2-23-5039/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-23-5039

Tsiviilasi

Osaühingu Varamikser hagi Marika Kirsanovi ja

Toomas Kingu vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

tahteavalduste asendamiseks ning Urmas Kingu

vastu

omandi

üleandmiseks

tahtevalduse

asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. detsembri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Urmas Kingu apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Varamikser (registrikood 10898769),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-

Ein

Kostja

Marika

Kirsanov

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Kostja Toomas Kink (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Maia Ploom

Kostja Urmas Kink (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 6. detsembri 2024. a otsus muutmata, täiendades

maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega jätta Tartu Maakohtu 4. aprilli

2023. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse otsuse täitmise

tagamiseks.

2. Urmas Kingu apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 6. detsembri 2024. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada Osaühingu Varamikser hagi Marika Kirsanovi ja Toomas

Kingu vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduste asendamiseks ning

Urmas Kingu vastu omandi üleandmiseks tahtevalduse asendamiseks.

2. Lõpetada Osaühingu Varamikser, Marika Kirsanovi ja Toomas Kingu

kaasomand korteriomandile, mis on kantud registriossa nr XXXXXXX

(aadress XXXXXXXXXX). Jätta korteriomand Osaühingu Varamikser

ainuomandisse.

3. Kohustada Toomas Kinku andma tahteavaldus XXXXXXXXXX

korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) ½ mõttelise osa omandi

üleandmiseks Osaühingule Varamikser.

4. Kohustada Urmas Kinku andma tahteavaldus, et Marika Kirsanovil on

õigus anda XXXXXX korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) ¼ mõttelise

osa omand üle osaühingule Varamikser, so anda Marika Kirsanovile

XXXXXX korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) ¼ mõttelise osa

käsutusõigus.

5. Kohustada Marika Kirsanovi andma tahteavaldus XXXXXXXXXX

korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) ¼ mõttelise osa omandi

üleandmiseks Osaühingule Varamikser.

6. Kohustada Osaühingut Varamikser tasuma Toomas Kingule ½ mõttelise

osa XXXXXXXXXX korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) kaotuse eest

hüvitist 55 000 eurot.

7. Kohustada Osaühingut Varamikser tasuma Marika Kirsanovile

pärandvarasse kuuluva annaku (¼ mõttelise osa XXXXXXXXXX

korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX)) kaotuse eest hüvitist 27 500

eurot.

8. Kohustada Marika Kirsanovi andma nõusolek kaasomandi lõpetamiseks

selliselt, et registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomand jääb Osaühingu

Varamikser ainuomandisse. Samuti kohustada Marika Kirsanovi andma

nõusolek kinnistusraamatu registriosast nr XXXXXXX Heinrich Olo

(isikukood XXXXXXXXXXX) kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja

uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna

kinnistusraamatusse Osaühing Varamikser.

9. Kohustada Toomas Kinku andma nõusolek kaasomandi lõpetamiseks

selliselt, et registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomand jääb Osaühingu

Varamikser ainuomandisse. Samuti kohustada Toomas Kinku andma

nõusolek kinnistusraamatu registriosast nr XXXXXXX Toomas Kingu kohta

tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega

kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse Osaühing

Varamikser.

10. Marika Kirsanovil on kohustus anda resolutsiooni p-s 8 nimetatud

kannete tegemiseks nõusolek pärast seda, kui Osaühing Varamikser on

tasunud resolutsiooni p-s 7 nimetatud hüvitise.

11. Toomas Kingul on kohustus anda resolutsiooni p-s 9 nimetatud kannete

tegemiseks nõusolek pärast seda, kui Osaühing Varamikser on tasunud

resolutsiooni p-s 6 nimetatud hüvitise.

12. Kohtulahend asendab Marika Kirsanovi tahteavaldust korteriomandi

Osaühingu Varamikser ainuomandisse üle andmiseks eeldusel, et Osaühing

Varamikser on tasunud resolutsiooni p-s 7 nimetatud hüvitise.

13. Kohtulahend asendab Toomas Kingu tahteavaldust korteriomandi

Osaühingu Varamikser ainuomandisse üle andmiseks eeldusel, et Osaühing

Varamikser on tasunud resolutsiooni p-s 6 nimetatud hüvitise.

14. Jätta Tartu Maakohtu 4. aprilli 2023. a hagi tagamise määrusega

tsiviilasjas 2-23-5039 kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse otsuse

täitmise tagamiseks.

15. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda."

4. Jätta rahuldamata Urmas Kingu taotlus Tartu Maakohtu 4. aprilli 2023. a

hagi tagamise määruse tsiviilasjas nr 2-23-5039 tühistamiseks.

5. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Urmas Kingu kanda.

6. Määrata kindlaks Toomas Kingu (Kink) ja Osaühingu Varamikser

apellatsiooniastme hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Urmas

Kingult (Kink) Toomas Kingu kasuks menetluskulu katteks välja 300 eurot

ning Osaühingu Varamikser kasuks 787 eurot 50 senti. Määrata, et Marika

Kirsanovil hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Määrata, et Urmas Kingul tuleb tasuda Osaühing Varamikser kasuks

väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Varamikser (hageja) esitas 31. märtsil 2023 Tartu Maakohtule Marika

Kirsanovi (kostja I) ja Toomas Kingu (kostja II) ning 16. augustil 2024 Urmas Kingu

(kostja III) vastu hagi, milles 16. augusti 2024. a hagitäiendusi arvestades palus:

1) lõpetada kaasomand korteriomandile asukohaga XXXXX (korter) järgmiselt:

1.1) jätta korter hageja ainuomandisse;

1.2) kohustada hagejat hüvitama kostjale I ¼ korteri väärtusest, s.o 27 500 eurot;

1.3) kohustada hagejat hüvitama kostjale II ½ korteri väärtusest, s.o 55 000 eurot;

1.4) kohustada kostjat III andma tahteavaldus, et kostjal I on õigus anda korteri ¼

mõttelise osa omand hagejale üle, s.o anda kostjale I korteri ¼ mõttelise osa

käsutusõigus;

