2-24-15348/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-24-15348

Tsiviilasi

Osaühingu Seivanger kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 2. septembri 2024.

a määrus Ä 30030207/ M3

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Seivanger määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) Osaühing Seivanger

(registrikood 10282755), seaduslik esindaja Raivo

Kuuse

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu Seivanger määruskaebus Tartu Maakohtu registriosakonna 2.

septembri 2024. a määruse Ä 30030207/ M3 peale läbi vaatamata.

2. Menetluskulud jätta

Osaühingu Seivanger kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Määruse jõustumisel tagastada Osaühingu Seivanger poolt määruskaebuse

esitamisel 28. septembril 2024 tasutud riigilõiv 25 eurot Osaühingu Seivanger

pangakontole nr EE372200001120216443.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakonnale esitati 13. augustil 2024 Osaühingu Seivanger

(avaldaja) kandeavaldus ja avaldaja osa jagamise ning avaldaja osade müügileping.

Kandeavalduse kohaselt paluti registrikaardile teha muudatused osaühingu osanike andmetes

järgmiselt:

1) registrikaardilt kustutada osanik Raivo Kuuse (isikukood XXXXXXXXXXXX) 10

000 eurot;

2) registrikaardile kanda osanik Raivo Kuuse (isikukood XXXXXXXXXXXX) 2556

eurot;

3) registrikaardile kanda osanik Ülle Pauts (isikukood XXXXXXXXXXXX) 4900 eurot;

4) registrikaardile kanda osanik Kert Rannaste (isikukood XXXXXXXXXXXX) 2544

eurot.

14. augustil 2024 edastas notar registriosakonnale osaühingu osa võõrandamise teate.

Registriosakond leidis, et kande tegemine on takistatud, kuna vaidlus tsiviilasjas 2-21-18280

ei ole lõppenud. Kohtus on menetlemisel ka tsiviilasi 2-24-5594, millega vaidlustati 26.

märtsi 2024 eitav kandemäärus Ä 30030207 / 10.

Registriosakonna 22. augusti 2024 määrusega Ä 30030207 / M2 peatati avaldaja 13. augusti

2024 esitatud kandeavalduse ja 14. augusti 2024 notari teate alusel algatatud menetlus ja anti

tähtaeg Maili Kuusele maakohtule hagi esitamiseks 15 päeva alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

E-notarist esitati 27. augustil 2024 järgmine avaldus: „Esitan minu poolt 13. augustil 2024

notari ametitoimingute raamatu numbri 1454 ja 1455 all tõestatud osaühingu osa jagamise ja

osaühingu osade müügilepingu, kandeavalduse ja notari teate tagasivõtmise avalduse

tõestamisseaduse (TõS) § 4 alusel ning uute asjaolude selgumise tõttu“.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Registripidaja luges 2. septembri 2024. a määrusega avaldaja e-notarist 13. augustil 2024

esitatud kandeavalduse ja 14. augustil 2024 notari teate osa võõrandamise menetluse

kandeavalduse 27. augustil 2024 tagasivõetuks ja jättis avaldaja avalduse läbi vaatamata.

Määruse põhjenduste kohaselt võib avaldust esitama õigustatud isik avalduse kuni selle kohta

kandemääruse tegemiseni tagasi võtta. Avalduse tagasivõtmiseks tuleb esitada kohtule

avaldusega samas vormis avaldus, milles näidatakse ära avalduse tagasivõtmise põhjus

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 593 lg 3). Kandeavalduse tagasivõtmisel jätab

kohus selle läbi vaatamata (TsMS § 593 lg 5). Lähtudes esitatud dokumentidest rahuldas

kohtunikuabi 27. augustil 2024 esitatud avalduse kandeavalduse tagasivõtmiseks ning jättis

13. augustil 2024 esitatud kandeavalduse läbi vaatamata.

Maakohus märkis, et määrus ei ole edasikaevatav.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu registriosakonna 2.

septembri 2024. a määruse Ä 30030207 / M3 tühistamist täies ulatuses ja registriasja

menetluse jätkamist. Avaldaja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 25

eurot.

Avaldaja leiab, et registriosakonna määrus on edasikaevatav.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud määrus tehtud ajal, mil registriasja

menetlus oli maakohtu registriosakonna 22. augusti 2024. a määruse nr Ä 30030207 / M2

alusel peatatud. Menetlust lõpetav ehk vaidlustatav määrus koostati 2. septembril 2024, s.o 11

päeva pärast menetluse peatamise määruse koostamist. Menetlust ei ole uuendatud ega

uuendamise määrust avaldajale kätte toimetatud. Menetluse peatumise aja kestel tehtud

toimingud, sh notari esitatud avaldus ja määruskaebusega vaidlustatud määrus, on tühised

(TsMS § 358 lg 2).

Avaldaja leiab, et ainult avaldaja oli õigustatud isik TsMS § 593 lg 3 tähenduses

kandeavalduse tagasivõtmiseks. Avaldaja tagasivõtmise avaldust esitanud ei ole, seega ei ole

vaidlustatud määruse asjaolude ega põhjenduste alusel võimalik aru saada, kelle esitatud

avalduse alusel on kohtunikuabi vaidlustatud määruse koostanud ning avaldaja juhatuse

liikme poolt esitatud avalduse läbi vaatamata jätnud. Määrus ei vasta TsMS § 465 lg 2 p 8

sätestatud nõuetele.

