2-24-142838/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-142838

Tsiviilasi

AS-i Ühisteenused hagi M. T. vastu võlgnevuse,

viivise, sissenõudmiskulude nõudes

Hagihind

86,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood: 11052490,

Endla tn 15, 10122 Tallinn

Lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja: M. T. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista M. T.-lt AS-i Ühisteenused kasuks leppetrahvi 40 eurot,

sissenõudmiskulusid 25 eurot, viivist 11,57 eurot ja viivist leppetrahvi võlalt

alates 03.01.2025 võlaõigusseaduse §-i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras kuni

leppetrahvi võla tasumiseni.

3. Välja mõista M. T.-lt AS-i Ühisteenused kasuks menetluskulude katteks 300,90

eurot (ilma käibemaksuta) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta M. T. menetluskulud 6% ulatuses AS-i Ühisteenused tema kanda, kuid

kulude suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7

Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud 05.04.2022 hageja poolt parkimist

opereeritavas Ravi tee 2, Tallinn asuval kinnistul. Hageja korraldab parkimist ja teostab

kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja

on teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks ja kostja on parkimisega nendega

nõustunud (sõlminud lepingu, lisa 3, parkimistingimused). Poolte vahel on kehtiv parkla

kasutusleping sõltumata sellest, millisel alusel hageja parklat valdab. Parkimistingimustest

nähtub, et parkimisala üürileandja on hageja. Parklas on lubatud parkida üksnes parkimise

eest tasudes. Kostja parkimise eest ei tasunud ja rikkus parkimistingimusi. Hageja esitas

kostjale rikkumise eest leppetrahvi nõude 40 eurot, mida kostja pole tasunud (lisa 1,

trahvinõue, lisa 2, fotod). Tingimuste punkti 5 kohaselt on sõidukijuht on kohustatud

operaatori parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal

parkimisõigust andvat parkimisluba. Parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki

kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi. Leppetrahv tuli tasuda 14

päeva jooksul. Kostja on viivituses leppetrahvi tasumisega ning viivis on võlaõigusseaduse §-i

113 lg -e 1 teise lause järgi perioodi 20.02.2022-02.01.2025 eest 11,71 eurot.

Leppetrahvi sissenõudekulud on 30 eurot:

-

12.07.2022 võlateatis maksumusega 15 eurot (lisa 6, meeldetuletus);

-

09.08.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot (lisa 7, meeldetuletus);

-

16.12.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot (lisa 8, meeldetuletus);

-

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldavad:

- päringu tegemist Transpordiametile;

- nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid;

- kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid;

- võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulusid;

- võlanõude avaldamisega tehtud kulusid.

Vastavalt RLS 3411 tasutakse riigilõivu õigustatud huvi korral andmete väljastamise taotluse

läbivaatamise eest 15 eurot ühe isiku andmete kohta. Seega on hageja tasunud ja kandnud

sissenõudekulusid ainuüksi rahvastikuregistri päringute eest riigilõivu näol 60 eurot. Hageja

andmehaldusprogrammi väljavõttest on näha, et hageja on teinud kostja andmete saamiseks

päringuid Rahvastikuregistrisse 21.06.2022, 21.06.2023, 21.06.2024 ja 25.11.2024.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlga 40 eurot, viivist perioodi eest 20.04.2022 kuni

02.01.2025 eest 11,72 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot, viiviseid tasumata põhivõlalt

alates 03.01.2025 VÕS §-s 113 lg-e 1 teises lauses sätestatud määras kuni tasumiseni. Hageja

palub menetluskulud jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma viiviseid väljamõistetud

menetluskuludelt jäägilt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest VÕS §-s

113 lg-e 1 ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõuab parkimistasu ning leppetrahve eraomandis oleval

kinnistul (Ravi tee 2 Haabneeme alevik, Viimsi vald). Kinnistu kuulub eraisikule. Hageja

kasuks ei ole seatud kinnistul ühtegi servituuti, kasutusõigust ega tehtud ühtegi üürilepingu

kannet Hageja pole tõendanud, et tal oleks õigus kinnistut kasutada. Menetluskulud on

ülepaisutatud, esindaja tunnitasu määr on ülepaisutatud.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on

tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud

vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2.

Võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 3 p -i 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS §-i 8 lg

te 1, 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS

§ -i 8 lg-e 1, § -i 76 lg-te 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja

kohustust tuleb täita vastavalt kokkulepitule ja seadusele. VÕS §-i 82 lg-e 2 sätestab, et kui

kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb

kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva

võib määrata võlausaldaja.

Parkimisleping on VÕS §-i 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise

isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise tasu. VÕS §-i 158 lg -e 1

sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § -i 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega

viivitamine. rahasumma. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist, viivist VÕS §- i 101 lg -e 1 p -de 1, 6, §-i 108 lg-e 1, §-i 113 lg-e 1 2. lause järgi.

