 22.02.2022 Harju

Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 1 järgi ja 15.07.2020

Harju Maakohtu otsusega KarS § 201 lg 1 järgi;

kahtlustatavana kinni peetud 21.03.2024, Harju

Maakohtu 22.03.2024 määrusega kohaldati tõkendina

vahistamist, viibib vahi all

Kaitsja

Toomas Alp

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 28. novembri 2024. a otsus muutmata ning Artur Seppa ja tema

kaitsja apellatsioonid rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

1-24-3880

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni saab esitada üksnes advokaadi vahendusel.

Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

12. peatüki 1. jaos.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohus tunnistas Artur Seppa süüdi karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 1 ja §

349 järgi ning mõistis talle karistuseks vangistuse 3 aastat. Seda vähendati

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel 2 aastani ning suurendati

ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust

ning rahalise karistuse 2000 eurot. Karistusaeg hakkab kulgema kahtlustatavana

kinnipidamisest 21. märtsil 2024. Maakohus kohaldas A. Seppale lisakaristusena

ettevõtluskeeldu kestusega 2 aastat 6 kuud. Samuti rahuldas maakohus Eesti Vabariigi

poolt Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse ja mõistis A.

Seppalt Eesti Vabariigi kasuks välja 190 995 eurot 24 senti eurot ja tähtpäevaks tasumata

maksusummalt intress (perioodil 18.05.2020 kuni 31.12.2021 on intressi suurus 0,03%

päevas ja sealt edasi 0,06 % päevas; intressi ei arvestada perioodi 01.03.2020 kuni

17.05.2020 kohta) kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi

arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.

2. Maakohtu poolt tuvastatud maksukuritegu seisnes selles, et A. Seppa esitas ajavahemikul

30. aprill 2021 kuni 6. märts 2024 maksuhalduritele valeandmeid erinevate äriühingute

2020-2022 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (edaspidi TSD) lisadel 1 eesmärgiga suurendada

tagastusnõuet. TSD-de lisadel deklareeriti erinevatele isikutele tehtud palgaväljamakseid,

mida tegelikkuses ei toimunud. Need andmed liikusid edasi isikute füüsilise isiku

tuludeklaratsioonil (edaspidi FIDEK), mistõttu tekkis isikutel õigus nõuda tagasi

tulumaksuvabalt miinimumilt makstud enammakse. Kokkuleppel nende isikutega esitas

nende eest FIDEKid enamasti A. Seppa ise, kasutades selleks talle antud ligipääsu Smart-

ID või Mobiil-ID abil. Vastavalt kokkuleppele maksid need inimesed osa tagastatud

summast A. Seppale. Kokku suurendati sellise tegevuse tulemusel alusetult tagastusnõuet

summas 194 118,43 eurot.

3. Tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine seisnes selles, et A. Seppa kasutas perioodidel

21. november 2023 kuni 26. detsember 2023 ning 28. jaanuar 2024 kuni 6. märts 2024

korduvalt kahe isiku ID-kaarte ja PIN-koode, et nende - kui erinevate äriühingute juhatuse

liikmete - nimel e-maksuametis eespool kirjeldatud maksukuriteo tarbeks TSD-sid esitada.

Süüdistatav A. Seppa apellatsioon

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Seppa.

5. Apellant selgitab, et ZZ OÜ-s toimus reaalne majandustegevus ning selles episoodis on

maksukuritegu valesti tuvastatud. Samuti on maakohus ekslikult käsitanud süüdistatava

tegevust jätkuvana.

6. Avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamine ei ole seaduslik. Füüsilised isikud maksid

oma võlasummad ära, ükski A. Seppa kontrolli all olnud ettevõte maksukahju ei tekitanud.

2(8)

1-24-3880

Apellant vaidleb vastu ka sellele, et teda saaks käsitada solidaarvõlgnikuna. Seaduse järgi

peaksid sel juhul olema kõik osapooled kohtu all ühiselt.

7. A. Seppa kontrolli all olevate ettevõtete suhtes maksumenetlus lõpetati, seega kadusid ka

süüteokoosseisu tunnused.

Kaitsja T. Albi apellatsioon

8. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja T. Alp, kes palub maakohtu otsuse

osaliselt tühistada, tunnistada A. Seppa süüdi üksnes XX OÜ-ga ning YY OÜ-ga

seonduvas süüdistuses ning mõista A. Seppale kergem karistus. Kaitsja leiab, et kohus on

ekslikult käsitanud A. Seppale ette heidetavaid tegusid jätkuva kuriteona.

KarS § 3891 lg-s 1 nimetatud suurele ulatusele vastavad aga üksnes kahe ettevõttega

seotud episoodid.

9. Samuti märgib kaitsja, et A. Seppa põhiseaduslikke õigusi rikub see, et ta peab

maksukohustuse eest solidaarselt vastutama isikutega, keda kriminaalmenetlusse ei

kaasatud. Süüteost said materiaalset kasu valdavalt isikud, kelle nimel fiktiivseid

tuludeklaratsioone esitati. Nimetatud isikud on riigiga kaitsjale ja A. Seppale teadaolevalt

ka sõlminud kokkulepped seadusliku aluseta saadud rahasummade tagastamiseks. Kui

nende isikutega vastutab A. Seppa maksukohustuse eest solidaarselt, puudub tal tulevikus

ülevaade sellest, mil määral on mingi kohustus solidaarvõlgniku poolt konkreetsel juhul

täidetud ja puudub igasugune garantii, et sama summat ei nõuta sisse topelt. Sel moel ei

ole kohtuotsus täidetav, sest avalik-õiguslik nõudeavaldus on rahuldatud üksnes A. Seppa

suhtes vaatamata sellele, et tuludeklaratsioonide esitamisest tulu saanud isikud on kõik

sõlminud maksumenetluse käigus maksuametiga kokkulepped alusetult saadud

rahasummade riigile tagastamiseks.

Prokuratuuri seisukoht

10. Prokuratuur palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

11. Maakohtu seisukohad on põhjendatud. A. Seppa ei andnud kohtueelses menetluses

sisuliselt ütlusi, samuti ei soovinud ta ütlusi anda kohtus. Apellatsioonis on A. Seppa

asunud andma sisulisi ütlusi ja esitanud väiteid, mille kinnituseks tema ega tema kaitsja ei

ole menetluse vältel tõendeid esitanud s.h ei ole neid väiteid esitanud ütlustena ega loonud

võimalust neid kontrollida. Selliseid kirjalikke selgitusi seadus arvesse võtta ei luba.

Kannatanu Maksu- ja Tolliameti seisukoht

12. Kannatanu Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

13. A. Seppa vastutus maksukohustuse eest tuleneb maksukorralduse seaduse (MKS) § 41 lg-

st 1. Selle sätte järgi vastutavad kõik maksukuriteos süüdi mõistetud isikud

maksukohustuste tasumise eest. MKS § 41 lg 1 tähenduses on maksukohustuslane ka

maksumaksja, kelleks saab pidada ka füüsilist isikut. Seega on alusetu A. Seppa

apellatsioonis toodud väide, justkui saaks kriminaalasjas esitada tema vastu avalik-

õigusliku nõudeavalduse üksnes äriühingute maksukohustuste osas. MKS § 41 lg 1 järgi

saab A. Seppalt välja mõista füüsiliste isikute tuludeklaratsioonides valeandmete esitamise

tõttu alusetult tagastatud summad. Samuti ei välista avalik-õigusliku nõudeavalduse

3(8)

1-24-3880

rahuldamist see, et füüsilised isikud, kelle tuludeklaratsioonides valeandmeid esitati, ei ole

menetlusse kaasatut.

14. Vastuseks apellatsiooniväidetele, et osad solidaarvõlgnikud on juba alusetult saadud

rahasumma tagastanud, selgitab kannatanu, et kõik füüsilised isikud ei ole veel

parandusdeklaratsioone esitanud, neile pole maksukohustust määratud ja nad ei ole veel

maksukohustust täitma asunud. Kohtu soovil võib kannatanu esitada täpsema arvestuse.