Avaldus osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks esitati notari vahendusel ning avaldus on

avalduse esitamiseks õigustatud isiku, s.o juhatuse liikme Raivo Kuuse poolt digitaalselt

allkirjastatud. Seega ei vajanud esitatud avaldus ka notariaalset kinnitamist äriregistri seaduse

(ÄRS) § 40 lg 1 mõttes, mis sätestab, et registripidajale esitatav avaldus peab olema

notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud. Avaldusele oli lisatud kande tegemiseks

vajalikud dokumendid, s.o notari teade osa võõrandamise kohta. Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg

4 teise lause kohaselt saadab osa võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar lepingu

tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale valdkonna eest vastutava ministri

kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta.

E-äriregistrist nähtub, et avalduse on esitanud osa võõrandamise tehingu tõestanud notar.

Käesoleval juhul ei ole tuginetud ka TsMS § 593 lg-le 4, mille alusel võib notar, kes tõestas

või kinnitas avalduse, esindada avaldajat registriasja lahendamisel. Notar võib muu hulgas

avaldaja nimel siis esitada avalduse tagasivõtmise või muutmise avalduse või määruskaebuse.

Käesoleval juhul ei olnud notari poolt vastavalt ÄRS § 40 lg-s 1 sätestatule vajalik ei avalduse

tõestamine ega kinnitamine, kuna avaldus oli avaldaja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Avaldaja palus notarilt vaid avalduse projekti koostamist ning selle registripidajale edastamist

ametiülesande korras, mitte avalduse notariaalset kinnitamist. Avaldaja ei ole ka üheski

dokumendis andnud notarile avaldaja esindamise õigust TsMS § 593 lg 4 tähenduses ja see

säte ei viita, et notari puhul esindusõigust eeldatakse. Registripidaja oleks pidanud notari

esindusõigust kontrollima.

Kuivõrd avaldaja ei olnud notarile andnud avaldaja esindamise õigust, ei saanud notar esitatud

avaldust avaldaja nimel tagasi võtta, mistõttu kohus rahuldas isiku taotluse, kes ei ole

käesoleva registriasja menetlusosaline ning kellel puudus avaldaja esindamise õigus, mistõttu

kuulub registripidaja määrus täies ulatuses tühistamisele.

Kui leida, et notari esindusõigust eeldatakse, siis avaldaja lõpetab notari esindusõiguse TsMS

§ 593 lg 4 teise lause alusel. Avaldaja esindajana ei saa tegutseda isik, kes ei lähtu avaldaja

huvidest, kes esitab registripidajale avaldusi ilma avaldajaga kooskõlastamata ja avaldajat

esitatavast avaldusest ja selle sisust teavitamata.

Määruse resolutiivosa kohaselt on loetud tagasivõetuks nii 13. augusti 2024. a kandeavaldus

kui ka 14. augusti 2024 notari teade osa võõrandamise kohta. Avaldaja leiab, et registriasja

menetluses menetletakse kandeavaldust, mitte kandeavalduse aluseks olevaid dokumente.

Seega tagasi saab võtta vaid avalduse, mitte avalduse aluseks olevaid dokumente.

Lisaks ei saanud notar juba tõestatud lepingu tõestamisest kaks nädalat hiljem keelduda TõS §

4 alusel. Selle sätte alusel on võimalik keelduda taotletava tõestamistoimingu tegemisest, kuid

praegusel juhul oli lepingu tõestamistoiming juba tehtud.

4. Kohtunikuabi määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 9. oktoobri 2024. a kirjaga

Tartu Maakohtule.

5. Tartu Maakohtu kohtunik jättis 8. novembri 2024. a määrusega avaldaja määruskaebuse

rahuldamata ning edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata

avaldaja kaebeõiguse puudumise tõttu. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

7. TsMS § 664 lg 2 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata,

kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. Ringkonnakohus

nõustub kohtunikuabiga, et kandeavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale ei saa

määruskaebust esitada.

Registrimenetlus on hagita menetlus ja hagita menetluse üldine põhimõte on, et maakohtu

menetlust lõpetava määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega

kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 660 lg 3 esimene lause). TsMS §

599 täpsustab kaebeõiguse ulatust registrimenetluses, määrates kindlaks, kes ja millist liiki

määruste peale saab määruskaebuse esitada. TsMS § 599 lg 1 kohaselt saab avaldaja esitada

määruskaebuse kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati

osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu

omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest

puudutatud isik.

TsMS § 593 lg 5 kohaselt jätab kohus kandeavalduse tagasivõtmisel selle läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu leiab, et määruskaebuse saab esitada isik, kelle õigust on määrusega

kitsendanud. Praegusel juhul on notar avaldajat esindades kandeavalduse tagasi võtnud, seega

tegi kohus avaldaja jaoks lahendi, mida notar avaldaja esindajana taotles. Seega ei ole

avaldajal praegusel juhul kaebeõigust.