1.5) kohustada kostjat I andma tahteavaldus korteri ¼ mõttelise osa omandi hagejale

üleandmiseks;

1.6) kohustada kostjat II andma tahteavaldus korteri ½ mõttelise osa omandi hagejale

üleandmiseks;

1.7) kohustada kostjaid I ja II andma nõusolek kustutada Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX teise jao omanikukanded

"Heinrich Olo (isikukood XXXXXXXXXXX) ¼ kaasomandist", "Toomas Kink

(isikukood XXXXXXXXXXX) ½ kaasomandist" ja "Osaühing Varamikser

(registrikood 10898769) ¼ kaasomandist" ning teha uus kanne, millega kanda

registriosa nr XXXXXXX teise jakku omanikuna hageja;

2) alternatiivselt lõpetada kaasomand korteri müümisega avalikul enampakkumisel,

tasuda korteri müügist saadud raha eest müügiga seotud kulud ja müügi ajaks

sissenõutavaks muutunud, kuid täitmata, korteriomanike kohustused XXX

korteriühistu ees ning jagada ülejäänud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osade

suurusele.

Hageja esitas koos hagiga hagi tagamise taotluse eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse

kandmiseks ning palus jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hageja on alates 17. novembrist 2017 korteri ¼ kaasomandi osa omanik. Kinnistusraamatu

andmetel olid korteri teisteks kaasomanikeks H. Olo ½ kaasomandi osa ulatuses ja kostja II

¼ kaasomandi osa ulatuses. H. Olo suri 3. veebruaril 2017. Pärimisregistri andmetel on H.

Olo pärija kostja I. H. Olo määras testamendiga korteri ½ kaasomandi osa annakuna

võrdsetes mõttelistes osades kostjatele II ja III. H. Olo määras kostja III osas

aseannakusaajateks Kadi Kingu, Henri Kingu ja William Kingu ning testamenditäitjaks

kostja III.

Kostja III loobus 28. aprillil 2017 talle määratud annakust. Kostja III võttis samas vastu

testamenditäitja ülesanded. Kuna kostja III loobus talle H. Olo testamendiga määratud

annakust, on korteri H. Olole kuulunud ½ kaasomandi osa suhtes annakusaajad kostja II

ning Kadi, Henri ja William Kink. Kostja II ning Kadi, Henri ja William Kink on annaku

vastu võtnud. Kostja II pöördus enda annakuosa kättesaamiseks kostja III vastu kohtusse.

Kostja II on saanud poole korteri H. Olole kuulunud ½ kaasomandi osa omanikuks.

Kostjale II kuulub seega kokku korteri ½ kaasomandi osa. Kadi, Henri ja William Kingule

ei ole aga annakut üle antud, nad ei ole esitanud kostja III vastu nõuet annaku saamiseks.

Kadi, Henri ja William Kink ei ole seega saanud H. Olole kuulunud kaasomandi osast ¼

omanikeks.

Kuigi hageja on korteri kaasomanik, ei ole tal korterile juurdepääsu. Hagejale teadaolevalt

kasutas ajal, mil hageja sai kaasomanikuks, korterit kostja II. Hageja andmetel on korter

kostja II valduses. Korteri majandamiskulude tasumine ei ole alates 2017. a juunist olnud

nõuetekohane. Tartu Maakohus mõistis 13. jaanuari 2021. a määrusega hagejalt, kostjalt II

ning Kadi, Henri ja William Kingult solidaarselt korteriühistu kasuks välja

majandamiskulude võla koos viivisega. Korteri majandamiskulude võlg on tänaseks taas

ca 1600 eurot. Hageja on teinud tulutult kostjatele II ja III ettepanekuid kaasomandi

lõpetamiseks.

Kaasomandi lõpetamata jätmine seetõttu, et H. Olo testament ei ole täidetud ning

testamenditäitja vajab ¼ mõttelist osa korterist oma kohustuste täitmiseks, mistõttu pärija

ei saa seda käsutada, rikuks hageja kaasomaniku õigusi. Kostjal III on seega kohustus anda

H. Olo pärijale kostjale I nõusolek korteri käsutamiseks, et kaasomandi saaks lõpetada.

Korteri väärtus kokku on 110 000 eurot ning kostja I osa sellest on vastavalt 27 500 eurot

ja kostja II osa 55 000 eurot.

2. Maakohus rahuldas 4. aprilli 2023. a määrusega hagi tagamise taotluse ja seadis

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku

eelmärke hageja kasuks kaasomandi lõpetamise ja hageja ainuomandisse jätmise

tagamiseks. Maakohus otsustas kanda registriossa nr XXXXXXX esimesele vabale

järjekohale märkuse: "Osaühing Varamikser on esitanud Tartu Maakohtule hagi Marika

Kirsanovi ja Toomas Kingu vastu kaasomandi lõpetamiseks, tsiviilasi nr 2-23-5039".

3. Kostja I hinnangul ei kuulu korteri kaasomandi osa temale, kuna H. Olo määras

testamendiga temale kuuluva mõttelise osa korterist annakuna võrdsetes mõttelistes osades

kostjatele II ja III. Testamenditäitjaks määrati kostja III. Kui kostja III annab annaku

kostjale I üle, on kostja I on nõus selle vastu võtma ja kaasomandi hageja soovitud viisil

lõpetama. Kostja I on nõus korteri müügist makstava summaga.

4. Kostja II on nõus kaasomandi lõpetamisega nii, et korter jääb hageja ainuomandisse

ja hageja maksab talle kaasomandi osa kaotuse eest hüvitise. Samuti ei vaidle kostja II

alternatiivnõude rahuldamisele vastu. Kostja II nõudis kostjalt III annaku välja. Kostja II

kaasomandi osa on seega kokku ½. Kostjat III tuleb kohustada andma nõusolek kostjale I

korteri mõttelise osa käsutamiseks, et lõpetada kaasomand korterile ja anda korteri ¼

mõttelise osa omand hagejale üle.

