2-23-111992/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

30. aprill 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-111992

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A U vastu krediidikonto

lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 1503 euro, intressi

143,37 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, viivise 331,07 euro ja

täiendava viivise saamiseks

Hagihind

2628,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja S R (OÜ Julianuse Õigusbüroo,

Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post xxx)

Kostja A U (isikukood xxx, faktiline elukoht xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A U’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks krediidikonto lepingust nr

XXX tulenev võlgnevus 1500 eurot.

3. Jätta menetluskulud 57% ulatuses kostja A U’i kanda ja 43% ulatuses hageja Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 367,65 eurot. Välja mõista A U’ilt

menetluskulu summas 367,65 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

5. Välja mõista A U’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (367,65 eurot) menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1.

2. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21

sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hagi nõue ja kohtu tuvastatud asjaolud

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx OÜ ja K K krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel

on kostja võtnud välja krediiti summas 1503 eurot. Kostja ei ole krediiti tagastanud.

5. xxx OÜ saatis kostjale 16.11.2022 lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest

hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles xxx OÜ lepingu üles 01.12.2022. xxx

OÜ loovutas oma nõude hagejale 02.12.2022. Lisaks nõuab hageja intressi summas 143,37

eurot, võlasissenõudmise kulu hüvitamist summas 50 eurot ja viivist 40% aastas põhivõlalt

summas 1503 eurot iga viivitatud päeva eest alates 02.12.2022 kuni 20.06.2023 ning edasi

kuni kohustuse kohase täitmiseni.

6. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused

7. Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

8. TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised

asjaolud:

8.1.

xxx OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 06.06.2022 krediidikonto leping nr XXX, mille alusel

on kostja saanud laenulimiiti summas 1500 eurot (dtl 125) ja tegemist on

tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 40% aastas ja krediidi

kulukuse määr 48,01% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

8.2.

Lepingu sõlmimise ajal (06.06.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/

2273/2102). Kolmekordne määr oleks seega 50,85% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa

lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga

avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra ja seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel.

8.3.

xxx OÜ loovutanud oma krediidikonto lepingu nr XXX nõude hagejale 02.12.2022 ning

on sellest kostjat teavitanud 02.12.2022 teates (dtl 134).

8.4.

Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidilimiidi kasutusse summas 1500 eurot.

Kostja võla katteks ühtegi tagasimakset teostanud ei ole (dtl 213, p 2.7).

8.5.

16.11.2022 on xxx OÜ edastatud kostjale teate laenulepingu nr XXX ülesütlemise kohta

ning andnud täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Juhul, kui nimetatud kuupäevaks

võlgnevust ei tasuta, siis loeb xxx OÜ lepingu lõppenuks alates 01.12.2022 (dtl 133).

8.6.

Hageja on edastanud kostjale meeldetuletused (dtl 180-183).

9. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 02.10.2023 ja 18.06.2024 hagejale, et

tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl

193-198, 226).

9.1.

Hageja 17.10.2023 ja 27.06.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Pole

mingit kindlust, et kostjale väljastatud laen oleks vastanud tema finantsolukorrale.

Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi

või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

9.1.1.

Hageja selgituse (dtl 214) kohaselt on kostja laenu taotlemisel märkinud enda töötasu

suuruseks 1150 eurot, oma finantskohustuste summaks 1500 eurot ja majapidamiskulude

summaks 250 eurot. Laenuandja on hinnanud kostja pangakonto väljavõtet perioodist

08.12.2021 kuni 06.06.2022 ning arvestas kostja igakuiste tulude ja kuludega (dtl 215).

Creditinfo.ee maksehäireregistrist nähtuvalt kostjal ei olnud kontrolli tegemise ajal

aktiivseid maksehäireid, taust.ee maksehäireregistri andmetel maksehäired puudusid.

Rahvastikuregistri päringu tulemusel nähtus, et kostja oli abielus, ülalpeetavad puudusid

ning kostja oli teovõimeline. Kinnisvararegistrist nähtuvalt kostjal oli 1 kinnisvaraobjekt

ning ametlikes teadaannetes andmed puudusid.

9.2.

Kohus asub hageja 27.06.2024 selgituste alusel seisukohale, et kohtule on esitatud kostja

pangaarve väljavõte.

9.3.

Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik

tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll

küsinud kostjalt konto väljavõtte ja kogunud andmeid tema tööandja, sissetulekute,

kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid kohtu hinnanul on kostja majandusliku seisundi ja

tarbimisharjumuste analüüs teostatud pealiskaudselt ja puudulikult, mis on viinud krediidi

väljastamisele laenuvõimetule isikule.

9.3.1.

Laenuandja on tuvastanud kontolt nähtuva kostja igakuise töötasu suuruse ja teistele

laenuandjatele teostatud igakuised tagasimaksed (dtl 141, 143). Sellest analüüsist on

näha, et kostja igakuistest sissetulekutest moodustas erinevate nn „kiirlaenude“

tagasimakse jaanuarist aprillini 2022 juba üle poole. Nn „kiirlaenud“ on üldteadaolevalt

(kindlasti aga pidi see teada olema hageja õiguseellasele, kes samas valdkonnas sama

äriga tegutseb) väga kõrge intressiga ja igakuiste tagasimaksete näol on tihti tegemist

vaid intressimaksetega, mis tegelikult põhivõlga ei vähenda. Hageja ei ole selgitanud,

kas ja kuidas laenuandja selgitas välja, mis on kostja tegelik laenukoormus (mitte lihtsalt

igakuiste maksete summa). Samuti ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud, kas kostja

teostas tagasimakseid korrektselt, s.t. et ta maksis ka tegelikult kõiki laene tagasi või tegi

ta seda osaliselt või valikuliselt. Olukorras, kus kostja kontoväljavõttelt nähtuvad

mitmed maksed igakuiselt varieeruvates summades erinevatele laenuandjatele ning need

igakuised maksed moodustavad märkimisväärse proportsiooni kostja sissetulekutest,

peaks laenuandja kohtu hinnangul kindlaks tegema kostja laenukoormuse, mitte vaid

lähtuma kostja tehtud maksete suurusest.

9.3.2.

Hageja ei ole selgitanud, millega on selgitatav kostja laenu tagasimaksete vähenemine

mais 2022. Tegemist võis olla olukorraga, kus kostjal lihtsalt polnud tagasimakseteks

enam raha, kuid laenuandja ei ole seda kontrollinud. Siinjuures tuleb märkida, et konto

väljavõttest nähtub, et kostja on teinud online-kasiinosse xxx alates 08.05.2022-

05.06.2022 (ehk samal perioodil ja vahetult enne hageja õiguseellasega krediidilepingu

sõlmimist) 49 korral makseid kokku summas 667 ning kui arvestada kolme tagasimakset

sealt kostjale, siis summas 427 eurot. Seega on eelmiste kuude laenumaksetega samas

suurusjärgus tehtud makseid laenuandjate asemel kasiinole. See võib viidata asjaolule, et

kostjal võis olla hasartmängusõltuvus. Sellest peaks tekkima laenuandjal vähemalt

kahtlus, kas tegemist on vastutustundliku laenuvõtjaga, kes suudab laenu teenindada ja

seda tagasi maksta, ning neid asjaolusid lähemalt kontrollima. Millegi sellise kohta aga

kohtule tõendeid esitatud ei ole.

9.3.3.

Kostja kontoväljavõtte 03.06.2022 ülekandest iseendale (dtl 173, „Платёж между

моими счетами“ – „makse oma kontode vahel“) nähtub, et kostjal oli veel vähemalt

üks pangakonto. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine eeldaks (vähemalt antud

kostja puhul) ka selle analüüsi. Kohtule ei ole esitatud selle konto väljavõtet ja hageja ei

ole tõendanud, et seda oleks analüüsitud.

9.3.4.

Kostjale tehti pidevalt ülekandeid kolmandate isikute poolt, mis võib viidata sellele, et

kostjal võis olla raskuseid oma sissetulekutest ära elada ning täiendava kohustuse

tekitamine laenumakse, laenutasude ja intresside näol ei ole kuidagi vastutustundlik.

9.4.

Laenuandja ei ole esitanud analüüsi, mille kohaselt saab kostja konto väljavõttest

nähtuvate andmete põhjal veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja

võimeline tagasi maksma laenulepingus kokku lepitud laenu 1500 eurot. Seega, kuivõrd

hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud

kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenu väljastamisest

06.06.2022 kuni 01.12.2022 oli null. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse

regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).

11. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja

nõue ülejäänud osas (sissenõudmiskulu ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata.

Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus

ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja

ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest

talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama.

Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.

12. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hagiavaldus osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele võlgnevus summas 1500 eurot.

12.1.

Kohus leiab, et võlgnevuse 3 euro osas hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Tegemist on

ilmselt mingi täiendava tasuga, kuivõrd kohtule esitatust nähtub, et iga kostjale väljastatud

arvega on esitatud kostjale täiendav nõue summas 1 eurot (dtl 176-179).

13. Hageja ei ole kohtule esitanud nõude ümberarvestust, mis võimaldaks kohtul kostjalt peale

põhivõla muid summasid välja mõista. Seega jätab kohus hagi rahuldamata järgmiste hageja

esitatud nõuete osas (dtl 123):

1)

põhinõude summas 3 eurot;

2)

intressinõude summas 143,37 eurot;

3)

sissenõudmiskulude summas 50 eurot;

4)

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 331,07

eurot; ja

5)

põhinõudelt arvestatava täiendava viivise nõudes.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

14. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2628,64 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

15. .TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

15.1.

Hagis toodud tsiviilasja hind oli 2628,64 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui

nõue oleks sellisena esitatud) oleks 1500 eurot ehk hagi rahuldati ~57%.

15.2.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 57% ulatuses kostja kanda ja

43% ulatuses hageja kanda.

16. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja esindajakulu summas 338 eurot.

Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.

17.1.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 57% summas 219,45 eurot.

17.2.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr

169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga,

et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja (mitte (vande)advokaat) ning

tegemist ei ole faktiliselt ega õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud

tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.

17.3.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud

ajakulu 2 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas

240 eurot (2 x 120 eurot), millisest kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 136,80 eurot

(240 eurot x 57%).

17.4.

Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav

hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 11,40 eurot

(20 eurot x 57%).

18. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas

367,65 eurot, millest riigilõiv 219,45 eurot, esindajakulu summas 136,80 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 11,40 eurot.

19. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal

otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

20. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

21. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 26.04.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku,

e-posti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning

toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik