2-21-15527/23 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-21-15527

Tsiviilasi

M.M hagi F.Q ja Y.O vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

nõudes kostja I vastu 1278 eurot

nõudes kostja II vastu 1278 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.M , isikukood XXX, esindaja riigi õigusabi korras

advokaat Kadi Sitska

Kostja I: F.Q , isikukood XXX

Kostja II: Y.O , isikukood XXX

Kostjate seaduslik esindaja (ema): B.F, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

kohtuistungil 15. aprillil 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.M hagid F.Q ja Y.O vastu Harju Maakohtu 25. augusti 2020. a otsusega

tsiviilasjas nr 2-20-102811 välja mõistetud elatise vähendamiseks rahuldamata.

2. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jääb riigi kanda, muud

menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Vastastikku hüvitavad menetluskulud

pooltel puuduvad.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja põhjendused

1. M.M (hageja) esitas 4. oktoobril 2021 Pärnu Maakohtusse hagi F.Q ja Y.O (kostjad)

vastu Harju Maakohtu 25. augusti 2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-102811 välja

mõistetud igakuise elatise vähendamiseks 292 eurolt 150 euroni kuus mõlema lapse

suhtes.

2. Hagiavalduse kohaselt on kohtuotsuse tegemise aluseks olnud asjaolud hagi esitamise

ajaks oluliselt muutunud. Hageja on olnud juba pikemat aega töötu ning elatanud end

ainult sõprade abiga. Hagejal on suur elatise võlgnevus ning tema suhtes on alustatud

KarS § 169 alusel kriminaalasi. Hageja leiab, et ta on suuteline maksma kummalegi

lapsele 150 eurot kuus ehk kokku igakuiselt 300 eurot. See tagaks hagejale võimaluse end

ülal pidada.

Kostjate seisukohad

3. Kostjad vaidlevad elatise vähendamisele vastu ja hagi rahuldamisega ei nõustu.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hageja nõue laste kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks tuleb

jätta rahuldamata.

5. M.M-ilt on Harju Maakohtu 25. augusti 2020. a otsusega välja mõistetud alates 22.

jaanuarist 2020 elatis alaealiste laste F.Q ja Y.O kasuks, mõlemale lapsele Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära pooles ulatuses, mis otsuse tegemise ajal oli

292 eurot (dtl 4).

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisenõude aluseks

olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist

hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg

1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi

esitamisest (TsMS § 459 lg 2).

7. Hageja väitel on faktiline olukord alates elatise välja mõistmisest muutunud. Ta on

pikemat aega töötu ja ei suuda lastele elatist maksta rohkem kui kummalegi 150 eurot

kuus.

8. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust

elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude

muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri

2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

9. Harju Maakohtu 25. augusti 2020 otsuse põhjenduste järgi taotles M.M väljamõistmisel,

et kohus vähendaks temalt välja mõistetavat elatist alla miinimumi, kuna ta ei ole

suuteline elatist miinimumsummas tasuma ilma, et tema enese ülalpidamine ei kannataks.

M.M tugines asjaolule, et ta oli alates 17. märtsist 2020 töötu. Kohus tuvastas, et M.M

ei ole töövõimetu ning tal ei pole teisi ülalpeetavaid, kes võiksid jääda ebavõrdsesse

olukorda võrreldes F.Q-ga ja Y.O-ga . M.M ei toonud kohtule välja toonud ühtegi

selgitust ega tõendit, millest nähtuks, et tal on sissetuleku teenimine takistatud. Kohus

asus seisukohale, et M.M majanduslik seis ei anna alust elatise vähendamiseks (dtl 6-

12).

10. Harju Maakohtu otsuse põhjal tuvastab kohus, et töötusele ja suutmatusele

miinimumsummas elatist maksta tugines M.M juba elatise väljamõistmisel. Kohus on

M.M väiteid toona põhjalikult analüüsinud ja leidnud, et need ei anna alust elatise

vähendamiseks alla miinimumi. Elatise väljamõistmise otsuses on kohus põhjalikult

selgitanud vanema kohustust hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Samuti

selgitati, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle

vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa põhjusel, et tal pole

sissetulekut või on see liiga väike (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-118-12 ja 3-2-1-21-

15).