5. Kostjale III toimetati hagi menetlusse võtmise määrus ja asja materjalid 28.

septembril 2024 kätte. Kostja III ei esitanud hagile vastust.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus rahuldas 6. detsembri 2024. a otsusega hagi ning

1)

lõpetas hageja ning kostjate I ja II kaasomandi korterile;

2)

jättis korteri hageja ainuomandisse;

3)

kohustas kostjat III tegema tahteavalduse, et kostjal I on õigus anda korteri ¼

mõttelise osa omand hagejale üle, s.o anda kostjale I korteri ¼ mõttelise osa

käsutusõigus;

4)

kohustas kostjat I tegema tahteavalduse korteri ¼ mõttelise osa omandi hagejale

üleandmiseks;

5)

kohustas kostjat II tegema tahteavalduse korteri ½ mõttelise osa omandi hagejale

üleandmiseks;

6)

kohustas hagejat tasuma kostjale I pärandvarasse kuuluva annaku (korteri ¼

mõttelise osa) kaotuse eest hüvitise 27 500 eurot;

7)

kohustas hagejat tasuma kostjale II korteri ½ mõttelise osa kaotuse eest hüvitise 55

000 eurot;

8)

kohustas kostjaid I ja II andma nõusoleku kaasomandi lõpetamiseks nii, et korter

jääb hageja ainuomandisse;

9)

kohustas kostjat I andma nõusoleku kinnistusraamatu registriosast nr XXXXXXX

H. Olo kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega

kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja;

10) kohustas kostjat II andma nõusoleku kinnistusraamatu registriosast nr XXXXXXX

kostja II kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks,

millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja.

Maakohus märkis, et kostjatel I ja II on kohustus anda eelnimetatud kannete tegemiseks

nõusolekud pärast seda, kui hageja on tasunud kostjatele I ja II määratud hüvitised.

Kohtulahend asendab kostjate I ja II tahteavaldusi korteri hageja ainuomandisse

üleandmiseks eeldusel, et hageja on tasunud kostjatele I ja II määratud hüvitise.

Kinnistusraamatu kohaselt kuulub hagejale ¼ kaasomandi osa, kostjale II ½ kaasomandi

osa ja H. Olole (pärandajale) ¼ kaasomandi osa korterist. H. Olo oli kuni 3. veebruarini

2017, mil ta suri, korteri ½ kaasomandi osa omanik. H. Olo pärijaks on 11. mail 2017

väljastatud pärimistunnistuse kohaselt kostja I. H. Olo määras testamendiga talle kuuluva

osa korterist annakuna võrdsetes osades kostjatele II ja III. H. Olo määras

aseannakusaajateks Kadi, Henri ja William Kingu. Kostja III loobus annakust. Tema

asemele astusid aseannakusaajad. Notar H. Mõttus kinnitas 13. aprillil 2020, et Kadi, Henri

ja William Kink on annaku vastu võtnud.

Pärimisseaduse (PärS) § 56 lg 1 näeb ette, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu

oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat

oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku

määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud

eseme üleandmist. PärS § 58 lg 1 näeb ette, et annakutäitja on kohustatud annakut täitma

pärandist saadud vara ulatuses. PärS § 57 lg 1 kohaselt võib testaator annaku täitmise teha

kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale (annakutäitja). Kui testaator ei ole

annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija. PärS § 78 lg 1 kohaselt võib testaator

testamendis määrata selle täitjaks ühe või mitu isikut.

Testamendi kohaselt määrati testamenditäitjaks kostja III. Kuivõrd kostja III kolm last

(Kadi Kink, Henri Kink ja William Kink) ei ole annaku täitmist nõudnud, tuleb lähtuda

sellest, et pärand on terviklik varakogum, mis läheb pärijale, antud juhul kostjale I, PärS §

4 lg 1 ja § 130 lg 1 järgi üle üldõigusjärgluse põhimõttest lähtudes. Pärandaja kogu vara

koos annakutega, mida ei ole üle antud, on seega läinud kinnistusraamatu väliselt üle

pärijale (KRS § 651 lg 1).

PärS § 79 näeb ette, et pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid,

mida testamenditäitja vajab oma kohustuste täitmiseks. Samas tuleb arvestada, et tulenevalt

asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi

lõpetamist. H. Olo suri 3. veebruaril 2017, s.o ca 7,5 aastat tagasi. Kostja III annakutäitjana

ei ole 7,5 aasta jooksul täinud talle määratud kohustust anda annakuese annakusaajatele

üle. Kostja II esitas kostja III vastu hagi annaku üleandmiseks ja tahteavalduste

asendamiseks (tsiviilasi nr 2-23-7680). Kohus rahuldas selle hagi ja kinnistusraamatus on

nüüd kostja II mõtteliseks osaks ½. Kadi, Henri ja William Kingule ei ole aga annakut

tänaseni üle antud. Kostja III ei ole seega täitnud temal kui testamenditäitjal lasuvaid

kohustusi, millest tulenevalt saab järeldada, et ta ei ole kasutanud oma õigusi ja täitnud

kohustusi heas usus. Olukorras, kus annakusaajad on teadlikud oma nõudeõigusest

pärandaja vastu pärimistunnistusest lähtuvalt, kuid ei ole oma õigust realiseerinud, on

teisel kaasomanikul õigus nõuda pärijalt kaasomandi jagamist AÕS § 76 lg-st 1 alusel.

PärS § 81 lg 7 sätestab, et testamenditäitjal on õigus võtta pärandi suhtes kohustusi ja

käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui see on testamenditäitja ülesannete

täitmiseks vajalik. PärS § 81 lg 9 sätestab, et testamenditäitja ülesannete täitmiseks

vajalikus ulatuses on testamenditäitjal õigus esindada pärijat või annakusaajat. Kohtu

hinnangul on seega põhjendatud kohustada kostjat III andma kostjale I nõusolek korteri ¼

mõttelise osa käsutamiseks selleks, et lõpetada kaasomand korterile ja anda korteri ¼

mõttelise osa omand hagejale üle.

Hageja soovib kaasomandi lõpetamist nii, et korter antakse hagejale ning hageja maksab

kostjatele I ja II nende mõttelise osade kaotuse eest hüvitist. Kostjad I ja II on sellega nõus.

Hageja ei saa oma korterit vallata ega kasutada. Korter on aastaid tühi. Kaasomanikel on

samas kohustus kanda korteri majandamiskulusid. Korteri majandamiskulude võlgu on

tekkinud korduvalt. Kaasomandi lõpetamine on seega põhjendatud nii, et korter antakse üle

hagejale ning hageja tasub kostjatele I ja II mõttelise osa kaotuse eest hüvitise vastavalt

kaasomanike osade suurusele. Korteri väärtus on 110 000 eurot. Hagejal tuleb seega tasuda

kostjale I hüvitis 27 500 eurot ja kostjale II hüvitis 55 000 eurot.

Kohtulahend asendab tahteavaldust, mida kostjad I ja II peaks vabatahtlikult tegema

selleks, et kaasomandis olnud ese teise kaasomaniku ainuomandisse üle anda. Kuivõrd

hageja on taotlenud tahteavalduse asendamist, märgib kohus seda otsuse resolutsioonis.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-te 1 ja 4

alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja III palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas kostja III

vastu esitatud hagi omandi üleandmiseks tahteavalduse asendamiseks; kohustas kostjat III

andma tahteavalduse, et kostjal I oleks õigus anda korteri ¼ mõttelise osa omand hagejale

üle; kohustas kostjat I andma tahteavalduse korteri ¼ mõttelise osa omandi üleandmiseks

hagejale; kohustas hagejat tasuma kostjale I pärandvarasse kuuluva annaku kaotuse eest 27

500 eurot. Kostja III palub lisaks tühistada maakohtu 4. aprilli 2023. a hagi tagamise

määrus ning teha uus otsus, millega

1) kohustada kostjat III andma tahteavaldus, et Kadi, Henri ja William Kingul on õigus

anda korteri ¼ mõttelise osa omand hagejale üle, s.o. anda Kadi, Henri ja William

Kingule korteri ¼ mõttelise osa käsutamisõigus;

2) kohustada Kadi, Henri ja William Kinku andma tahteavaldus korteri ¼ mõttelise osa

omandi hagejale üleandmiseks;

3) kohustada hagejat tasuma võrdsetes osades Kadi, Henri ja William Kingule annaku

(korteri ¼ mõttelise osa) kaotuse eest hüvitise 27 500 eurot;

4) kohustada Kadi, Henri ja William Kinku andma nõusolek kaasomandi lõpetamiseks nii,

et korter jääb hageja ainuomandisse ning Kadi, Henri ja William Kingul on kohustus

anda nimetatud kannete tegemiseks nõusolek pärast seda, kui hageja on neile annaku

kaotuse eest tasunud 27 500-eurose hüvitise.

Kostja III palub juhul, kui maakohtu rikkumisi ei saa ringkonnakohtus kõrvaldada, saata

asi maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi.

Maakohtu otsus tuleb kostja I osas tühistada. Kostja III ei vaidlusta maakohtu otsust osas,

mis puudutab kaasomandi lõpetamist, kostja II poolt antavaid tahteavaldusi ning hageja

poolt kostjale II makstavat hüvitist.

Kostja III ei ole keeldunud annaku annakusaajatele üleandmisest. Kostja III on korduvalt

selgitanud, sh hagejale, miks ta ei saa annakut annakusaajatele üle anda. Kostja III võttis

testamenditäitja ülesande vastu Tartus. Pärimismenetlus algatati Tallinnas. Annakute

üleandmine oleks tulnud seega vormistada Tallinna notaribüroos. Annakut ei olnud

võimalik annakusaajatele üle anda, kuna väga raske oli saada 5-6 inimest ühel päeval ja

kellaajal Tallinna. Kostja III selgitas annakusaajatele, et neil on võimalik anda kostjale III

annaku ümbervormistamiseks volikiri. Annakusaajad ei teinud seda. Annakusaajad ei

olnud saavutanud 2023. aastaks kokkulepet, kes hakkab pärandvara haldama. Kuna üks

annakusaajatest, William Kink oli alaealine, oleks olnud vaja pöörduda kohtusse, et saada

nõusolek alaealise nimel tehingu tegemiseks, kuna korteril olid võlad. Alaealise nimel

tehingu tegemiseks oli vaja tema mõlema vanema nõusolekut. Kostja III hinnangul oli

seega mõistlik annakute üleandmisega oodata, kuni William Kink saab täisealiseks, s.o

aprillini 2024. Kostjal III ei ole annakusaajatega kokkulepet kostja III poolt

testamenditäitjana tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kostja III on aastaid tasunud

pärandvaraga seotud kulusid. Kostja III ei soovinud kiirustada annaku üleandmisega enne,

kui ta kulud hüvitatakse. Kostja III ei venitanud annakute üleandmisega. See viibis temast

sõltumatutel põhjustel.

Maakohus oleks pidanud Kadi, Henri ja William Kingu menetlusse kaasama. Kostja I

kaasati ekslikult. Kadi, Henri ja William Kink on annaku vastu võtnud. Nad on korteri

füüsiliselt vastu võtnud. Nad on korteri omanikud kinnistusraamatu kandele vaatamata. See

nähtub mh tsiviilasjast nr 2-20-105560. Korter ei ole kunagi olnud H. Olo pärandvara

hulgas. Kostjal I ei ole korterile õigust. Kostjal I kui pärijal ei ole õigust käsutada

pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, mida testamenditäitja vajab oma kohustuste

täitmiseks (PärS § 79). Kostja III kui testamenditäitja ei ole andnud ega anna kostjale I

nõusolekut korteri käsutamiseks.

Maakohus jättis kostja III algselt menetlusse kaasamata. Kohus ei arutanud pärast kostja III

kaasamist asja algusest peale. Kohus rikkus TsMS § 208 lõiget 3.

Hageja teadis korteri kaasomandi osa ostmisel, et sellega on probleemid. Hageja ei

tundnud 7,5 aasta jooksul korteri seisukorra vastu huvi ega tasunud korteri

majandamiskulude eest. Korteriühistu poolt kohtusse pöördumisel tasusid hageja ja kostja

II oma esimesed ja viimased maksed. Kostja III on tasunud korteri majandamiskulude eest.

Maakohus keelas 4. aprilli 2023. a hagi tagamise määruseega korteriga tehingute tegemise.

Kostja II ei saanud testamenditäitja kohustusi täita ega annakuid üleandmine vormistada.

Hagi tagamise määrus tuleb tühistada, et kostja III saaks testamenditäitja kohustusi täita.

Kostja III sai kohtukutse kätte kuus päeva enne kohtuistungit. Kutsel puudub märge,

kellena kostja III välja kutsuti. Maakohus rikkus TsMS § 343 lõiget 2.

8. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja III ei esitanud maakohtus vastuväiteid.

Kostja III ei väitnud, et ta täitis testamenditäitja kohustusi nõuetekohaselt ning et annakute

üleandmata jätmine oli põhjendatud. Kostja III ei saa sellele ringkonnakohtus seega enam

tugineda. Kostja III väited selle kohta, et tal ei ole olnud võimalik annakuid üle anda, on

valed ja otsitud. Kostja II pidi annaku saamiseks pöörduma kostja III vastu kohtusse.

Kadi, Henri ja William Kink ei ole korteri kaasomanikud. Korteri kaasomanik on kostja I

kui H. Olo vara pärija. Kadi, Henri ja William Kingul kui annakusaajatel tekkis nõue neile

annakueseme, s.o korteri mõttelise osa üleandmiseks. Kostja III pidi annakud täitma. Kadi,

Henri ja William Kingule ei ole annakut üle antud. Nad ei ole saanud korteri

kaasomanikeks. Kadi, Henri ja William Kink ei saanud annaku vastuvõtmisega korteri

kaasomanikeks. Annaku vastuvõtmisega ei saanud toimuda korteri kinnisusraamatu välist

omandamist.

Kostja I on õige kostja. Ta on korteri kaasomanik. Kadi, Henri ja William Kingu

menetlusse kaasamine ei olnud põhjendatud. Kohus ei saanud seda omal algatusel teha.

Kostja III ei saa esitada kaebust menetlusväliste kolmandate isiku kaitseks.

Maakohus ei rikkunud kostja III menetlusse kaasamisel menetlusnorme. Kostja III ei

vastanud hagile ega osalenud istungil. Kostja III ei märgi, kuidas mõjutas maakohtu

väidetav menetlusnormide rikkumine asja lahendamist. Maakohus ei rikkunud 20.

novembri 2024. a istungit läbi viies kostja II õigusi. Kostja III sai kohtukutse enne istungit

kätte. Kostja III ei väida, et tal oli istungile ilmumiseks takistus. Ta ei taotlenud istungi

edasilükkamist.

Kaasomandi lõpetamise eeldused on täidetud. Hagejal on kaasomanikuna õigus nõuda

kaasomandi lõpetamist. Maakohtu hagi tagamise määrus ei takistanud annakute

üleandmist.

Kostja III taotletud uue otsuse tegemiseks ei ole alust. Sellised nõuded puuduvad.

9. Kostja I soovib ringkonnakohtult õiglast lahendit.

10. Kostja II palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja III väidab, et ta ei ole

kunagi keeldunud annaku annakusaajatele üle andmisest, samas väidab kostja III ka seda,

et annakusaajad on annaku vastu võtnud. Need väited on vastuolulised. Hagi tagamise

määrus ei takista annakute üleandmist. Kostja I on õige kostja. Pärandaja kogu vara koos

annakutega läks kinnistusraamatu väliselt üle pärijale (KRS § 651 lg 1). Kadi, Henri ja

William Kingu menetlusse kaasamine ei olnud vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 kohaselt muutmata, täiendades maakohtu

otsuse resolutsiooni otsustusega jätta Tartu Maakohtu 4. aprilli 2023. a määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud otsuse täitmise tagamiseks jõusse. Apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata. Kostja III taotlus Tartu Maakohtu 4. aprilli 2023. a hagi tagamise

määruse tühistamiseks jääb TsMS § 386 lg-te 2 ja 4 alusel samuti rahuldamata.

12. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul eksinud materiaalõiguse kohaldamisel

ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada

otsust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS §

654 lg 6). Ringkonnakohus märgib vastusena apellatsioonkaebusele järgmist.

13. Ringkonnakohus leiab, et kostja III ei saa apellatsioonkaebuses taotleda maakohtu

otsuse asemel uue otsuse tegemist, millega rahuldataks selliseid nõudeid, mida hageja ei

ole menetluses esitanud. Tsiviilkohtumenetluses kehtiva dispositiivsuse põhimõtte järgi

(TsMS § 4 lg-d 1 – 3) on hagejal õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab ja mida ta hagis

nõuab. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest

(TsMS § 5 lg 1). Nii maa- kui ka ringkonnakohus on seotud hageja nõude piiridega (TsMS

§ 439 ja § 639 lg 1). Ringkonnakohtul ei ole seega võimalik tühistada maakohtu otsust

kostja III poolt soovitud osas ja teha selle asemel uut otsust, millega kohustada kostjat III

ning Kadi, Henri ja William Kinku andma kostja III poolt soovitud tahteavaldusi ja hagejat

tasuma Kadi, Henri ja William Kingule annaku (korteri ¼ mõttelise osa) kaotuse eest

hüvitist 27 500 eurot. Hageja ei ole selliseid nõudeid esitanud. Kostja III ei esitanud

maakohtus selles osas TsMS §-s 373 sätestatud korras ka vastuhagi.

14. Ringkonnakohus ei nõustu, et kostja I asemel oleksid pidanud kostjateks olema

Kadi, Henri ja William Kink, kuna nad on (kostja I asemel) korteri kaasomanikud.

Hagejal on korteri kaasomanikuna AÕS § 76 lg 1 järgi õigus igal ajal nõuda kaasomandi

lõpetamist. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele

(AÕS § 77 lg 1). Kui kaasomanikud ei saavuta kaasomandis oleva asja jagamise viisi

suhtes kokkulepet, otsustab AÕS § 77 lg 2 järgi kaasomandi jagamise viisi, lähtuvalt hagis

või vastu hagis esitatud nõudest, kohus. AÕS § 77 lg 2 järgse nõude eesmärgiks on seega

asendada kaasomandi lõpetamise ja jagamise kokkuleppe sõlmimiseks vajalikud

tahteavaldused kohtulahendiga. AÕS § 77 lg 2 järgse nõude puhul on eelmärgitut

arvestades kostjateks asja kaasomanikud.

Kinnistusraamatu järgi olid enne H. Olo surma korteri kaasomanikud hageja (1/4), H. Olo

(1/2) ja kostja II (1/4) (tl 7). Selle üle ei ole pooled ka vaielnud. H. Olo suri 3. veebruaril

2017. H. Olo surma päeval läks kogu H. Olo vara, sh korteri talle kuulunud kaasomandi

osa, PärS § 2 § 3 lg 1 ja 2 ning § 4 lg 1 alusel H. Olo pärijale, s.o kostjale I, üle. Pooled ei

ole menetluses väitnud, et kostja I oleks H. Olo pärandist loobunud. Kostjal I tekkis

eelnevast tulenevalt ja PärS § 130 lg 1 alusel seega alates 3. veebruarist 2017 korteri H.

Olole kuulunud kaasomandi osa suhtes omandiõigus.

Kohtu eelmärgitud järeldust ei muuda see, et H. Olo määras testamendis korteri talle

kuulunud kaasomandi osa annakuna kostjatele II ja III ning et kostja III loobus annakust

ning aseannakusaajateks said Kadi, Henri ja William Kink. Annaku kostja II ja

aseannakusaajate Kadi, Henri ja William Kingu poolt vastuvõtmine ei muuda samuti

korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osa omandiõiguse kuuluvust. Annaku määramisest

ega ka selle vastuvõtmisest ei teki omandiõigus annakuna määratud esemele. Annaku

määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud

eseme üleandmist (PärS § 56 lg 1 viimane lause), s.o võlaõigusliku nõude annakuna

määratud eseme omandi üleandmiseks (PärS § 67 lg 1). Annaku vastuvõtmine tähendab, et

annakusaaja võtab vastu võlaõigusliku nõude annakuna määratud eseme omandi

üleandmiseks ja annakust loobumine tähendab, et annakusaaja võlaõiguslik nõue annakuna

määratud eseme omandi üleandmiseks lõppeb (PärS § 64 lg 3). H. Olole kuulunud korteri

kaasomandi osa omandiõigus kuulub H. Olo surmast alates seega kostjale I kuni selle

omandiõiguse kostjalt I annakusaajatele üleandmiseni.

Kinnisasja omandiõiguse üleandmise eelduseks on AÕS § 641 järgi õigustatud isiku ja teise

poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõiguslepingu) sõlmimine ja sellekohase kande

tegemine kinnistusraamatusse. Korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osa omandiõiguse

saab seega lugeda kostjalt I annakusaajate omandisse üle antuks alates kinnistusraamatu

kannete tegemisest, mille kohaselt on H. Olole kuulunud kaasomandi osa omaniku kanne

kustutatud ja annakusaaja H. Olole kuulunud kaasomandi osa omanikuna

kinnistusraamatusse kantud.

Korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osast pool on kinnistusraamatust nähtuvalt kostjale

II kui annakusaajale üle antud (võrdle tl 7 ja 90). Korteri H. Olole kuulunud kaasomandi

osa teise poole aseannakusaajatele Kadi, Henri ja William Kingule üleandmise kohta ei ole

aga kinnistusraamatusse kandeid tehtud. See tähendab, et korteri H. Olole kuulunud

kaasomandi osa teise poole omanik on jätkuvalt kostja I, mitte Kadi, Henri ja William

Kink.

Eeltoodut ei lükka ümber Tartu Maakohtu 13. jaanuaril 2021 tsiviilasjas nr 2-20-105560

tehtud määruse põhjendustes väljendanud seisukoht, justkui oleksid H. Olole kuulunud

korteri kaasomanikeks annakusaajad, s.o kostja II ning Kadi, Henri ja William Kink.

Viidatud lahendis esitatud maakohtu tõlgendus, et annakuna määratud eseme omandiõigus

läheb annakute vastuvõtmisega annakusaajatele üle, ei ole õige. Ringkonnakohus kohaldab

TsMS § 436 lg 7 järgi õigust ise ega ole seotud ka teise kohtu antud õiguslike

hinnangutega teises tsiviilasjas.

Hageja kõrval on korteri kaasomanikud seega kostjad I ja II. Hagejal on AÕS § 77 lg 2

alusel õigus nõuda neilt kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmist.

15. Kostja väited selle kohta, et maakohus oleks pidanud Kadi, Henri ja William Kingu

menetlusse kaasama, ei ole põhjendatud. Hageja, nagu ülal selgitatud, valib ise, kelle vastu

ta hagi esitab. Maakohtul ei olnud hagimenetluses võimalik Kadi, Henri ja William Kinku

seega omal algatusel kostjatena menetlusse kaasata. Apellatsioonkaebuses viidatud TsMS

§ 198 lg 3 on hagita asjade menetlust puudutav norm, kuid kaasomandi lõpetamise nõue

kuulub lahendamisele hagimenetluses. Kaasomandi lõpetamise hagi (AÕS § 76 lg 1 ja § 77

lg-d 1 ja 2) tuleb asja kaasomanikul esitada kõigi teiste kaasomanike vastu. Kuna Kadi,

Henri ja William Kink ei ole korteri kaasomanikud ega korteri kaasomandi osa

käsutamiseks õigustatud isikud, vaid neil on üksnes võlaõiguslik nõue korteri

omandiõiguse üleandmiseks, oleks nende vastu esitatud kaasomandi lõpetamise hagi

õiguslikult perspektiivitu.

Kadi, Henri ja William Kingu menetlusse kaasamine iseseisva nõudeta kolmandate

isikutena oleks eeldanud Kadi, Henri ja William Kingu endi vastavasisulist taotlust (TsMS

§-d 212 ja 213) või poole taotlust (TsMS § 216). Maakohtule ei esitatud selliseid taotlusi,

kuigi maakohus juhtis sellele nii hageja kui ka kostjate I ja II tähelepanu (tl 91 pöördel).

Maakohus ei saanud seega Kadi, Henri ja William Kinku menetlusse kaasata. Kadi, Henri

ja William Kingu kolmandate isikutega menetlusse kaasamata jätmine ei saanud iseenesest

mõjutada ka asjas tehtavat lahendit.

16. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga III, et tal on õigus keelduda korteri kaasomandi

lõpetamiseks hagis nõutud tahteavalduste andmisest.

Korteri kaasomandi lõpetamiseks nii, et hageja saab korteri ainuomanikuks ja kohustub

selle eest hüvitise tasuma, on AÕS § 641 järgi mh vaja õigustatud isiku ja teise poole

notariaalselt tõestatud kokkulepe sõlmimine selle kohta, et kostjad I ja II annavad oma

kaasomandi osade omandiõiguse hagejale üle. AÕS § 77 lg 2 järgse hagi rahuldamisega

kohustatakse kostjaid I ja II selliseid tahteavaldus andma. Seda saab siiski teha, kui

kostjatel I ja II on oma kaasomandi osade käsutamise õigus. Igal kaasomanikul on AÕS §

73 lõikest 1 tulenevalt reeglina õigus endale kuuluvat kaasomandi osa käsutada. Kuigi

kostja I on korteri kaasomanik ja tal on AÕS § 73 järgi õigus korteri talle kuuluvat

kaasomandi osa käsutada, ei saa kostja I seda ikkagi teha. Kostjal I ei ole PärS § 79 järgi

õigust käsutada korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osa, sest kostja III vajab

testamenditäitjana seda oma kohustuste täitmiseks, s.o selleks, et täita PärS § 81 lg 4 alusel

annakut. Korteri kaasomandit ei saa seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 87

tulenevalt lõpetada, kohustades ainult kostjat I andma korteri kaasomandi lõpetamiseks

vajalikud tahteavaldused.

Samuti ei saa korteri kaasomandit lõpetada, kohustades korteri käsutamiseks nõusolekuid

andma aseannakusaajaid Kadi, Henri ja William Kinku, kuna, nagu ülal selgitatud, ei ole

nad korteri kaasomanikud ega saa seega omada AÕS § 73 lg 1 kohast kaasomandi osa

käsutamise õigust.

Ringkonnakohus leiab, et H. Olole kuulunud korteri kaasomandi osa käsutamise õigus on

ainsana kostjal III kui testamenditäitjal. Kostja III võib PärS § 81 lg 7 järgi

testamenditäitjana võtta H. Olole kuulunud korteri kaasomandi osa suhtes kohustusi ja

käsutada seda, kui see on testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalik. Kostja III saab

seega H. Olole kuulunud korteri kaasomandi osa ise käsutada või anda selleks kostjale I

õiguse, kui see on vajalik testamenditäitja ülesannete täitmiseks.

Testamenditäitja ülesandeks on PärS § 81 lõigete 4 ja 5 kohaselt pärandvaras oleva

annakuks määratud vara heaperemehelik valitsemine ja selle säilimise tagamine.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nimetatud kohustusest juhul, kui varaks on kaasomand,

koostoimes AÕS § 76 lõikega 1 ja § 77 lõikega 2 ka kohustus anda nõusolek kaasomandi

lõpetamiseks ja selle jagamiseks, arvestades, et kaasomandi osa eest saadakse pärandvaras

annakuks määratud kaasomandi osa asemele õiglane hüvitis. Kostja III ei vaidlusta H.

Olole kuulunud korteri kaasomandi osa eest hageja poolt makstava hüvitise suurust.

Kostjal III on eelnevalt arvestades seega kohustus anda korteri kaasomandi lõpetamiseks

hagis nõutud tahteavaldused. Kuna kostja ei anna neid vabatahtlikult, oli maakohtul TsÜS

§ 68 lg 5 alusel õigus kohustada kostjat III neid andma.

17. Ringkonnakohus selgitab, et kohus võib üksnes erandjuhul jätta kaasomandi hea

usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi

lõpetamise viis ei ole õiglane (RKTKo 18.12.2019, 2-18-13306/25, p 10). Kaasomand

tuleb seega reeglina alati lõpetada, kui sellekohane nõue esitatakse.

Asjaolu, et kostja III ei ole annakut, s.o korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osa,

aseannakusaajatele Kadi, Henri ja William Kingule üle andnud ja aseannakusaajad ei ole

nõudnud annaku täitmist, ei välista kaasomandi lõpetamist. Kadi, Henri ja William Kingul

on PärS § 62 lg 1 ja § 3 lg 1 järgi olnud võimalik esitada annaku üleandmise nõuet alates

H. Olo surmast, s.o alates 3. veebruarist 2017. Kostja III oli testamenditäitjana PärS § 81 lg

4 järgi kohustatud annakud täitma. Annakusaajad olid PärS § 67 lg 1 järgi õigustatud

annaku üle andmist nõudma.

Apellatsioonkaebuses välja toodud asjaolud, miks annaku annakusaajatele üleandmine on

viibinud, ei oma kaasomandi lõpetamise küsimuse otsustamisel tähtsust. Hageja ei saa

kaotada õigust kaasomandi lõpetamisele ainuüksi seetõttu, et kostja III ei täida oma

kohustusi testamenditäitjana ning Kadi, Henri ja William Kink ei ole realiseerinud oma

õigust nõuda kostjalt III annaku üleandmist.

Kaasomandi lõpetamine ei ole välistatud ka seetõttu, et hageja ei ole korteri vastu huvi

tundnud või sellega seotud majandamiskulusid tasunud. Korteri kaasomandi lõpetamisega

ongi võimalik lõpetada olukord, kus korteri kaasomanikud ei suuda korteri kasutamises ega

sellega seotud kulude kandmises kokku leppida ja sellega seoses jäävad korteriga seotud

kohustused korteriühistu ees täitmata.

18. Ringkonnakohus leiab, et kostja III väited maakohtu poolt menetlusõigusnormide

rikkumise kohta ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Maakohus kaasas kostja III

menetlusse pärast seda, kui hageja esitas kostja III vastu nõude (tl 94 – 97). Maakohus

võttis kostja III vastu esitatud nõuded menetlusse ja andis kostjale III vastamiseks tähtaja

(98 – 99). Kostja III sai tema vastu esitatud nõude ja sellele vastuse esitamise nõude

isiklikult kätte (tl 103), kuid ei vastanud maakohtule.

Maakohus korraldas pärast kostja III menetlusse kaasamist 20. novembril 2024

kohtuistungi, kuhu kutsus ka kostja III. Kutse päises on märgitud, et kostja III kutsutakse

kohtusse kostjana (dtl 176). Kohtukutse 20. novembri 2024. a istungile saab kostjale III

kättetoimetatuks lugeda 14. novembril 2024 (tl 105), s.o viis päeva enne istungi toimumist.

Maakohus rikkus seega TsMS § 343 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt peab kutse

kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste

nõusolekul võib see tähtaeg olla ka lühem. Samas ei ole kostja III toonud kaebuses välja

asjaolusid, millest nähtuks, et ta ei saanud seadusest sätestatust lühema etteteatamistähtaja

tõttu istungile ilmuda ega ka sellest maakohtule teatada. Kostjal III oli maakohtu

menetluses tegelik võimalus hagile vastata ja asja arutamisel osaleda. Kohus ei rikkunud

TsMS § 208 lõiget 3.

Eelmärgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt kostjale III maakohtu 20.

novembri 2024. a istungist nõutavast viis päeva lühem etteteatamine ei ole praeguses asjas

selline menetlusnormi rikkumine, et mis iseenesest annaks aluse maakohtu otsuse

tühistamiseks. Lisaks on kostja III saanud ringkonnakohtule seisukohti esitada ja ka

ringkonnakohtu menetluses istungi korraldamist taotleda. Kostja III on soovinud

apellatsiooniastmes kirjalikku menetlust (tl 112).

19. Kostja III taotlus Tartu Maakohtu 4. aprilli 2023. a hagi tagamise määruse

tühistamiseks ei ole TsMS § 386 lg-te 2 ja 4 alusel põhjendatud. Hagi tagamise aluseks

olnud asjaolud ei ole ära langenud. Maakohus rahuldas hagi. Küll on maakohus jätnud

vastuolus TsMS § 442 lg-ga 5 otsusega lahendamata rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Ringkonnakohus saab selle vea kõrvaldada, täiendades maakohtu otsuse

resolutsiooni otsustusega, et Tartu Maakohtu 4. aprilli 2023. a hagi tagamise määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad otsuse täitmise tagamiseks jõusse.

Ringkonnakohus esitab seetõttu otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²).

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga III, et maakohtu 4. aprilli 2023. a hagi tagamise

määrus takistab H. Olole kuulunud kaasomandi osa omandiõiguse aseannakusaajatele üle

andmist. Maakohus seadis hagi tagamise korras Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku eelmärke hageja kasuks kaasomandi

lõpetamise ja hageja ainuomandisse jätmise tagamiseks ning märkuse vaidluse nähtavaks

tegemiseks. Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kinnistusraamatusse kandmist on

tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Eelmärge ei takista

kinnistusraamatusse kannete tegemist (AÕS § 63 lg 3). Eelmärge ei takista seega korteri H.

Olole kuulunud kaasomandi osa käsutamist, s.o selle omandiõiguse aseannakusaajatele üle

andmist. Nimetatud käsutus saaks olla tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet

kahjustab või piirab. Samas, kui korteri H. Olole kuulunud kaasomandi osa omandiõigus

läheb käesoleva asja menetluse ajal kostjalt I aseannakusaajatele üle, ei mõjuta see TsMS §

210 lg 2 järgi asja menetlust. Käesolevas asjas jõustunud kohtuotsus kehtib TsMS § 460 lg

1 järgi ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste

õigusjärglaseks, s.o isikute suhtes, kellele on H. Olole kuulunud kaasomandi osa

omandiõigus üle läinud. Kuna omand läheks üle kostjalt I ja kostja I vastu hagi esitamise

kohta on kinnistusraamatus märkus, ei ole kohtuotsuse siduvus TsMS § 460 lg 2 järgi

välistatud.

20. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta maakohtu määratud

menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise

tõttu apellatsiooniastme kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja III kanda.

21. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu esindajatasu

787 eurot 50 senti (käibemaksuta). Ajakulu on 5 tundi 15 minutit ja tunnitasu 150 eurot.

Ringkonnakohus lähtub TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude kindlaksmääramisel nende

vajalikkusest ja põhjendatusest. Arvestades asja õiguslikku keerukust ja mahtu, on hageja

esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist

sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja

kulud on kokku 787 eurot 50 senti (5,25 × 150) eurot (käibemaksuta). Kohus märgib

hageja taotlusest ja TsMS § 177 lõikest 4 lähtudes otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

22. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II menetluskulu 300 eurot.

Kostja II esindaja ajakulu oli kaks tundi ja tunnitasu 150 eurot. Arvestades asja õiguslikku

keerukust ja mahtu, on kostja II esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Kostja II esindaja

tunnitasu ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Tunnitasu on

seega põhjendatud. Kostja II kulud on kokku 300 eurot (2 × 150) eurot (käibemaksuta).

23. Kostja I osales menetluses ise ega esitanud menetluskulude nimekirja. Kostjal I ei

ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)