3-24-1545/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-1545

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses ajavahemikul 23.03.2021

kuni

10.03.2024

tugevdatud

järelevalve

kohaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.04.2025. a määruse resolutsiooni p 2

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.04.2025. a määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 88 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on X.X.-i kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses ajavahemikul 23.03.2021 kuni 10.03.2024 tugevdatud järelevalve

kohaldamisega.

2. Vastuseks halduskohtu taotlusele esitas Viru Vangla 11.04.2025 kohtule vastuse ning

riskihindamise ankeedid nr 156047, nr 166675, nr 174542 ja nr 177378 ja vangla selgituse

riskihindamise ankeetide juurde. Vastustaja palus vastuse lisade osas menetlus kinniseks

kuulutada ning eemaldada kaebaja, tema esindaja(d) ja menetlusvälised isikud tõendite

uurimiselt, keelata eelnimetatud isikutel tõenditega tutvumine ja nendest koopiate saamine.

Riskihindamise ankeedid on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

Ankeedid ja selgitus sisaldavad andmeid, mis võivad avalikuks tuleku korral kahjustada

vangistuse täideviimist ning võimaldavad saada teavet vanglatöös kasutatavate meetodite ja

taktika kohta. Vangla huvi andmete saladuses hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi nende

andmetega tutvuda.

3. 11.04.2025. a määrusega kuulutas halduskohus haldusasja menetluse Viru Vangla

11.04.2025. a vastuse lisade 1-5 osas kinniseks ning keelas kaebajal tutvuda Viru Vangla

11.04.2025. a vastuse lisadega 1-5 ja saada nendest koopiaid, märkides, et ka kohtuistungi

korraldamisel tuleb eemaldada kaebaja nende tõendite uurimiselt. Halduskohtu põhjendused

olid järgnevad.

3.1. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 1

kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel

kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige

riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud

menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt

eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud

välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS §

79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel

võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam

menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.

3.2. Kohus nõustub vastustajaga ning leiab, et käesolevas asjas tuleb Viru Vangla 11.04.2025

esitatud vastuse lisade 1-5 osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks kinniseks kuulutada. Haldusasja menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine tagab

selle, et tõenditega ei ole menetlusvälistel isikutel võimalik tutvuda. Menetlusväline isik ei või

tutvuda toimikuga osas, milles see on kinniseks kuulutatud (HKMS § 89 lg-d 2 ja 3). Samuti

eemaldatakse menetlusväline isik kohtuistungi toimumisel tõendi uurimiselt. Selleks, et

menetlusväline isik saaks kohtuistungi toimumisel selles osaleda, on vajalik kohtu luba

(HKMS § 77 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 39). Samuti on põhjendatud piirata kaebaja ligipääsu

esitatud tõenditele. Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal ei ole käesolevalt haldusasjas

esindajat, kelle ligipääsu toimikule oleks vaja eraldiseisvalt piirata. Kaebaja toimikule

ligipääsu piiramine tagab selle, et kui kaebaja osaleb edasises menetluses esindaja kaudu, siis

on ka esindajal keelatud vaidlusaluste tõenditega tutvuda.

3.3. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni

või turvameetmete kirjelduse kohta. Riskihindamise ankeedid sisaldavad eelkirjeldatud teavet

ning on sellest tulenevalt tunnistatud õigesti asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks on sellele juurdepääsu piiramine

vajalik ja põhjendatud. Kaebaja huvi vastustaja esitatud riskihindamise ankeetidega ja

vastustaja täiendava selgitusega tutvuda ei ole kaalukam vastustaja huvist tõendite kaebaja

eest varjamiseks. Tegemist on dokumentidega, mis sisaldavad informatsiooni vanglatöös

kasutatavate meetodite ja kinnipeetavale antava ohu- ja riskihinnangu kujunemise kohta.

Selliste andmete kinnipeetavale teatavaks saamine võib ohustada avalikku korda ja vangla

julgeolekut. Riskihindamisega seonduvale teabele juurdepääsu piiramist on ka varasemas

kohtupraktikas peetud põhjendatuks (Tartu Ringkonnakohtu 14.06.2024. a määrus asjas

nr 3-23-635, p-d 8 ja 11 ning seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu

29.01.2024. a määrus asjas nr 3-23-2015, p 14).

3.4. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist

üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba

toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (RKHK 15.05.2014. a määrus asjas

nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2

alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu. Kui kohus

otsustab hilisemas menetluses kohtuistungi korraldada, siis eemaldab kohus kaebaja tõendite

uurimiselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. esitas halduskohtu 11.04.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebuse,

milles palub tühistada halduskohtu määrus osas, millega kaebajal keelati tutvuda Viru Vangla

11.04.2025. a vastuse lisadega 1-5 ja saada nendest koopiaid ning kohtuistungi korraldamisel

eemaldati kaebaja nende tõendite uurimiselt.

4.1. Kaebaja märgib määruskaebuses, et kohus ei täitnud vastanduvate huvide kaalumise

kohustust nõuetekohaselt. Kaebaja ei saa menetluse kestel efektiivselt oma õigusi realiseerida,

kui tal piiratakse juurdepääsu oma isikuandmeid sisaldavatele dokumentidele, mis on aluseks

tema paigutamisele tugevdatud järelevalvega osakonda. Kohtu põhjendused, et andmete

avalikuks tulek võib ohustada avalikku korda ja vangla julgeolekut, on napid ja üldsõnalised.

Juurdepääsu keelamisel ei saa piirduda nentimisega, et ankeedid on tunnistatud

asutusesiseseks kasutamiseks. Olukorras, kus kohus keelas kaebajal täies ulatuses

vaidlusaluste riskihindamiste ankeetidega tutvuda, ei ole alust eeldada, et kohus kajastaks

nende sisu tehtavas lahendis määral, mis tasakaalustaks kaebaja õiguste kitsendamist

menetluse kestel.

4.2. Kaebaja viitab Tartu Halduskohtu 29.09.2023. a otsusele nr 3-22-2231 ja leiab, et

eelviidatud otsuses toodud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas haldusasjas ja kohus on

seega ebaõigesti tuginenud AvTS § 35 lg 1 p-le 9 keeldumise alusena.

4.3. Käesoleval juhul on tehtud kaalutlusviga ning juhul, kui ringkonnakohus leiab, et ei saa

asuda ise hindama kaebaja kohta riskihindamiste ankeetides tehtud kande väljastamise

võimalikkust, palub kaebaja kohustada vastustajat uuesti kaaluma, kas väljastada andmed

kaebajale täielikult koopiana või osaliselt kinni kaetud koopiana. Tegemist on avaliku infoga

ning vangla huvi nende andmete saladuses hoidmiseks ei kaalu üles kaebaja huvi nende

andmetega tutvuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada

seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest

menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata

HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, sh avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab ka

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset ning HKMS § 79 lg 2 alusel

tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda

toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt

tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate

menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest

keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise

eesmärki kahjustama võimalik.

Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei ole Viru Vangla 11.04.2025. a vastuse

lisadega 1-5 tutvumise õigust piirates eelnevalt nimetatud reeglite ja põhimõtete vastu eksinud.

6. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et käesoleval juhul tuli halduskohtul kaaluda

ühelt poolt vastustaja huvi saladuse hoidmiseks ning teiselt poolt kaebaja õigust tutvuda

riskihindamise ankeetidega, et tagada oma õiguste tõhus kaitse. Nõustuda ei saa

kaebajaga selles, et halduskohus ei täitnud vastanduvate huvide kaalumise kohustust

nõuetekohaselt.

AvTS § 35 lg 1 p 9 kohustab teabevaldajat tunnistama teabe turvasüsteemide,

turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks. Ringkonnakohus nõustub seetõttu halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et

riskihindamise ankeet sisaldab AvTS § 35 lg 1 p 9 alusel teavet turvasüsteemide,

turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta ning on sellest tulenevalt mõeldud

ainult asutusesiseseks kasutamiseks. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks

on sellele juurdepääsu piiramine vajalik ja põhjendatud. Halduskohus viitas igati põhjendatult

sellele, et ka kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et riskihindamisega seonduvale teabele

juurdepääsu piiramist peetakse põhjendatuks.

7. Kaebaja väitel on tal õigus tutvuda riskihindamise ankeetidega, kuna need sisaldavad

tema kohta käivaid andmeid. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata sellele, et

kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 5 lg 2 järgi

selgitatakse kinnipeetavale riskihindamise tulemusi, ei tähenda see, et kinnipeetaval

peaks olema täielik juurdepääs kõigile tema kohta käivatele andmetele. Ka

ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja huvi riskihindamise ankeetidega tutvumiseks

kaalukam vastustaja huvist riskihindamise ankeetide varjamiseks kaebaja eest.

Tegemist on dokumentidega, mis sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate

meetodite ja kinnipeetavale antava ohu- ja riskihinnangu kujunemise kohta. Selliste

andmete kinnipeetavale teatavaks saamine võib ohustada avalikku korda ja vangla

julgeolekut.

8. Kaebaja viitab määruskaebuses Tartu Halduskohtu 29.09.2023. a otsusele nr 3-22-

2231 väites, et selles otsuses toodud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas

haldusasjas ja halduskohus on seega ebaõigesti tuginenud AvTS § 35 lg 1 p-le 9

keeldumise alusena.

Ringkonnakohus märgib, et kaebaja poolt viidatud otsuses ei olnud tegemist analoogse

olukorraga, sest seal oli vaidluse all kinnipeetava taotlusel andmete väljastamisest keeldumine

ja kinnipeetav palus kohtul kohustada vanglat väljastama talle vangiregistri päevikukanded.

9. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on kinnipeetava õigust tutvuda toimikuga

ja saada sellest ärakirju, piiratud vaid sellises ulatuses, mis on tingimata vajalik

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitsmiseks. Haldusasja materjalidega

tutvumise piirangust tulenev ebavõrdsus kaebaja ja vastustaja vahel ei ole suur. Seega

ei riiva kaebaja toimikuga tutvumise piiramine vastustaja 11.04.2025. a vastuse lisade

1-5 osas tema õigusi ülemäära intensiivselt.

10. Kuna riskihindamise ankeet on terviklik dokument, mida ei ole selle mõistmist

raskendamata võimalik jagada osadeks, ei saa kaebajale võimaldada juurdepääsu tema

kohta koostatud riskihindamise ankeetidele ja sellega seonduvale vangla selgitusele ka

osaliselt. Kuna erinevalt haldusasja nr 3-22-2231 sisust, ei ole käesoleval juhul kaebuse

esemeks ega ka vaidlusaluse halduskohtu 11.04.2025. a määruse sisuks olnud vangla

keeldumine teabenõude täitmisest, siis ei ole asjakohane kaebaja nõue, et

ringkonnakohus kohustaks Viru Vanglat uuesti kaaluma, kas väljastada kaebajale

andmed täielikult koopiana või osaliselt kinni kaetud koopiana.

11. Eelnevat arvestades piiras halduskohus põhjendatult HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p

1 alusel kaebaja õigust tutvuda osade halduskohtumenetluse dokumentidega.

Ringkonnakohus jätab seetõttu X.X.-i määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 11.04.2025. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)