3-22-1043/62 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Veiko

Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1043

Haldusasi

Complex Consult OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.

märtsi 2022. a maksuotsuse nr 12.2-3/054973-12

osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Complex Consult OÜ, seaduslik esindaja SG ja

volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. august 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja toimikusse Complex Consult OÜ 18. oktoobri 2024. a

menetlusdokumendi lisad (dtl 1614–1623 ja 1631–1642).

2. Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallina

Halduskohtu 1. augusti 2024. a otsus muutmata.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Complex Consult OÜ kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud 2241,75 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. mail 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui

menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-1043

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) vähendas 29. märtsi 2022. a maksuotsusega nr 12.2-

3/054973-12 Complex Consult OÜ perioodi september kuni detsember 2020

sisendkäibemaksu 7 708,78 eurot ja suurendas tasumisele kuuluvat käibemaksu 7 708,78

eurot, erijuhtude tulumaksu 6 136,92 eurot, sotsiaalmaksu 33 577,21 eurot, kinnipeetud

tulumaksu kokku 14 725,00 eurot ning kohustusliku kogumispensioni makset 1 502,55 eurot.

Kokku suurenes Complex Consult OÜ maksukohustus 63 650,46 eurot.

Maksuotsuse p-s 2.2 tuvastas maksuhaldur, et Complex Consult OÜ deklareeris kontrollitaval

perioodil sisendkäibemaksu rohkem, kui tal oli selleks õigus. Tallinna mnt 8a–31, Narva

korteriomandi remondikulude mahaarvamine ei ole lubatud, sest Complex Consult OÜ-l ei

ole esitanud ühtegi tõendit majutusteenuse osutamise kohta.

Maksuotsuse p-s 2.4 asus maksuhaldur seisukohale, et Complex Consult OÜ poolt SG tehtud

avansimaksed 23 200 eurot ja osaniku laenu tagasimaksed 35 700 eurot on juhatuse liikme

netotasu. Sellelt jäeti tööjõumaksud deklareerimata ja tasumata. Töötamise registri (TÖR)

andmetel on kaebaja registreerinud SGi töölepingulise töötajana alates 1. oktoobrist 2019

tööajamääraga 1,0, ent ei ole talle deklareerinud töötasu väljamakseid. Complex Consult OÜ

pearaamatu kanded pole usaldusväärsed, mistõttu ei pruugi ka konto 2030 „lühiajaline laen

omanikult“ algsaldo 4540 eurot olla tõene. Pearaamatus on kajastatud aruandvate isikutena nii

juhatuse liige SG kui ka töötaja AM, ent ei nähtu, kui palju on antud raha majanduskulude

tarbeks AMle. Samuti ei ole näha, kui palju on kumbki aruandvatest isikutest kaebajale raha

võlgu. Esitatud ostuarvete analüüsimisel ei nähtu, et SGle antud avansimaksete eest oleks

soetatud kaebaja ettevõtluse tarbeks vajalikke kaupu või teenuseid. Seega ei ole tuvastatav,

milliste majanduskulude tarbeks aruandev isik SG saadud raha vajas. Tõendatud pole väide, et

SG kasutas saadud raha Cross-market Technologies OÜ projekti finantseerimisel.

2. Complex Consult OÜ esitas halduskohtule kaebuse MTA 29. märtsi 2022. a

maksuotsuse osaliseks tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) vastustaja kasutas Tallinna mnt 8a-31, Narva korteriomandiga seotud arvete

sisendkäibemaksu mahaarvamise mittelubamiseks seadussätet, mis reguleerib kinnisasja

üürile või rendile andmist. Kuid käesoleval juhul ei ole veel toimunud kinnisasja üürile või

rendile andmist. Kaebaja teostas sisendkäibemaksu mahaarvamist kinnisasja remondile

kulutatud summade arvelt;

2) vastustaja selgitus, et konto 2030 „lühiajaline laen omanikult“ algsaldo summas 4540 eurot

ei pruugi olla tõene, on põhistamata. Kui vastustajale on jäänud arusaamatuks, kui palju sai

antud SGle majanduskulude tarbeks raha ja kui palju sai antud AMle majanduskulude tarbeks

raha, siis oleks vastustaja pidanud seda täiendavalt uurima. Samuti kinnitas vastustaja, et tema

ei ole aru saanud avansimaksetest ettevõtluse tarbeks tehtavate kulutuste arvestuste osas.