11. M.M on elatise vähendamise põhjuseks toonud ka suure elatise võlgnevuse ja tema

suhtes KarS § 169 alusel alustatud kriminaalasja. Tekkinud elatise võlgnevus pärast

elatise väljamõistmist, on küll uus asjaolu, kuid seda kohus elatise vähendamise alusena

arvesse ei võta. Kohtupraktika järgi saab olla PKS § 102 lg 2 neljanda lause mõttes

mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks lisaks

seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse

määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse

õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada

elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema

arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise

maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt nt Riigikohtu 25. aprilli 20018 otsus

tsiviilasjas 2-16-100215, p 14 ja seal viidatud praktika). Elatise võlgnevuse arvesse

võtmine elatise vähendamisel alla miinimummäära ei arvesta kohtu hinnangul kuidagi

lapse õigustatud huve ega elatise maksmise eesmärki. KarS § 169 näeb ette vanema

vastutuse teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele

või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt

väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Seega KarS § 169 kahtluse

kontrollimiseks toimetav menetlus, saati siis veel süüdimõistmine, ei tähenda kuidagi, et

vanemal ei ole võimalusi ega suutlikkust lastele elatist maksta.

12. Kohus selgitas hagejale 31. jaanuari 2025. a määruses (dtl 101), et elatise suuruse

muutmise nõude alusena on lisaks faktilise olukorra muutumisele võimalik tugineda ka

õigusliku olukorra muutusele. Pärast hagi esitamist on muutunud asjas kohaldatavad

perekonnaseaduse (PKS) sätted ja 1. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse

muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. M.M-ilt on enne

2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendiga kostjatele välja mõistetud varem kehtinud

PKS § 101 redaktsiooni järgi elatis palga alammäära pooles ulatuses (s.o

miinimumelatis), seega on ta PKS § 217 lg 1 järgi alates 1. jaanuarist 2022 kohustatud

tasuma kostjatele igakuist elatist 292 eurot. Samuti selgitas kohus hagejale, et PKS §

2172 annab vanemale, kes ei nõustu elatist varem kehtinud miinimummääras tasuma

nimetatud elatise summaga, õiguse tugineda õigusliku olukorra muutumisele ning kui

hageja soovib õigusliku olukorra muutumisele tugineda, tuleb seda kohtule avaldada.

13. Eelviidatud määruses antud 24. märtsi tähtajaks hageja kohtule ei vastanud ja võimalust

hagi aluseks olevaid asjaolusid täiendada või nõuet muuta ei kasutanud. Hageja ei

ilmunud 15. aprilliks 2025 määratud kohtuistungile ega ole pikema perioodi jooksul

vastanud oma esindajale. Hagejale määratud esindajal pole kindlat teadmist, kus hageja

viibib. Kostjate esindaja avaldas kohtule, et tema teadmisel on M.M asunud alates 2025.

aasta märtsist elama Itaaliasse.

14. Kuna M.M pole kohtule avaldanud, et ta sooviks tugineda faktilise olukorra

muutumisele lisaks (või selle asemel) õigusliku olukorra muutusele, siis sellel alusel

elatise suuruse muutmise võimalusi kohus omal algatusel ei analüüsi.

15. Kokkuvõtvalt ei tuvasta kohus alust Harju Maakohtu 25. augusti 2020 otsusega

tsiviilasjas nr 2-20-102811 F.Q ega Y.O kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks.

M.M hagi jätab kohus rahuldamata.

Menetluskulud

16. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda. Poolte vastastikku hüvitatavad menetluskulud puuduvad. M.M-ile on

1. juuli 2021. a määrusega (tsiviilasi nr 2-21-9679) antud riigi õigusabi kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. M.M esindaja tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

Kohus määrab esindaja tasu ja kulude suuruse kindlaks eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik