2-24-14346/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. aprill 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14346

Tsiviilasi

D. L. (L.) hagiavaldus Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport

vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja

hüvitiste tasumise nõuetes (töövaidlusasi nr xxxx)

Tsiviilasja hind

17 551,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

D. L. (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Kostja

Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (registrikood 10312960,

aadress Kadaka tee 62a, 12618 Tallinn)

Lepinguline esindaja Ravo Vitsut

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 27.03.2025.a

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata D. L. (L., isikukood xxxx) hagiavaldus Aktsiaseltsi Tallinna

Linnatransport (registrikood 10312960) vastu järgmistes nõuetes:

1.1.

Nõue tuvastada Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport tööandja 04. juuni 2024.a

töölepingu ülesütlemisavalduse nr 6-2/90-1 („Töölepingu erakorraline ülesütlemine

hagejast tuleneval põhjusel“), millega on lõpetatud D. L.’i ja Aktsiaseltsi Tallinna

Linnatransport vaheline 07. augustil 2019.a sõlmitud tööleping, tühisus;

1.2.

Taotlus lõpetada D. L.’i ja Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport vaheline 07.

augustil 2019.a sõlmitud tööleping kohtuotsusega;

1.3.

Nõue mõista hagejale kostjalt välja hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, so

kokku 12 056,28 eurot (bruto);

1.4.

Nõue mõista hagejale kostjalt välja hüvitis ülesütlemise tähtaja järgimata jätmise

eest summas 1995 eurot (bruto).

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud D. L. (L., isikukood xxxx) kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

1 (7)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. D. L. (hageja) esitas 28.06.2024 töövaidluskomisjonile avalduse Aktsiaseltsi Tallinna

Linnatransport (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitiste tasumise

nõuetes. Hageja avalduse alusel registreeriti töövaidlusasi nr xxxx. Hageja palus tuvastada kostja

04.06.2024 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping töölepingu seaduse

(TLS) § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks välja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses

hüvitis 12 056,28 eurot (bruto) ning hüvitis 1995 eurot (bruto) ülesütlemise tähtaja järgimata

jätmise eest (dtl-d 13, 38). Töövaidluskomisjon jättis avalduse 23.08.2024 otsusega rahuldamata

(dtl 103). Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 23.08.2024 (dtl 112). Hageja esitas

23.09.2024 Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse töövaidluskomisjonile esitatud nõuetes

(dtl-d 1-7). Töövaidluskomisjon esitas 25.09.2024 kohtule töövaidlusasja toimiku (dtl-d 12-112).

Kohus võttis 25.09.2024 hagiavalduse menetlusse (dtl 114). Kostja vastas hagile 15.10.2024 (dtl-d

125-133). Kohtuistung toimus 27.03.2025 (dtl-d 147-153).

2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja asus 07.08.2019 sõlmitud

töölepingu alusel, mille juurde kuulub kostja poolt koostatud ametijuhend, kostja juurde tööle

09.08.2019. Kostja saatis 24.05.2024 hagejale edasi anonüümse kaebuse, mille kohaselt olevat

hageja haaranud nimeliselt teadmata last käest, pigistas teda, tõukas vastu rindu ja sõimas teda.

Hageja esitas 30.05.2024 kostjale seletuskirja, mille kohaselt on nooruk löönud jalaga bussikeret ja

käega klaasi. Hageja pelgas, et esiteks võib nooruk kukkuda liikuva bussi alla ja teiseks võis nooruk

bussiklassi kahjustada. Hageja peatas bussi, läks bussist välja ja palus noorukil eemalduda, millele

nooruk reageeris ebatsensuurse sõimuga. Hageja hoiatas noorukit, et kutsub välja politsei, millele

nooruk vastas uuesti ebatsensuurse sõimuga. Kostja ütles 04.06.2024 ülesütlemisavaldusega

töölepingu erakorraliselt üles ilma etteteatamistähtaega järgimata. Hageja ei ole noorukit füüsiliselt

rünnanud ega teda sõimanud, hageja on teda võtnud särgist ja kergelt raputanud, sest nooruk on

bussi löönud. Kaebuse esitaja ei usu ka ise oma kaebuse sisu, millele viitab asjaolu, et lühikeses

kaebuses tõdeb selle koostaja, et laps käitus valesti. Hageja teada süüteomenetlust seoses

20.05.2024 juhtumiga algatatud ei ole. Politsei on hagejat suuliselt teavitanud telefoni teel, et alust

väärteomenetluse algatamiseks ei näe. Hagejal ei ole eelnevaid hoiatusi kostja poolt. Ülesütlemine

on tühine materiaalsete aluste täitmata jätmise tõttu. Hageja ei ole oma töökohustusi rikkunud,

liiatigi sel määral, et see õigustaks kostjat töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma eelneva

hoiatuseta ja ülesütlemistähtaega järgimata. Töölepingu p 2.4 sätestab, et hageja kohustub täitma

oma tööülesandeid ametikohast tuleneva vajaliku hoolsusega, kindlustama kostja vara säilitamist

igas olukorras ning mitte tegelema tööajal kõrvaliste tegevustega. Töölepingu p 7.1.7 sätestab, et

hageja kohustub teatama viivitamata kostjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimalust

korral kõrvaldama erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu. Ametijuhendi p 5.3 sätestab, et

bussijuht vastutab kostja poolt talle kasutamiseks antud materiaalsete väärtuste säilivuse eest.

Sellepärast oli hagejal õigus ja kohustus, enda isikliku materiaalse vastutuse vältimiseks, kutsuda

2 (7)

korrale bussi kahjustada võinud isikut ja paluda tal bussist eemalduda. Kuigi nooruki korrale

kutsumisel võis hageja olla vaoshoitum, ei olnud kostjal õigust töölepingut erakorraliselt üles öelda,

liiatigi ilma TLS § 97 lg 2 p 2 sätestatud tähtaega 30 päeva järgimata. TLS § 104 lg 1 sätestab, et

seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS

§ 88 lg 3 teine lause võib jätta töötaja hoiatamata ainult juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma

käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Töötaja käitumisprobleemide korral on hoiatamisega

üldjuhul võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. TLS § 88

lg 3 kontekstis tuleb hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi ning TTOS § 91 lg 2 tulenevaid

tööandja kohustusi parandada ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda. Ettevõtte psühhosotsiaalne

töökeskkond hõlmab ka avalikku korda rikkuvate ja bussi ohustavate isikute tegevust. Tööandja ei

rakendanud selles osas mingit leevendusabinõud ega tõendanud, kuidas konkreetselt on töötajat

juhendatud tööstressiga toimetulekul ja millised konkreetsed leevendusabinõud olid kohaldatud.

Kuivõrd on täitmata ülesütlemise materiaalsed eeldused, siis on hagejal õigus nõuda töölepingu

lõpetamist TLS § 107 lg 2 järgi ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmist, mis katab varalist

kahju (saamata jäänud töötasu), tulevikus tekkivat varalist kahju (saamata jäävat töötasu) ning

tekkinud mittevaralist kahju. Hüvitise määramisel tuleb arvestada nii seda, et kostja on rikkunud

etteteatamise tähtaega; hageja laitmatut tööd kostja heaks peaaegu viie aasta jooksul; ning kõige

olulisemalt seda, et hageja on astunud välja kostja vara kaitseks. Sellises olukorras töölepingu

erakorralisena ülesütlemine, eriti ilma eelneva hoiatuseta ja tähtaega järgimata, on eriti sõnamurdlik

ja halvauskne. Sellepärast on kohane hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja pidi

järgima 30-päevast etteteatamistähtaega, mistõttu on hagejal õigus nõuda keskmist tööpäevatasu iga

tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati. Kaebus hageja peale seoses

20.05.2024 intsidendiga jõudis kostjani orienteeruvalt 24.05.2024 ja hageja viimane tööpäev oli

05.06.2024, st 16 päeva pärast intsidenti. Ajavahemiku eest alates 21.05.2024 kuni 05.06.2024

ühtegi etteheidet kostja poolt hagejale esitatud ei ole. Sellepärast ei saa olla mõistlikku põhjendust,

miks ei saanud kostja järgida etteteatamistähtaega, võimaldades hagejale töötada 30 kalendripäeva,

otsides samaaegselt teist tööd. Kuivõrd kostja on hagejat ette hoiatanud üks päev ette, on hagejal

õigus nõuda hüvitist vastavalt keskmisele tööpäevatasule 21 tööpäeva eest (06.06.2024 –

04.07.2024, arvestades, et 24.06.2024 oli puhkepäev).

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja põhjendab oma

vastuväiteid hagile järgmiselt. Kostja sai tööandjana 24.05.2025 inimeselt kaebuse hageja kui

töötaja tegevuse kohta, milles väideti, et 20.05.2024 Vambola bussipeatuses bussiliini nr xxxx

bussijuht kasutas füüsilist vägivalda ja karjus kaebuse esitaja xxxx lapse peale. Kostja küsis hagejalt

24.05.2024 seletuskirja juhtunu kohta. Hageja esitas 30.05.2024 seletuskirja, milles väitis, et

Vambola bussipeatuses mängisid lapsed omavahel, üks laps lõi jalaga vastu bussi, seejärel jooksis

uuesti bussi juurde ja lõi käega bussi aknaklaasi vastu. Seejärel väljus töötaja bussist ja ütles

lapsele, et ta bussi juurest eemale läheks ja vaatas üle ega bussi aknaklaas ei olnud purustatud. Laps

olevat bussijuhile vastuseks sõimanud teda ebatsensuursete väljenditega. Kostja kontrollis bussi

kaamerasalvestist, et tuvastada, kas töötaja suhtes esitatud kaebusel on alust. Videosalvestisest

nähtus, et juhtum leidis aset ja hageja kasutas lapse suhtes füüsilist vägivalda. Videost nähtub, et

laste tegevus on rahulik ja sõbralik, valges särgis laps astub bussi uksest sisse ning mustas riietuses

laps lükkab teda kergelt jalaga. Videolt nähtub, lapse jalg ulatub bussi uksest sissepoole, seega ta ei

löö vastu bussi klaasi ega keret. Bussipeatusesse jäänud kaks last jalutavad rahulikult bussi kõrval

ning sama mustas riietuses laps koputab kergelt bussi aknale ning jäävad bussi kõrvale seisma.

Bussi eesosast väljub ja kõnni lapse poole hageja, tõukab last ja võtab tal kõri juurest kinni, tõukab

veelkord ning seletab midagi agressiivsel viisil kätega vehkides. Seejärel haarab lapselt õlast ning

hakkab endaga kaasa tirima. Kostja leidis, et hageja selline käitumine on oluline töökohustuste

rikkumine ning ei ole mingil juhul aktsepteeritav ega vabandatav. Kostjat hämmastas asjaolu, et

hageja teadlikult valetas oma seletuskirjas sündmuse käiku ja asjaolusid. Ükski töötaja seletuskirjas

esitatud väide sündmusest ei vasta tõele. Bussipeatuses olevad lapsed ei mänginud omavahel ega

olnud mingisuguses adrenaliinihoos, nagu töötaja väidab. Keegi ei löönud jalaga ega käega vastu

bussiklaasi. Ebaõige on väide, et töötaja vaatas üle ega bussi aknaklaas ei olnud purustatud. Videolt

nähtub, et tegelikult ei vaadanud töötaja bussi poolegi, vaid lähenes kohe kindlal sammul lapse

3 (7)

poole ja tõukas teda. Hageja seletuskirjast ja hilisemast käitumisest nähtub, et selline käitumine,

füüsilise vägivalla kasutamine lapse suhtes, on tema jaoks normaalne ja töötaja ei ole aru saanud

oma tegevuse keelatusest. Hageja ei üritanud mingil määral vabandada tööandja ega vägivalla

ohvriks langenud lapse ees. Kostja, et selline töötaja ei sobi mingil juhul bussijuhiks, kes tööandja

juures inimeste teenindama peab. Tööandja ei saa ega pea riskima, et selline isik liikluses osaleb,

reisijaid teenindab ja füüsilist vägivalda tarvitab. Tööandja lõpetas 04.06.2024.a töötajaga töösuhte.

Hageja esitab avalduses läbivalt ja teadvalt ebaõigeid ja asjakohatuid väiteid. Töötaja avaldus on

alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostjale on teada kaebuse teinud isik. Kaebaja esitas ametliku

tagasiside kostja kodulehe kaudu, märkides oma nime ja e-postiaadressi. Kaebaja soovis kostjalt

tagasisidet juhtumi kohta. Kostja edastas politseile video sündmusest. Kostja ei pea ega saagi teha

hagejale teatavaks tema kohta kaebuse teinud isiku nime ja andmeid, seda eriti olukorras, kus

kaebus puudutas hageja füüsilist vägivalda. Antud juhul ei olnud mingit konfliktset olukorda, kuhu

töötaja oleks pidanud sekkuma. Videosalvestiselt on selgelt näha, et bussi kõrval olnud lapsed ei

kujutanud mingit ohtu ja ei tekitanud konfliktisituatsiooni. Konfliktisituatsioon tekkis alles siis kui

töötaja lahkus bussijuhi kohalt ja läks laste juurde peatusesse nende vastu füüsilist vägivalda

kasutama. Puudus oht tööandja varale. Töötaja ei vastuta kolmandate isikute tekitatud kahjustuste

eest, töötaja vastutab ainult oma süülise käitumise eest. Keeld lapse vastu vägivalda kasutada

niivõrd iseenesest mõistetav, et selleks ei pea tööandja eraldi töötajat juhendama. Selline keeld ei

pea ka tulema töölepingust ega muudest töökorralduslikest reeglitest, et töötaja oleks kohustatud

seda järgima. Bussijuhi põhialuseks on korrektne käitumine ja kohustus jääda igas olukorras

tasakaalukaks ja mitte kaotama enesevalitsemist. See tuleneb otseselt bussijuhi ametijuhendist.

Töötajat koolitatud ja juhendatu, kuidas tuleb toimida, juhul kui esineb mingi konfliktisituatsioon.

Väited, et hagejale ei ole teadmisi ja oskusi erinevates olukordades toimetulekuks, on paljasõnalised

ja ebaõiged. Hageja ei saa aru oma tegevuse ebaõigsusest ja peab sellist tegevust normaalseks

käitumisviisiks.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja kui tööandja ja hageja kui töötaja vahel oli

sõlmitud 07.08.2019 tööleping, mille alusel tegi hageja kostjale bussijuhina tööd. Pooled ei vaidle

asjaolu üle, mistõttu ei vaja töölepingu sõlmimine eraldi tõendamist (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Töölepingu tingimuste sisu on tõendatud töölepingu

ja ametijuhendi dokumentidega (dtl-d 19-24).

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väidetega, et kostja tegi 04.06.2024 avalduse töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks ning hageja sai avalduse kätte 05.06.2024. Pooled nimetatud

asjaolude üle ei vaidle, mistõttu ei vaja töölepingu sõlmimine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja

238 lg 1 p 1). Ülesütlemisavalduse sisu on tõendatud ülesütlemisavalduse dokumendiga (dtl-d 30-

31).

6. Kostja on põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist hageja lepingurikkumisega,

mida kostja on kirjeldanud järgmiselt: „31. mail 2024.a.esitas linnakodanik kaebuse bussijuhi

tegevuse peale. Kaebuse esitaja kirjeldab olukorda, mis leidis aset 20. mail 2024. liinil nr xxxx.

Kodaniku poeg oli koputanud bussiaknale hüvastijätuks sõbrale kes oli bussi sisenenud. Bussijuht

väljus bussist ning peatuses seisnud poissi pigistanud kõvasti käest ning löönud käega lapsele vastu

rinda sõimates last lolliks. Tööandja käsutest olevast videosalvestistest on näha, et peale seda kui

alaealine poiss oli koputanud vastu bussi küljeklaasi, väljus bussijuht bussist ja suundus otse poisi

suunas haarates poissi rinnust. Bussijuhi käitumine oli agressiivne ja võis olla kõrvalseisjad häiriv.

Mingil hetke pärast lasi bussijuh nooruki lahti, teda samaaegselt eemale tõugates“ (dtl 30).

Kostja on kohtumenetluses soovinud tõendada ülesütlemisavalduses kirjeldatud hageja käitumist

videosalvestisega (dtl 86). Kohtu hinnangul on videosalvestisest näha järgmist. Buss peatub

bussipeatuses (video ajavahemik 00:00-00:05). Bussipeatuses seisavad grupina kolm poissi, kellest

valget särki ja seljakotti kandev poiss liigub bussi suunas ja siseneb sellesse (video ajavahemik

4 (7)

00:04-00:10). Musta riietatud poiss (poiss mustas), kellel on käes plastpudel, liigub bussi suunas

ning lööb jalaga bussi suunas (video ajavahemik 00:11-00:12). Kohtule ei ole videolt aru saada, kas

jalg läheb vastu bussi või bussi avatud uksest sisse. Videost nähtuvalt ei ole poisi mustas löök jalaga

bussi suunas tugev. Seejärel liigub poiss mustas bussi juurest tagasi lillat seljakotti kandva kaaslase

juurde (video ajavahemik 00:12-00:21). Seejärel liigub poiss mustas uuesti bussi suunas ja koputab

bussi vastu. Videolt ei ole aru saada, kas poiss koputab bussi akent või bussi keret ja liigub bussist

eemale (00:22-00:25). Salvestiselt nähtuvalt ei löö poiss bussi akent või bussi keret, vaid tegemist

on kerge koputusega. Poiss mustas ja poiss lilla seljakotiga seisavad seejärel bussist eemal (video

ajavahemik 00:25-00:33). Samal ajal väljub bussist mees (video ajavahemik 00:31-00:32) ja liigub

poiste suunas (video ajavahemik (00:32-00:39). Samal ajal liigub poiss mustas bussi juurde, puutub

bussi (video ajavahemik 00:33-00:34) ning liigub tagasi teise poisi juurde (video ajavahemik 00:34-

00:38). Mees ei suundu bussi juurde ega kontrolli seda. Bussist väljunud mees tõukab poiste juurde

jõudes poissi mustas parema käega rinnapiirkonda selliselt, et poisi ülakeha liigub tagasi (videos

aeg 00:39). Samal ajal võtab mees poisi riietest rinnapiirkonnast kinni ja tõukab poissi uuesti

selliselt, et poiss peab tagasi astuma (video ajavahemik 00:39-00:42). Seejärel mees räägib poisiga

mustas ning žestikuleerib (video ajavahemik 00:43-00:51). Seejärel haarab mees parema käega

poisi mustas ülast ning tõmbab teda bussi suunas (video ajavahemik 00:51-00:55). Mees ja poiss

jäävad seisma ja mees hoiab poissi õlast, räägib poisiga (video ajavahemik 00:55-01:02) ning

tõukab seejärel poissi selliselt, et poiss peab sammu tagasi astuma (video ajavahemik 01:02-01:03).

Seejärel suundub mees bussi (video ajavahemik 01:04-01:12). Poiss lilla seljakotiga patsutab poissi

mustas õlale (video ajavahemik 01:14-01:15). Buss sõidab minema (videos aeg 01:22). Poiste vanus

video põhjal jääb vahemikku 12-14 eluaastat. Poiste olek ei tundu videolt agressiivne, seejuures ei

nähtu poiste agressiivsust bussist väljunud ja poissi mustas tõuganud mehe suhtes. Bussist väljunud

mees on ärritunud, mis väljendub tema näoilmes, musta riietatud poisist kinni haaramises ja tema

tõukamises, žestikuleerimises. Videost ei nähtu teavet selle kohta, kas poiss mustas sai

kehavigastusi. Videost nähtuvalt oli poiss mustas häiritud.

Pooled ei vaidle selle üle, et videol jäädvustatud bussist väljunud mees oli hageja. Seetõttu ei vaja

asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostjale saadeti 20.05.2024

pöördumine, milles kirjeldati sündmust, mis toimus 20.05.2024 Vambola bussipeatuses (dtl-d 25-

26). Kohtu hinnangul langevad pöördumises sisalduv sündmuse kirjeldus ning videosalvestiselt

nähtuv kokku. Kostja on 20.05.2024 Vambola bussipeatuses toimunu kohta esitanud 30.05.2024

seletuskirja, milles ei eita sündmuse toimumist, kuid kirjeldab sündmuse käiku 20.05.2024

pöördumisest ja videolt nähtuvast erinevalt (dtl 27). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et videolt nähtuv

sündmus on sama sündmus, milles kostjale teatati 20.05.2024 pöördumises ning mille toimumisega

kostja põhjendab töölepingu erakorralist ülesütlemist. 20.05.2024 pöördumises on osundatud poisi

mustas vanusele, milleks on 13 aastat. Kohtu hinnangul vastab see videolt nähtule, mille põhjal võib

poisi mustas ja lilla seljakotiga poisi vanus jääda vahemikku 12-14 eluaastat.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et video, 20.05.2024 pöördumise ja kostja 30.05.2024

seletuskirjaga koosmõjus on tõendatud, et hageja võttis 20.05.2024 Vambola bussipeatuses

alaealisel poisil riietest kinni, tõukas teda, seejärel tõmbas teda ja seejärel tõukas uuesti, seejuures

ärritunult žestikuleerides.

7. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või

rikkunud töökohustusi. Töölepingu punkti 7.1.5 järgi kohustus töötaja hoiduma tegudest, mis

takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või

vara (dtl 20). Ametijuhendi punkti 3.8 kohaselt peab bussijuht olema hea suhtlusoskusega, olema

reisijatega viisakas ja korrektne (dtl 23). Ametijuhendi punkti 4.3 kohaselt on bussijuht kohustatud

jääma igas olukorras tasakaalukaks ning mitte kaotama enesevalitsemist (dtl 23).

5 (7)

Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja võttis 20.05.2024 Vambola bussipeatuses alaealisel poisil

riietest kinni, tõukas teda, seejärel tõmbas teda ja seejärel tõukas uuesti, seejuures ärritunult

žestikuleerides. Kohtu hinnangul rikkus hageja sellega töölepingu punktis 7.1.5 ja ametijuhendi

punktides 3.8 ja 4.3 nimetatud kohustusi. Kohus leiab, et alaealise poisi tõukamine ja tõmbamine

ärritunult võib ohustada lapse tervist. Samuti ei mahu alaealise poisi ärritunult tõukamine ja

tõmbamine viisaka ja korrektse käitumise alla. Kohtu hinnangul ei saa musta riietatud poisi

käitumist bussi suunas jalaga lüües ja bussi vastu koputades pidada bussi ohustavaks, et see oleks

võinud anda hagejale alust hädaseisundis tegutsemiseks. Poisi käitumine ei olnud väljakutsuv ega

agressiivne, et vajanuks korrale kutsumist. Hageja käitumine alaealise suhtes eksib kohtu hinnangul

ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute vastu.

Kostja on tõendanud hageja osalemise ametikoolitusel ajavahemikus 22.04.2024 kuni 25.04.2025

koolitusel osalejate nimekirja väljavõtetega, millel on hageja allkirjad (dtl-d 56-59). Samas ei oma

kohtu hinnangul asjas tähtsust, mis teemasid koolitusel käsitleti. Mõistlikule isikule on

enesestmõistetav, et alaealise ärritunult tõukamine ja tõmbamine on lubamatud tegevused ning

sellise arusaamani jõudmine ei eelda koolitust. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist

konfliktiolukorraga, mis vajanuks bussijuhi sekkumist. Poisi mustas käitumine võis olla hagejat kui

bussijuhti häiriv, kuid videost nähtuvalt ei ohustanud poiss bussi ega käitunud agressiivselt.

Konflikti tekitajaks oli videost nähtuvalt hageja ise. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et tööandja

peab tagama töötajale koolituse viha juhtimiseks, kui töötajal puudub piisav enesekontroll.

Eeltoodut arvestades ei oma kohtu hinnangul asjas tähtsust, kas kostja on hagejat koolitanud, kuidas

konfliktiolukorras toimida.

Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et rikkumise asjaolusid arvestades on hageja oluliselt rikkunud

töölepingust tulenevaid kohustusi.

8. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat

hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse

tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Pooled ei vaidle selle üle, et

kostja ei ole hagejat eelnevalt hoiatanud. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg

2 ja 238 lg 1 p 1).

Hageja andis kostjale töölepingu ülesütlemisele eelnevalt järgmised selgitused: „Töötasin bussiliinil

nr xxxx. Avasin Vambola bussipeatuses uksed. Reisijad väljusid ja peatusest sisenesid uued

reisijad. Kaks umbes 16-aastast noormeest mängisid omavahel. Üks sisenes bussi ja teine jäi

peatusesse. Oli täielikult iseendaga ametis, ilmselt mängust saadava adrenaliini tõttu. Ta lõi jalaga

vastu bussi ja siis jooksis uuesti bussi juurde ja lõi käega bussi aknaklaasi vastu. Ma mõtlesin

kõigepealt, et ega ta ei vigastanud bussi aknaklaasi ja siis kui buss liikuma hakkas, et ta ei sattuks

bussi rataste alla. Ma avasin ukse ja väljusin. Noormehele lähenedes ütlesin: ,,Poiss, mine bussi

juures eemale, need ei ole mänguasjad ja bussi läheduses mängimine ei ole ohutu.“ Samas vaatasin

üle, et kas ta ei olnud purustanud aknaklaasi. Vastuseks tuli noormehe poolt naeratus ja

ebatsensuurne sõim: Keri persse, onu! Ma ütlesin selle peale, et kutsun politsei, kuid

adrenaliinilaksu all olev noormees lisas veel mõned ebatsensuursed väljendid. Ma istusin bussi ja

sõitsin minema. Sain aru, et noormees on kasvatamatu ja et talle ei ole õpetatud, kuidas tuleb

avalikus kohas käituda. Jumal tänatud, et klaas jäi terveks“ (dtl 27-29).

Kohtu hinnangul erineb bussijuhi kirjeldus oluliselt sellest, mis on näha videolt (sh poiste

käitumine, poisi vanus, koos olnud poiste arv, akna löömine, hageja enda käitumine) (dtl 86). Kohtu

hinnangul nähtub sellest hageja suhtumine oma tegevusse ning lepingurikkumise mittetunnistamine,

sest hageja avaldas kostjale juhtunu kohta mittetõeseid andmeid. Arvestades hageja

lepingurikkumise olulisust ning hageja enda suhtumist sellesse, ei saanud kohtu hinnangul oodata

kostjalt hageja hoiatamist.

6 (7)

9. TLS § 88 lg 4 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kostja on

saanud hageja teost teada 20.05.2024, kui kostjale on saadetud pöördumine, milles on intsidenti

kirjeldatud (dtl 26). Kostja on küsinud hagejalt seletuskirja 24.04.2024 (dtl 26). Hageja on

seletuskirja esitanud 30.05.2024 (dtl 27). Kostja on avalduse töölepingu ülesütlemiseks teinud

04.06.2024 (dtl-d 30-31). Kostja ütles töölepingu üles 15 päeva pärast seda, kui sai teada

ülesütlemise aluseks olnud asjaolust. Kohtu hinnangul tegeles kostja selle aja jooksul kohustuse

rikkumise asjaolude väljaselgitamisega, sh hagejalt selgituse küsimisega. Kostja on töölepingu üles

öelnud neljandal tööpäeval alates hagejalt seletuskirja saamist, mis on kohtu hinnangul mõistlikult

vajalik aeg tööandjale oma tahte väljakujundamiseks. Eeltoodut arvestades on töölepingu

ülesütlemine toimunud mõistliku aja jooksul.

10. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja rikkus töölepingut oluliselt ning kostjalt ei

saanud ülesütlemise eeldusena eelnevalt oodata hageja hoiatamist. Kostja ütles töölepingu üles

mõistliku aja jooksul pärast hageja lepingurikkumisest teadasaamist. Kohus leiab seetõttu, et

töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldused olid täidetud ning tööleping lõppes erakorraliselt

alates 05.06.2024. Hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ei ole seega

põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisus.

11. Kuivõrd töölepingu ülesütlemine on kehtiv, puudub hagejal õigus nõuda töölepingu

lõpetamist kohtus ja kostjalt hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse

töölepingu lõpetamiseks. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse hageja nõudes kostja vastu maksta

hüvitist kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 12 056,28 eurot (bruto).

12. TLS § 97 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus

on seisukohal, et kui tööandjal on TLS § 88 lg 3 järgi õigus öelda tööleping üles ilma töötajat

eelnevalt hoiatamata, on tööandjal üldjuhul õigus öelda leping üles ilma TLS § 97 lg-s 2 ettenähtud

tähtaega järgimata. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei pidanud hagejat eelnevalt hoiatama. Kohus

on seisukohal, et arvestades lepingurikkumise olulisust ning kostja poolt väljaselgitatud töölepingu

rikkumise asjaolusid ning hageja suhtumist nendesse, oli kostjal õigus öelda leping üles TLS § 97

lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaega järgimata. Kuivõrd kostjal oli õigus öelda tööleping

erakorraliselt üles TLS § 97 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgimata, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt

TLS § 100 lg-s 5 nimetatud hüvitist. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse hüvitise 1995 eurot

(bruto) tasumise nõudes.

13. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud

hageja kanda.

15. Kostja on avaldanud, et tal puuduvad menetluskulud. Kohus jätab seetõttu kostja

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

7 (7)