Kuna vastustaja seda kinnitas, siis jääb arusaamatuks, miks vastustaja läks edasi

maksumenetlusega ja tegi otsuse muu hulgas asjaolude kohta, mis ei olnud temale teada ja

mida ta ei ole kaebaja käest täpsustanud. Analüüs seonduvalt SGle antud avansimaksetega on

pealiskaudne. Vastustaja pole süvenenud sellesse, mida ja miks SG soetas. Vastustaja

selgitused seoses Cross-market Tehnologies OÜ finantseerimise uurimisega on kohatud.

Vastustajale on esitatud andmed ja tõendid finantseerimise kohta. Kui vastustaja seisukohalt

oleks kaebaja pidanud finantseerimist enda raamatupidamises teisiti kajastama, siis oleks

tulnud kaebaja tähelepanu sellele raamatupidamislikule veale osutada. Vastustaja ei ole

osundanud, et sellist finantseerimist pole toimunud. Kaebaja juhatuse liikmel oli piisav

sissetulek, mistõttu ei vajanud ta endale varjatud kujul täiendavaid tulusid ning vastustaja ei

2(7)

3-22-1043

ole selgitanud, kuidas saab suhteliselt väike ettevõte tasuda juhatuse liikmele netotasu 15 000

eurot kuus.

3. MTA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 1. augusti 2024. a otsusega kaebuse osaliselt.

Halduskohus tühistas MTA 29. märtsi 2022. a maksuotsuse osas, millega vähendati

sisendkäibemaksu Narvas aadressil Tallinna mnt 8a-31 asuva korteriomandi remondiga

seotud kuludelt ning kohustati Complex Consult OÜ-d deklareerima ja tasuma juhatuse

liikmele SGle kontrollitaval perioodil tehtud ülekannetelt 58 900 eurot tööjõumakse.

Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused:

1) sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise printsiibi kohaselt ei pea soetatud kaubad või

teenused juba sisendkäibemaksu mahaarvamise ajaks maksustatava käibe tarbeks kasutusele

võetud olema, piisab, kui esineb tõsiseltvõetav ja kontrollitav kavatsus kaup või teenus

maksustatava käibe tarbeks kasutusele võtta. Seega tuleb kontrollida, kas kaebaja esitatud

selgitused ja tõendid võimaldavad järeldada, et tal esines kavatsus vaidlusalune Narva korter

pärast remonditöid maksustatava käibe tarbeks kasutusele võtta. Maksuhaldur küsis kaebajalt

selgitusi Narva korteri kasutamise kohta, ent on teinud asjaolust, et airbnb.com portaalist

polnud kontrolliakti koostamise hetkeni tuvastatav korteri saadavus rentimiseks, ennatliku ja

meelevaldse järelduse, et tegemist on eluruumi rentimise või väljaüürimisega, millisel juhul

on käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 kohaselt tegemist maksuvaba käibega. Kaebaja

selgitas, et soetas korteri investeeringuna ning tema eesmärk oli korteri seisukorda parendada,

seda mingi aja jooksul lühiajaliselt välja üürida ning hiljem korter vaheltkasuga edasi müüa.

Kirjeldatud viisil korteriomandi kasutamine annab aluse korteri remondikulud ja kasutusloa

saamisega seoses kantud kulud sisendkäibemaksuna maha arvata. Asjaolust, et kaebaja ei

olnud 1. märtsi 2022. a kontrolliakti koostamise hetkeks avaldanud kuulutust majutusteenuse

pakkumise kohta, ei saa automaatselt tuletada eesmärki korterit eluruumina välja üürida.

Sellisele seisukohale saaks asuda, kui oleks tõendatud, et keegi seda korterit reaalselt

eluruumina kasutanuks. Käesoleval juhul aga midagi sellist maksuhaldur tuvastanud ei ole.

Kaebaja esitas kohtule VKG Elektrivõrgu OÜ arved, millelt ei nähtu korteriomandi püsivale

kasutamisele viitavaid kulusid. Kaebaja selgituste kohaselt on korteri lühiajaline üürile

andmine viibinud seetõttu, et ehitustöid teostanud ehitusettevõte teostas töid ebakvaliteetselt

ning vaidlust kaebaja ja töid teostanud ettevõtte vahel kinnitab kaebusele lisatud 23.09.2021

hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-21-14970. Olukorras, kus kaebaja on enda sõnul korteri soetanud

ja selles remonditöid teostanud maksustatava käibe tarbeks ning maksuhaldur ei ole seda

väidet ümber lükanud, puudub alus keelata kaebajal vaidlusaluste arvete alusel

sisendkäibemaksu mahaarvamist ning maksuotsus tuleb selles osas tühistada;

2) MTA on seisukohal, et SGle tehtud ülekanded 58 900 eurot on juhatuse liikme tasu (MKS

§ 84). Kaebaja tagastas SGle 5000 eurot ja see oli osanikulaenu tagasimakse. Kaebaja esitatud

dokumendid ei tõenda, et september – detsember 2020 SGle kantud raha 52 7000 eurot oleks

kasutatud kaebaja tütarettevõtte Cross-Market Technologies OÜ projekti rahastamiseks.

Samas kvalifitseeris MTA SGle tehtud väljamaksed valesti juhatuse liikme tasuna. MTA

tugines väljamaksete ümberkvalifitseerimisel juhatuse liikme tasuks üksnes asjaolule, et SG

on registreeritud kaebaja töötajaks, kuid töötasu väljamakseid pole kaebaja talle

deklareerinud. Selgusetuks jääb, kuidas on nimetatud asjaolu seotud juhatuse liikme

kohustuste täitmise ja selle eest tasu maksmisega. Juhatuse liikmele tasu maksmise eelduseks

on juhatuse liikme kohustuste täitmine, milleks äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on äriühingu

esindamine ja juhtimine. Seega eeldab vaidlusaluste väljamaksete kvalifitseerimine juhatuse

liikme tasuks vähemalt selle tuvastamist, et isik täitis aktiivselt juhatuse liikme ülesandeid.

SG rolli ja panust kaebaja tegevusse juhatuse liikmena maksuhaldur vaidlusaluste

3(7)

3-22-1043

väljamaksete ümberkvalifitseerimisel juhatuse liikme tasuks, hinnanud ei ole. Seejuures

kontrolliakti p-s 2.2.2.2 Advokaadibüroo A.Ratnikov & Partners OÜ-lt renditud mootorratta

BMW R 1250 GS numbrimärgiga SG82 ja sellega seotud muude kulude seost kaebaja

ettevõtlusega hinnates on maksuhaldur leidnud hoopis, et „[k]a ei ole te juhatuse liikmele

kunagi deklareerinud ega tasunud ei juhatuse liikme tasu ega töötasu, mis näitab, et teie

juhatuse liige ei tegele aktiivse töö tegemisega“ (vt kontrollakti p 2.2.2.2). SG täitis aktiivselt

kaebaja juhatuse liikme ülesandeid. Arvestades, et SG oli kaebaja ainus juhatuse liige, ei

saanud äriühing ilma tema töise panuseta äriühingu tegevuse korraldamisse, juhtimisse ja

koordineerimisse tegutseda ning SG on ka ise kohtuistungil kinnitanud, et ta täitis aktiivselt

kaebaja juhatuse liikme ülesandeid. Küll aga ei võimalda tuvastatud asjaolud tõsikindlalt

väita, et vaidlusaluste väljamaksete tegelikuks sisuks oli tasu maksmine SGle tema aktiivse

panuse eest kaebaja äritegevuse korraldamisse. Äriühingul ei ole kohustust juhatuse liikmele

tasu maksta ning kaebaja väidab, et SG sissetulekud teistest allikatest olid kontrollitaval

perioodil piisavad, mistõttu ei vajanud ta endale varjatud kujul täiendavaid tulusid. Kaebaja

poolt kohtule esitatud SG 2020 füüsilise isiku tuludeklaratsioonist nähtuvalt on SG

deklareerinud töötasusid seitsmelt äriühingult, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu ühelt

äriühingult ning dividende kahelt äriühingult. Seega ei saa asuda seisukohale, et SG teenis

oma sissetuleku kaebaja juhatuse liikme kohustusi täites. Maksuhaldur pole ka tuvastanud, et

SG oleks vaidlusalust raha kasutanud isiklikeks kuludeks. Seega ei saa antud juhul asuda

seisukohale, et kaebaja poolt SGle tehtud väljamaksete, mille seos kaebaja ettevõtlusega ei ole

leidnud tõendamist, tegelik sisu oli juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu maksmine.

Asjakohaselt on kaebaja osundanud sellele, et juhatuse liikme tasudeks loetud summad (netos

umbes 13 000 eurot kuus) on kaebaja majandustegevust arvesse võttes liiga suured ning

maksuhaldur pole ka seda ümber lükanud. Maksuhaldur on põhjendamatult kvalifitseerinud

kaebaja poolt SGle tehtud väljamaksed maksustamise seisukohast ebasoodsamaks väljamakse

vormiks. Maksuhaldur pole kaalunud võimalust, et vaidlusaluste väljamaksete puhul võib olla

tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3

tähenduses (puuduvad algdokumendid kulude kohta).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. MTA taotleb halduskohtu apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist osas,

millega halduskohus kaebuse rahuldas. MTA esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) MTA põhjendas kontrolliaktis, mis asjaoludel ei ole Narva korteriga seotud kuludelt

sisendkäibemaksu maha arvamine põhjendatud. Kaebaja juhatuse liige väitis 16. septembril

2021 selgituste andmisel, et plaan oli korterit lühiajaliselt rentima hakata AirBNB kaudu.

Küsimusele, mis seisukorras korter on, vastas juhatuse liige, et hetkel paigaldatakse kappe ja

mööblit. Viimistlustööd on lõppenud, aga sisustamine on veel pooleli. Planeerivad, et

jõuludeks saab esimesed üürnikud sisse lasta. Maksuhaldur tõi kontrolliaktis välja, et akti

koostamise hetkeks ei olnud kaebaja korteri rendikuulutust avaldanud. AirBNB portaalis

Narvas annavad kortereid üürile füüsilised isikud. Kaebaja Complex Consult OÜ nimel

renditavat korterit seal ei leidu. Kaebaja väide korteri rendile andmise kavatsuse kohta pole

tänaseni tõendatud. Kuigi kaebaja väitel plaaniti 2021. a detsembris esimesed külalised

korterisse sisse lasta, siis isegi käesoleva menetlusdokumendi koostamise seisuga ei ole

vastavat kuulutust avaldatud. Asjaolust, et VKG Elektrivõrgu OÜ arvetelt ei nähtu

korteriomandi püsivale kasutamisele viitavaid kulusid, ei saa teha järeldust, et kaebaja on

korteri soetanud ja selles remonditöid teinud maksustatava käibe tarbeks. Samuti ei tõenda

kaebaja kavatsust anda korter lühiajalisele rendile 23. septembri 2021. a hagiavaldus

tsiviilasjas nr 2-21-14970. See näitab üksnes vaidluse olemasolu kaebaja ja töid teostanud

ettevõtte vahel. Seega tuleb lähtuda üldreeglist, mille kohaselt on kinnisvaraga seotud

4(7)

3-22-1043

tehingud maksuvabad ning korteriga seotud kulutustelt ei ole lubatud sisendkäibemaksu maha

arvata;

2) tegemist oli kaebajalt SGle makstud juhatuse liikme tasuga. Suuliste selgituste protokollis

väitis juhatuse liige, et SG ja JL juhivad erinevaid ettevõtteid. SGle kaebaja töötasu ei

deklareeri. Samas on SG öelnud, et juhib erinevaid ettevõtteid ja Complex Consult OÜ

kodulehel on ta välja toodud kui äriühingu juhatuse liige ja asutaja. Seega on tuvastatud, et

SG täitis aktiivselt juhatuse liikme ülesandeid ning panustas kaebaja tegevusse juhatuse

liikmena. SG kasutas ettevõtte raha enda isiklikes huvides. Muu hulgas näitavad seda

erisoodustusega maksustatud mootorratta rent, motovarustus ja väidetavalt edasimüüdud

kaubad ning kulud, mille osas kaebaja kaebusest loobus. Kuna pangakonto käsutamise ja

ülekannete tegemise õigus oli ainult SGl, siis oli see tema teadlik käitumine kanda

eelnimetatud isiklikke kulusid kaebaja vahenditest. Kaebaja kandis SG abikaasa telefoniarved

samal ajal väites, et SG seda ise kasutab. Sisendkäibemaksu küsis kaebaja tagasi ka SG

isiklikuks tarbeks kulunud kütuse arvete alusel. Väljamaksete juhatuse liikme tasuna

kvalifitseerimine on põhjendatud ka põhjusel, et ettevõtte pangakontolt tehti ülekanne otse

juhatuse liikme isiklikule pangakontole. Kui raha laekub äriühingu juhatuse liikme isiklikule

pangakontole, on loodud eeldused, et raha on võimalik kasutada ja kasutatakse isiklike

kulutuste tarbeks. Kaebaja ei ole näidanud vastupidist. Halduskohus hindas ebaõigesti

usutavaks kaebaja kohtuistungil antud selgituse, et oma isiklikku pangakontot kasutas SG

Cross-market Technologies OÜ tegevuse finantseerimiseks, kuivõrd ettevõtetel on sularaha

väljavõtmise limiidid väiksemad kui füüsilisel isikul. Äriühingu pangakontode limiite on

võimalik hõlpsalt suurendada. Sularaha väljavõtmise limiit ei ole usutav põhjus, et eelistada

füüsilise isiku kontot sularaha väljavõtmiseks äriühingu oma asemel. See viitab üha asjaoluna

kogumis hoopis sellele, et kaebaja juhatuse liige kasutas tema pangakontole laekunud raha

isiklikuks otstarbeks. Sellises olukorras on maksuhalduri hinnangul põhjendatud lugeda need

summad juhatuse liikme tasuks. Seda ei välista SG muud sissetulekud ega juhatuse liikme

tasudeks loetud summade suurus. Isegi kui juhatuse liikme tasuks liigitatav väljamakse

tundub äriliselt ebamõistlik, ei saa see asjaolu välistada väljamakse lugemist juhatuse liikme

tasuks juhul, kui muud asjaolud seda kinnitavad.

6. Kaebaja on vastuses seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) halduskohus on õigesti leidnud, et MTA pole tõendanud asjaolu, et kaebaja ei kavatsenud

Narva korterit välja üürida. MTA viited kontrollaktile pole põhjendatud. Arvestada tuli

COVID-19 haigusest tingitud olukorda ja seda, et turiste polnud. Tsiviilasjas on tõendatud, et

ehitaja tegi ebakvaliteetset tööd ja seda polnud võimalik välja üürida. VKG Elektrivõrgu OÜ

arved tõendavad, et kaebaja pole korterit isiklikuks otstarbeks kasutanud;

2) halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist polnud juhatuse liikme tasuga. Raha

kasutamine isiklikul otstarbel pole tõendatud;

3) vastustaja ei vaidlustanud halduskohtu otsust menetluskulude osas ja see on jõustunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei korda kõiki

põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

8. Halduskohus leidis, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks piisab, kui esineb

tõsiseltvõetav ja kontrollitav kavatsus kaup või teenus maksustatava käibe tarbeks kasutusele

võtta.

5(7)

3-22-1043

8.1.

Halduskohtu hinnangul võimaldasid kaebaja esitatud selgitused ja tõendid järeldada, et

tal esines kavatsus vaidlusalune Narva korter pärast remonditöid kasutusele võtta

maksustatava käibe tarbeks. Halduskohus tugines kaebaja selgitustele, mille kohaselt ta soetas

korteri investeeringuna, eesmärgiga pärast remontimist see välja üürida ning hiljem korter

vaheltkasuga edasi müüa (dtl 196 ja 205). Halduskohus on kaebaja seletusi hinnanud

maksuhalduri põhjenduste valguses ja järeldanud, et tegemist ei ole tavapäratu

ettevõtlusviisiga kinnisvaralt tulu teenimiseks.

8.2.

Lisaks võttis halduskohus seletuste usutavuse hindamisel arvesse seda, et tuvastatud

polnud see, et korterit oleks vahepealsel ajal kaebajaga seotud isiku eluruumina kasutatud.

Näiteks ei nähtunud VKG Elektrivõrgu OÜ arvetelt korteriomandi püsivale kasutamisele

viitavaid kulusid.

8.3.

Kaebaja seletuste usaldusväärsuse hindamisel sai halduskohus tugineda ka kaebaja

selgitustele, mille kohaselt viibis korteri lühiajaline üürile andmine põhjusel, et ettevõtja

teostas ehitustöid ebakvaliteetselt (vt tsiviilasjas nr 2-21-14970 esitatud hagi punkt 1.14),

milles heideti ette puudusi nt põrandatele, seintele, duširuumile, gaasiseadmele, elektrikilbile

jms. Tegemist sai olla selliste puudustega, mis võisid takistada korteri kasutamist ettevõtluse

tarvis.

8.4.

Asjaolule, et kaebajal polnud maksuhaldurile esitada üürikuulutust, ei tule praeguses

vaidluses omistada määravat tähtsust. Kaebaja väidete veenvust on võimalik kinnitada

käesoleva otsuse p-des 8.1–8.3 esitatud asjaoludega ja nendele antud hinnangutega.

8.5.