Kannatanu hinnangul ei saa aga maksukahju teatud osas tagastamine välistada A. Seppalt

kogu maksukahju väljanõudmist. Hilisemate sissenõudmistega seotud toimingutes võtab

kannatanu kindlasti ka nõude osalist tasumist arvesse ja ühte ja sama summat kannatanu

mitu korda sisse ei nõua. Lisaks saab süüdistatav täieliku ülevaate maksunõude katteks

toimunud laekumiste ja solidaarvõlgnike üle.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(I) Lühikokkuvõte

15. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

16. ZZ OÜ episoodis ei ole maakohus tõendeid hinnates teinud ühtki eksimust, mis tingiks

otsuse tühistamise (II). Asjaolu, et A. Seppa asus vahelejäämise järel TSDsid

korrigeerima ning juriidiliste isikute suhtes läbiviidud kontrollimenetlused lõpetati, ei

mõjuta A. Seppa karistusõiguslikku vastutust, sest selleks ajaks oli kuritegu juba lõpule

viidud (III). Maakohus on õigesti käsitanud A. Seppale ette heidetud tegusid ühe jätkuva

kuriteona (IV). A. Seppalt tuleb välja mõista maksuameti poolt alusetult tagastatud

tulumaksule vastav summa hoolimata sellest, millises ulatuses ta kuriteo toimepanemise

tulemusena ise rikastus. Asjaolu, et füüsilisest isikutest maksukohustuslasi menetlusse ei

kaasatud, ei mõjuta A. Seppalt kui solidaarvõlgnikult maksusumma väljamõistmist. Ehkki

A. Seppalt ei tohiks välja mõista maksuvõlga ulatuses, milles see on lõppenud

solidaarvõlgniku poolt kohustuse täitmise või tasaarvestamise tõttu, ei ole kriminaalasjas

maksuvõla lõppemise kohta tõendeid esitatud. Seega jääb maakohtu otsus muutmata ka

avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamise osas. Ringkonnakohus rõhutab siiski, et

seadus ei luba maksuvõlga lõppenud osas sundtäita ning otsuse täitmisel peab Maksu- ja

Tolliamet andma A. Seppale teavet selle kohta kas ja millises ulatuses on

solidaarvõlgnikud maksuvõla tasunud või tasaarvestanud (V).

17. Kuigi KrMS § 185 lg 2 järgi jääksid apellatsiooni rahuldamata jätmise tõttu

menetluskulud süüdistatava kanda, ei esitanud ükski apellatsioonimenetluse pool taotlusi

apellatsioonimenetluses tekkinud kulude hüvitamiseks või kindlaksmääramiseks. Seega

pole kolleegiumil tarvis menetluskulude hüvitamise küsimust lahendada.

(II) ZZ OÜ episood

18. A. Seppa apellatsioonis leitakse, et ZZ OÜ-s toimus reaalne majandustegevus, samuti

toimusid palgamaksed. Need väited ei tingi maakohtu otsuse tühistamist. Kõnesolevas

süüdistusepisoodis on maakohtu otsus põhjalik ja veenev (vt maakohtu otsuse p-d 10-16).

Maakohus on asjakohaseid tõendeid hinnanud kogumis ning kohtu siseveendumuse

kujunemist on jälgitavalt ja ammendavalt põhjendatud.

19. A. Seppa ja ta kaitsja nõustusid asja lahendamisega lühimenetluses, st kohtueelses

menetluses kogutud tõendite põhjal. Niisamuti loobus A. Seppa võimalusest anda kohtus

4(8)

1-24-3880

ütlusi, olgugi et tema kohtueelses menetluses antud ütlused olid äärmiselt napid (III kd, tl-

d 165 ja 235-236). Kuna kriminaalasjades lasub tõendamiskoormus prokuratuuril, ei saa

sellist taktikat ette heita. C.L võibki seisneda selles, et tuginetakse prokuratuuri

tõendamislünkadest alles jäänud kõrvaldamata kahtlustele, mis tuleb süüdistatava kasuks

tõlgendada. Käsiloleval juhul aga maakohtu poolt analüüsitud tõendite kogum selliseid

kõrvaldamata kahtlusi õhku ei jätnud. Nagu kolleegium eespool tõdes, põhjendas

maakohus oma järeldust põhjalikult. Sealjuures käsitles maakohus ka ainsaid võimalikke

