2-21-13621/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2024. a ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Legislator headnote
AI generated2-21-13621/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: oktoobri 2024. a ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. aprill 2025
Tsiviilasja number
2-21-13621
Tsiviilasi
Anne Pertelsoni hagi Asta Kingi vastu kaasomandi
lõpetamiseks
Asta Kingi vastuhagi Anne Pertelsoni vastu
kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Asta Kingi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja (vastustaja) Anne Pertelson (isikukood
XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Urmas
Kõrgesaar
Kostja
(apellant)
Asta
Kink
(isikukood
XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andrus
Lillo
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2024. a
otsus muutmata.
2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Asta Kingi kanda.
3. Määrata kindlaks
Anne Pertelsoni
apellatsiooniastme hüvitatavate
menetluskulude suurus ning mõista Asta Kingilt Anne Pertelsoni kasuks
menetluskulude katteks välja 896 eurot 70 senti.
4. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Asta Kingil tasuda Anne
Pertelsonile viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi
ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse
või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Anne Pertelson (hageja) esitas 31. augustil 2021 Tartu Maakohtule Asta Kingi (kostja)
vastu hagi, milles palus lõpetada poolte kaasomand kinnisasjale asukohaga
XXXXXXXXXXX, registriosa nr XXXXXX (kinnisasi) ning jagada see järgnevalt:
kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ning hageja kohustub tasuma kostjale kaasomandi
osa kaotuse eest 46 400 eurot (hageja nõustus hiljem 60 000 euroga) ja kostja kohustub
andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnisturegistri registriosa
XXXXXX teises jaos kostja omandiõiguse kohta tehtud kande kustutamiseks ja hageja
ainuomanikuna sisse kandmiseks, kostja tahteavaldus asendada jõustunud
kohtuotsusega;
alternatiivselt, kinnisasi müüakse kaasomanikevahelisel enampakkumisel ja saadud raha
jagatakse poolte vahel vastavalt nende osade suurusele.
Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 3/5 osa ja kostjale 2/5 osa kinnisasjast. Hageja elab
kinnisasjal. Ta hoiab seda regulaarselt korras. Kostja kasutab kinnisasja lühiajaliselt
peamiselt suvel. Kostja ei küta talvel enda eluruume, ei roogi lund ega korrasta maja
ümbrust. Hageja peab rohkem tegema. Kinnisasja kasutamine on poolte vahel üldjoontes
välja kujunenud. Pooltel ei ole samas õnnestunud sõlmida notariaalset kaasomandi
kasutamise kokkulepet, kuna pooltel on vaidlus elamu tänavapoolse trepikoja kasutamise
üle. Notariaalse kasutuskorra kokkuleppe puudumine piirab poolte õigusi. Kuna kostja ei
ela alaliselt kinnisasjal ega soovi seda parendada, on otstarbekas kaasomand lõpetada.
Kinnisasja väärtus oli 4. juuli 2024. a seisuga 150 000 eurot. Hageja on nõus hüvitama
kostjale kostja osa, s.o 60 000 eurot. Hagejal on raha olemas.
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning esitas vastuhagi, milles palus lõpetada poolte
kaasomand kinnisasjale, jagada kinnisasi eriomandi (korteriomandite) loomise teel ning
kohustada hagejat andma nõusolek eriomandi loomise kokkuleppe sõlmimiseks ühel
alljärgnevatest alternatiivsetest viisidest.
Esimene alternatiivne viis. Kinnisasjal asuvas elamus luuakse kaks eriomandit
(korteriomandit) (hoone jaotusplaanil tähistatud tähega "A"):
korteriomandi nr 1 esemeks on lisa 1 hoonejaotusplaanil punasega märgitud ruumid,
mis jäävad hageja ainuomandisse,
korteriomandi nr 2 esemeks on lisa 1 hoonejaotusplaanil rohelisega märgitud ruumid,
mis jäävad kostja ainuomandisse,
lisa 1 hoonejaotusplaanil sinise ja halliga märgitud ruumid jäävad poolte
kaasomandisse ja ühikasutusse.
Teine alternatiivne viis. Kinnisasjal asuvas elamus luuakse kaks eriomandit
(korteriomandit) (hoone jaotusplaanil tähistatud tähega "B"):
korteriomandi nr 1 esemeks on lisa 1 hoonejaotusplaanil punasega märgitud ruumid,
mis jäävad hageja ainuomandisse;
korteriomandi nr 2 esemeks on lisa 1 hoonejaotusplaanil rohelisega märgitud ruumid,
mis jäävad kostja ainuomandisse;
lisa 1 hoonejaotusplaanil sinise värviga märgitud ruumid jäävad poolte kaasomandisse
ja ühiskasutusse.
Kostja palus kohustada hagejat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusjaoskonna
kinnistusregistri registriossa nr XXXXXX kantud kinnistu korteriomandite kinnistamiseks
ühel ülalnimetatud alternatiivsel viisil, mille tulemusena avatakse registriossa nr
XXXXXX kantud kinnistu igale moodustatavale korteriomandile kinnistusregistri
iseseisev osa esimesel või teisel viisil toodud kujul. Kostja palus esimese jagamisviisi
korral kohustada hagejat andma tahteavaldus sõlmida korteriomanike kokkulepe
(erikasutusõigus), mille kohaselt kinnisasja elamu teise korruse trepikoda (lisa 1
hoonejaotusplaanil halli värviga märgitud ruum) jääb kostja ainuvaldusse ja -kasutusse ja
hageja on õigustatud kasutama kinnisasja elamu teise korruse trepikoda üksnes
erakorralistel juhtudel, näiteks avarii-, kolimis- ja hooldusotstabel, hageja ei ole õigustatud
kasutama kinnisasja elamu teise korruse trepikoda (isiklike) asjade ladustamiseks ja/või
hoiustamiseks ega ka nii enda kui hagejaga seotud isikute igapäevaseks liikumiseks. Kostja
palus esimese viisi korral kohustada hagejat andma tahteavaldused erikasutusõiguse ja
korteriomanike kokkuleppe kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse moodustatavate
korteriomandite eriomandi sisuna ja asendada hageja tahteavaldused kohtulahendiga.
Kostja palus teise viisi korral kohustada hagejat andma tahteavaldused kinnisomandi osas
kande tegemiseks kinnistusraamatusse teisel viisil moodustatavate korteriomandite
eriomandi sisuna ja asendada hageja tahteavaldused kohtulahendiga.
Kostja palus lisaks eelnevale kohustada hagejat andma tahteavaldus sõlmida
korteriomanike kokkulepe (erikasutusõigus), mille kohaselt kinnistu elamu alusest maast
väljapoole jääva territooriumi (õuemaa) kasutamine toimub vastavalt lisas 2 esitatud
skeemile, s.o hageja ainukasutusse jääb ala "Kaasomanik 1", kostja ainukasutusse jääb ala
"Kaasomanik 2" ning punaste kaldjoontega viirutatud ala jääb poolte kaasomandisse ja
ühiskasutusse. Kostja palus asendada hageja tahteavaldused kohtulahendiga. Kostja palus
edastada kohtulahendi pärast selle jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kannete
tegemiseks.
Kostja märkis vastusena hagile, et hageja poolt välja pakutud kaasomandi lõpetamise viisid
ei ole kostja suhtes õiglased. Kostjal on kinnisasjaga side alates 1961. aastast, ta on omanik
alates 1997. aastast. Kostjal on kinnisasjaga emotsionaalne side. Kaasomanikel on olnud
kinnisasjal aastakümneid autonoomsed elamispinnad. Kostja jääks elukohast ilma jätmisel
kodutuks. Kostja elab küll Tallinnas, kuid ta veedab aega oma X kodus, sh kütteperioodil.
Pooltel ei ole olnud kinnisasjaga seoses olulisi erimeelsusi. Kostja hoiab kinnisasja korras.
Kostja on nõus kinnisasja parendama. Kaasomanikud leppisid 2020. a kokku fassaadi
soojustamises ja soojuspumpade paigaldamises. Plaani jäi pooleli, kuna pooltel tekkisid
kaasomandi kasutuskorra kokkuleppimise käigus erimeelsused, mis puudutasid elamu
tänavapoolse trepikoja kasutamist. Kostja soovib elamut soojustada ja selle küttesüsteemi
kaasajastada. Poolte vahel tekkinud vaidlust elamu tänavapoolse trepikoja kasutamise üle
saab lahendada kinnisasja korteriomanikeks jagamise kaudu. Selleks ei ole vaja jätta
kostjat tema omandist ilma. Kaasomandit ei saa lõpetada kaasomanikevahelisel
enampakkumisel. Kostja ei soovi sellel osaleda.
Kostja märkis vastuhagis, et pooled saavad kinnisasjal elamise ja selle majandamisega
hakkama. Poolte vahel on vaidlus elamu tänavapoolse trepikoja kasutamise korra üle.
Hageja ei soovi tunnistada aastakümneid välja kujunenud tava, et elamu tänavapoolne
trepikoda on kostja ainukasutuses. Hageja kasutab elamu teisel korrusel olevasse hageja
eluruumi pääsemiseks enda eluruumides asuvat treppi. Hageja kasutab elamu esimesel
korrusel asuvatesse hageja eluruumidesse pääsemiseks kõrvalhoone trepikoda, mitte elamu
tänavapoolset trepikoda. Kostja on jätnud kõrvalhoone trepikoja hageja kasutusse ega liigu
sealt kaudu keldrisse, kuigi see oleks mugavam. Kostja liigub keldrisse kuurist. Poolte
lahkarvamused on marginaalsed. Kaasomandit ei ole seega põhjust lõpetada viisil, mis
jätaks kostja kodutuks. Kaasomand tuleks lõpetada kinnisasja korteriomanditeks
jagamisega.
Kostja on alternatiivselt nõus sellega, et elamu tänavapoolne trepikoda jääb poolte
ühiskasutusse, seda siiski tingimusel, et hageja kasutuses olev kõrvalhoone trepikoda jääb
samuti ühiskasutusse. Kostjal vajab kõrvalhoone trepikoda keldrisse pääsemiseks.
3. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata.
Vastuhagis esitatud taotluste ja plaanide alusel ei saa kinnisasjal asuvat elamut
korteriomanditeks ja kinnisasja koosseisu kuuluvat maatükki reaalosadeks jagada
(korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 7). Kostja ei ole ligikaudu 20 aastat
tegelenud kinnisasja korrashoiuga. Pooled ei leia elamu ja selle juurde kuuluva maa
korrashoiu küsimustes üksmeelt. Eriarvamused on seoses elamu talvel kütmise,
remontimise, soojustamise ning maa-ala korrashoiuga. Sellises olukorras ei ole
põhjendatud jagada kaasomandit korteriomandite moodustamise teel. Pooled peaksid
korteriomandite moodustamise korral majandama ühiskasutuses olevaid ruume ja maad
jätkuvalt ühiselt. Kuivõrd tekiks üksnes kaks korteriomandit, peaksid pooled tegema
ühiskasutuses olevate ruumide ja maa majandamiseks otsuseid koos. Kuna see ei ole senini
õnnestunud, ei ole alust arvata, et see võiks kinnisasja korteriomanditeks jagamise korral
õnnestuda. Selline olukord kahjustaks aga hagejat, kes elab alaliselt kinnisasjal, erinevalt
kostjast, kes seal ei ela.
Kostja ei kaota oma elukohta. Te ei ela alaliselt kinnisasjal. Kostja elab Tallinnas ja tal on
Põlvamaal maakodu. Kostja ei viibi elamus talvel, kui seda tuleks kütta. Elamu
tänavapoolne trepikoda on olnud aastaid poolte ühiskasutuses. Hageja pääseb selle kaudu
elamu teisel korrusel asuvasse hageja eluruumi ja rõdule. Hageja pääseb elamu teisel
korrusel asuvasse hageja eluruumi ka enda eluruumides asuva trepi kaudu. Samas seda
treppi ei ole elamu plaanidel ja see on liiga kitsas ja järsk, et selle kaudu teisele korrusele
asju viia. Elamu tänavapoolses trepikojas asub hageja kasutatav elektrijaotuskilp ja
interneti liitumispunkt. Hageja ei pea kostja joonisel viidatud keldriruumi nr 21 enda
kasutuses olevaks ega soovi seda kasutada. Hagejal ja kostjal on oma keldriruum ja
ülejäänud ruumid on ühiskasutuses.
Hageja ei ole nõus, et juhul, kui elamu tänavapoolne trepikoda jääb poolte ühiskasutusse,
peaks hageja kasutuses olev kõrvalhoone trepikoda jääma samuti ühiskasutusse. Kostja ei
ole kõrvalhoone trepikoda kunagi kasutanud. See ei ole talle vajalik. Kostjal on kuuri ja
keldrisse eraldi juurdepääs, mida ta on ajalooliselt kasutanud. Elamu tänavapoolse
trepikoja ühiskasutusse ja kõrvalhoone trepikoja hageja kasutusse jäämisest tingitud
eriomandi osade ebavõrdset jaotust on vajadusel võimalik kompenseerida keldriruumise
arvel.
MAAKOHTU LAHEND
4. Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2024. a otsusega hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata.
Maakohus lõpetas poolte kaasomandi kinnisasjale; kohustas hagejat tasuma kaasomandi
osa kaotuse eest kostjale otsuse jõustumisest kahe kuu jooksul 60 000 eurot; kohustas
kostjat pärast hageja poolt raha tasumist ühe kuu jooksul andma nõusolek kinnisasja
registriosa II jao omanikukande muutmiseks, s.o kaasomanikke puudutava kande
kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna
kinnistusraamatusse hageja. Kohus luges eelnimetatud tahteavaldused kostja poolt antuks,
kui hageja tasub kostjale 60 000 eurot (kohtuotsus asendab kostja tahteavaldusi).
Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
Hageja on alates 15. detsembrist 2020 kinnisasjast 3/5 mõttelise osa omanik ja kostja on
alates 18. septembrist 1998 kinnisasjast 2/5 mõttelise osa omanik. Pooltel on
asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 järgi õigus nõuda kaasomandi lõpetamist.
J. Pertelsoni kirjalik selgitus (dtl 258) on dokumentaalse tõendina lubatav
(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2). Vastuseta e-kirjad on
usaldusväärsed, kui neist nähtub kirja saatja adressaat. Vastus nendele kirjadele võib
sisalduda teistes tõendites. Kirjade saamist ei vaidlustata.
Kaasomanike vaheline enampakkumine ei ole mõistlik. Kostja kinnitas, et ta ei ilmuks
enampakkumisele. Kostjat ei saa sundida kinnisasja välja ostma. Hageja soovib ainsana
kinnisasja enda ainuomandisse. Kostja soovib kinnisasja korteriomanditeks jagamist.
Hagejal ja kostjal on kinnisasjaga pikk emotsionaalne side. Hageja on sellel elanud sünnist
saati. Kostjale seondub kinnisasi eelkõige perepärandiga, kus hoitakse ajaloolise
väärtusega käsitööesemeid ja vanamööblit, mis mh pärinevad vanast Viljandimaal asunud
talust, kust oldi okupatsiooni tõttu sunnitud lahkuma. Poolte emotsionaalne side on pigem
võrdne.
Kaasomandi lõpetamine kinnisasja korteriomanditeks jagamise teel ei ole põhjendatud.
Kuigi kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja olulist põhjust, saab kohus kaasomandi
lõpetamise viisi valikul arvestada mh poolte suhete ja senise läbisaamisega. Olukorras, kus
pooled ei ole saavutanud kinnisasja kasutamise kokkulepet, võib asja reaalosadeks
jagamine olla ebamõistlik ja kaasomanike huvide vastane (RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-61-
12, p 12). Poolte kirjavahetusest ning paikvaatlusel ja kohtumenetluses avaldatust nähtub,
et hageja ja kostja (sh kostja pereliikmete) suhted on pingelised. Pooled vaidlevad
tänavapoolse trepikoja ja keldriruumide kasutamise ning rõdu seisukorra üle. Pooltel on
eriarvamused kinnisasja hooldamisega seotud küsimustes. Kirjavahetusest nähtuvad
kinnisasjaga seotud etteheited. Kinnisasja kasutuskorda ei ole suudetud kokku leppida.
Hageja elab kinnisasjal. Kinnisasi vajab renoveerimist. Kostja ei ela igapäevaselt
kinnisasjal. Kaasomanikule, kes kinnisasjal igapäevaselt ei ela, võib olla keeruline selgeks
teha, milliseid töid oleks kinnisasjal vaja teha. Seetõttu võib olla raskendatud töödeks
nõusoleku saamine. See ilmneb poolte kirjavahetusest. Poolte pingelised suhted takistaksid
suure tõenäosusega neil korteriomandite moodustamise järgselt allesjääva kaasomandi osa
ühist valitsemist.
Kaasomandis oleva kinnisasja ja korteriomandite kaasomandi eseme valitsemine ja kulude
kandmise põhimõtted ei erine oluliselt. Mõlemal juhul toimub kaasomandi eseme
valitsemine omanike kokkuleppel või häälteenamuse alusel, kulud jaotatakse vastavalt
kaasomandiosa suurusele, omanikul on võimalus teha teise omaniku nõusolekuta
toiminguid ja kulutusi kaasomandi eseme säilitamiseks. Korteromandite kaasomandi
eseme puhul oleks selle majandamine takistatud, kui korteriomanike arusaamad elamu ja
selle ümbruse korrashoiuvajaduste osas on erinevad. Kui kaasomandi lõpetamisel
moodustatakse üksnes kaks korteriomandit, on omavahelised suhted eriti olulised, sest
konsensuse puudumisel on korteriomanike poolthäälte enamust keeruline saavutada. Kui
jagada kinnisasi korteriomanditeks, tekib seadusest tulenevalt korteriühistu. Korteriühistu
kui juriidiline isik tegutseb oma juhatuse liikmete kaudu (KrtS § 24 lg 1). Korteriühistul ei
pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik
korteriomandid kuuluvad ühele isikule (KrtS § 24 lg 3). Sellisel juhul esindavad
korteriomanikud korteriühistut ühiselt (KrtS § 24 lg 4). Arvestades poolte suhteid,
korteriomandite moodustamiseks vajaliku koostöö tegemise perspektiive ja
korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise väljavaated, ei ole kinnisasja
korteriomanditeks jagamine põhjendatud.
Kinnisasja kaasomand on põhjendatud lõpetada nii, et kinnisasi jääb tervikuna hageja
omandisse ja hageja kohustub hüvitama kostjale tema omandi kaotuse rahas. Kinnisasja
väärtus oli 2024. a juuli seisuga 150 000 eurot. Kostja osa on 60 000 eurot (2/5 × 150 000).
Kostja on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kohustatud andma
tahteavaldused, mis on vajalikud kinnistusraamatus kinnisasja omanikukannete
muutmiseks.
Menetluskulud jäid TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kaasomandi lõpetamine oli
poolte huvides.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Kostja palub esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,
millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja jätta kõik menetluskulud hageja
kanda.
Maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuna jättis kostja väidetele
vastamata. Maakohtu otsus põhineb oletustel ja tõendamata asjaoludel.
Maakohus lõpetas kaasomandi viisil, mis ei ole kostja suhtes õiglane. Kinnisasi tuleks
jagada reaalosadeks korteriomandite moodustamise kaudu. Kostja tõendas, et see on
võimalik.
Hageja ja kostja on kinnisasja ja elamut aastakümneid kasutanud autonoomsete majaosade
või korteritena. Kostjal ja ta perel on tugev ja pikaajaline emotsionaalne side kinnisasjaga.
Pooltel ei ole väga pikalt olnud sisulisi erimeelsusi elamu hooldamist ja renoveerimist
puudutavates küsimustes, v.a viimastel aastatel tekkinud arusaamatused ühes trepikojas
esemete ladustamisega. Hagejal ja kostjal on oma aiaosa, mille kasutamise ja hooldamise
osas pooltel ei ole teineteisele etteheiteid, krundi ühisosa vajab minimaalset hooldust.
Poolte vahel tekkis 2020. a suvel konflikt, kui kostja soovis elamu põhjalikuks
renoveerimiseks ettevalmistamisel sõlmida kasutuskorra kokkulepet. See ei õnnestunud,
kuna pooled ei leidnud elamu tänavapoolse trepikoja kasutamise osas üksmeelt. Elamu
tänavapoolne trepikoda on kostja ainus sissepääs oma eluruumidesse. Ta on selles
teostanud remondi. See on olnud sisuliselt kostja ainukasutuses. Hageja pääseb temale
kuuluvasse eluruumi, mis asub elamu teisel korrusel, läbi hageja eluruumisisese trepi.
Kuna hageja eluruumisisene trepp on elamu tänavapoolsest trepikojast kitsam, on hageja
kasutanud tänavapoolset trepikoda ainult suurte esemete teise korruse eluruumi viimiseks.
Hageja ei kasuta tänavapoolset trepikoda oma esimese korruse eluruumidesse pääsemiseks.
Pooled liiguvad enda eluruumidesse oma sissepääsudest. Pooled vaidlevad üksnes elamu
tänavapoolse trepikoja kasutamise üle. Ülejäänud pinnad on kõrvalise tähtsusega. Rõdule
pääseb üksnes elamu tänavapoolse trepikoja kaudu. Keldriruumi on käsitletud
kompensatsioonina elamu tänavapoolse trepikoja ainukasutuse eest. Selle vastu ei ole
iseseisvat huvi. Kostja omandist ilma jätmine ainult seetõttu, et ta ei olnud nõus muutma
elamu tänavapoolse trepikoja kasutuskorda, ei ole põhjendatud. Vaidluse elamu
tänavapoolse trepikoja kasutamise üle saab lahendada vastuhagi rahuldamisega, sh
eriosade moodustamisega.
Kostja on 27 aastat eeskujulikult hooldanud kinnistut, teinud sellele erinevaid parendusi
ning alati tasunud enda osa kõigist hooldus- ja remondikuludest. Kostja on remontinud
oma korterit, soojustanud selle seest poolt, ehitanud välja köögi ja vannitoa, remontinud
vaidlusaluse koridori ja ehitanud välja sellega külgneva rõdu ning vahetanud oma
eluruumide aknad. Pooled ei ole sisuliste hooldus- või remonditööde teostamise osas
kunagi vaielnud. Tõendatud ei ole, et kostja oleks remonttöödele vastu vaielnud. Kostja
tegi ettepanekuid elamu pangalaenuga renoveerimiseks ja küttesüsteemi uuendamiseks.
Kostja oli see, kes pidi hagejat järele ootama, kuna hageja tahtis renoveerida osadena ega
olnud küttesüsteemi vahetuse osas seisukohale jõudnud. Pooltel on ühine huvi, valmisolek
ja nägemus elamu renoveerida, sh detailne kokkulepe selle teostamise ulatusest ja viisist.
Pooled on suutnud teha mõistlikku koostööd isegi pingelise kohtuvaidluse käigus
(kinnisvarahindamiste korraldamine, korterite mõõdistamine, veesõlme ja korstna remont,
lumekoristuse korraldamine jne). Seetõttu võib eeldada, et pooled suudavad seda edaspidi.
Hageja on provotseerinud kaasomanike vahelisi erimeelsusi, teades, et kostja ei suuda
hageja kaasomandi osa välja osta, selleks, et saada kostja osa endale. Maakohtu väide, et
kinnisasja korteriomanditeks jagamise korral ei suudaks pooled kinnisasja allesjäävat
kaasomandi osa ühiselt majandada, on seega põhjendamatu.
76-aastaselt pensionärilt perepärandi sundvõõrandamine ei ole proportsionaalne.
6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaasomand on pooltevahelise
mittekonstruktiivse suhtlemise või konflikti tõttu muutunud ebaefektiivseks ja
koormavaks. Kostja ei ela kinnisasjal ega ole väga pikka aega tegelenud kinnisasja ja sellel
asuva elamu korrashoiuga. Kinnisasi on aga hageja alaline elukoht. Hageja kannab
enamuse kinnisasja korrashoidmisega seotud mõistlikest kuludest. Hagejale kuulub suurem
kaasomandi osa kui kostjale. Korteriühistu moodustamisel ei saa hageja kohustada kostjat
tundma huvi kinnisasja ja sellel asuva elamu korrashoiu vastu. Korteriühistu
moodustamine kahe korteriga elamus on halb lahendus, mis ei taga õiglust ega õigusrahu
ning koormab rohkem hagejat kui kinnisasjal alaliselt elavat isikut.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust
selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning
apellatsioonkaebus rahuldamata.
8. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6
juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Ringkonnakohus vastab järgnevalt
apellatsioonkaebuse väidetele, mis enamuses sisuliselt kattuvad maakohtu menetluses
esitatud seisukohtadega.
8.1. Mõlemad pooled on esitanud asjas kaasomandi lõpetamise nõude, kuid vaidlevad
kaasomandi jagamise viisi üle (AÕS § 77 lg 2). Hageja palus jätta kaasomandis oleva
kinnisasja enesele või müüa see kaasomanike vahelisel enampakkumisel, kostja palus
vastuhagis jagada kinnisasja korteriomanditeks. Maakohus on Riigikohtu praktikale
tuginedes põhjendatult leidnud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab
kaasomanikke kõige vähem ning et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama
poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Ringkonnakohus märgib, et selline
kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid
juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 04.11.2009, 3-2-1-99-09, p
17).
Maakohus on leidnud, et kõige õiglasem ning kaasomanikke kõige vähem koormavam viis
on asja jätmine hagejale, kohustades teda tasuma kostjale hüvitise kaasomandi osa kaotuse
eest. Kaasomanike vahelist enampakkumist ega kinnisasja reaalosadeks jagamist
korteriomandite seadmise teel ei pidanud maakohus kaasomandi lõpetamise põhjendatud
ega sobivateks viisideks (kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamine ei ole
apellatsioonimenetluses enam ka vaidluse all). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus
kaasomandi lõpetamise viisi valikul kõigi oluliste asjaoludega arvestanud, poolte huve
kaalunud ning otsust piisava põhjalikkusega põhjendanud. Apellatsioonkaebuse väited ei
anna alust maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda.
8.2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et asja jätmine hagejale hüvitise tasumise vastu
on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2) ega ole õiglane. Kohtupraktikas
on tõesti peetud ebaõiglaseks kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamist
kinnisasja kaasomandi jagamiseks olukorras, kus üks kaasomanik on eakas, ei saaks oma
piiratud sissetulekute tõttu eelduslikult enampakkumisel osaleda, kuid on kaasomandis
oleval kinnisasjal asuvas elamus pikalt elanud (nt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p 20).
Samas on praeguse juhtumi asjaolud viidatud kaasusest erinevad. Kostja on küll eakas,
kuid kinnisasi, mille kaasomandit pooled soovivad lõpetada, ei ole tema ainus ega ka
peamine elukoht. Maakohtu tuvastatu kohaselt elab kostja peamiselt Tallinnas, omades
lisaks maakodu Põlvamaal. Kostja ka ei väida, et ta poolte kaasomandis oleval kinnisasjal
alaliselt elaks. Seega omandi kaotus kaasomandi lõpetamisel ei tähenda kostjale elukoha
kaotust.
Kostja väited hageja pahausksuse käitumise kohta on tõendamata. TsÜS § 139 järgi tuleb
eeldada heausksust, st isik, kes heausksuse puudumist väidab, peab seda tõendama.
8.3. Kostja on menetluses läbivalt rõhutanud enda emotsionaalset seotust kinnisasjaga.
Maakohus on õigesti märkinud, et emotsionaalse seotuse aspekt on üksnes üks paljudest,
mida kohus peab lõpetamise viisi valikut kaaludes arvestama. Ainuüksi kostja hingeline
seotus kinnisasjaga ei välista kinnisasja kaasomandi lõpetamist selle jätmisega hagejale.
Lisaks on hageja ja kostja hingeline seotus asjaga võrdne. Samuti võib kostja väidetest
järeldada, et kostjale on emotsionaalse väärtusega eelkõige n-ö perepärandisse kuulvad
vallasasjad (käsitööesemed, vanamööbel jms) tema kasutuses olevates ruumides, mitte
niivõrd kinnisasi ja elamu ise. Nendele vallasasjade omandiõigus kinnisasja jätmisel
hagejale kostjal säilib.
8.4. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu arvates õigesti, et hageja ning kostja (ja tema
pereliikmete) suhted on pingelised (mh nähtub see e-kirjavahetusest ning paikvaatlusel ja
kohtu eelistungil avaldatust) ning erimeelsused ei ole seotud ainult elamu tänavapoolse
trepikoja kasutamisega. Kaasomanike viimaste aastate omavahelisi suhteid arvestades ei
saa koostöö tegemise perspektiive pidada heaks. Vähekonstruktiivne või suisa konfliktne
suhtlus muudab kaasomandi teostamise ebaefektiivseks ja koormavaks. Kaasomandi
lõpetamise seisukohalt ei ole oluline, millal kaasomanike erimeelsused tekkisid, kui
pingelised kaasomanike suhted on ning millisel määral erimeelsused põhjustatud hagejast
endast. Asja materjalid ei toeta kostja väidet, nagu hageja oleks kaasomanikevahelisi
erimeelsusi "provotseerinud", et saada endale kinnisasja ainuomand. Selline hageja
käitumine on ka eluliselt väheusutav, kuna kohtu poole pöördudes ei saanud hageja olla
kindel, millisel viisil kohus kaasomandi lõpetab.
8.5. Maakohus on õigesti märkinud, et hagejal võib olla keeruline kostjale, kes kinnisasjal
püsivalt ei ela, põhjendada ja selgitada hoone säilitamisega seonduvate ehitustööde
vajalikkust või majaümbrust puudutava hooldus- ja haljastustöödega seonduvat, samuti
võib sellises olukorras olla keerulisem töödeks vajalike nõusolekute saamine.
Korteriomandite moodustamisel selline olukord oluliselt ei muutuks. Loodavad
korteriomandid oleksid jätkuvalt ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille
juurde eriomand kuulub (mh hoone konstruktsioonid, hoov, aed, trassid, rõdu,
küttesüsteem). Kahe korteriga korteriühistu moodustamine ei ole ringkonnakohtu
hinnangul mõislik lahendus, see tõenäoliselt ei tagaks õigusrahu ning arvestades hageja
kaasomandi osa suurust (3/5 kaasomandist) võib olla hagejale kokkuvõttes liigselt
koormav. Asjas esitatud kinnisvarahindaja arvamuse kohaselt oleks elamut küll võimalik
kasutada kahe eraldiseisva leibkonna poolt, kuid ka hindaja järelduste kohaselt oleks vara
parim kasutus siiski kasutus üksikelamuna (II kd, tl 27).
9. Kuna ringkonnakonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsiooniastme
menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (kaebuse esitaja) kanda.
10. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 1 lähtudes kindlaks apellatsiooniastme
menetluskulude rahalise suuruse.
10.1.
Hageja 9. aprillil 2025 ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on tema
menetluskulud apellatsiooniastmes käibemaksu arvestamata kokku 886 eurot 67 senti ning
koos käibemaksuga 1081 eurot 74 senti. Menetluskulud koosnevad esindajakulust.
Lepinguline esindaja vandeadvokaat U. Kõrgesaar on osutanud õigusabi mahus 6 tundi 20
minutit. Esindaja on tutvunud maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega ning koostanud
vastuse apellatsioonkaebusele ja apellatsiooniastme menetluskulude nimekirja. Seoses
kirjeldatud toimingutega on esindajal kulunud aega ka nõupidamistele kliendiga. Esindaja
on õigusabi osutanud tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks).
Hageja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg
5). Hageja soovib menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist, kuna ei saa
tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
10.2.
Kostja märgib hageja menetluskulude nimekirja kohta esitatud seisukohas, et talle
tundub hageja esindaja poolt menetlustoimingutele (eelkõige menetlusdokumentidega
tutvumisele) väidetavalt kulutatud aeg ülemäärane, mistõttu palub kostja kohtul kaaluda
selles osas kostjalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude vähendamist.
10.3.
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi
kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude
põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestab kohus mh kohtuvaidluse asjaolude, asja
keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm
29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14 ja selles viidatud kohtupraktika).
Nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud apellatsioonkaebusele vastuse
koostamisele kokku 6 tundi 5 minutit (sh tutvumine kaebuse ja maakohtu otsusega ning
nõupidamisega kliendiga). Esindaja need toimingud seoses vastuse koostamisega on asja
mahtu ja keerukust arvestades osaliselt põhjendamatud. Põhjendatud ja vajalik ajakulu
TsMS § 175 lg 1 tähenduses on ringkonnakohtu hinnangul 5 tundi. Menetluskulude
nimekirjale kulunud 15 minutit on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Esindaja tunnitasu 140
eurot (käibemaksuta) ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu.
10.4.
Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude
suuruseks apellatsiooniastmes 896 eurot 70 senti (5,25 × 140 × 1,22) ning mõistab selle
summa kostjalt hageja kasuks välja.
10.5.
Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse
resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse
jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)