Kuigi esineda võib suur risk, et eluruumi võidakse kasutada isiklikuks otstarbeks, ei

võimalda ükski asjaolu ega hinnang järeldada, et kaebaja seletusi oleks tulnud antud

küsimuses pidada ebausaldusväärseteks. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu

järeldusega, et maksuhalduril puudus alus keelata kaebajal vaidlusaluste arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata ning maksuotsus tuleb selles osas tühistada.

8.6.

Kuigi see ei oma asjas määravat tähendust, siis vastuseks vastustaja väitele, et kaebaja

pole siiani esitanud tõendit üürikuulutuse kohta, tuleb märkida, et kaebaja on esitanud 25.

juuli 2024. a kuupäevaga üürilepingu (dtl 1631–1641). Nimetatud dokumendi ja 18. oktoobri

2024. a menetlusdokumendi lisad võtab kohus toimikusse (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).

9. Ringkonnakohtus on vaidluse all ka küsimus, kas MTA kvalifitseeris õigesti SGle

tehtud väljamaksed kaebaja juhatuse liikme tasuna.

9.1.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et SGle kantud raha ei kasutatud

Complex Consult OÜ tarbeks ja ei korda neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

9.2.

Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu selle järeldusega, et SG täitis aktiivselt

kaebaja juhatuse liikme kohustusi, sest ta oli ainus juhatuse liige ja seda kinnitas kohtuistungil

ka SG (HKMS § 201 lg 4).

9.3.

Halduskohus aga ei pidanud õigeks SGle kantud raha kvalifitseerida juhatuse liikme

tasuna, kuna:

1) MTA tugines väljamakse ümberkvalifitseerimisel üksnes asjaolule, et SG oli registreeritud

kaebaja töötajana, kuid töötasu väljamakseid ei tehtud;

2) äriühingul ei ole kohustust juhatuse liikmele tasu maksta;

6(7)

3-22-1043

3) kuna kaebaja deklareeris töötasu seitsmelt äriühingult, juhtimis- või kontrollorgani liikme

tasu ühelt äriühingult ning dividende kahelt äriühingult;

4) MTA ei tuvastanud, et SG oleks raha kasutanud isiklikuks otstarbeks ja

5) juhatuse liikme tasu ca 13 000 eurot kuus on kaebaja majandustegevust arvesse võttes liiga

suur.

9.4.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul pole võimalik

vaidlustatud maksuotsuse ja selle lisaks oleva kontrollakti põhjendustest aru saada, miks tuleb

vaidlusalune väljamakse lugeda just juhatuse liikme tasuks mitte aga näiteks ettevõtlusega

mitteseotud väljamakseks TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses. Üksnes apellatsioonkaebuses

nimetatud asjaolu, et vaidlusalune raha kanti SGi arvelduskontole ja ta on kasutanud teisi asju

isiklikuks otstarbeks, ei järeldu, et väljamakse tuleks lugeda juhatuse liikme tasuks. Puuduvad

põhjendused ka selle kohta, miks vaidlusalust summat ei tule liigitada nt dividendiks (s.o

omaniku tasuks ettevõtte kasumilt ja seda mitte aktiivse töö eest makstud tasuks).

9.5.

Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õiguspäraselt leidnud, et MTA on 29. märtsi

2022. a maksuotsusega õigusvastaselt kohustanud Complex Consult OÜ-d deklareerima ja

tasuma juhatuse liikmele SGle kontrollitaval perioodil tehtud ülekannetelt 58 900 eurot

tööjõumakse. MTA apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata.

10. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kohus

mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kaebaja taotles ringkonnakohtus õigusabikulu 2241,75 euro (sisaldab käibemaksu)

vastustajalt välja mõistmist. Õigusabi osutati 10,5 tundi (halduskohtu otsusega tutvumine 2,5

tundi, kliendi nõustamine 1,5 tundi, apellatsioonkaebusega tutvumine 0,5 tundi, kliendi

nõustamine 1 tund ja vastuse koostamine 5 tundi). Arvestades asja mahtu ja keerukust, on

ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajalike menetluskuludega. Need tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.02.2026 määrusele

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2025. a otsus ja Tallinna Halduskohtu

1. augusti 2024. a otsus osas, milles kaebus rahuldati kaebaja juhatuse liikmele tehtud

väljamakseid 5000 eurot ületavas osas, ja menetluskulude väljamõistmist puudutavas

osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 1300 eurot.

7(7)