õigustavaid tõendeid - A. Seppa kohtueelses menetluses antud ütlusi, sularahaarveid ning

A. Seppa kannet töötajate registris - ning põhjendas, miks need süüdistusversiooni ei

kummuta (vt maakohtu otsuse p-d 13 ja 14). Nii tulnukski süüdistusversiooni

ümberlükkamiseks oma kaitsepositsiooni tõendamiseks aktiivsem olla (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 16. juuni 2023. a otsus asjas nr 1-21-5633/135, p 60; aktiivsest

kaitseväitest kõrvaldamata kahtluste korral vt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2024. a

otsus asjas nr 1-21-4033, p 171). Seda võimalust aga ei kasutatud ning kolleegiumi ei

veena apellandi väited selle võimatuse kohta. Isegi, kui mõned dokumendid ei oleks

säilinud, on maakohus õigustatult viidanud ka sellele, et A. Seppa ütlustes puudus

igasugune detailsus. Samuti loobuti lühimenetlusega nõustudes võimalusest küsitleda

kaitseversiooni toetada võivaid tunnistajaid.

20. Maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu muutmiseks tuleks apellatsioonis välja tuua,

millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse

kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtul

tõendikogumile anda teistsugune hinnang. Seda apellatsioonis tehtud ei ole. Kolleegium

jagab prokuratuuri apellatsioonivastuses väljendatud seisukohta, et sisuliselt on A. Seppa

püüdnud oma apellatsioonis ütlusi anda: ta on esitanud kaitseversiooni, mida ta samas

mahus ütlustena andnud ei ole ning mille toetuseks ei ole ka viidatud ühelegi

kriminaaltoimikus sisalduvale tõendile. Ehkki lühimenetluses uusi tõendeid esitada ei

saakski, ei oleks süüdistatava apellatsioonis antud selgitused ka põhimõtteliselt tõendiks.

Selline apellatsioonis toodud alternatiivne versioon juhtunust ei ole aga maakohtu

järelduse ümber lükkamiseks piisav. Niisamuti ei saa ringkonnakohus arvesse võtta

apellatsioonis esmakordselt esitatud etteheiteid menetlejate ja maksuhaldurite käitumisele.

Süüdistatava selgituste kõrval ei nähtu apellatsioonist ühtki argumenti, mis viitaks

maakohtu veale tõendite hindamisel. Neil põhjusil jääb maakohtu otsus ZZ OÜ

süüdistusepisoodis muutmata ja A. Seppa apellatsioon rahuldamata.

(III) Hilisemate TSDde parandamiste ja kontrolli lõpetamise tähtsusest

21. Süüdistatav heidab apellatsioonis ette seda, et maakohus ei ole otsuses käsitlenud kaitsja

poolt esitatud kontrolli lõpetamise otsuseid. Samuti leiab apellant, et esitades TSDde

parandused langes ära ka maksuvõlg ning kuriteokoosseis. Edasi järeldab apellant, et

temale tehtav etteheide seisneb üksnes selles, et ta esitas deklaratsioonid hilinenult, kuid ta

ei teadnud, et see on karistatav, mistõttu pani ta teo toime ettevaatamatusest.

22. Ringkonnakohus selgitab, et TSDdesse tagantjärele paranduste tegemine ning süüdistuses

nimetatud juriidiliste isikute suhtes kontrolli lõpetamine ei muuda A. Seppa teole antavat

hinnangut. Kriminaalasja materjalidele lisatud teadetest kontrollide lõpetamise kohta

nähtub, et kriminaalmenetluses kahtlustuse saamise järel, s.o 2024. a mais, on A. Seppa

asunud TSDdes valeandmeid kõrvaldama. Maksuamet on paranduskanded lugenud õigeks

(VI kd, tl-d 38-45, 48 ja 50). See ei muuda asjaolu, et eelnevalt TSDdele kantud

valeandmete tõttu liikusid ebaõiged andmed füüsiliste isikute FIDEKitesse, mille

kinnitamise järel saadi alusetult tulumaksutagastusi. Hetkeks, mil A. Seppa TSDdel

5(8)

1-24-3880

ebaõigeid andmeid parandama asus, oli kuriteokoosseis juba täidetud. Seega ei mõjuta

andmete korrigeerimine A. Seppa karistusõiguslikku vastutust. Samuti on ebatäpne

apellandi seisukoht, justkui langeks paranduskannete tegemisega ära maksuvõlg.

Paranduskannete tegemine ei mõjutanud asjaolu, et maksuamet tegi isikutele alusetuid

tulumaksutagastusi.

23. Täiesti ainetu on A. Seppa seisukoht võimalikust tahtluse puudumisest ning sellest, et talle

heidetakse ette üksnes seda, et ta esitas deklaratsioone hilinenult. Etteheite sisu on

maakohtu otsuses põhjalikult selgitatud ning see ei seisnenud mitte andmete hilinenud

esitamises, vaid valeandmete esitamises eesmärgiga suurendada alusetult tagastusnõuet.

Tuvastatud asjaolude põhjal ei ole kahtlust, et A. Seppa tegutses kavatsetult.

(IV) Jätkuvus

24. Mõlemad apellandid vaidlustavad maakohtu järelduse, et süüdistatavale ette heidetud

tegusid tuleb käsitada ühe jätkuva kuriteona. Ringkonnakohus apellantidega ei nõustu.

Maakohus on A. Seppale ette heidetud käitumist õigesti käsitanud ühe jätkuva kuriteona.

25. Riigikohtu praktika järgi on jätkuv süütegu ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul ajaliselt

lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Sarnased on

sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama

süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset

tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka

järgmise teo (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2021. a määrus asjas nr 1-

19-7473, p 32). Riigikohus on eraldi selgitanud ka jätkuva kuriteo tuvastamise ning

erinevate maksusummade liitmise põhimõtteid maksukuritegude korral viidates mh

üksikrikkumiste orgaanilisele seotusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari

2008. a otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p-d 28-32).

26. Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtub, et A. Seppa esitas maksuhaldurile

valeandmeid ajavahemikul 30. aprill 2021 kuni 6. märts 2024. Valeandmete esitamise viis

oli sisuliselt identne ning vahetusid üksnes deklarantidest juriidilised ja füüsilised isikud.

A. Seppa mõtles välja võrdlemisi lihtsa viisi, kuidas maksuhaldurit tüssates tulu teenida.

Ehkki teoviis ei olnud igas episoodis täpselt samasugune (nt tagastatud summa laekumise

ja omavahel jagamise osas; mõned füüsilised isikud leiti teiste abiga jmt), oli üldistatult ja

mõnevõrra lihtsustatult skeem selline: 1) A. Seppa otsib inimesi, kes on nõus pettuses

osalema; 2) A. Seppa deklareerib seejärel erinevate juriidiliste isikute TSDdel neile

inimestele tehtud palgaväljamakseid, mida tegelikkuses ei toimunud; 3) need fiktiivsed

andmed liiguvad automaatselt füüsiliste isikute FIDEKitele; 4) seejärel logib A. Seppa

kokkuleppel füüsiliste isikutega maksu- ja tolliameti võrgukeskkonda, kus esitab füüsiliste

isikute nimel FIDEKid nõudes valedele andmetele tuginedes enammakstud tulumaksu

tagastamist; 5) alusetult saadud tulumaksutagastus jagatakse omavahel ära. Selline

tegevus oli äratuntavalt ühtsest eesmärgist kantud. Petuskeem ei olnud suunatud mitte

erinevate juriidiliste isikute maksukohustuste näilikule vähendamisele või nendele

tagasimakse saamisele, vaid isiklikule kasule, kus erinevaid juriidilisi isikuid kasutati

sisuliselt maksukuriteo toimepanemise vahendina. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus

kaitsjaga selles, et jätkuvuse välistaks asjaolu, et valeandmetega TSDsid esitati erinevate

juriidiliste isikute nimel. Ehkki see ei ole jätkuvuse tuvastamisel määrav, märgib

ringkonnakohus sedagi, et kaitsja käsitab KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu

ekslikult erisubjektsena. See on nii üksnes andmete esitamata jätmise koosseisualternatiivi

korral. A. Seppale heidetakse ette valeandmete esitamist. Selle koosseisualternatiivi osas

6(8)

1-24-3880

KarS § 3891 lg 1 subjektide ringi ei kitsenda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.

aprilli 2022. a otsus asjas nr 1-18-158, p 65). Jätkuvuse kasuks kõneleb selgelt ka see, et

süüdistuses ette heidetud perioodil esitati maksuhaldurile erinevate juriidiliste isikute

nimel valeandmeid peaaegu igakuiselt. Seega olid A. Seppale ette heidetud üksikteod

omavahel ka ajaliselt seotud. Menetluses tuvastatud asjaoludel on A. Seppa poolt toime

pandud üksikrikkumised omavahel orgaaniliselt seotud, kantud ühtsest tahtest ja

käsitatavad ühe jätkuva teona. Ta esitas maksuhaldurile valeandmeid küll erinevate isikute

nimel, kuid kantuna ühtsest tahtest suurendada samal moel alusetult tagastusnõuet. Seega

on maakohus A. Seppale etteheidetavat tegu käsitanud õigesti ühe jätkuva kuriteona ega

ole seetõttu tagastusnõuete liitmisel ja kuriteo ulatuse kindlakstegemisel materiaalõigust

valesti kohaldanud.

(V) Avalik-õiguslik nõudeavaldus

27. Apellatsioonid ei tingi maakohtu otsuse tühistamist ka avalik-õigusliku nõudeavalduse

rahuldamise osas.

28. Erinevalt A. Seppa apellatsioonis väidetust ei ole tema vastu esitatud avalik-õigusliku

nõudevalduse rahuldamisel ei ole oluline see, kas tema kontrolli all olnud juriidilistel

isikutel lasub maksukohustusi, samuti ei ole oluline, kas ja millises ulatuses A. Seppa

isiklikku kasu sai. Tekkinud maksuvõlana on MKS § 32 p 3 järgi käsitatav füüsilistele

isikutele alusetult enammakstud tulumaks. Kriminaalasjas on tõendatud, millises ulatuses

alusetuid tulumaksutagastusi tehti ning sellise maksukohustuse eest vastutab MKS § 41 lg

1 järgi solidaarselt deklarantidest maksukohustuslastega ka A. Seppa, sest ta mõisteti

süüdi maksualase kuriteo eest.

29. Samuti eksivad apellandid väites, et A. Seppa vastu esitatud avalik-õigusliku

nõudeavalduse rahuldamiseks tulnuks menetlusse kaasata ka need füüsilised isikud,

kellega A. Seppal solidaarne maksukohustus tekkis. Kannatanu esindaja on viidanud

asjakohasele Riigikohtu praktikale, milles on põhjalikult selgitatud, et

kriminaalmenetluses on võimalik kuriteo koosseisulise asjaoluna tuvastada igasugune

eksisteeriv või eksisteerinud maksukohustus sõltumata sellest, kas maksumaksja on

kriminaalmenetluses kohtumenetluse pool või kas tema suhtes on maksukohustuse suurus

jõustunud haldusakti või kohtuotsusega kindlaks määratud (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-11-07, p-d 11-20).

30. Apellantide väited selle kohta, et mõned solidaarvõlgnikest võivad olla oma kohustuse

täitnud, ei ole täiesti asjakohatud. Nimelt ei ole täpne kannatanu esindaja seisukoht, et

asjaolu, et mõni solidaarvõlgnikest on oma kohustuse täitnud, ei välista kogu maksuvõla

väljamõistmist süüdistatavalt ning seda võetakse arves alles lahendi täitmisel ja sama

maksusummat topelt sisse ei nõuta. MKS § 41 lg-s 1 sätestatud solidaarse vastutuse

mõiste sisustamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) regulatsioonist arvestades

MKS-s sätestatud erandeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. detsembri 2021. a otsus

asjas nr 3-18-1606, p 25). VÕS § 67 lg 1 kohaselt ei pea solidaarvõlgnik oma kohustust

täitma, kui teine solidaarvõlgnik on selle kohustuse täielikult täitnud või tasaarvestanud.

Kui mõni solidaarvõlgnikest on maksuvõla tasunud või tasaarvestanud, on selles osas ka

süüdistatava maksuvõlg lõppenud (vt VÕS § 186 p-d 1 ja 2), mistõttu ei saa selles osas

enam avalik-õiguslikku nõudeavaldust rahuldada ja sama summat süüdistatavalt välja

mõista.

7(8)

1-24-3880

31. See ei tingi aga konkreetsel juhul maakohtu otsuse tühistamist ega apellatsioonide osalist

rahuldamist. Maksuvõla osaline lõppemine mõne solidaarvõlgniku poolt kohustuse

täitmise või tasaarvestamise tõttu on asjaolu, mida tuleb tõendada. Erandiks on olukord,

kus pool on tõendamisest vabastatud asjaolu üldtuntuse või vastaspoole omaksvõtu tõttu

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 60 ja § 260 lg 3 koosmõjus KrMS § 381 lg-

ga 7). Apellandid ei ole apellatsioonis viidanud ühelegi tõendile, mis tõendaks

konkreetselt, millises ulatuses ja millise solidaarvõlgniku poolt on maksuvõlg osaliselt

tasutud või tasaarvestatud. Ehkki kannatanu esindaja ei ole apellatsioonivastuses

vaidlustanud süüdistatava ja kaitsja väiteid selle kohta, et osad füüsilised isikud, kelle

tuludeklaratsioonides valeandmeid esitati, on asunud alusetult saadud maksusummasid

riigile tagastama, ei ole selliste avalduste näol tegemist faktilise asjaoluga tingimusteta ja

selgesõnalise nõustumisega HKMS § 60 lg 2 mõttes juba ainuüksi seetõttu, et kannatanu

avaldustest ei nähtu täpsemaid asjaolusid, eeskätt tasutud maksuvõla suurust ja

maksukohustuslase nime.

32. Nõustudes lühimenetlusega olid süüdistatav ja kaitsja ka nõus sellega, et kriminaalasi, sh

avalik-õiguslik nõudeavaldus, lahendatakse kriminaalasja materjalide põhjal ning uusi

tõendeid koguda ega esitada ei saa. Kui süüdistatav või kaitsja soovisid, et kohus

arvestaks asjaolu, et osa maksuvõlast on eespool kirjeldatud põhjusel lõppenud, tulnuks

see asjaolu välja tuua ja veenduda, et kohtul on võimalik seda ka kriminaalasja materjalide

põhjal tuvastada. Näiteks saanuks vastava info välja nõuda kohtueelses menetluses või

loobuda asja arutamisest lühimenetluses, et tõendeid oleks võimalik koguda ja esitada

üldmenetluses.

33. See, et kohus rahuldas avalik-õigusliku nõudeavalduse tervikuna, ei tohi aga viia

riigipoolse alusetu rikastumiseni. Vaatamata avalik-õigusliku nõudeavalduse

rahuldamisele täies ulatuses, on maksuvõla sundtäitmine lubatud üksnes osas, milles

maksuvõlg ei ole lõppenud (vt MKS § 128 lg 2 p 4). Samuti on süüdistataval õigus saada

Maksu- ja Tolliametilt infot selle kohta, kas ja millises ulatuses on keegi

solidaarvõlgnikest maksuvõla tasunud või tasaarvestanud. Seega ei ole Maksu- ja

Tolliametil, vaatamata avalik-õigusliku nõudeavalduse täies ulatuses rahuldamisele, õigus

süüdistatavalt sisse nõuda seda osa maksuvõlast, mis on mõne solidaarvõlgniku poolt juba

tasutud või tasaarvestatud. Süüdistataval on aga omakorda õigus nõuda Maksu- ja

Tolliametilt täpset teavet maksuvõla lõppemise kohta ning vajadusel esitada asjakohased

vastuväited maksunõude sundtäitmise menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)