TsMS §-i 367 järgi võib võlausaldaja nõuda edaspidiselt viivist protsendina võlalt kuni võla

tasumiseni. VÕS § -i 113.2 lg -e 2 p-i 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot.

Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § -i 69 lg-e 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte

saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud

tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta

ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab

teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust

rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel

kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte

saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud

ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-

117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks

viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks

juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega.

Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib

tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu

lahendit nr 2-117146, p 12).

Vaidlus puudus selles, et kostja sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud:



05.04.2022 Ravi tee 2, Tallinn kinnistul olevas parklas (dtl 36-43);



hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 40 eurot, mis asetati sõiduki esiklaasile (dtl

42);



leppetrahv ja sissenõudmiskulud on hagejale tasumata.

VÕS §-i 12 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli

selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada

lepingu esemeks olevat asja või õigust. Seega ei oma vaidluses tähendust kostja väide, kas ja

millised kokkulepped on hagejal kinnistu omanikuga vaidlusaluse kinnistul (registriosa nr

2933902, registriosa väljavõte dtl 121) parkimise korraldamiseks ja parkimislepingu

sõlmimiseks. Esitatud parkimistingimustest (foto) ja parklast tehtud fotodelt nähtub, et

märgitud kohas oli parkimine tasuline, sest tingimuste punkti 5 kohaselt on sõidukijuht

kohustatud parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal

parkimisõigust andvat parkimisluba. Parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki

kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot (hagi lisa 3, dtl

43-44). Seega oli poolte vahel VÕS § -i 8 lg -te 1-2, §-i 271 järgi ülalviidatud ajal ja kohas

sõlmitud parkimisleping kui üürileping ning hageja on tõendanud esitatud fotodega parklast ja

tingimustest, et lepingu kohaselt oli hagejal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi kuni 57 eurot

kui võlgnik ei olnud maksnud parkimise eest.

Esitatud leppetrahvi kviitungilt nr 1026001621 nähtub, et trahv tehti 05.04.2022 kl 9:15 (dtl

80), mis tuli tasuda 14 päeva jooksul. Trahv pandi sõiduki esiklaasile (vaidlus puudus, dtl 42).

Seega toimetati leppetrahvi nõue kostjale koheselt ka kätte TsÜS §-i 70 järgi (dtl 42, foto).

Kuna leppetrahv tuli tasuda 14 päeva jooksul, siis oli leppetrahvi tasumise tähtaeg VÕS § -i

82 lg -e 2 järgi 19.04.2022.

Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks leppetrahvi 40 eurot hagejale ära tasunud.

Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli vastavalt leppetrahvi kviitungitele 14 päeva ehk leppetrahv

tuli tasuda 19.04.2022. Kostjal on see tasumata. Seega rikub kostja VÕS §-i 100 mõttes

leppetrahvi kui kõrvalnõude tasumise kohustust ja on viivituses. Hagejal on õigus nõuda VÕS

§-i 76 lg-te 1, 2, § -i 8 lg-e 2, § -i 101 lg -e 1 p-i 1, § -1 108 lg-e 1, §-i 158 lg -e 1 järgi

kostjalt leppetrahvi 40 eurot tasumist. Lisaks on õigus nõuda alates 20.04.2022 leppetrahvi

tasumisega viivitamise korral viivist seadusjärgses määras, mis on VÕS §-i 113 lg -e 1 II

lause järgi §-s 94 sätestatud intressimäär (Eesti Pank avaldab), millele lisandub 8 protsenti

aastas. Viivis VÕS §-i 113 lg -e 1 II lause järgi on 40- euroselt võlalt perioodi 20.04.2022 –

02.01.2025 (hagi esitamis aeg 0201.2024) eest 11,57 eurot. TsMS §-i 367 kohaselt saab

hageja nõuda viivist võlalt alates 03.01.2025 seadusjärgses määras VÕS § -i 113 lg-e 1 2.

lause järgi kuni selle leppetrahvi võla /põhivõla/ tasumiseni.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud

-

12.07.2022 e- kirjaga, et nõudis kostjalt leppetrahvi tasumist 19.07.2022 eurot (lisa 6, dtl

48);

-

09.08.2022 e-kirjaga, milles andis uue tähtaja võla tasumiseks 16.08.2022 5 eurot lLisa 7,

dtl 50-51);

-

16.12.2022 e-kirjaga, milles palus tasuda võlg 23.12.2022 (l+Lisa 8, dtl 55-56).

Seega on hageja teinud oma nõuded kostjale teatavaks TsÜS §-i 69 lg-e 2 järgi.

Hagejal on põhimõtteliselt VÕS § -i 113.2 lg -e 2 p -i 2 järgi õiguslikult võimalik nõuda

kostjalt sissenõudmiskulusid kokku 30 eurot, kuid see ei tähenda, et sellises ulatuses oleks

nõue ka põhjendatud. Hageja on väitnud, et osa sissenõudmiskulusid 5 euro eest on seotud

päringute tegemisega registritesse, nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega,

kontaktandmete otsmisega ja päringute tegemisega, võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede

kuludega, võlanõude avaldamisega tehtud kuludega. Hagiavalduses on hageja esitanud

väljavõtte võlgniku kohta peetava andmehaldusprogrammi andmetest. Neist nähtuvalt on

hageja teinud võla sissenõudmiseks tööd selleks, et saata kostjale meeldetuletuskirju, samuti

on hageja kontrollinud 3 korda kostja rahvastikuregistri kontakte. Kohtu hinnangul on need

tööd eelduseks, et nõudekirju saata. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud

sissenõudmiskulud VÕS §-i 113.1 lg-e 2 p -i 1 järgi 3 nõudekirja eest kokku 25 euro

(15+5+5). Vaidlust pole selles, et kostjal on need hagejale hüvitamata. Seega on hagejal õigus

nõuda kostjalt VÕS §-i 113.2 lg-e 2 p-i 1 alusel sissenõudmiskulusid 25 €. Kostja rikub VÕS

§ -i 100 mõttes ka VÕS § -i 113.2 l-e g 2 p-st 1 tulenevat sissenõudmiskulude tasumise

kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § -i 101 lg-e 1 p-i 1, § -i 108 lg-e 1, § -i 113.2 lg-e 2

p-i 1 alusel kohustuse täitmist - 25 euro tasumist.

Hageja leppetrahvide nõue, viivisenõue on täielikult tõendatud ja põhjendatud,

sissenõudmiskulude nõue on osaliselt 25 euro ulatuses põhjendatud ja tõendatud. Hagi kuulub

osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 40 eurot,

sissenõudmiskulusid 25 eurot, viivist 11,57 eurot ja viivist leppetrahvi võlalt alates

03.01.2025 seadusjärgses määras VÕS §-i 113 lg-e 1 2. lause järgi kuni selle leppetrahvi

võla /põhivõla/ tasumiseni.

Menetluskulude jaotus, rahaline suurus

TsMS § -i 174 lg -e 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § -i 138 lg-te 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § -i 138 lg -e 2, § -i 139 lg-te 1,2 kohaselt

muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ja § -i 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse

avaldaja kulud 20 €. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS §-i 144 p-i 1

järgi. TsMS §-i 175 lg -e 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hagi kuulus 94% ulatuses rahuldamisele (76,72/81,72*100). TsMS § -i 163 lg-e 1 sätestab, et

hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Nii jäävad hageja menetluskulud 94% ulatuses

kostja kanda ja kostja menetluskulud 6 % ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud

nimekirja ei esitanud ja kohus nende suurust kindlaks ei määra.

Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu, leides, et need on põhjendamatult suured, eriti

hageja esindaja tunnitasu määr. Kostja väidete kohaselt on õigusabikulude tasu määrad 55-

100 eurot tunnis ilma käibemaksuta.

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot. Kuna

asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on selline TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20

eurot põhjendatud. Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv 100 eurot.

Kostjal tuleb hagejale hüvitada 94% TsMS §-i 163 lg -e 1 § 138, § -i 139 lg -te 1, 2, § -i484.2

järgi tasutud lõivust (100 eurot ) ja maksekäsu kiirmenetluse kuludest (20 eurot).

Kohus hindab hageja lepingulise esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § -i

175 lg-e 1 järgi.

Hageja esindaja kulud on 3 tunni eest kokku 507 eurot /ilma käibemaksuta/, mis hõlmab

dokumentidega tutvumist, avalduse ettevalmistamist, koostamist, lisade kogumist,

komplekteerimist, dokumentide esitamist kohtule ja kostja vastusele seisukoha koostamist

(07.04.2025, kulude nimekiri, dtl 137).

Esitatud hagiavaldus sisaldas vähe faktiväiteid, tõendeid, kostja esitas vähe vastuväited ja

esitas vaid ühe tõendi. Vaidlus oli lihtne. Kohus leiab, et TsMS §-i 175 lg -e1 järgi on hageja

esindaja põhjendatud tööaeg on kokku 2 tundi. Tasu määr 169 eurot tunnis ilma

käibemaksuta on ebamõistlikult suur, sest selline tasu on tavapärane vandeadvokaadist

esindaja kulude puhul. Kostja ei saanud käesolevas lihtsas vaidluses ette näha sellise

tasumääraga esindaja kulude suurust ja vastavas ulatuses kulude kandmist. Kostja on

põhjendanud, et õigusabi tunnitasu määr on keskmiselt 55-100 eurot tunnis ilma

käibemaksuta. Nii leiab kohus, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on TsMS §-i

175 lg-e 1 järgi 200 eurot (käibemaksuta), millest kostja peab hagejale hüvitama 94 %.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 300,80 € (100 + 20 +

200*94%). TsMS § -i 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § -i 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § -i 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS §-i 178 lg -e 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik