2-25-4193/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-25-4193

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025, Jõhvi, kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

T. V. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Menetlusosalised ja esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Avaldaja (võlgnik): T. V. (isikukood XXX, elukoht XXXe-

post XXX)

Usaldusisik:

pankrotihaldur Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald,

Ida-Virumaa 41594, e-post: XXX).

30.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. V. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja T. V. (V., isikukood XXX) pankrot 30. aprillil 2025. a kell 13.00 ja

algatada T. V. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada T. V. pankrotihalduriks pankrotihaldur Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa 41594, e-

post:XXX).

4. Määrata virtuaalse võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. mail 2025.a algusega

kell 10.00 Viru Maakohtu virtuaalsaalis.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku

pankroti väljakuulutamisega.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on

ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1(6)

7. Määrata Hillar Villersi usaldusisiku tasu summas 1080,92 eurot (sh käibemaks 194,92

eurot).

8. Anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas

1080,92 eurot (üks tuhat kaheksakümmend eurot 92 senti koos käibemaksuga). Tasu

tuleb välja mõista JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EEXXX Swedbank)

kasuks.

9. Pankrotihaldur Hillar Villers täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

10. Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta iga-

aastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 30.04.2026. a.

11. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Määrus saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 8 märgitud

väljamakse teostamiseks.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib

esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6

kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel,

loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumisest.

Asjaolud ja maksejõuetusavaldus

1. T. V. esitas 17.03.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

T. V. nõustus usaldusisiku kandidaadiga.

2. Usaldusisik H. Villers esitas 16.04.2025 kohtule usaldusisiku aruande.

3. 30.04.2025 kohtuistungil jäi võlgnik oma avalduse juurde. Võlgnik kinnitab, et saab

igakuiselt kanda usaldusisikule 886 eurot kuus, so palga ulatuses. Tema netopalk moodustab

886 eurot kuus, kuid tal on vanaduspension 940 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada T. V.

pankrot, sest võlgnik on esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse. Alus kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätkamiseks puudub. Pankrotihalduriks nimetab kohus Hillar

Villersi. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.

5. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku

pankrot.

PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

6. Usaldusisik on tuvastanud järgmist:

Võlgniku varad ja kohustused

Võlgniku teadaolevad varad

2(6)

Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99800673596, II

samba konto saldo oli 25.03.2025 seisuga 0 osakut. Osakud rahas välja võetud. Usaldusisikul ja

pankrotihalduril puuduks ka õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise

sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole.

Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Kinnistusraamatu andmetel

võlgnikul kinnistuid/korteriomandeid ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku

nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Ehitisregistri

andmetel on võlgniku nimele registreeritud ehitis (kaev) vallasasjana, kuid nimetatu asub

kinnistul registriosa numbriga 2272650. Tegemist on parandamata jäänud kandega EhR-is ja

kaev võlgniku vara seisukohalt väärtust ei oma. Võlgniku tuludeklaratsioonid (nende

olemasolul)/andmed võlgniku tulude kohta on toodud lisatud MTA vastuses. Võlgniku

pangakontodega seonduv informatsioon on esitatud Lisas 3. Võlgnik oli perioodil

15.10.1982.a.-07.04.1992 abielus V. V. (IK XXX). Varasuhte liigiks on varaühisus. Ühisvara

(registreerimisele kuuluvat) menetluses käesoleva ajani tuvastatud ei ole. Usaldusisik on

tutvunud võlgniku varalise seisuga kogutud dokumentide alusel ja hindab võlgniku vara ja

õiguste esialgselt võimalikuks prognoositavaks väärtuseks aruande koostamise seisuga 0,00

EUR (töötasu ja pensioni maksed kuus on summas kuni 886 eurot TMS kohaselt

mittearestitavad, seda summat ületavad laekumised – kui laekuvad - laekuksid pankrotivara

koosseisu, kui kuulutatakse välja pankrot).

Võlgniku teadaolevad kohustused.

Pooleliolevad kohtuvaidlused: Aruande koostamise ajaks ei ole teada, et oleks pooleliolevaid

kohtuvaidlusi. Arvestades Lisa 6 toodut on võlgnikul kohustusi summas 65 117,17 eurot.

Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid

vähemalt ca 65 117 euro võrra.

Võlgniku kohustuste täpne suurus täpsustub edasises pankrotimenetluses, kui võlgnik jääb oma

maksejõuetusavalduse juurde.

7. Hinnang võlgniku maksejõulisusele

Usaldusisik on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad

dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul

puudub vara ja sissetulekud, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita.

Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt

täita. Võlgnik on usaldusisikul olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte

kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi

täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate

kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on

maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2).

8. Usaldusisiku hinnang edasise menetluse kohta

Võlgnik on maksejõuetusavalduses esitanud taotluse pankroti välja kuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FiMS § 17 lg 2 sätestatu kohaselt peab

usaldusisik esitama omapoolse hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot,

algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus

lõpetada. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku taotlus on põhjendatud, võiks välja kuulutada

võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse, kuna edaspidiselt (eeldusel,

et töösuhe jätkub) on menetluses võimalik mittearestitavat summat ületavate rahaliste vahendite

arvelt täita kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Kohustustest vabastamise

menetluse algatamise osas märgib usaldusisik tuginedes FiMS § 45 sätestatule, et

usaldusisikule ei ole teada kas esineb FiMS § 45 lg 3 p 1 sätestatud aluseid võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgniku vastu olevad nõuded (sh nende

põhjendatus) selguksid edasises pankrotimenetluses kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot.

9. Usaldusisiku hinnang võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta

3(6)

Menetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa usaldusisik väita, et maksejõuetus oleks

võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Võlgniku

maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud võlgniku

hinnangul seoses järgnevaga: „Olen maksejõuetu ja mul on püsivad makseraskused. Sai

aidatud last võttes laene mille maksmisega alguses sai/ saime ilusti hakkama, kuid peale

töökohalt koondamist Soomest tekkisid suured rahalised raskused. Et kuidagigi tasuda sai

võetud veel mõned lisalaenud, et laenu maksta laenuga, kuid see halvendas minu olukorda

veelgi. Kuna lapsel endal ka rahalised raskused, siis polnud ka tema võimeline mind nende

maksete maksmisel aitama. Samuti sai tehtud rumal otsus proovida õnne kasiinos, et ehk sealt

tuleb õnn ja saan võlad makstud, kuid ka see tegelikult halvendas olukorda, panin ka endale

peale piirangu maksu-ja tolliameti lehel, et ei saaks enam sinna raha raisata.“ Peab möönma,

et suure tõenäosusega ei ole ka võlausaldajad (võimalik, et eirates vastutustundliku laenamise

põhimõtet) eelnevalt kontrollinud võlgniku maksevõimet ja on andnud kergekäeliselt laenu,

millega on kaasa aidanud käesoleva olukorra tekkele. Kuna võlausaldajate nõuded põhinevad

jõustunud kohtulahenditel ja pankrotimenetluses loetakse sellest johtuvalt nõuded tunnustatuks

kaitsmiseta, siis puudub käesoleval ajal ja ka edasises võimalikus pankrotimenetluses vajadus

ja alus analüüsida vastutustundliku laenamise tingimuste järgimist võlausaldajate poolt.

Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates kokkuvõtvalt asjaolu, et

võlgnik on võtnud vastutustundetult laene (sh kolmanda isiku tarbeks, hasartmängude

mängimiseks), omamata oma ses osas kohustuste täitmiseks piisavalt sissetulekuid/vara. Seega

on maksejõuetuse tekkel oma suur roll võlgnikul, kuna ta on üle hinnates oma maksevõimet

võtnud laene. Kogutud andmetel võlgnikul ka puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks.

Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid

selleks võib suure tõenäosusega olla 2022. aasta. Olemasoleva informatsiooni põhjal on

usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning maksejõuetusmenetluse algatamise on

tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaks täita täies mahus

kohustusi ning võlgnik ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma võimekusega neid täita,

samuti laenuna saadud rahalised vahendid kulutanud kolmanda isiku elukorralduse heaks ja

hasartmängude mängimiseks..

Tulenevalt eeltoodust tegi usaldusisik ettepaneku



kuulutada välja T. V. pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus;



nimetada T. V. pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitan oma nõusolekut asuda täitma

pankrotihalduri ülesandeid);



mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.

10. FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik

enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja

algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

11. Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik

peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab

kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

4(6)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige

kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid

on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku

kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva

seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib

ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Usaldusisiku tasu

12. Usaldusisik Hillar Villers on esitanud tasunõude 1080,92 eurot (sh käibemaks 22%). FiMS

§ 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku

ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.

12. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1080,92 eurot koos käibemaksuga.

13. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik

on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p

2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega

piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

14. PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas

summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti

pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei

saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust

ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

14. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast.

Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega, et kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks, siis tuleb võlgnikule anda menetlusabi.

5(6)

Tulenevalt eeltoodust määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks 1080,92 eurot (sh käibemaks

eurot 22%), annab võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 1080,92 eurot (sh

käibemaks) ja määrab 1080,92 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu tuleb välja mõista

JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EEXXX Swedbank) kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik

6(6)