3-24-487/38 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-487

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.01.2024 otsuse

nr 12308170047-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Andrei Krassilnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.06.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.06.2024

otsus muutmata.

2. Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda. Muus osas jätta

apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi, kaebaja Eestisse saabumise

kuupäev (XX.XX.XXXX) ja kaebajale passi väljaandmise kuupäev (XX.XX.XXXX)

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

3-24-487

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X saabus Hiinast Araabia Ühendemiraatide ja Türgi kaudu XX.XX.XXXX Eestisse ja

esitas siin 17.08.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 29.01.2024 otsusega nr 12308170047-1 X

rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS)

§ 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse

tagasilükkamise kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Hiina Rahvavabariiki vabatahtliku

täitmise tähtajaga 7 päeva (p 2); kohaldas kaebajale VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3

aastaks (p 3).

Päritoluriigi infost nähtub, et Hiinas toimub süstemaatiline inimeste vahistamine ja kinni

pidamine. Sihtmärgiks on advokaadid, inimõigusaktivistid, ajakirjanikud, usujuhid ja

usklikud, aga ka endised poliitvangid ja nende perekonnaliikmed. Võimud jälgivad tihtilugu

poliitvange ja nende perekonnaliikmeid. Inimeste telefone kuulatakse pealt, inimesi ja nende

kodusid otsitakse läbi ning inimestele saab osaks muud moodi tagakiusamine ja ähvardamine.

Hiinas kehtib patriootliku hariduse seadus. See on loodud riikliku ühtsuse tõstmiseks ja selle

järgi õpetatakse kõiki enda riiki ja Hiina kommunistlikku parteid armastama.

Taotleva väited tema suhtes meeleavaldustel kasutatud vägivalla kohta on vasturääkivad –

oma kirjalikus seletuses väitsi ta, et Hiina politsei peksis ta veriseks ja pani käed plastikust

kinnitusvahendiga kinni, ent hilisematel vestlustel ei maininud ta enda veriseks peksmist.

Taotleja ei ole isik, keda võiks Hiinas poliitilise meelsuse pärast tagakiusamine ohustada või

kes võiks võimudele huvi pakkuda. Tegemist ei ole advokaadi, inimõigusaktivisti,

ajakirjaniku või endise poliitvangiga. Taotleja on 18-aastane noormees, kellel ei ole Hiina

võimudega kunagi probleeme olnud. Väidetavalt osales taotleja 2022. a-l Hiinas kahel

meeleavaldusel, aga nendel osales tuhandeid inimesi. Taotleja peeti väidetavalt korra

meeleavaldusel kinni, seejärel aga vabastati ning hiljem ei ole Hiina võimud taotlejat

meeleavaldusel osalemise eest vahistanud, ülekuulamisele kutsunud ega taga kiusanud. Oma

kirjalikus seletuses väitis taotleja, et tal keelati pärast meeleavaldusel kinnipidamist pooleks

aastaks riigist lahkuda. Samas aga on Hiina võimud vähem kui neli kuud pärast meeleavaldusi

väljastanud taotlejale XX.XX.XXXX uue passi ning sisse- ja väljasõiduloa Hongkongi ja

Macausse. Lisaks väitis taotleja vestlusel, et käis 2023. a alguses Malaisias ja Myanmaris.

Samuti nähtub tema passis olevatest viisadest, et 2023. a aprilli alguses käis taotleja reisil,

mille jooksul ta viibis Malaisias, Araabia Ühendemiraatides, Egiptuses ja Maldiividel. 2023. a

augustis lahkus taotleja Hiinast uuesti ning jõudis Eestisse. Kui Hiina võimud sooviksid

taotlejat poliitilise tegevuse eest karistada, siis ei oleks talle 2023. a-l väljastatud uut passi ega

sisse- ja väljasõiduluba autonoomsesse Hongkongi ja Mandri-Hiinast erinevat poliitilist ja

majanduslikku süsteemi omavasse Macausse. Kui taotleja puhul oleks tegemist poliitilise

aktivistiga, siis ei oleks Hiina võimud võimaldanud taotlejal Hiinast nii mitmel korral ka

2(11)

3-24-487

lahkuda. Asjaolu, et taotleja pidi väidetavalt läbima kursuse, kus talle õpetati patriotismi ja

kodumaa armastust, ei ole alus rahvusvahelise kaitse andmiseks.

Esimesel vestlusel väitis taotleja, et osales meeleavaldusel Chongqingis ja Shanghais.

Vahemaa taotleja Hiina isikutunnistuselt nähtuva kodulinna ja Chongqingi vahel on u 1400

kilomeetrit. Vahemaa Chongqingi ja Shanghai vahel on u 1700 kilomeetrit ning vahemaa

taotleja kodulinna ja Shanghai vahel on u 1300 kilomeetrit. Ei ole usutav, et taotleja, kes

nende meeleavalduste ajal oli veel 17-aastane, oleks reisinud oma kodulinnast kõigepealt

1400 kilomeetrit Chongqingi ja sealt seejärel 1700 kilomeetrit Shanghaisse ning siis uuesti

1300 kilomeetrit koju tagasi. Taotleja oli Hiinas õpilane, tal ei olnud püsivat töökohta ja seega

ei olnud selline reisimine tema jaoks ka finantsiliselt võimalik.

Päritoluriigi infost nähtub, et sotsiaalmeedia on Hiinas väga tsenseeritud ja Hiina võimud

eemaldavad nende tegevust kritiseerivaid sotsiaalmeediapostitusi. Politseil on ligipääs suurele

hulgale inimeste isiklikele andmetele. Hiina küberjulgeolekuseadus sunnib ettevõtjaid

talletama Hiina kasutajate andmeid. Telekommunikatsiooniettevõtjad peavad säilitama iga

uue mobiiltelefoni- või internetikasutaja näopildi, mis on üheks viisiks, kuidas jälgida kõiki

riigi kodanikke. Taotleja väitis vestlusel, et on alates 16. eluaastast võtnud sõna Taiwani

teemadel ja kasutanud tihti Taiwani lippu. Kui taotleja on enda väitel juba üle kahe aasta

Taiwanit toetavaid postitusi teinud, oli tal siiski võimalus neid enda jaoks ka salvestada ning

asitõendina esitada. Lisaks ei ole taotleja esitanud tõendit, et ta on kasutanud Taiwani lippu

oma riiete või maski peal. Taotleja ütles vestlusel, et ta sooviks Eestis saada platvormi, kus ta

hea meelega jätkaks oma tegemisi. Seisuga 17.01.2024 on taotlejal Facebookis 2 sõpra ja

Instagramis 50 jälgijat, Facebooki on ta postitanud 7 pilti ja Instagrami teinud 6 postitust.

Ainus Taiwanit puudutav postitus tema sotsiaalmeedia kontodel on 15.12.2023 Facebooki

kaanepildile lisatud Taiwani lipp. Samas ei ole taotleja lisanud oma sotsiaalmeedia kontodele

endast mitte ühtegi pilti ega muud isiklikku teavet, mis võimaldaks tuvastada, et tegemist on

tõepoolest temaga. Kuna ainuüksi Hiinas on 92 miljoni inimese perekonnanimeks Li, võib

eeldada, et maailmas elab tuhandeid X’sid, kellele need sotsiaalmeediakontod kuuluda

võivad. Kui taotleja oleks tõepoolest suur Taiwani toetaja, võib eeldada, et ta oleks hakanud

n-ö vabas maailmas aktiivselt Taiwani-teemalisi postitusi tegema. Päritoluriigi info kohaselt

on igasugune suhtlus sotsiaalmeedias Hiina võimudele nähtav ning isikud, kes teevad

Taiwani-teemalisi postitusi, võivad sattuda võimude huviorbiiti ning nende endi või nende

perekonnaliikmete liikumisvabadust võidakse piirata. Taotleja on aga korduvalt

probleemideta Hiina riigipiiri ületanud. Seega ei ole taotleja isik, kes pakuks Hiina võimudele

huvi. Dokumentide kontroll riigipiiri ületamisel ei ole tagakiusamine, vaid tavaline protseduur

riigipiiri ületamisel. Päritoluriigi info järgi on Hiina ametivõimudel tõenäoliselt täielik

ülevaade sellest, kui inimene riigist väljub ja riiki siseneb, aga tagasi pöördunud inimesed ei

ole sattunud Hiina ametivõimude suurema tähelepanu alla ning neid ei ole taga kiusatud

põhjusel, et nad on välisriigis rahvusvahelist kaitset taotlenud. Taotleja väitis, et ta on teinud

postitusi nt sotsiaalmeediaplatvormil Douyin, aga tal ei ole võimalik oma kasutajanime PPA-

le anda, sest seda platvormi kontrollitakse ja valvatakse; kui seal midagi valitsusevastast

postitada, siis kustutatakse see kiiresti; taotleja võib oma Taiwani-suunalisi sotsiaalmeedia

postitusi jagada, aga kuna need on kirjutatud emoji’dega, siis ei saa PPA nendest aru. Kui

taotleja ei ole valmis PPA-le jagama oma kasutajanime ega ka esitama mingeid tõendeid selle

kohta, et ta on kuskil Hiina sotsiaalmeeidas Taiwani-teemalisi postitusi teinud, siis ei ole

taotleja täitnud oma kaasaaitamiskohustust.

Taotleja väitis vestlusel, et tema telefoninumber blokeeriti kuu aega enne seda, kui ta Hiinast

lahkus ja tal ei ole mingit võimalust seda blokeeringut maha võtta. Samas nähtub, et taotleja

on teinud Islandil broneeringuid telefoninumbriga, millel on Hiina suunakood. Sama

telefoninumbri on taotleja lisanud ka oma rahvusvahelise kaitse taotluse juurde. Taotleja

3(11)

3-24-487

asjade läbivaatusel ei tuvastatud ka seda, et taotleja oleks ostnud endale Eestis uue

kõnekaardi.

Arvestades, kus ja kui palju on taotleja 2023. a-l reisinud ning et ta pole kunagi püsivalt tööl

käinud ning ka tema vanemate sissetulekud ei ole suured, on PPA arvamusel, et taotleja ei

soovi Hiinasse naasta finantsraskuste tõttu. Taotlejal on mitu pangakaarti, kuid PPA palumise

peale ei ole ta nende väljavõtteid esitanud.

Taotleja ei vaja ka täiendavat kaitset. PPA on jõudnud järeldusele, et Hiinasse naastes ei oota

taotlejat ees alusetu kriminaalkaristus või muu kohtlemine, mis võiks viia taotleja

tagakiusamiseni Hiinas sellisel määral, et tunnustada teda täiendava kaitse saajana. Taotleja

on 2023. a-l mitu korda Hiinast lahkunud ja sinna naasnud ning Hiina võimud ei ole selles

teinud taotlejale mingeid takistusi. Samuti ei selgunud vestlusel, et taotlejat võiks Hiinas

reaalselt ähvardada muu tõsine oht või et Hiinas valitseks selline olukord, mis kvalifitseeruks

relvakonfliktiks.

Taotlejal ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada

talle lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist. Taotleja on viibinud Eestis lühikest

aega alates XX.XX.XXXX. Tal ei ole Eestis ega Euroopas vara. Taotlejal ei ole Eestis

perekonnaliikmeid ega lähedasi ning ta ei vaja psühholoogilist abi.

Taotleja puhul ei esine VSS § 31 mõistes sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid.

VSS § 74 lg 4 annab küll võimaluse jätta sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel

kohaldamata, kuid praegu ei ole PPA tuvastanud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks erandit

rakendada.

3. X esitas 19.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 29.01.2024 otsuse nr

12308170047-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse

taotlus uuesti läbi.

Kaebaja sai Hiinas vigastada. Ta osales 2022. a-l Hiinas Chongqingis ja Shanghais kahel

rahvuslikul liikumisel, mida nimetatakse A4 revolutsiooniks. Avaldati meelt

epideemiapiirangute vastu. Need aga laienesid meeleavaldusteks riigijuhi Xi Jinpingi vastu

ning seejärel osales neis üle Hiina suur hulk inimesi. Kaebaja osales 2022. a novembris

meeleavaldusel, kus ta käed plastikust ribaga kokku pandi ja ähvardati riigivastase käitumise

eest. Kaebaja osales samuti 2022. a novembris meeleavaldusel, kus politsei hakkas tarvitusele

võtma meetmeid, et inimesi juurde ei tuleks. Politsei kontrollis meeleavaldusel osalejate

telefone, et vaadata, kas nendes on sündmuse kohta videoid. Kaebaja salvestatud video

politsei kustutas. Eelnevast tulenevalt on kaebaja kartus tagakiusamise ees põhjendatud.

Hiinas on patriootliku hariduse seadus, mis on kaebaja põhimõtete vastane ning tema

tagakiusamise põhjuseks. Arusaamatuks jääb, miks peab PPA kaebaja ütlusi vastuoluliseks,

kui kaebaja ütles esmalt, et Hiina politsei peksis ta veriseks, ja hiljem, et ta sai vigastada. Kui

politsei kaebajat peksis, siis sai ta selle tulemusel vigastada. Oletuslik on vastustaja väide, et

meeleavaldustel ei jõutud suure rahvahulga telefone kontrollida ja kustutada. Hiinas

vahistatakse isikuid süstemaatiliselt ja seaduse järgi võib neid ilma süüdistust esitamata pikalt

kinni pidada. Kuna kaebaja on osalenud meeleavaldustel ja tal on olnud kokkupuuteid

politseiga, siis on suur tagakiusamise oht. Kaebaja kardab, et tal keelatakse lahkuda riigist.

Asjaolu, et kaebajal on olnud võimalik seni Hiinast lahkuda, ei tähenda, et sinna naastes seda

ei keelata.

Hiinas jälgitakse sotsiaalmeediat ja seal tehtud postitusi, mittesobivad postitused kustutatakse.

Seetõttu on kaebajal keeruline esitada selliste postituste tegemise kohta tõendeid. Selliste

tõenditega isik vahistataks tõenäoliselt piiri ületamisel. Nt Põhja-Koreast pärit inimene ei pea

Lõuna-Koreas kaitse saamiseks midagi tõestama, sest inimesed teavad, et ta põgenes

4(11)

3-24-487

kommunistlikust riigist. Lisaks blokeeriti kaebaja telefoninumber, mis näitab, et tegemist oli

sobimatu isikuga. See, et kaebaja on hiljem teinud Hiina suunakoodiga telefonilt

broneeringuid, ei tähenda, et tema telefoni ei blokeeritud, kuna ta võis võtta Hiinas uue

numbri või kõnekaardi.

Kaebajal ei ole turvaline koduriiki naasta. Kaebajaga vesteldi ja küsiti tema reiside kohta,

mille kohta esitas kaebaja ka tõendi. Kaebaja ei saa olla kindel, et koduriiki naastes ei teki tal

probleeme ja teda ei hakata taga kiusama. Vastustaja on teinud kaebaja selgitustest

subjektiivsed ja valed järeldused, ta ei ole lähtunud kaebajaga seotud asjaoludest, hinnatud ei

ole väljasaatmise võimalikku mõju kaebajale. Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga

seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja väljasaatmine Hiinasse on

vastuolus VSS §-s 171 sätestatud põhimõttega. Kaebajal oleks Eestis turvaline elukeskkond.

Asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve, sugulasi ega kinnisvara ning asjaolu, et

Hiinas elavad tema ema ja isa, ei saa olla sissesõidukeelu kohaldamise aluseks. Kaebaja puhul

esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu kohaldamist välistav asjaolu. Kaebaja ei

ohustanud Eesti Vabariigi julgeolekut, kaebaja ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku

korda. Kaebajale sissesõidukeelu kohaldamine 3 aastaks ei ole proportsionaalne ega

põhjendatud.

PPA korraldatud vestlusel oli halva hiina keele oskusega tõlk, mistõttu ei olnud kaebajal

võimalik tekstist aru saada ja tal endal ei olnud võimalik ennast sobivalt väljendada. Seetõttu

võisid tekkida möödarääkimised ja probleemid üksteisest arusaamisel.

4. PPA palus jätta kaebus rahuldamata.

PPA on vaidlustatud otsuse lk-del 17–18 põhjendatult seadnud kahtluse alla kaebaja

osalemise tema nimetatud meeleavaldustel. Kaebuses ei ole toodud esile ühtegi mõistlikku

põhjendust, et lükata ümber PPA kahtlusi. Kaebaja selgitustest ei nähtu, et pärast väidetavat

kinnipidamist oleks jätkunud kaebaja personaalne ja järjepidev tagakiusamine Hiina

riigivõimude poolt. PPA on vaidlustatud otsuses hinnanud kaebaja väidet, et tema

telefoninumber blokeeriti. Arvestades päritoluriigi teavet, ei ole usutav, et kui Hiina võimud

on kaebaja telefoninumbri blokeerinud, oleks tal võimalik ilma suurema vaevata võtta endale

uus number või kõnekaart.

PPA on otsuses esile toonud, et kaebaja ei jaganud PPA-ga enda kasutajanime ja postitusi

sotsiaalmeediaplatvormil Douyin, ning vaatamata korduvale küsimisele ei ole kaebaja

29.01.2024 seisuga esitanud ühegi enda pangakonto väljavõtet seoses PPA väljendatud

kahtlusega, et kaebaja soovimatus Hiinasse naasta ei ole seotud tema väidetava poliitilise

tegevusega, vaid rahalistesse raskustesse sattumisega. Kuigi on arusaadav, et

varjupaigataotlejal ei pruugi alati olla võimalik kõiki enda väiteid dokumentaalselt tõendada,

on PPA palunud kaebajalt selliste tõendite esitamist, mida PPA hinnangul oleks tal võimalik

esitada, kuid mida kaebaja teinud ei ole. Kaebaja ei ole viidanud, et tal oleks pangakontode

väljavõtete esitamine võimatu, vaid 18.01.2024 vestlusel põhjendas ta väljavõtete esitamata

jätmist unustamisega.

Kaebaja on mõlemal temaga peetud vestlusel kinnitanud, et saab tõlgist piisavalt hästi aru.

Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset olukorda, kus tõlk oleks kaebajat valesti

mõistnud. Kuivõrd koos eestikeelse otsusega edastati kaebajale ka selle hiinakeelne tõlge ning

vaidlusaluses PPA otsuses on olulises ulatuses analüüsitud seda, milliseid selgitusi on kaebaja

PPA-le andnud, siis on kaebajal olnud ka võimalus välja tuua, kus on PPA otsuse tegemisel

kaebaja selgitusi vääriti mõistnud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 07.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata,

nõustudes vaidlustatud otsuste põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

5(11)

3-24-487

PPA analüüsis vaidlustatud otsuses kaebaja väiteid ning leidis avalikest allikatest

tõendusmaterjali kaebaja nimetatud meeleavalduste toimumise kohta. Ka kaebaja ise edastas

PPA-le avalikest allikatest saadud videod meeleavalduste toimumise ning inimeste

arreteerimise kohta (dtl 107–114). Nendest ei nähtu, et kaebaja ise oleks osalenud

meeleavaldustel või kui osaleski, ei nähtu, et kaebajal isiklikult oleks olnud otseselt

kokkupuuteid politseiga. PPA ei eita, et Hiinas toimub süstemaatiline inimeste vahistamine ja

kinnipidamine. Samas on kinnipidamiste ja vahistamiste sihtmärgiks advokaadid,

inimõigusaktivistid, ajakirjanikud, usujuhid ja usklikud, aga ka endised poliitvangid ja nende

perekonnaliikmed.1 Kaebaja kinnitas PPA-le, et politseiametnikud ei ole teda vahistanud; ühel

meeleavaldusel tal seoti käed plastikust kinnitusvahendiga kinni, kuid ta vabastati; kaebaja sai

käte sidumisel vigastada (dtl 182). Puuduvad igasugused tõendid kaebaja peksmise kohta.

Isegi kui politseinik sidus kaebaja käed kinni, ei saa pidada tõenäoliseks, et käte kaabliga

sidumisel võivad tekkida märkimisväärsed vigastused.

Kaebaja kinnitas täiendaval vestlusel PPA-le, et teda ei ole Hiina politseiametnikud taga

kiusanud, kuid see võib juhtuda (dtl 195). Kaebaja selgitas, et kui ta oleks Hiina võimude

huviorbiidis, siis tal ei oleks lubatud reisida Eestisse. Pandeemia tõttu ei lubatud inimestel 3

aastat Hiinast välja liikuda ja kaebajal on hirm, et seda võidakse uuesti teha ning piiride

sulgemine tekitab kaebajale moraalseid kannatusi (dtl 198). Saab nõustuda PPA-ga, et kaebaja

ei ole isik, kes võiks Hiinas oma poliitilise meelsuse pärast tagakiusamise ohus olla. Vaidlust

ei ole, et kaebaja ei ole inimõiguste aktivist, ajakirjanik või poliitvang. Arvestades kaebaja

selgitusi, nähtub, et kaebajal on hirm haiguspandeemiate tõttu võimalike piirangute

kohaldamise ees, mis takistab kaebajal reisimist.

PPA on hinnanud päritolumaa infot ja leidnud, et sotsiaalmeedia on tõepoolest Hiinas väga

tsenseeritud ning Hiina võimud eemaldavad nende tegevust kritiseerivaid

sotsiaalmeediapostitusi. Ei ole välistatud, et ka kaebaja võimalikud postitused võidi

sotsiaalmeediast eemaldada. Samas ei saa eelnevast automaatselt tuletada, et kaebajat

kiusatakse taga või ta võib sotsiaalmeedia postituste tõttu sattuda võimude huviorbiiti. Nagu

eelnevalt märgitud, ei ole kaebaja täheldanud võimude huvi enda vastu.

