3-23-1617/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-1617

Otsuse kuupäev

30. aprill 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus.

2. Mõista Tartu Vanglalt X kasuks välja kahjuhüvitis summas 950 eurot.

3. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.

Ülejäänud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. mail 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-1617

1. X (kaebaja) esitas 2. mail 2023 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 15 000 eurot. Taotluse kohaselt hoiti kaebajat ajavahemikul 28. august kuni 30.

november 2020, s.o 95 päeva, õigusvastaselt lukustatud kambris. Eelnimetatud asjaolu on

tuvastatud jõustunud kohtulahenditega haldusasjas nr 3-20-1807.

2. Tartu Vangla rahuldas 6. juuli 2023. a otsusega nr 1-13/84-2 kaebaja taotluse 475 euro

ulatuses ja jättis ülejäänud osas, s.o 14 525 euro ulatuses, taotluse rahuldamata. Kaebaja

suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane. Väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt on aktsepteeritud alusetult täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise eest hüvitisena 5 eurot päevas. Nendel asjaoludel rahuldab vangla kaebaja

taotluse osaliselt.

3. Kaebaja esitas 18. juulil 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palub

kohustada Tartu Vanglat määrama taotluses märgitud hüvitis täies ulatuses või vähemalt välja

pakkuma muu inimväärse summa. Vangla määratud hüvitise suurust arvestades on ühe päeva

eest hüvitiseks 5 eurot, mis ei ole senist kohtupraktikat arvestades tekitatud kahju

hüvitamiseks piisav. Ühtlasi esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus vabastas 11. augusti 2023. a määrusega X riigilõivu tasumise

kohustusest kaebuse esitamisel, võttis kaebaja hüvitamiskaebuse menetlusse ning andis

vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

5. Vastustaja esitas 11. septembril 2023 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus määras 5. veebruari 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja selgitab, et vangla määratud hüvitise suurust arvestades on ühe päeva eest

hüvitiseks 5 eurot, mis ei ole senist kohtupraktikat arvestades tekitatud kahju hüvitamiseks

piisav. Tuleb arvestada, et kaebajal esinevad psüühilised probleemid, mistõttu on eraldatud

lukustatud kambris 95 päeva õigusvastaselt kinnipidamise tagajärjed kaebajale rasked.

Euroopa Kohtu praktikas on väljamõistetud hüvitised oluliselt kõrgemad. Lukustatud kambris

viibides pidi kaebaja mitmel korral pöörduma tervishoiuteenuse osutaja poole abi saamiseks.

Enne lukustamist tegeles kaebaja pidevalt spordiga, pärast seda on spordiga tegelemine

raskendatud. Tervisekahju osas on jõustunud kohtuotsus asjas nr 3-21-820.

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja hinnangul on kaebaja õigusvastase

eraldatud lukustatud kambris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks vangla

väljamõistetud summa piisav ning selle suurendamiseks puudub alus. Kaebaja õigusi piirati

küll tavarežiimil viibimisest enam, kuid mitte sellisel tasemel, nagu see on kinnipeetava

kartseris hoidmisel. Seega on mõistlikuks hüvitiseks 5 eurot päeva eest. Kuigi kaebaja viitab

asjaolule, et ta on psüühilise puudega isik ning teda ei tohiks üldse eraldatud lukustatud

kambrisse paigutada, ei ole see hüvitise suuruse arvestamisel asjakohane väide. Kinnipeetava

psüühiliste eripärade olemasolu ei välista iseenesest täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist. Ka kohtupraktikas on see kinnitust leidnud. Miski ei kinnita, et kaebajale oleks

3-23-1617

kaasnenud eraldatud lukustatud kambris hoidmisega tavapärasest intensiivsemad tagajärjed.

Kaebajale oli tervishoiuteenus eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal tagatud.

KOHTU SEISUKOHT

9. Vaidlust ei ole selles, et jõustunud Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustega

haldusasjas nr 3-20-1807 on Tartu Vangla 28. augusti 2020. a ja 29. septembri 2020. a

protokollilised otsused kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise

kohta tühistatud. Seega ei olnud vanglal õiguslikku alust hoida kaebajat 28. augustist 30

novembrini 2020 eraldatud lukustatud kambris. Pooled on sama meelt ka selles, et sellega

tekitati kaebajale vabaduse täiendava võtmisega mittevaralist kahju, mis on intensiivsuselt

selline, et eeldab rahalise hüvitise määramist.

10. Pooled on erinevat meelt selles, milline on adekvaatne hüvitis tekitatud mittevaralise kahju

eest. Silmas tuleb pidada, et praegusel juhul ei ole tagajärjeks tervisekahju, vaid vabaduse

täiendava piiramisega tekitatud mittevaraline kahju. Tervisekahju oli eraldi vaidluse all

haldusasjas nr 3-21-820. Vangla pidas oma otsuses õigeks summaks 475 eurot ehk 5 eurot

päeva eest. Kaebaja hinnangul olid tema üleelamised vastustaja hinnanguga võrreldes oluliselt

intensiivemad ning hüvitiseks tuleb määrata taotluses märgitud 15 000 eurot või vähemalt

oluliselt suurema päevamäära alusel arvestatav summa. Kohtu hinnangul on senist

kohtupraktikat arvestades vangla poolt hüvitiseks määratud summa liiga madal ning kaebaja

soovitud maksimaalne summa hüvitiseks ilmselgelt liiga kõrge. Kohus võtab hüvitise suuruse

määramisel aluseks värskeima siseriikliku kohtupraktika.

11. Kaebaja paiknes asjakohasel ajavahemikul lukustatud kambris, mistõttu oli piiratud tema

võimalus vanglasiseselt liikuda ja suhelda, samuti kohaldati kaebaja suhtes kehakultuuriga

tegelemise keeldu ning muid liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiranguid, mis on oma

iseloomult intensiivselt kaebaja õigusi riivavad. Ainuüksi asjaolu, et kaebajal on psüühilisi

probleeme, ei mõjuta hüvitise suurust, sest praeguse kahjunõude aluseks ei ole tervisekahju.

Lisaks tuleb silmas pidada, et täiendavaid julgeolekuabinõusid on põhimõtteliselt võimalik

kohaldada aluste esinemise korral ka psüühiliste probleemidega isikute suhtes.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et lukustatud kambris viibimisega seoses tekkinud kahju ei saa

täiel määral võrdsustada kahjuga, mis isikul võib tekkida õigusvastaselt kartseris hoidmisega,

sest kinnipidamisrežiim ja asjade kasutamine erineb oluliselt. Erinevalt kartserikaristusest on

eraldi lukustatud kambris viibival kinnipeetaval võimalik kasutada ka märgatavalt enam

isiklikke asju ning päeva ajal voodit. Samas tuleb silmas pidada, et vabadusõiguse kontekstis

on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang

siiski sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet riigivastutuse seaduse § 9

lg 1 tähenduses, mille eest võib nõuda kahju rahalist hüvitamist. Rahalise hüvitise määramisel

tuleb arvestada vastutust piiravate asjaoludega, sh asjaoludega, millest tulenevalt oleks kahju

hüvitamine täies ulatuses ebaõiglane. Samuti tuleb arvestada, et ühtse päevamäära

rakendamise korral ei ole põhjust lähtuda kitsalt varem kohtupraktikas sarnaste rikkumiste

eest määratud hüvitiste suurusest, sest need tuginevad paljuski 2010. aastal kujundatud

päevamäärale (Riigikohtu halduskolleegiumi otsusega asjas nr 3-3-1-93-09 määrati

päevamääraks 6,39 eurot), mis ei ole aastal 2025 enam asjakohane, sest toimunud on oluline

tarbijahindade ja elukalliduse tõus. Lisaks on oluline võtta arvesse Euroopa Inimõiguste

Kohtu praktikas rõhutatud seisukohta, et määratav hüvitis ei tohi olla nimetatud kohtu

praktikas väljamõistetavate hüvitistega võrreldes põhjendamatult väike, kuid hüvitise

kindlaksmääramisel võib arvestada riigisisest õigussüsteemi, õigustraditsioone ja elatustaset

3-23-1617

ning hüvitisi. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda päevamäärast 10

eurot. Sarnasele tulemusele on jõutud ka varasemas kohtupraktikas (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-22-537, 3-22-2401 ja 3-22-169).

12. Kuna kaebaja viibis õigusvastaselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu

eraldi lukustatud kambris 95 päeva, siis on põhjendatud hüvitiseks 950 eurot, mitte vangla

otsusega määratud 475 eurot. Seetõttu mõistab kohus ajavahemikul 28. august kuni 30.

november 2020 kaebaja õigusvastaselt eraldatud lukustatud kambris hoidmisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Vanglalt X kasuks välja kahjuhüvitise 950 eurot.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

vabastas kaebaja 11. augusti 2023. a määrusega riigilõivu tasumisest ning selles osas jääb

menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 2). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu

ning kui need on pooltel siiski tekkinud, siis jäävad need kulud nende endi kanda (HKMS §

108 lg 1 ls 1 ja § 109 lg 1 ls 4).

14. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime otsuses tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider

Osaliselt muudetud Tartu Ringkonna 26.02.2026 kohtuotsusega.