1-24-4314/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

30. aprill 2025

Kohtuasja number

1-24-4314

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Tiit

Lõhmus

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Margus Pärna süüdistuses karistusseadustiku §

274 lg 1 järgi, üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 20. detsembri 2024. a otsus

Apellandid

1)

Süüdistatav Margus Pärn

2)

Kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Margus Pärn, isikukood 37201142742, elukoht XXX,

töökoht MadeMans Service OÜ, varem kriminaalkorras

karistamata

Kaitsja

-

vandeadvokaat Madis Mahlapuu

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Paul Pikma

Kannatanu

-

A.V.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 20. detsembri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Jätta vastu võtmata tsiviilasjades tehtud kohtumäärused, mille lisamist kriminaalasja

materjalide juurde taotleb kaitsja apellatsioonis. Samuti jätta vastu võtmata Margus

Pärna taotluses märgitud videosalvestised.

3. Jätta läbi vaatamata Margus Pärna taotlus maakohtu kohtuniku taandamiseks.

4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid apellatsioonimenetluses osutatud

riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 527 eurot 4 senti (sealhulgas käibemaks 95

eurot 4 senti). Jätta see menetluskulu Margus Pärna kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka

isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Margus Pärna süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi selles, et ta lõi 16.

novembril 2023 kella 15.10 paiku XXX kinnistul XXX külas XXX vallas Ida-Virumaal

politseiametnikku A.V. tema ametikohustuste täitmisel vähemalt kaks korda rusikaga näkku,

mille tõttu kannatanu kukkus. Seejärel lõi süüdistatav maaslamavat kannatanut jalaga.

Kannatanu tundis löökide tagajärjel valu ja sai tervisekahjustused: marrastuse alalõual, peaturse

ja suhu veritseva haava.

Maakohtu otsus

(a) Resolutiivosa

2. Viru Maakohtu 20. detsembri 2024. a otsusega tunnistati M. Pärn süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja

teda karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud

aja karistusaja hulka arvamise järel jäi kanda 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. See karistus

jäeti KarS § 74 lg-le 1 tuginedes täielikult tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga.

Maakohus määras, et süüdistataval tuleb järgida KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud

kontrollnõudeid ja ta peab osalema KarS § 75 lg 2 p 8 järgi sotsiaalprogrammis. Kohus rahuldas

A.V. tsiviilhagi ja mõistis M. Pärnalt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 200 eurot.

(b) Põhiosa

3. Vaidlust pole selles, et kannatanu oli kuriteo toimumise ajal politseiametnik ja saabus

süüdistatava juurde ametikohustuste täitmise käigus. Elering AS (edaspidi Elering)

töödejuhataja helistas Häirekeskusesse ja kannatanu läks koos teise politseiametniku R.L. iga

väljakutse peale sündmuskohale. Väljakutse põhjuseks oli see, et süüdistatav ähvardas ja takistas

Eleringil elektriliinide paigaldamise tööde tegemist. Kui politsei kohale jõudis, selgus, et

süüdistatav oli eelmisel päeval helistanud Häirekeskusesse ja andnud aega väidetava

ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks 16. novembrini 2023 kella 16-ni, lubades vastasel juhul ise

asjaga tegeleda.

4. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et politseinikud tegutsesid ebaseaduslikult, kuna M. Pärn kaitses enda

valdust, ei tekitanud kahju ja ta tulnuks kinni pidada kohe, mitte aga mõni hetk hiljem.

Videosalvestistelt nähtub, kuidas politseinikud püüdsid esialgu lahendada süüdistatavaga

tekkinud konflikti sõnaliselt, vesteldes temaga üle värava. M. Pärn neid kuulda ei võtnud ega

lasknud ametnikel lauseid lõpetada. Siis liigutas süüdistatav tõstuki elektriliini alla ja tõusis

sellega üles, toimetas seal millegagi ning laskus tagasi alla. Seejärel sisenesid politseinikud

väravast kinnistule. M. Pärn oli ise teatanud varem, et lõikab kell 16 elektriliini läbi.

Politseinikel polnud võimalik kindlaks teha, mida süüdistatav teeb liini all, kui ta oli tõstukiga

üles läinud.

2(12)

5. Politseinike sündmuskohale saabumine oli põhjendatud kahju tekitamise ennetamiseks ja ohu

vältimiseks. Eleringi töödejuhataja helistas Häirekeskusesse, sest süüdistatav ähvardas

elektriliini läbi lõigata ja takistas Eleringi töid. Sündmuskohal selgitas töödejuhataja, et liini

läbilõikamisega tekitatakse 6000-eurone kahju ja oht teistele, kuna elektriliin võib kukkuda

maanteele. Süüdistatav rääkis ka ise Häirekeskusele varem tehtud kõnes liini läbilõikamisest.

Tõik, et politseinikud ei pidanud M. Pärna kinni juba siis, kui ta oli tõstukil, ja ootasid tema alla

tulemist, on mõistetav. Nad sisenesid väravast kinnistule alles siis, kui süüdistatav oli tõstukiga

tagasi alla sõitnud.

6. Prokuratuuri esitatud videosalvestiselt selgub, et ajateljel 1.47 käitub süüdistatav agressiivselt,

vehkides mõlema käega; 2.03 tõukab süüdistatav ametnikke ja sõimab ning on agressiivne; 2.06

on politseiniku käed välja sirutatud ja ilmselt laseb ta gaasi; 2.16 läheb politseinik süüdistatava

juurde ja püüab teda haardesse võtta, mispeale rabeleb süüdistatav lahti; 2.18 teeb süüdistatav

kaks lööki politseiniku suunal, mis ei taba, politseinik astub kaks sammu tagasi; 2.20 teeb

süüdistatav kaks lööki piirivalvuri suunas, aga needki ei taba ning ka piirivalvur astub eemale;

2.22 on politseiniku käsi välja sirutatud ja ta laseb ilmselt taas gaasi; 2.24 lähevad politseinik ja

piirivalvur uuesti süüdistatavale lähemale; 2.26 suundub süüdistatav otse politseiniku poole, teeb

korduvalt mõlema käega löögiliigutusi, millest kaks on suunatud näkku; 2.27 tõukas süüdistatav

politseinikku kahe käega vastu rinda, mispeale viimane kukub; 2.28 astub süüdistatav kolm

sammu ja lööb politseinikku ühe korra jalaga. Süüdistatav oli kogu selle aja agressiivne.

7. Salvestiselt nähtuv ei haaku M. Pärna ütlustega, et ta pole kedagi tahtlikult löönud ega näinud

pärast gaasi pihustamist enam midagi. Süüdistatav keskendus ainult kannatanule. Ta järgnes

kannatanule löökide tegemiseks, tõukas rindu ning astus veel pärast kannatanu kukkumist kolm

sammu, et jõuda kannatanuni ja lüüa teda jalaga. Selliselt ei käitunuks keegi, kes ei näe või

kellel pole tahtlust teist lüüa. M. Pärn ei sattunud gaasi pihustamise järel segadusse. Kannatanu

tundis valu ja tal tuvastati vigastused: peavalu, marrastused näol alalõualuu piirkonnas ja kaks

veritsevat lõikehaava suus. Süüdistatav tegutses otsese tahtlusega. Isegi kui kannatanu tegi ka

süüdistatava suunal mingi löögi, on see eraldiseisev juhtum, millele praegu hinnangut anda pole

võimalik. Samuti polnud kannatanu võimalikule löögile järgnenud süüdistatava korduvad löögid

kannatanu näkku, rinna piirkonda tõukamine ja jalahoop vastavuses sellega, mida kannatanu oli

teinud.

8. Kohus leidis karistust mõistes, et M. Pärna süü on keskmisest väiksem. Vigastused olid

kergemalaadsed, samas oli lööke mitu ja ta järgnes kannatanule löökide jätkamiseks. Süüdistatav

pani kuriteo toime otsese tahtlusega. M. Pärn on varem kriminaalkorras karistamata. Tema

käitumine on olnud valdavalt õiguskuulekas. Reaalne vangistus pole otstarbekas. Ta saab

näidata, et on võimeline end kontrollima ja uutest süütegudest hoiduma. Seepärast on põhjust

kohaldada KarS §-i 74. Süüdistatav peab läbima katseajal agressiivsust ja impulsiivsust

pärssivaid programme, mida kriminaalhooldusametnik vajalikuks peab.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Apellatsioonid

9. Maakohtu otsuse vaidlustasid kaitsja ja süüdistatav.

(a) Kaitsja apellatsioon

10. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja M. Pärna õigeksmõistmist talle esitatud

süüdistuses või kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks või KarS § 73 järgi

3(12)

vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmist. Lisaks palub kaitsja võtta vastu tsiviilasjades

tehtud kohtumäärused. Apellandi seisukohad on lühidalt järgmised.

11. Kohus kohaldas valesti materiaalõigust. Kohtueelset menetlust ja kohtumenetlust on toimetatud

puudulikult ja ühekülgselt. Arvesse on võetud vaid Eleringi, aga mitte süüdistatava huve. Välja

on jäänud selgitamata olulised asjaolud. M. Pärnal oli käsil õigusvaidlus Eleringiga seoses

elektriliinide ehitamisega. Maakohus ei teinud kindlaks, millisel seaduslikul alusel tegi Elering

kinnistul töid, ja jättis tähelepanuta, et süüdistatav vaidlustas need tööd. Politseiametnikud

teadsid sellest, et vaidlus oli jõudnud kohtusse. Politseinikel polnud mingitki vajadust

süüdistatavat kinni pidada. Nad ületasid enda pädevuse piire ning sisenesid kinnistule ja pidasid

ta kinni ebaseaduslikult. Samuti puudus vajadus kasutada süüdistatava suhtes gaasi. Ka

kannatanu tegi süüdistatava suunal rusikalöögi, mille toimumist pidas maakohus ka ise

võimalikuks. Seda asjaolu ei saa vaadata lahus menetletavast juhtumist. Süüdistatav kaitses enda

vara ja perekonda. Ta teostas hädakaitset ja omaabi asjaõigusseaduse (AÕS) § 41 lg 1 mõistes

ega pannud toime kuritegu. Politsei väljakutse polnud kiireloomuline. Ka päev enne süüdistuses

kirjeldatud sündmust käis politsei süüdistatava kinnistul. M. Pärn helistas sel päeval ise

Häirekeskusesse ja rääkis Eleringi omavolist. Kohale saabunud politseinikele ütles ta seda, et

selgeks tuleb teha juhtumi asjaolud. See piirdus vaid aruteluga. Politseil polnud päev hiljem

alust kinnistusele siseneda, et hoida ära väidetav kahju tekkimine. Ta ei lõiganud elektriliini läbi,

vaid asetas selle külge trossi, tõi selle tõstukiga lihtsalt alla ja kinnitas maapinna külge, et

Elering ei saaks liinitöid jätkata. Selleks hetkeks polnud tekkinud kahju ja puudus vahetu oht

kahju tekkimiseks. Kui tõesti olnuks oht olemas, siis tulnuks sekkuda juba ajal, mil ta tõstuki ja

trossiga toimetas. Lisaks oli süüdistataval talumiskohustus üksnes Iisaku kinnistul, väidetav

kuritegu toimus aga XXX kinnistul. Sellegi tõttu polnud politseil õigust süüdistatavat takistada

ega teda kinni pidada. Isegi kui oli olemas kohtumäärus, mis kohustas süüdistatavat taluma

elektriliinide ehitust üle talle kuuluva kinnistu, oli tsiviilasjades kohtumääruste täitmine

kohtutäiturite pädevuses ning Eleringil ja politseil sellist õigust polnud. Eleringi esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldati asjas nr 2-23-16211 alles 17. novembri 2023. a määrusega. See oli

üks päev pärast süüdistuses kirjeldatud sündmust.

12. Kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kui ei võtnud arvesse kaitseargumente.

Süüdistatava ütlused on asjakohased. Enda sõnul ei teinud ta midagi ebaseaduslikku, vaid

takistas Eleringil paigaldamast elektriliine, kuna selleks polnud nõusolekut. Politsei sisenes tema

kinnistule ja püüdis teda kinni pidada ilma seadusliku aluseta. Süüdistatavale pritsiti gaasi

näkku, mis põhjustas valu. Kohus ei võtnud vastu õigustavaid tõendeid. Prokuratuur pidas

algselt asjakohasteks tõenditeks tsiviilasjades tehtud kohtumäärusi. 24. oktoobri 2023. a määrus

asjas nr 2-23-12324 koos jõustumismärkega tõendab, et see jõustus alles 16. novembril 2023,

mistõttu polnud süüdistataval 15. novembril 2023 veel talumiskohustust. 17. novembri 2023. a

määrus asjas nr 2-23-16211 koos jõustumismärkega tõendab, et see tehti ja jõustus alles pärast

süüdistuses märgitud aega. Seega polnud osutatud määruse täitmine süüdistatavale kohustuslik.

Lisaks tõendab kõnealune määrus, et Elering pidanuks pöörduma kohtutäituri poole. 22.

novembri 2023. a määrus asjas nr 2-23-1403 näitab, et see tehti pärast väidetava

kuriteosündmuse toimumist ja süüdistatav ei pidanud seda järelikult 15. ja 16. novembril 2023

täitma. Samuti nähtub sellest määrusest, et süüdistatav esitas esialgse õiguskaitse taotluse ja

soovis õhuliini ehituse peatamist.

13. KarS § 74 kohaldamine pole põhjendatud. Süüdistatav on varem karistamata, töökas ja hoiab

pere. Talle ei ole tarvis seada kontrollnõudeid.

(b) Süüdistatava apellatsioon

4(12)

14. M. Pärn taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalmenetluse lõpetamist. Samuti palub ta

taandada asja lahendanud maakohtu kohtuniku, sest kohtunik polnud erapooletu. Süüdistatava

väited on kokkuvõtlikult järgmised.

15. Süüdistatav helistas 15. novembril 2023 kell 12.30 Häirekeskusesse ja rääkis omavolilisest

ehitusest ning andis teada, et olukorra lahendamiseks on aega 3,5 tundi ehk siis kuni kella 16-ni.

Maakohus märkis ekslikult, justkui andis süüdistatav aega hoopis järgmise päevani. Ühtlasi

eksis kohus, kui leidis, et politseinikud olid sündmuskohal seoses ametikohustuste täitmisega.

Süüdistatav helistas ka Eleringi peaprojektijuhile ja teatas temalegi, et kinnistul on ehitatud

omavoliliselt. Ilmselt Eleringi töötaja kutsus politsei. M. Pärn suhtles kohale saabunud rohelises

vormis inimestega üle aia. Ühel hetkel näitasid nad talle 24. oktoobri 2023. a määrust ja lugesid

selle ette. See kohtumäärus puudutab Iisaku kinnistut, aga mitte XXX kinnistut, millel

toimuvate ehitustööde vastu ta oli. Hiljem tuli kohale veel üks patrullauto. Süüdistatav ütles

ehitajatele, et nad võtaksid elektriliini maha, aga keegi ei teinud seda. Kui lõpuks oli sinna

jäänud ainult töödejuhataja, sõnas süüdistatav, et ta annab 24 tundi aega olukorra lahendamiseks

ja kui seda ei tehta, siis ta lahendab selle ise. M. Pärn kasutas omaabi.

16. 16. novembril 2023 ei helistatud Häirekeskusesse. Kannatanu sõnul helistas Eleringi töötaja

Häirekeskusesse põhjusel, et süüdistatav ähvardas juba eelneval päeval piloottrossi läbi lõigata

ja tegutseb tõstukiga. Pole selge, kuidas jõudis Eleringi töödejuhataja helistada Häirekeskusesse,

kui 16. novembril 2023 tulid Eleringi töötajad XXX kinnistu juurde ehitustöid tegema alles

kella 13-st. Kannatanu osutas Eleringi töötajale, keda seal tegelikkuses polnud. Süüdistatav

hakkas 16. novembril 2023 politseinikuga rääkima kell 14.06. Ebaselgeks jääb, kuidas jõudis

politsei suhelda XXX kinnistu poole teel olles vahepeal Eleringi töödejuhatajaga ja saabuda 30

minutiga. Välja on selgitamata, mis kellast helistati Häirekeskusele 16. novembril 2023.

Kannatanu ütlustest nähtub, et 16. novembril 2023 juhtunu oli politseinike, piirivalvurite ja

Eleringi töödejuhataja vahel kokku lepitud. Maakohus eksis tõendite hindamisel.

17. Politseinike tulek XXX kinnistule 16. novembril 2023 oli ebaseaduslik. Kohus leidis ekslikult,

et elektriliin oli juba valmis. Seda alles ehitati ja sellel puudusid elektrijuhtmed. Üle XXX

kinnistu oli ebaseaduslikult tõmmatud üks juhttross. Väited, et liin võinuks kukkuda maanteele

ja tekitada 6000-eurose kahju, ei vasta tõele. Polnud isegi abstraktset ohtu. Politseinikud käitusid

agressiivselt ja provotseerisid. Süüdistatav selgitas, miks ta kinnitas nööri maa külge.

Valdusesse sisenemise protokoll on võltsitud. Seda polnud koostatud isegi veel 30. novembriks

2023 ja prokurör teadis seda. Kannatanuga koos olnud politseinik R.L. ei teadnud, kes selle

vormistas. Kannatanu arvas, et seda tegi R.L. . Maakohus pidanuks vastu võtma süüdistatava 30.

septembril 2024 kirjutatud kaebuse Riigiprokuratuurile. Kahtlustatavana kinnipidamise

protokolli ei vormistanud R.L. , kes oli samas märgitud selle koostajaks.

18. Kannatanu nõue süüdistatava vastu on põhjendamatu. Süüdistatavale endale tekitati kahju. Ta

soovib ka kriminaalmenetluse algatamist nende inimeste suhtes, kes tungisid tema kinnistule.

19. Süüdistatav ei vaja kaitsjat. Talle määrati kaitsja ebaseaduslikult.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

20. Tartu Ringkonnakohtu 17. veebruari 2025. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ja

pooltele anti tähtaeg kirjalike seisukohtade ning taanduste ja taotluste esitamiseks.

21. Prokuratuuri esindaja vastas apellatsioonidele, leides, et need tuleb jätta rahuldamata. Prokuröri

arvates on vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud. Tõendid osutavad üheselt sellele, et

5(12)

süüdistatav lõi tahtlikult kannatanut. Löömine nähtub videosalvestiselt. Vaidlust pole asjaolus, et

politsei sai väljakutse, kuna süüdistatav takistas kõrgepingeliinide tööd ja lõikas läbi

pilootkaabli. Kohus jättis õigustatult tsiviilasjades tehtud kohtulahendid vastu võtmata, sest need

ei sisalda kriminaalasja lahendamiseks vajalikku informatsiooni.

22. M. Pärn saatis ringkonnakohtule taotluse lisada asja materjalidele kaks videod. Üks neist

puudutab 16. novembril 2023 kell 13.17 peetud vestlust Eleringi töötajatega ja teiselt nähtub

väidetavalt see, et 15. novembril 2023 kell 9.30 oli maantee pilootjuhtmest kaugemal. Taotluses

on muu hulgas märgitud, et XXX kinnistu oli 16. novembril 2023 aiaga piiratud ja sellele

kinnistule siseneti omavoliliselt ning seal tekitati süüdistatava perekonnale üleelamisi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Sissejuhatus

23. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et süüdistatav pani toime kuriteo KarS § 274 lg 1 järgi.

Kohus tuvastas süüküsimuse lahendamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud nõuetekohaselt

ja kolleegium ei pea tarvilikuks seda osa vaidlustatud otsusest KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel täies

mahus korrata. Samale sättele tuginedes jätab ringkonnakohus kordamata maakohtu nõustumist

väärivad seisukohad tsiviilhagi osalise rahuldamise kohta (vt maakohtu otsuse lk 14–16).

Süüdistatava arvates on tsiviilhagi põhjendamatu, kuid kolleegium seda arvamust ei jaga.

Maakohus tegi asjakohastest sätetest juhindudes ja tuvastatuks loetud faktiliste asjaolude põhjal

kindlaks kannatanule tekitatud mittevaralise kahju ning põhjendas, miks ta peab kahjuhüvitise

mõistlikuks suuruseks kannatanu taotletud 1500 euro asemel 200 eurot. Kolleegium täiendab

aga mõnel määral kohtu põhjendusi, vastates kõigepealt apellatsioonides esitatud väidetele

süüküsimust (a) ja siis karistust puudutavas osas (b). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku

apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab riigi õigusabi tasu taotluse (d).

24. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks võtta vastu tsiviilasjades tehtud kohtumääruseid, mille

lisamist kriminaalasja materjalide juurde taotleb kaitsja apellatsioonis. Esiteks pole kaitsja

lisanud neid tõendeid apellatsioonile, vaid on neile lihtsalt osutanud. Teiseks nõustub

kolleegium maakohtuga, et kõnealustel tõenditel ei ole asja lahendamise seisukohalt KrMS §

2861 lg 1 mõistes tähtsust (I kd, tl 13). Samuti ei võta kolleegium vastu M. Pärna taotluses

märgitud kahte videosalvestist. Need on kohtule saadetud pärast apellatsiooni esitamise

tähtaega. Kuigi süüdistatav saatis sellise taotluse pärast apellatsioonide menetlusse võtmist

ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul kirjalike seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks,

tulnuks videod esitada hiljemalt apellatsioonis. Samas on ka apellatsioonis võimalik tugineda

maakohtus uurimata tõenditele KrMS § 321 lg 6 kohaselt üksnes erandjuhtudel, kui tõend esitati

maakohtule, kuid kohus ei võtnud seda vastu, või kui tõendit ei saanud maakohtus esitada

apellandist mitteoleneval mõjuval põhjusel. Selliseid asjaolusid süüdistatava taotlusest ei nähtu.

25. Lisaks jätab kolleegium läbi vaatamata süüdistatava taotluse Viru Maakohtu kohtuniku

taandamiseks. Selline taotlus tulnuks esitada KrMS § 50 lg 2 järgi juba maakohtu menetluses.

Maakohtu istungi protokollist nähtub, et ehkki M. Pärn väljendas rahulolematust kohtu ja

prokuröri tegevusega, ei soovinud ta lõppeks taandusi esitada (I kd, tl 37). Põhjendamatu on ka

süüdistatava etteheide maakohtule, mis puudutab tema 30. septembril 2024 kirjutatud kaebust

prokuratuurile. Kohus selgitas talle istungil, et kuna kriminaalasi on jõudnud kohtusse, siis

prokuratuur enam seda asja ei lahenda, vaid seda saab edasi teha ainult kohus (I kd, tl 37).

Ringkonnakohus nõustub ka selles osas maakohtuga.

6(12)

26. Kolleegium selgitab süüdistatava apellatsioonile vastates sedagi, et kaitsja osavõtt praegusest

üldmenetluse korras toimetatavast kohtumenetlusest on KrMS § 45 lg 4 järgi kohustuslik.

Selliseks juhuks pole ette nähtud võimalust kaitsjast loobuda. Süüdistatavale määratud kaitsja on

KrMS § 45 lg-st 5 tulenevalt kohustatud osalema kriminaalmenetluses kuni Riigikohtus

kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Seetõttu ei sõltu kaitsja olemasolu

menetletavas kriminaalasjas sellest, kas süüdistatav soovib kaitsjat või mitte.

(a) Süüküsimus

27. Nii kaitsja kui ka M. Pärn keskenduvad apellatsioonis peaasjalikult Eleringi ja süüdistatava

vahel peetud õigusvaidlusele elektriliini paigaldamise üle süüdistatavale kuuluval kinnistul ning

tema nõusoleku puudumisele seda sinna paigaldada. Kolleegium ei pea neid asjaolusid

süüküsimust lahendades määravaks.

28. Maakohus tuvastas kokkuvõtlikult järgmise sündmuse. 16. novembril 2023 helistas Eleringi

töödejuhataja Häirekeskusesse. Sellele väljakutsele reageerisid kannatanu ja temaga koos olnud

politseinik R.L. , kes said toimuvast aru selliselt, et kinnistu omanik väidetavalt ähvardab ja

takistab Eleringil elektriliini paigaldada. Kohale jõudes sõnas seal viibinud Eleringi

töödejuhataja politseile, et süüdistatav ähvardas elektriliini läbi lõigata ja see võib tekitada 6000-

eurose kahju ning liin võib kukkuda maanteele, tekitades ohtliku olukorra. Samuti vestlesid

politseinikud süüdistatavaga mõnda aega üle aia ja püüdsid olukorda sõnadega lahendada, ent

süüdistatav neid kuulda ei võtnud ega lasknud lauseid lõpetada. Seejärel liigutas süüdistatav

tõstuki elektriliini alla ja tõusis sellega üles, tegi seal midagi ning laskus siis alla tagasi. Pärast

seda liikusid kannatanu ja teine politseinik ning nendega koos olnud piirivalvurid süüdistatava

kinnistule, millele järgnes menetletav juhtum. (Vt maakohtu otsuse lk 6–7.)

29. Kolleegium osutab järgnevalt asjakohastele sätetele, mille alusel politsei ohuolukorras tegutseda

tohib ja millisel juhul kasutada jõudu või erivahendeid. Politsei vastutab korrakaitse eest

korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg-te 2 ja 3 alusel ning politseil on KorS § 6 lg 2 järgi üldjuhul

ohu väljaselgitamise ja tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise pädevus. Korrarikkumine on

avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve

kahjustamine (KorS § 5 lg 1). Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse

hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine

(KorS § 5 lg 2). Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur

tõenäosus, et see kohe algab (KorS § 5 lg 5). Ohu puhul räägitakse veel olulisest ja kõrgendatud

ohust (KorS § 5 lg-d 3 ja 4).

30. Politseil on vahetu sunni kasutamise pädevus, mis hõlmab muu hulgas füüsilise jõu ja erivahendi

kasutamist (KorS § 75 lg 1 ls 1). Politsei võib kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui kehtiva

haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks isikule

pandud kohustuse täitmise tagamine muu vahendiga pole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik

(KorS § 76 lg 1 ls 1). Vahetut sundi on lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita,

kui haldusakti andmine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise

kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu (KorS § 76 lg 2). Olenemata sellest, millise pädevusnormi

alusel vahetut sundi kasutatakse, peab see olema proportsionaalne. KorS § 7 p-de 1–3 järgi peab

korrakaitseorgan järgima riiklikku järelevalvet teostades järgmisi põhimõtteid: kohaldama

mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust

eeldatavalt kõige vähem kahjustab, kohaldama ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on

proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist

7(12)

nõudvat olukorda, ja kohaldama riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on

saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.

31. Vahetu sunni kasutamine on kaalutlusõiguse alusel tehtav haldustoiming, mille üle seatud

kohtulik kontroll on selgelt piiratud. Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega hinnata

sisuliselt kaalumisel asjasse puutuvaid asjaolusid, kuna kohtul võib olla keeruline hinnata kõiki

asjaolusid ja võtta arvesse kõiki kriteeriume. (Vt RKKK 11.10.2018, 1-17-1219/39, p-d 15 ja

16.)

32. Samuti on kolleegium seisukohal, et riigivõimul peab olema võimalus mingis piires eksida ning

kui avalik võim tegutseb võimaliku eksimuse mõjul, tuleb seda igaühel mõnel määral taluda,

sest ilma allumiskohustuseta ei saa riigivõim toimida (nn riigi eksimisprivileeg). See tähendab

muu hulgas, et kui politsei tegutseb talle seadusega antud volituste piires, siis saab seda lugeda

üldjuhul seaduslikuks isegi siis, kui hiljem selgub, et politsei eksis mõnes sellises asjaolus,

millele tuginedes pidas ta enda tegutsemist lubatuks (nt politseiametnik eksib kinni peetava

inimese identiteedis). (Vt J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018, lk 356, p 239.)

Niisugusel juhul ei tule reeglina hädakaitse KarS § 28 lg 1 mõistes politsei vastu kõne alla.

Sõltuvalt asjaoludest on hädakaitse võimalik aga sellistel puhkudel, mil politsei tegevus väljub

ilmselgelt tema pädevuse piirest või on ilmselgelt ebaproportsionaalne.

33. Kolleegiumi hinnangul ei väljunud politseinikud menetletaval juhtumil neile antud pädevuste

piirest ega ületanud kaalutlusõiguse piire, kui sisenesid süüdistatava kinnistule, üritasid sealt

mõni hetk hiljem viia endaga kaasa agressiivseks muutunud süüdistatava ning kasutasid tema

kallal jõudu ja gaasi. Ehkki politseinikel oli selgelt raskusi olukorra lahendamisega ja nad ei

suutnud toimuvat kuigi hästi kontrollida (juhtum päädis sellega, kuidas süüdistatav muutus

ühtäkki oluliselt agressiivsemaks ja kasutas jõudu, kui teda hakati kinnistult minema talutama,

mispeale ei õnnestunud politseinikel ja piirivalvuritel süüdistatavat ka mitmekesi kinni pidada)

tegutsesid nad siiski volituste piires ja proportsionaalselt. Nende teadmiste põhjal, mis

kannatanul ja temaga koos olnud teisel politseinikul sellel hetkel olid, võisid nad arvata, et

süüdistatav on toime pannud korrarikkumise ja loonud võimaliku ohtliku olukorra ning selline

olukord võib jätkuda. Nad tohtisid süüdistatava kinni pidada ja võisid ta selleks ka kinnistult ära

talutada ning kasutada tema suhtes jõudu, kui ta vastu hakkas ja politseinike ning piirivalvurite

suhtes agressiivselt käitus.

34. Kannatanu andis ütlusi, et 16. novembril 2023 reageeris ta koos R.L. iga väljakutsele millalgi

pärastlõunal kella 13 või 14 paiku, kuna maaomanik ähvardas läbi lõigata pilootjuhtme. Kui nad

süüdistatava kinnistu juurde saabusid, vestlesid nad kõigepealt Eleringi töötajaga, kes selgitas

Häirekeskusesse helistamise põhjust. Väidetavalt oli süüdistatav eelmisel päeval lubanud, et

lõikab järgmisel päeval pilootjuhtme läbi. Elektritöid tegema läinud Eleringi töötajad nägid 16.

novembril 2023, kuidas süüdistatav toimetab tõstukiga liini all. Kannatanu leidis, et süüdistatav

võib olulist kahju tekitada ja kuriteo toime panna. Esialgu üritasid politseinikud süüdistatavale

selgitada, et ta ei tohi elektritöid takistada. Süüdistatav teatas neile, et lõikab elektriliini juhtme

läbi. Seejärel läks ta tõstukiga liini alla ja kinnitas mingi nööritaolise asja pilootjuhtmele ning

nööri omakorda maapinnale. Kannatanu väitel oli süüdistatav juba eelmisel päeval teada andnud,

et lõikab järgmisel päeval kell 16 elektriliini juhtme läbi. Kuna sel ajal, kui süüdistatav tõstukiga

tegeles, oli kell 15, pidas kannatanu nööri kinnitamist maapinnale süüdistatava ettevalmistuseks,

et juhe läbi lõigata. M. Pärna kinnistule läks politsei seepärast, et ta kinni pidada ja mitte jääda

ootama juhtme läbilõikamist. Süüdistatavaga koos olnud inimesed karjusid politseinike ja

piirivalvurite peale ning filmisid neid, kui nad kinnistule läksid. (Vt I kd, tl 29 pd jj.)

8(12)

35. R.L. i sõnul sai ta 16. novembril 2023 koos kannatanuga väljakutse sellepeale, et maaomanik

ähvardab töötajaid pilootjuhtme läbilõikamisega ja takistab töid. Kohale jõudes rääkis

väidetavalt Kaspari-nimeline Eleringi töödejuhataja, et maaomanik ei nõustu elektriliini

rekonstrueerimise ja elektritöödega. Vaidlus olevat kestnud juba mõnda aega ja selle üle vaieldi

isegi kohtus. Töödejuhataja kinnitusel oli Eleringil kohtu luba ehitada seal elektriliine.

Süüdistatav sõnas politseinikele, et kui elektriliini maha ei võeta, siis ta lõikab juhtmed läbi.

Vestlus süüdistatava ja politseinike vahel kestis mõnda aega, kuni süüdistatav ütles, et edasisel

vaidlusel ei ole mõtet ja ta kavatseb lõigata juhtmed läbi kell 16. Eleringi töödejuhatajalt said

politseinikud teada, et juhtmete läbilõikamine võib tekitada 6000-eurose kahju. Süüdistatav oli

rentinud tõstuki ja sõitis sellega ühel hetkel elektriliini alla, paigaldas selle külge ankru ja ankru

külge nööri, mille ta kinnitas omakorda maa külge. Kuigi R.L. i väitel selgitasid nad, et

elektriliini ei tohi läbi lõigata, sest see võib tekitada olulist kahju ja kukkuda maanteele ning

tekitada möödujatele ohu, ei võtnud süüdistatav neid kuulda. Temaga koos olnud inimesed

karjusid läbisegi ja filmisid toimuvat. Kui süüdistatav läks tõstukiga elektriliini alla toimetama ja

tuli sealt alla, otsustasid politseinikud kinnistule minna ja ta kinni pidada, kuna ta võis kahju

tekitada ja kuriteo toime panna. Politseinikud soovisid süüdistatava toimetada eemale ja

selgitada, miks tal tuleb nendega kaasa minna, aga see polnud võimalik, sest süüdistatav sellega

nõus ei olnud. (Vt I kd, tl 26 jj.)

36. Kolleegium loeb kannatanu ja R.L. i toodud ütlused usaldusväärseks, sest need on

üksikasjalikud, järjepidevad ja haakuvad ega loo muljet millegi väljamõtlemisest ning kõlavad

kokku politsei vormikaamera videosalvestistelt nähtuvaga. Nende öeldust selgub, et kujunenud

olukorras ja politsei saadud teadmistele tuginedes võis süüdistatav tekitada enda käitumisega

olulist kahju, kui lubas elektriliini pilootjuhtme läbi lõigata. Samuti näitas süüdistatav enda

käitumisega välja, et ta ei nõustu edasiste elektritöödega ja asus nende tegemist takistama.

Süüdistatav ise ei eita, et lubas juhtme läbi lõigata (vt nt I kd, tl 42). Kuigi politseinikud

sisenesid koos piirivalvuritega kinnistule alles pärast seda, kui süüdistatav tuli tõstukiga liini

juurest alla, eelnes sellele väidetavalt küllaltki pikk arutelu süüdistatavaga. Ta otsustas tõstukiga

elektriliini alla sõita ja takistada elektritöid politseinikega vestlemise järel ning otse nende silme

all. M. Pärn ei lõiganud küll juhet läbi, ent oli seda varem lubanud teha. Niisugusel juhul ei

saanud välistada, et ta võib peatselt jätkata elektritööde takistamist ja kõne alla võis tulla ka

elektriliini hilisem kahjustamine. Nii kannatanu kui ka R.L. i öeldust nähtub, et nad läksid

kinnistule muu hulgas ka seepärast, et takistada süüdistataval elektriliini edasist kahjustamist

(täpsemini juhtme läbilõikamist). Neil asjaoludel saab rääkida vahetust ohust KorS § 5 lg 5

mõistes, mille kõrvaldamise pädevus oli KorS § 6 lg 2 järgi sündmuskohal viibinud

politseinikel.

37. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, justkui tohtinuks süüdistatava tehtusse sekkuda üksnes

kohtutäitur. Politseinikud lähtusid õigustatult sellest, mis neile Eleringi töötajalt teatavaks oli

saanud ja mida nad nägid süüdistatavat kohapeal tegemas. Kuna see osutas võimalikule

korrarikkumisele, mis võis veel ka jätkuda, siis võisid politseinikud ise sekkuda ja süüdistatavat

takistada. Seda ei mõjuta asjaolu, millal jõustusid kaitsja osutatud väidetavad tsiviilasjas tehtud

kohtulahendid selle kohta, et Eleringil oli õigus teha kõnealuseid elektritöid. Kaitsja ei vaidle

vastu, et elektritööde tegemine oli põhimõtteliselt lubatud ja see sai kinnitust ka kohtust. Võttes

arvesse, mis oli politseinikele teada ja mis juhtus sündmuskohal enne seda, kui M. Pärn

kannatanu suhtes vägivalda tarvitas, ei ületanud nad enda pädevuse piire, kui sisenesid

kinnistule ja püüdsid süüdistatavat kinni pidada. Lisaks ei kõiguta hinnangut politsei tegevuse

õiguspärasusele sündmuskohal süüdistatava apellatsioonis sisalduv kriitika valdusesse

sisenemise protokolli ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koostamise kohta. Seepärast

jätab kolleegium selle edasise tähelepanuta.

9(12)

38. Vägivalda kannatanu suhtes kajastab videosalvestis, mille tegi keegi süüdistatavaga koos

olnutest. Videoklipist nähtub, kuidas M. Pärn hüüab alguse poole politseinikele ja

piirivalvuritele, et ta pole midagi teinud, ning filmib neid, kui nad kinnistule sisenevad.

Süüdistatav on ilmselgelt ärritunud ja kõneleb kõrgendatud häälel. Kui politseinikud ja

piirivalvurid kinnistule on tulnud, küsib ta, millisel alusel nad seda tegid. Kannatanu palub

süüdistataval endaga kaasa tulla ja räägib temaga rahulikul häälel. Siis haarab kannatanu M.

Pärnal pigem õrnalt käest ja soovib teda kinnistult välja juhatada. Süüdistatav tõmbab järsult

enda käe tagasi ja väidab, et ta pole midagi teinud ning taganeb paar sammu. Sellele järgneb

mõneks hetkeks vestlus M. Pärna ja politseinikega, mille ajal küsib süüdistatav taas, millisel

alusel ta kaasa võetakse, ja püüab olukorda selgitada. Talle vastab kannatanu rahulikul ja pigem

tasasel häälel. Mõne hetke pärast võtavad kannatanu ja R.L. süüdistatava käevangu ja hakkavad

teda uuesti talutama, M. Pärn soovib aga ilmselt enda mobiiltelefoni ära anda. Siis ägestub ta

veelgi ja hüüab, et saab ka ise tulla, osutades sellele, et ei vaja talutamist, ning raputab jõuliselt

enda käed lahti. Kohe seejärel hüüab süüdistatav kannatanu suunale: „Mis sa arvad, et ma ei saa

sulle vastu?“ Kannatanu haarab uuesti süüdistataval käest ja süüdistatav karjub talle, et ta käe

ära võtaks. M. Pärn hakkab vastu ning kannatanu ja üks piirivalvur üritavad teda jõuga kinnistult

ära viia. Siis raputab süüdistatav end uuesti lahti, karjub „Mis teil viga on, käed eemale!“ ning

on löögivalmis hoiakuga. Seepeale laseb kannatanu süüdistatava suunal mitu korda gaasi ja

üritab teda siis maha saada, kuid süüdistatav ei kuku ja lööb kannatanut kaks korda rusikatega.

Kannatanu taganeb veidi ja M. Pärnale läheneb piirivalvur, keda süüdistatav samuti üritab lüüa.

Kannatanu laseb uuesti süüdistatavale gaasi, haarab kummargil süüdistatava mütsi ja teeb

tõukava liigutuse. Seepeale lööb süüdistatav kannatanut mitu korda rusikatega näo suunal,

viimane löök tabab otse näkku ja kannatanu kukub maha. Pärast seda lööb M. Pärn maaslamavat

kannatanut ühe korra ka jalaga kehasse. Süüdistatavale läheneb siis selja tagant piirivalvur, kelle

süüdistatav heidab hetkelise rüseluse järel kraavi. M. Pärna juurde jõuab ka kolmas piirivalvur,

kes üritab talle kallale minna, kuid süüdistatav taganeb ja karjub, et tuleb ise politseiga kaasa.

Sellele järgneb veel süüdistatava karjumine ja ta on ähvardava hoiakuga.

39. Kolleegiumi hinnangul tegutsesid politseinikud ja piirivalvurid õiguspäraselt ka M. Pärna kinni

pidades. Süüdistatava käitumist kannatanuga ei õigustanud omaabi AÕS § 41 lg 1 ega

hädakaitse KarS § 28 lg 1 järgi. Politseinikel ja piirivalvuritel oli kujunenud olukorras õigus

siseneda süüdistatava kinnistule. Kannatanu andis süüdistatavale selge korralduse endaga kaasa

tulla ja kui ägestunud süüdistatav sellega nõus polnud, siis üritas kannatanu teda esialgu pigem

rahumeelselt suunata kinnistult väljuma. M. Pärnal oli võimalus ja tal tulnuks talle antud

korraldus täita, aga ta ei teinud seda, vaid läks selle asemel üha agressiivsemaks. Tema hoiak

muutus lõpuks talutamise peale ähvardavaks, ta oli valmis vastu hakkama ja seisis politseinike

suunal löögivalmilt. Sellise käitumise tõttu oli kannatanu õigustatud laskma M. Pärna suunal

gaasi, et kõrvaldada võimalikult kiiresti süüdistatavast lähtunud vahetu oht ja juba toimuv

korrarikkumine ning ta kinni pidada. Gaasi kasutamise järel püüdis kannatanu süüdistatavat

maha pikali saada, mida võib samuti lubatavaks ja proportsionaalseks pidada, eriti pidades

silmas, kui kiiresti tuli kannatanul otsustada, mida agressiivse süüdistatavaga järgmiseks teha.

Kuigi jääb ebaselgeks, mida soovis kannatanu teha M. Pärna mütsi peast haaramise ja tõukava

liigutusega, mida kaitsja peab süüdistatava löömiseks, ei saa sedagi pidada selgelt liigse jõu

kasutamiseks, vaid seegi oli suunatud süüdistatava vastupanu ületamisele, et ta siis kinni pidada.

Sellele järgnesid juba süüdistatava korduvad rusikahoobid ja jalalöök pikali kukkunud

kannatanu pihta. Märkimist väärib seegi, et M. Pärn lubas mitu korda alates sellest hetkest, kui

politseinikud ja piirivalvurid sisenesid kinnistule, et läheb politseiga ise kaasa. Samas ei

näidanud ta enda käitumisega, et on ka päriselt valmis politseiga kaasa minema. Selle asemel

muutus M. Pärn aina agressiivsemaks, kui politsei teda talutada soovis. Süüdistatav hakkas

kannatanut lööma pärast seda, kui viimane lasi tema selleks hetkeks juba ilmselgelt agressiivse

10(12)

käitumise peale pisargaasi ja tiris seejärel süüdistatava mütsi peast ning tegi süüdistatava suunal

tõukava liigutuse. Selline süüdistatava käitumine polnud ilmselgelt kantud soovist end või

perekonda või kinnistut sissetungimise eest kaitsta, vaid pigem tahtest politseile koht kätte

näidata.

40. Kokkuvõttes oli politseinikel õigus kasutada süüdistatava suhtes jõudu ja ta kinni pidada ning

nad tegid seda proportsionaalselt KorS § 7 tähenduses. Süüdistatava tehtust ei nähtu

õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu. Ta ei saanud ekslikult arvata, et viibib näiteks

hädakaitseseisundis KarS § 31 lg 1 järgi. Politsei oli talle enne seda korduvalt selgitanud, et ta ei

tohi elektritöid takistada, ja andnud korralduse politseiga kaasa minna. Politseinike ja

piirivalvurite tegevuse süüdistatava vastu põhjustas tema enda käitumine kõigepealt tõstukiga

tegutsedes, millele järgnes üha agressiivsemaks muutumine, kui nad sisenesid tema kinnistule.

Kolleegium leiab sedagi, et isegi kui hüpoteetiliselt kõneleda sellest, et süüdistatav viibis enda

arvates hädakaitseseisundis või kaitses valdust omavoli vastu, ületas ta vähemalt otsese

tahtlusega hädakaitse piire KarS § 28 lg 2 mõistes. M. Pärn muutus ise agressiivseks ja hakkas

politseid ähvardama seepeale, kui teda üritati kinnistult minema talutada. Ta tegi kannatanu

suunas korduvad rusikahoobid pärast seda, kui kannatanu oli õigustatult teist korda gaasi

lasknud, temalt mütsi peast tirinud ja tõukava liigutuse teinud. Kannatanu taganes süüdistatava

löökide ajal ja kukkus, mispeale lõi süüdistatav teda veel jalaga. Tähelepanuväärne on seegi, et

süüdistatav lubas korduvalt, et läheb politseiga kaasa, ent hakkas vastu ja kasutas jõudu enda

talutamise peale. See ei osuta sellele, et ta viibis enda arvates näiteks hädakaitseseisundis. Lisaks

ei saa rääkida võimalikust keelueksimusest KarS § 39 lg 1 järgi. M. Pärna arvates tohtis ta

kannatanut lüües kaitsta väidetavalt enda kinnistut ebaseadusliku sissetungimise eest.

Arvestades juba korduvalt kirjeldatud juhtumi asjaolusid alates politsei saabumisest

sündmuskohale kuni selleni, kui süüdistatav ei allunud politsei korraldustele endaga kaasa

minna ja ägestus, ei saanud ta eksida selles, et kannatanut korduvalt näkku ja seejärel kukkunud

kannatanut veel ka jalaga lüües oli tema käitumine keelatud.

(b) Karistus

41. Kaitsja ei pea põhjendatuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile KarS § 74 lg 1 järgi,

märkides, et teda pole varem karistatud, ta on töökas ja hoiab enda pere. Kolleegium leiab, et

maakohus ei eksinud, kui otsustas vangistust tingimisi täitmisele pööramata jättes kohaldada

käitumiskontrolli. Apellatsioonis toodud asjaolud seda ei mõjuta. Süüdistatav lõi ametikohustust

täitnud politseinikku korduvalt rusikatega ja ühe korra jalaga ka siis, kui viimane oli juba pikali

kukkunud. Ta on seda kriminaalmenetluse vältel läbivalt õigustanud ega näe endal mingitki

vastutust. Süüdistatav on enda käitumise ja seisukohavõttudega nii kuriteo toimepanemise ajal

kui ka hilisemas kriminaalmenetluses näidanud välja, et ta on õiguskorra suhtes selgelt

vaenulikult meelestatud ega soovi sellele alluda. Lisaks politseiniku korraldustele

mitteallumisele ja talle vastuhakkamisele ning vägivallatsemisele ei allunud süüdistatav

kohtumenetluses ka kohtu korraldustele ega olnud esialgu nõus lahkuma istungisaalist isegi siis,

kui kohus oli ta istungilt eemaldanud. Samuti ei vastanud süüdistatav kohtu küsimustele või

ütles kohtu öeldu peale midagi ilmselgelt kohatut (nt kohtu selgitusele istungisaali korra kohta

sõnas süüdistatav järgmist: „kus on kohus? Kutsuge see kohus siia [--] Pole kohut, kohus on

paberi peal“) ega tõusnud püsti, kui kohus istungisaali tuli või kui ta kohtuga kõneles. (Vt I kd, tl

24–25.) Teisel kohtuistungil sõnas süüdistatav sellepeale, kui kohus oli talle selgitanud uuesti

kohtus kehtivat korda, et „[k]ui te väidate, et kõik see, mis te siin ette lugesite, et Riigikogu või

keegi on need kinnitanud, siis minu käest ei ole küsitud. Igal inimesel teie seaduste järgi on

õigus enesemääratlusele“ (I kd, tl 36 pd). See ilmestab süüdistatava selgelt negatiivset ja

üleolevat suhtumist õiguskorda ning soovimatust järgida talle mittesobivaid reegleid. Seda

11(12)

silmas pidades peab kolleegium süüdistatava käitumiskontrollile allutamist vajalikuks ega näe

võimalust selles osas vaidlustatud otsust muuta.

(c) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu

42. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru

Maakohtu 20. detsembri 2024. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

43. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 504

euro (millele lisandub käibemaks 110,88 eurot) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal

maakohtu otsusega tutvumiseks ja analüüsimiseks 60 minutit ning apellatsiooni koostamiseks

360 minutit.

44. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 6 lg 3 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi

osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses on kokku kuni 432 eurot ühes

kohtuastmes. Seega ületab kaitsja taotletud 504 eurot korra järgi sätestatud tasu maksimaalmäära

üldmenetluses ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 1 näeb ette, et kohus, uurimisasutus või

prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi

õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi

osutamine on eriliselt töömahukas. Sellist põhjendatud taotlust pole kaitsja praegu

ringkonnakohtule esitanud. Pelgalt tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud

toimingute märkimisest koos ajakuluga ei piisa. Advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel

kujunes õigusabitoimingute tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib ta tasu suurendamist

just taotletavas ulatuses. (Vt RKKK 05.06.2020, 1-17-11182/201, p 16.) Kolleegium ei näe tasu

suurendamiseks ka põhjust, võttes arvesse praeguse kriminaalasja väikest mahtu ja seda, et asja

lahendamisel pole kuigi keerukaid õiguslikke küsimusi.

45. Ehkki kaitsja argumendid ei tingi vaidlustatud otsuse muutmist, ei saa neid pidada ilmselgelt

kohatuteks ja kaitsja toimingutele kulunud aega ülemäära pikaks. Seetõttu loeb ringkonnakohus

põhjendatud ja vajalikuks riigi õigusabi osutamist 432 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks

95,04 eurot, kokku seega 527,04 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1

märgitud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu 527,04 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel M.

Pärna kanda. Kui süüdistatav ei tasu seda ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest

makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417

lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)