Kaebaja tõi võrdlusena välja Eesti olukorra, kus ei pea telefoni SIM-kaardi ostmiseks oma

isikut tuvastama, samas kui Hiinas ei ole selline asi võimalik. Kaebaja selgitas PPA-le, et tema

telefoninumber blokeeriti umbes kuu aega enne seda, kui kaebaja Hiinast lahkus, blokeeringut

ei olnud võimalik maha võtta ka klienditeeninduse kaudu (dtl 186). Vaidlust ei ole, et kaebaja

kasutab Hiina suunakoodiga telefoninumbrit, millest saab järeldada, et kaebajal on SIM-kaart

ja telefoninumber. Eelnevat kinnitab kaebaja ka kaebuses ise, väites, et numbri blokeerimisel

on võimalik soetada uus SIM-kaart. Telefoninumbri blokeerimisest ei saa teha järeldust, et see

blokeeriti võimude käsul. Numbri blokeerimise põhjuseid võib olla erinevaid, mh

telefonioperaatorile võlgu jäämine. Seetõttu ei saa järeldada, et Hiina võimud soovivad

kaebajat sotsiaalmeedia postituste tõttu taga kiusata. Kaebaja ei ole nimetanud, milline

telefoninumber blokeeriti ega esitanud tõendeid telefoninumbri blokeerimise kohta, mistõttu ei

olnud PPA-l ka võimalik hinnata vastavat asjaolu, kuivõrd tegemist oli kaebaja paljasõnalise

väitega. PPA ei ole eitanud, et telefoninumbri blokeerimine on Hiinas võimalik, kuid kaebaja

puhul ei ole tõendatud, et seda on tehtud tema sotsiaalpostituste tõttu.

Kaebaja ei vaidlusta fakti, et talle väljastati XX.XX.XXXX pass ning sisse- ja väljasõiduluba

Hongkongi ja Macausse. Kaebaja selgitas PPA-le, et käis 2023. a alguses Malaisias ja

Myanmaris (dtl 184). Kaebaja passist nähtub, et aprillis 2023 reisis kaebaja Malaisiasse,

Araabia Ühendemiraatidesse, Egiptusesse, Maldiividele (dtl 132-140). Kaebaja selgitas PPA-

1 Amnesty International Report 2022/23; The State of the World's Human Rights; China 2022, kättesaadav

https://www.ecoi.net/en/document/2089448.html (22.05.2024)

6(11)

3-24-487

le, et Hiina politsei kontrollis teda Hiinast lahkumisel (dtl 183). Kaebaja ei ole väitnud, et talle

tehti Hiinast lahkumisel takistusi. Saab nõustuda PPA-ga, et piiride ületamisel on dokumentide

kontrollimine ning reisimise eesmärgi tuvastamine tavapärane. Eelnevast saab järeldada, et

kaebaja isik ei paku Hiina võimudele ega politseile huvi. Vastasel juhul oleks kaebaja kohe

piiril kinni peetud. Ei ole mingit põhjust arvata, et kaebaja vahistataks Hiinasse naasmisel,

kuivõrd ta on ka ise PPA-le kinnitanud, et kui ta oleks Hiina politsei huviorbiidis, siis tal ei

oleks Hiinast lubatud lahkuda (dtl 198, vestluse protokolli p 16). Kaebaja hinnang, et Hiina

politsei hakkab teda koduriiki naasmisel taga kiusama, on hüpoteetiline. Praeguse ajani ei ole

Hiina politsei teinud takistusi kaebaja korduvatele piiriületustele.

Tagakiusamise põhjuseks võib olla rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused või

sotsiaalsesse gruppi kuulumine. Kuna kohus ei tuvastanud, et kaebaja kuuluks ühtegi

nimetatud gruppi või kaebaja oleks üldse Hiina politsei või võimude huviorbiidis, ei vaja

kaebaja rahvusvahelist kaitset ning PPA jättis õigesti sellekohase taotluse rahuldamata.

Kaebaja tugineb täiendava kaitse puhul samadele asjaoludele mis pagulase staatuse puhul.

Eeltoodud põhjendusi arvestades ei nähtu, et kaebajat ähvardaks Hiinasse tagasipöördumise

korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu. Seega järeldas PPA õigesti, et kaebaja ei

kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks.

Rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjeks on Eestis viibimiseks

viibimisaluse puudumine ning riigisisese õiguse sätete järgi piisab sellest

lahkumisettekirjutuse tegemiseks. PPA on otsuses õigesti leidnud, et olukord Hiinas pole

selline, mis tooks kaasa väljasaatmise keelu VSS § 171 (mittetagasisaatmise põhimõte) järgi.

Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis välistanuks lahkumisettekirjutuse tegemise. PPA

analüüsis Hiinasse naasmise ohte ning jõudis põhjendatud järeldusele, et kaebaja puhul reaalne

oht puudub. Kuna kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks, on õiguspärane ka

lahkumisettekirjutus, milles kaebajale määrati vabatahtliku täitmise tähtajaks 7 päeva. Teada

pole ka uusi asjaolusid, mis võiks tagasisaatmise lubatavust mõjutada. Kaebaja kinnitas ka ise

PPA-le, et on nõus Eestist lahkuma (vt vestluse protokolli p 25, dtl 200).

Kaebaja tervislik seisund ei ole selline, mille tõttu võiks kaebaja väljasaatmine Eestist olla

keelatud või mille tõttu ei tohiks piirata tema võimalust siseneda Schengeni alale. Kaebaja ei

ole haige. Ei nähtu, et kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld oleks ebaproportsionaalne või

lähtutud valedest alustest.

Asjaolud, et kaebaja ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut, ta pole ohtlik ega ole rikkunud

avalikku korda, ei anna alust sissesõidukeelu tühistamiseks. Kaebaja hinnang turvalise Eesti

elukeskkonna kohta ei kaalu üle riigi suveräänset õigust kontrollida välismaalaste riiki

saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist.

Ei ole tõenäoline, et PPA korraldatud intervjuu ajal ei olnud kaebajal kehva tõlgi tõttu

võimalik tekstist aru saada ja end sobivalt väljendada. Nii 19.10.2023 kui ka 18.01.2024

vestluse ajal küsis PPA ametnik kaebajalt, kas ta saab tõlgist piisavalt hästi aru (vt protokollide

punkte 1). Lisaks pakkus PPA ametnik kaebajale võimalust kommenteerida vestlusega

seonduvat, mida kaebaja ei soovinud kasutada (p 55). Vestluste protokollidest nähtub, et

kaebajale on selgitatud küsimust täiendavalt, juhul kui kaebaja ei ole küsimusest aru saanud.

Seega on kaebaja sellekohased etteheited alusetud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 07.06.2024 otsus ja teha uus otsus,

millega rahuldada kaebus.

7(11)

3-24-487

Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et ta pole Hiina politsei või võimude huviorbiidis ja seega ei

vaja rahvusvahelist kaitset. Kaebaja on selgitanud, et osales 2022. a-l rahvuslikus liikumises,

meeleavaldustel, kus seoti tema käed kokku ja teda ähvardati, politsei kustutas tema

salvestatud video. Seega on kaebaja põhjendanud, miks ta ei soovi Hiinasse naasta ning miks

temal on põhjust politseid ja valitsust karta. Asjaolu, et kaebajat ei ole vahistatud, ei tähenda,

et seda ei võiks edaspidi juhtuda. Samuti ei tähenda asjaolu, et kaebajal oli võimalik Hiinast

lahkuda ja erinevatesse kohtadesse reisida, et Hiinasse naastes tal seda ei keelata või et

reisimisega seoses probleeme ei tekiks. Kuna kaebaja selgitas, et tema salvestatud video

kustutati, ei saanud halduskohus järeldada kaebaja mitteosalemist või politseiga kokkupuudete

puudumist nende videote alusel, mis kaebaja kohtumenetluses esitas. Oletuslik on halduskohtu

väide, et pole tõenäoline, et käte kaabliga sidumisel võivad tekkida märkimisväärsed

vigastused. Kohus ei või teada, kuidas ja kui tugevalt kaebaja käed kokku seoti ja millised olid

selle tagajärjed. Kuna kaebaja on osalenud võimuvastasel meeleavaldusel ja jätkab oma

meelsuse avaldamist, on tal alati tagakiusamise oht. Ta võib olla võimude huviorbiidis

hoolimata sellest, et ta pole inimõiguste aktivist, ajakirjanik või poliitvang. Halduskohus

möönis, et pole välistatud, et kaebaja sotsiaalmeedia postitused võidi eemaldada. Kaebaja

hinnangul on juba postituste kustutamine tagakiusamine ja see võib areneda edasi muudeks

survemeetmeteks. Kuigi kaebaja tunneb hirmu ka võimalike reisimist takistavate üldiste

piirangute ees, ei ole see tema rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise peamine põhjus. Pärast

telefoninumbri blokeerimist võis kaebaja saada uue numbri või kõnekaardi ning see ei näita, et

kaebajat ei võiks ohustada tagakiusamine.

Kaebaja vajab täiendavat kaitset. Tema naasmine Hiinasse tähendab potentsiaalset

tagakiusamist. Kaebaja on põhjendanud ohu olemasolu ning vastustaja ega kohus ei ole

esitanud veenvaid põhjusi selle ümberlükkamiseks. Vastustaja ja kohus ei ole arvestanud

kaebaja argumentidega ega võtnud arvesse tegelikku olukorda Hiinas. Vastustaja on jõudnud

kaebaja ütluste vale tõlgendamise ja enda subjektiivse arvamuse tõttu valede järeldusteni.

Kaebaja subjektiivne kartus tagakiusamise ees on objektiivsete asjaoludega tõendatud.

Lahkumisettekirjutus ei ole õiguspärane. Vastustaja ja kohus ei ole võtnud arvesse tagajärgi,

mis võivad kaebajale päritoluriiki naastes tekkida. Kaebajal on Eesti turvaline elukeskkond ja

ei ole põhjendatud teda siit välja saata. Kaebaja väljasaatmine Hiinasse on vastuolus VSS §-s

171 sätestatud põhimõttega.

3 aasta pikkune sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne. Vastustaja ei ole sissesõidukeelu

kohaldamist piisavalt põhjendanud ning oleks pidanud kaaluma sissesõidukeelu tähtaja

lühendamist või selle täies ulatuses kohaldamata jätmist. Kaebaja ei ole Schengeni alal

viibimise õigusi kuritarvitanud. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu

määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei ohusta Eesti julgeolekut, ei ole ohtlik ega ole rikkunud

avalikku korda.

7. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. Tagakiusamise oht peab olema

reaalne või selle tõenäosus peab olema isiku asjaolude ning päritoluriigi informatsiooni

pinnalt mõistlikult eeldatav, mitte aga hüpoteetiline. Kahtlemata esineb Hiinas ulatuslikku

tsensuuri ning võimudepoolset sõna- ja väljendusvabaduse piiramist. Vastustaja seda ei eita

ning on enda otsuse tegemisel sellega ka arvestanud. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada

sisserändeõigus kõikidele autoritaarsetest riikidest pärit isikutele. Kaebaja ei ole esitanud

veenvaid põhjendusi, miks peaks Hiina riik lubama takistusteta reisida isikul, kes on riigi

huviorbiidis ning miks kaebaja Hiinasse naasmisel peaks riigivõimud asuma teda teistmoodi

kohtlema. Kaebaja väited Hiinas uue telefoninumbri võtmise kohta on hüpoteetilised. Kaebaja

ei väida, et ta oleks tegelikult pärast enda telefoninumbri blokeerimist võtnud Hiinas

kasutusele uue numbri. Kaebaja leiab, et vastustaja ja kohus ei ole arvestanud kaebaja esitatud

8(11)

3-24-487

argumentidega ega võtnud arvesse tegelikku olukorda Hiinas, kuid ei ole esile toonud, milliste

asjaoludega on vastustaja või halduskohus jätnud arvestamata. Samuti ei ole ta esile toonud,

milliseid kaebaja ütlusi on PPA vääriti tõlgendanud või milles seisneb PPA otsuse väidetav

subjektiivsus. Kaebaja ei ole selgitanud, millised temaga seotud asjaolud tingiksid

sissesõidukeelu tähtaja lühendamist või selle kohaldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk,

rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja

eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Tagakiusamine (tegu või teod) võib

seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu

diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või

karistamises jms (vt VRKS § 19 lg 2). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see

olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste

inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on

piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1).

Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse

keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Inimesel, kes ei kvalifitseeru pagulaseks,

võib olla õigus saada täiendavat kaitset (VRKS § 4 lg 3). Täiendava kaitse saaja on

välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist

välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine

päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas tema piinamise või

tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside

kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise relvakonflikti

tõttu. Väärkohtlemine peab ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike

kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa

Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Risk tõsisesse ohtu sattuda peab olema

reaalne (vt nt Euroopa Kohtu otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).

9. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist ega täiendavat kaitset.

Kaebajaga seotud asjaolud ei anna alust arvata, et talle võib Hiinasse naastes saada osaks

VRKS § 4 lg 1 mõistes tagakiusamine või VRKS § 4 lg 3 mõistes tõsine oht. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega ilma neid kõiki üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).

10. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA põhjendatult seadnud kahtluse alla kaebaja osalemise

enda väidetud meeleavaldustel. Seega on asjakohane ka halduskohtu osutus asjas esitatud

videotele, millest ei nähtu, et kaebaja oleks ise Chongqingis ja Shanghais toimunud

meeleavaldustel viibinud või seal politseiga kokku puutunud. Kuigi on arusaadav, et kaebajal

ei pruugi selle kohta olla otseseid tõendeid, on PPA vaidlustatud otsuses põhjendatult esile

toonud, et kaebaja väidetud meeleavaldustel osalemine on ebausutav ka pikkade vahemaade

tõttu, mida kaebajal oleks tulnud selleks läbida. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud

ühtki argumenti, mis sellekohase PPA seisukoha ümber lükkaks. Põhjendatud on ka PPA

kahtlemine kaebaja väidetus, et ta on sotsiaalmeedias teinud palju Taiwani-teemalisi postitusi.

Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et kui kaebaja oleks tõepoolest veendunud Taiwani toetaja,

oleks ta tõenäoliselt jätkanud Hiinast lahkumise järel aktiivselt Taiwani-teemaliste postituste

tegemist. PPA on otsuses selgitanud, et 17.01.2024 seisuga oli ainus Taiwanit puudutav

postitus kaebaja väidetavalt Eestis kasutatavatel sotsiaalmeedia kontodel 15.12.2023

Facebooki kaanepildile lisatud Taiwani lipp. Seega kaebaja Eestis viibimise ajal tehtud

sotsiaalmeedia postituste põhjal eelnevat järeldada ei saa. Kaebaja ei ole kohtumenetluses ka

selles osas PPA otsuses väidetule vastu vaielnud.

9(11)

3-24-487

11. Isegi kui kaebaja tõepoolest enda väidetud meeleavaldustest osa võttis ja sealjuures tema

käed plastist kinnitusvahendiga kinni seoti ning ta on Hiinas Taiwani toetuseks avalikult sõna

võtnud, ei ole siiski põhjust arvata, et kaebaja oleks Hiinas võimude erilise tähelepanu all ja

teda võidakse taga kiusata. Nagu halduskohus märkis, on kaebaja ise vestlusel selgitanud, et

Hiinas ei ole politseiametnikud teda vahistanud ega ka taga kiusanud (vt dtl 182, 195).

Kaebaja on kinnitanud, et tema vanemad ei ole ohus ning teda pole ka vanemate juures käidud

taga otsimas (vt dtl 185, 186). Eeskätt ei ole aga usutav, et kui Hiina riigivõim tunneks

kaebaja vastu tavapärasest suuremat huvi, oleks tal olnud võimalik saada mõni kuu pärast

nimetatud meeleavaldustel osalemist uus pass, sisse- ja väljasõiduluba Hongkongi ja

Macausse ning ilma probleemideta reisida paljudesse välisriikidesse. PPA on vaidlustatud

otsuses analüüsinud päritoluriigi infot2, mille põhjal võib eeldada, et riigivõimu kritiseerivate,

sh Taiwanit toetavate isikute liikumisvabadust piiratakse (dtl 55). Lisaks on halduskohus

asjakohaselt osutanud kaebaja enda selgitusele, et kui ta oleks Hiina riigivõimu huviorbiidis,

ei oleks tal lubatud Hiinast välja sõita (dtl 198). Seega ei ole kaebaja subjektiivne kartus

tagakiusamise ees objektiivsete asjaoludega tõendatud. Arvestades kaebaja enda selgitusi ja

temaga seotud asjaolusid, nõustub ringkonnakohus halduskohtu hinnanguga, et kaebaja

tunneb eeskätt hirmu võimalike Hiinas kehtestatavate üldiste piirangute ees, mis takistaksid

tal reisimist.

12. Tagakiusamise ohtu ei saa järeldada ka asjaolust, et kaebaja väitel on tema telefoninumber

blokeeritud. Vaidlust ei ole, et kaebaja on Hiina telefoninumbrit kasutanud ka pärast

väidetavat blokeerimist. PPA on vaidlustatud otsuses päritoluriigi teabele3 tuginedes

selgitanud, et Hiinas peavad telekommunikatsioonifirmad säilitama iga uue mobiiltelefoni-

või internetikasutaja näopildi, mis on üheks viisiks, kuidas kõiki riigi kodanikke jälgida (dtl

55). Nagu halduskohus märkis, on kaebaja ise 19.10.2023 vestlusel öelnud, et erinevalt Eestist

on Hiinas SIM-kaardi ostmiseks vaja ID-kaarti. Eelnevat arvestades ei ole usutav, et kui

kaebaja telefoninumbri blokeeris riigivõim, oleks tal olnud võimalik saada Hiinas ilma

raskusteta uus telefoninumber. Halduskohus on õigesti juhtinud tähelepanu, et kaebaja ei ole

seejuures ka esitanud täpsemaid andmeid ega tõendeid väidetava blokeerimise kohta. Samuti

ei ole kaebaja kaebuses ega apellatsioonkaebuses selgelt öelnud, et ta võttis pärast

blokeerimist Hiinas kasutusele uue numbri, vaid üksnes ebamääraselt viidanud sellisele

võimalusele, kuigi selline asjaolu ei saa kaebajale endale teadmata olla. Ringkonnakohtu

hinnangul suurendab see kahtlust, et kaebaja väited tema telefoninumbri blokeerimise kohta ei

vasta tõele.

13. Nagu halduskohus selgitas, kaotab välismaalane rahvusvahelise kaitse taotluse

rahuldamata jätmise korral viibimisaluse ning sellest piisab lahkumisettekirjutuse tegemiseks

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2023 otsus nr 3-23-359, p 23). Lahkumisettekirjutuse

tegemisel tuleb võtta arvesse isiku perekonnaelu ja tervislikku seisundit ning järgida

mittetagasisaatmise põhimõtet (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ art

5), s.o VSS §-s 171 sätestatud keeldu saata isik riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase

suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO

piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja

karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse

kohaldamise. Seega ei ole lahkumisettekirjutuse tegemisel tähtsust asjaolul, et kaebaja arvates

oleks Eesti talle turvaline elukeskkond. Kuivõrd PPA leidis õigesti, et kaebajat ei ähvarda

Hiinas reaalne tagakiusamine või muu tõsine oht, ei ole PPA kaebajale lahkumisettekirjutuse

2 UK Home Office; Country Policy and Information Note: China: Opposition to the state, December 2023. –

https://www.gov.uk/government/publications/china-country-policy-and-information-notes/country-policy-and-

information-note-opposition-to-the-state-china-december-2023-accessible (16.04.2025)

3 Freedom House: Freedom in the World 2023 – China. – https://www.ecoi.net/en/document/2088487.html

(16.04.2025)

10(11)

3-24-487

tegemisega rikkunud VSS §-s 171 sätestatud keeldu. Kokkuvõttes ei nähtu ka

ringkonnakohtule mingeid lahkumisettekirjutuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kui Hiinasse

naastes võib saada sealsetele võimudele teatavaks, et kaebaja on pikemat aega välismaal

viibinud ja võibolla ka rahvusvahelist kaitset taotlenud, ei ole teada, et see asjaolu võiks

Hiinas tuua automaatselt kaasa piinamise või surmanuhtluse ohu VSS § 171 mõistes4.

14. VSS § 7⁴ lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Kui

sissesõidukeelu tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne,

võib seda kohaldada lühemaks ajaks või jätta selle humaansetel kaalutlustel kohaldamata

(VSS § 7⁴ lg-d 3 ja 4). Sissesõidukeelu kohaldamist või selle kestuse vähendamist ei tingi see,

et kaebaja ei ohusta Eesti julgeolekut. Asjakohane pole ka kaebaja viide VSS §-le 31, sest

vastavalt VSS §-le 27 ei kohaldata lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu

kehtestamise menetlusele ja sissesõidukeelu kehtivusasja määramisele 5. ptk-s ehk sealhulgas

VSS §-s 31 sätestatut. Sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasust tuleb hinnata haldusakti

andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-

16-2088, p 18). Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei nähtu, et PPA oleks jätnud

tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu

lühemaks ajaks või jätta see kohaldamata. Humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses

peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld

riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või

tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (vt Riigikogu XII koosseisu 444 SE seletuskiri, lk 5;

Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022 otsus nr 3-20-2388, p 18; Riigikohtu 05.12.2019 otsus

nr 3-16-2123, p 15), kuid kaebaja puhul ei ole näha sellise olukorra olemasolu.

Sissesõidukeelu kehtestamist õigustab oluline avalik huvi tagada, et rahvusvahelise kaitse

taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi ei kuritarvitataks. See on Euroopa Liidu

tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahend, mis tagab, et pärast kolmanda riigi

kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2023 otsus nr 3-23-359, p 27).

15. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.06.2024 otsus

muutmata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on saanud menetlusabi korras riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta. Need kulud jäävad

riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Ülejäänud menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

17. Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks

kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse

avaldamisel asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga. Samuti tuleb välja jätta kaebaja Eestisse

saabumise kuupäev ja kaebajale passi väljaandmise kuupäev.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 Vt nt DFAT Country Information Report People's Republic of China, 27 December 2024. –

https://www.dfat.gov.au/sites/default/files/country-information-report-china.pdf (16.04.2025)

11(11)