Eeltoodust tulenevalt on avaldaja määruskaebus võetud ebaõigesti menetluse ning

ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata.

8. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei ole vaja määruskaebuses esitatud teistele

vastuväidetele sisuliselt vastata. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8.1. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi eeldas õigesti, et notaril on avaldaja nimel õigus

avaldus tagasi võtta.

ÄRS § 33 kohaselt tehakse äriregistri kanne juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja

avalduse alusel, jõustunud või viivitamata täidetava kohtulahendi alusel, registripidaja

algatusel või muul seaduses sätestatud alusel. ÄRS § 40 lg 1 näeb ette, et registripidajale

esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud. Avaldusele

tuleb lisada kande tegemiseks vajalikud dokumendid. Avaldusel olevad allkirjad võib

kinnitada ka välisriigi ametiisik, kellel on õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust.

Ringkonnakohus nõustub, et kandeavalduse esitamiseks õigustatud isik on avaldaja.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja kandeavalduse (allkirja õigsuse) kinnitas notar ja

edastas selle registriosakonnale. Kuna notar kinnitas kandeavalduse digitaalselt allkirjastanud

avaldaja seadusliku esindaja Raivo Kuuse digitaalse allkirja õigsust (TõS § 39 lg 11), on ÄRS

§ 40 tähenduses tegemist notariaalselt kinnitatud kandeavaldusega, mitte registriosakonnale

esitatud digitaalselt allkirjastatud kandeavaldusega. TõS § 53 lg 1 kohaselt edastas notar

kandeavalduse ning selle lisadokumendid registripidajale.

ÄRS § 40 lg 5 kohaselt esitatakse notariaalselt kinnitatud avaldus koos kande tegemiseks

vajalike dokumentidega registripidajale avalduse kinnitanud notari vahendusel notarite

infosüsteemi (edaspidi e-notar) kaudu. Mõjuval põhjusel võib avalduse ja kande tegemiseks

vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Notar selgitab isikule, millised

dokumendid tuleb avaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad. Notar, kes on tõestanud

või kinnitanud registriosakonnale esitatud avalduse, on volitatud esindama avaldajaid

asjaajamises registripidajaga. TsMS § 593 lg 4 näeb ette, et notar, kes tõestas või kinnitas

avalduse, võib esindada avaldajat kohtus registriasja lahendamisel. Notar võib muu hulgas

avaldaja nimel esitada avalduse tagasivõtmise või muutmise avalduse ning määruskaebuse.

Avaldaja võib notari esindusõiguse lõpetada. Ka kohtu registriosakonna kodukorra § 24 lg 1

näeb ette, et notar, kes on tõestanud või kinnitanud registriosakonnale esitatud avalduse, on

volitatud esindama avaldajaid registriosakonnas.

Eeltoodust tuleneb, et selleks, et notaril oleks õigus esitada registripidajale avaldus avaldaja

esindajana, ei pea avaldaja eraldi tahet avaldama ja eeldatakse, et avalduse kinnitanud või

tõestanud notaril on avaldaja esindamise õigus. Seega luges kohtunikuabi notari põhjendatult

avaldaja esindajaks, kel on õigus esitada tagasivõtmise avaldus. Kohtunikuabi ei pidanud

notari esindusõigust täiendavalt kontrollima.

TsMS § 593 lg 4 kolmanda lause järgi on avaldajal õigus notari esindusõigus igal ajal

lõpetada. Esindusõiguse lõpetamisele kohaldatakse TsMS § 225 lg 1, mis tähendab, et

registripidaja suhtes kehtib notari esindusõigus seni, kuni registripidajale ei ole esindusõiguse

lõpetamisest teatatud. Esindusõiguse lõpetamisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Seega ei ole

määruskaebuses notari esindusõiguse lõpetamisel avaldaja esitatud määruskaebuse läbi

vaatamise seisukohalt tähendust. Tegemist on avaldaja ja notari vahelise sisesuhtega, millest

tekkivaid vaidlusi ei lahendata käesoleva menetluse raames.

8.2. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et registriosakond jättis formaalselt menetluse

uuendamata (TsMS § 361 lg 1), ei muuda tühiseks menetluse lõpptulemust. Kandeavalduse

tagasivõtmine oli sisuliselt aluseks menetluse uuendamiseks TsMS § 361 lg 2 tähenduses ja

kandeavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Arvestades asjaolu, et menetluse uuendamise määrus

ei ole vaidlustatav ja et avaldaja on ainuke menetlusosaline, oleks registriosakond saanud

otsustada menetluse uuendamise ja lahendada kandeavalduse läbi vaatamata jätmise ühe

määrusega. Seega kohtunikuabi poolt formaalselt menetluse uuendamata jätmine ja selles osas

määruse põhjendamise kohustuse rikkumine ei toonud lõppjäreldustes kaasa ebaõige määruse

tegemist.

9. Menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu avaldaja kanda

(TsMS § 168 lg 2). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

10. Määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 25 eurot avaldajale TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastada avaldaja märgitud

pangakontole.

(allkirjastatud digitaalselt)