3-24-1600/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-1600

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

eest hüvitise väljamõistmiseks seoses tervisekahju

tekitamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. novembri 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. novembri 2024. a

otsus muutmata.

2. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. mai 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr

1-13/24/246-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et 15. märtsil 2024 kambrisse nr

1166 paigutamise järgselt sai kaebaja endale sügelised ning talle ei osutatud sellega seonduvalt

õigeaegselt ravi.

2. Kaebaja esitas 28. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju 7000 eurot hüvitamiseks seoses sügeliste saamisega 15. märtsil 2024

kambrisse 1166 paigutamisega ning õigeaegselt ravi osutamata jätmisega.

Kaebuse kohaselt 4000 eurot hüvitisest moodustab tervise kahjustamine ning ülejäänud 3000

eurot palub ta välja mõista kui moraalse kahju, s.t stress, hirm, depressioon, nördimus, kergelt

vallanduva ärrituse põhjustamine.

Kaebaja paigutati vastuvõtu osakonda kambrisse nr 1166. Talle väljastati uus voodivarustus –

padi, tekk, madrats, väike ja suur rätik. Mõne päeva möödudes hakkasid kaebaja kätele tekkima

täpid, mis asetsesid kõrvuti ja need sügelesid. Kaebaja sai sügelised vangla hooletuse tõttu.

Meedik, kes tuli järgmise päeva hommikul, vaatas, et ravi ei ole vaja. Kui kaebaja käis 21.

märtsil 2024 meditsiiniosakonnas, siis tuli välja, et kaebajal on sügelised. Selleks ajaks olid

sügelised jõudsalt levinud. Määrati ravikuur 4 nädalat. Kui ravi oleks alustatud kohe, kui kaebaja

end esimest korda meedikule näitas, siis ei oleks sügelised nii hullult levinud.

Tähtsust ei ole, kas kaebaja sai sügelised kambrist nr 1166 või mujalt, süüdi on ikkagi vangla.

3. Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et sügelised nakkavad kas otsesel kokkupuutel nahaga või nakatunu ihu vastu

puutuvate riiete kaudu (aluspesu, voodipesu). Käesoleval juhul ei ole võimalik kindlaks teha

nakatumisteekonda, mistõttu ei ole võimalik öelda, et kaebaja nakkus pärines kambrist 1166.

Sellise nakatumisvõimaluse teeb ebausutavaks seegi, et Terviseameti infolehe kohaselt on

esmakordselt nakatunud isikul peiteperioodi pikkuseks 2 kuni 6 nädalat enne sügelemise teket ja

ainult eelnevalt sügelisi põdenud isikul tekivad pärast korduvat ekspositsiooni sümptomid 1 kuni

4 päeva pärast. Vangla tervisekaardi kohaselt ei ole kaebajal enne sügelisi diagnoositud. Enne

sügeluse ilmnemist kuuenädalase ajavahemiku sees paiknes kaebaja erinevates vangla kambrites

(psühhiaatriaosakonnas, kartseris), aga samuti 21.-26. veebruarini 2024 oli tavapaigutus

kambrisse 3090 ja kaebaja viibis avatud osakonnas.

Haiguse suhteliselt leebest vormist (ja kuna temal avalduvad nähud võivad olla sarnased mõnele

muule nahaprobleemile) tingituna ei tehta ja ei saagi teha üldjuhul väga täpselt kindlaks nakkuse

levikuteed või algallikat.

Sotsiaalministri määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ (edaspidi määrus nr 123) lisa p

48 ja selle alapunktide kohaselt on olulised just diagnoositud nakkusega inimesega tehtavad

toimingud ning tervishoiutöötaja ei ole kohustatud kogu võimalikku sügeliste patsiendi

kontaktsete isikute ringi kindlaks tegema või korraldama nakatanu avastamisel nt kogu vanglat

või eluosakonda hõlmavat uuringut. Tervishoiutöötaja korraldab selle, et vangla saadaks

nakatanu pesu ja riided desinfitseerimisele/eripessu ja see on vangla tavapraktika.

20. märtsil 2024 kaebas kaebaja esimesi sügelevaid täppe ja juba 21. märtsil 2024 pandi kliinilise

pildi alusel diagnoos ja alustati raviga. Seega vastustaja ei viivitanud kaebaja raviga.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Halduskohus 19. novembri 2024. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.

5. Halduskohus sedastas, et Vangistusseadus ei sisalda sätteid, mis reguleeriksid

abinõude kohaldamist nakkushaiguse tõrjumise eesmärgil. Küll aga sätestavad NETS §

17 lg 3 p-d 1 ja 2, et Justiitsministeeriumil tuleb korraldada kinnipidamisasutuses

võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele ja kinnipeetavatega vahetult

kokkupuutuvatele isikutele, samuti võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused

kinnipeetavatele. Seega oli vanglal üldine hoolsuskohustus oma töökorralduses vastavaid

abinõusid rakendada.

6. Vangla on võtnud asjakohaseid meetmeid, et vältida isikute nakatumist. Kuna

sügelised levivad inimeselt-inimesele ning voodipesu kaudu toimub levik vaid lühikese

aja jooksul pärast nendega kokkupuudet, on vähetõenäoline, et kaebaja sai sügelised

kambrisse nr 1166 paigutamisel talle väljastatud puhtalt voodipesult.

Vangla tervisekaardil vastava info puudumine ei kinnita lõplikult, et kaebajal ei oleks enne

vanglakaristuse kandmist sügelisi olnud. Kui kaebaja põdes sügelisi korduvalt, ei ole välistatud,

et ta sai need kambrisse nr 1166 paigutamisel. Kuid asjaoludest nähtuvalt täitis vangla üldist

hoolsuskohustust ja kasutas asjakohaseid meetmeid.

7. 20. märtsi 2024. a hommikuse valve üleandmisel edastas valveõde info, et kaebajal on

lööve/punnid ning paluti pereõel patsiendi kaebus üle vaadata. Vaidlust ei ole, et kaebaja

vaadatigi samal päeval üle. Kuna kaebaja näitas paremal ja vasakul käel randme

piirkonnas kahte väikest heleroosakat vistriku sarnast moodustist, leiti, et kaebaja hetkel

ravi ei vaja. Samas selgitati, et kui tekib rohkem vaevusi, siis peab kaebaja sellest teada

andma. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte (dtl 21) kohaselt 21. märtsil 2024

meditsiiniosakonnas tuvastati kaebajal sügelised ning kaebajale korraldati vastav ravi.

Terviseameti kodulehel oleva info kohaselt on sügelisi mõnikord raske eristada

nahapõletikust või nõgesetõvest, samuti putukahammustustest. Efektiivseim tõrjemeede

on nakatunud isiku ravimine, seejuures tuleb ravi alustada hiljemalt kolme päeva jooksul

pärast avastamist/diagnoosimist. Seda ongi kaebaja puhul tehtud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja esitas hiljem korduvalt täiendatud apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu

Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et meditsiiniõde ei tulnud sel päeval, kui kaebaja teavitas

valvurit, et soovib meditsiiniõele näidata täppe käel. Järgmisel päeval vaatas meditsiiniõde käe

üle ja ütles, et on ainult mõni üksik täpp ja ravi ei vaja. Käsi ei olnud aga ainus koht, kus täpid

olid. Need olid veel naba ja kubemevahelisel alal. Arusaadav on, et kaebaja ei hakanud naisele

neid näitama. Sellegi poolest oleks pidanud alustama kohest ravi, sest sügeliste tunnus oli

olemas.

Kui vangla täidaks oma töö korraldamisel hoolsuskohustusel, siis ei leviks vanglas sügelisi ja

muid nakkusi. Terve inimese paigutamine kambrisse, kus ta saab sügelised, on õigusvastane.

9. Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja

palub jätta see rahuldamata.

Vastustaja osutab, et kui kaebaja oli varem sügelisi põdenud, oleks ta selle eeldatavalt vangla

tervishoiutöötajale avaldanud. Samas ei ole kaebaja praeguseni esitanud tõendeid varasema

haiguse kohta.

Kuna sügelised ei ole raske nakkushaigus, siis ei pruugigi olla võimalik tõsikindlalt järeldada,

kuidas konkreetsel juhtumil nakkus saadud on – olgu selleks otsene füüsiline kontakt, ühiselt

kasutatav ese vms. Seetõttu oligi oluline kohtu järeldus, et vangla tagas tavapärase hügieeni

järgimise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab

põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.

11. Kaebaja leiab apellatsioonimenetluses jätkuvalt, et tema haigestumine on etteheidetav

vastustajale, vangla vastutab hoolsuskohustuse rikkumisega kaebajale tekitatud kahju

eest. Samuti põhjustas vastustaja kaebajale kahju sellega, et kaebajal ei diagnoositud

sügelisi kohe, kui see oli võimalik ning seetõttu viibis haiguse ravi, põhjustades kaebajale

täiendavaid kannatusi.

Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arusaama, et vastustaja rikkus hoolsuskohustust seoses kaebaja

haigestumise või haiguse raviga.

12. Kaebaja hinnangul saab järeldada, et vastustaja ei rakendanud piisavat hoolsust

haiguse leviku tõkestamiseks juba ainuüksi kaebaja haigestumise faktist alates. Kehtiv

õigus ei toeta kaebaja seisukohta.

Halduskohus selgitas põhjendatult, et NETS § 2 lg 1 p 3 järgi ei kvalifitseeru sügelised eriti

ohtlikuks nakkushaiguseks, mille tõrjele on ette nähtud rangemad nõuded. Sügelistele kehtivad

NETS § 22 lg 3 alusel kehtestatud Sotsiaalministri määrusega nr 123 „Nakkushaiguste tõrje

nõuded“ spetsiifiliselt sügeliste tõrje kohta kehtestatud nõuded.

Määruse nr 123 p 48 järgi sügelised ei levi puhanguna. Sügeliste levikut aitab piirata võimalikult

suure hulga nakatunud inimeste efektiivne ravimine, tervisehariduse andmine, hügieeni

õpetamine, pesemisvõimaluste, sealhulgas regulaarse saunaskäimise tagamine ning ülerahvastuse

vältimine. Haiguse tuvastamisel haigega kokku puutunud isikuid ei isoleerita, küll selgitab

tervisekaitseametnik koostöös perearstiga täiendavalt välja nakatunud inimesi sügelistehaige

sõprade ringkonnas, seksuaalkontaktsete või pereliikmete seas. Perearst korraldab haige tekkide,

patjade ja voodivarustuse desinfektsioonikambrisse saatmise. Haige pesu keedetakse.

Ka Tervisamet ei näe ette meetmeid sügeliste ennetavaks tõrjeks, märkides, et efektiivseim

tõrjemeede on nakatunud isiku ravimine1.

13. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub eelnevast, et vastustajal ei olnud kohustust

rakendada erimeetmeid kaebaja sügelistesse haigestumise ärahoidmiseks. NETS § 17 lg 3

p-dest 1 ja 2 tuleneb vangla üldine hoolsuskohustus eesmärgiga tagada võimalikult

nakkusohutud kinnipidamistingimused kinnipeetavatele. Vastustaja hoolsuskohustuse

täitmiseks kaebaja suhtes oli seega piisav tavapäraste hügieeninõuete täitmine. Asja

materjalidest ilmneb, et seda ka tehti. Kaebaja haigestumisele eelneval perioodil kaebaja

paigutamisel vangla erinevatesse kambritesse väljastati kaebajale korduvalt puhas

voodipesu. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebajale oleks väljastatud voodivarustust,

mis olnuks eelnevalt tuvastatud sügelistehaige kasutuses või olnuks sügelistehaige

kasutuses varem, kuid ei läbinud enne uuesti kasutusse võtmist desinfektsiooniprotsessi.

Vastustaja kinnitusel on voodivarustuse pesumajas pesemine ja vahetus vanglas

tavarutiin. Kuigi seda eraldi ei dokumenteerita, pole põhjust kahelda, et vangla seda

rutiini järgib, sest ringkonnakohtule ei ole teada, et kohtumenetluste raames oleks

kinnipeetavad heitnud vastustajale ette hügieenirikkumisi seoses voodivarustusega.

14. Pidades silmas määruse nr 123 asjakohast regulatsiooni on ilmne, et kaebajal puudus

alus nõuda, et vastustaja pööraks erilist tähelepanu kaebaja sügelistesse haigestumise

vältimisele olukorras, kus puudus alus arvata, et konkreetsesse kambrisse paigutamisel on

haigestumine tõenäoline. Kuna kaebaja väidete pinnal ei ole vastustajale etteheidetav ka

üldine hoolsuskohustuse rikkumine, siis tuleb eitada vastustaja õigusvastast tegevust

seoses kaebaja sügelistesse haigestumisega. Tegemist oli eeldatavalt juhusliku

kokkupuutega haigust põhjustavate parasiitidega, mille ärahoidmist tavapärase

hoolsuskohustuse raames ei saanud vastustajalt eeldada.

15. Asja lahendamist ei muuda see, kas kaebaja põdes sügelisi esmakordselt ja seetõttu

oli haiguse peiteperiood 2 kuni 6 nädalat või oli tegemist korduva haigestumisega ja

seetõttu oli haiguse peiteperiood 1 kuni 4 päeva. Asja materjalide pinnal ei ole tuvastatav

vastustaja hoolsuskohustuse rikkumine kummagi perioodi vältel. Halduskohus saanuks

asjaolusid täiendavalt uurida juhul, kui kaebaja selgitanuks täpsemalt, millise tegevuse

või tegevusetusega võis vangla hoolsuskohustust rikkuda. Selliseid andmeid ei ole

kaebaja kohtule esitanud. Üldine etteheide hoolsuskohustuse rikkumise kohta on aga

sedavõrd üldist laadi, et ei ole kohtumenetluses sisuliselt kontrollitav või nõuaks kohtult

ilmselt ülemäärast jõupingutust.

16. Seoses ravi viibimisega väidab kaebaja, et ta soovis kohtuda meditsiiniõega juba 19.

märtsil 2024, kuid meditsiiniõde tuli alles järgmisel päeval. Seejuures jättis õde sügelised

diagnoosimata, kuigi kaebaja kätel olid juba sügelistele iseloomulikud punased kublad.

Samas ei vaidle kaebaja vastu meditsiiniõe poolt tuvastatud asjaoludele, s.o et kaebaja kätel oli

üksnes kaks punetavat kohta. Terviseameti selgitava materjali kohaselt diagnoositakse sügelisi

1 Vt https://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/sugelised

tüüpilise nahalööbe ja kaebuste järgi. Raskeks teeb hindamise tugevalt ärritunud nahk ja

kratsimisjäljed. Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgesetõvest, samuti

putukahammustustest. Eelnevat silmas pidades ei saa järeldada, et 20. märtsil 2024 kaebaja

ülevaatuse ajal oli meditsiiniõel võimalik kahtlusteta järeldada kaebaja haigestumine

sügelistesse. Kaebaja selgitusel oli haigus vaidlusalusel ajal ägenemas. Seega on ilmne, et kui

kaebaja kätel olevad kublad ei olnud haiguse diagnoosimiseks piisavalt selged indikaatorid 20.

märtsil 2024, siis ei saanud need seda olla ka eelneval päeval, s.o 19. märtsil 2024. Seega ei

saanud ravi algus sõltuda sellest, et meditsiiniõde külastas kaebajat alles päev pärast seda, kui

kaebaja selleks soovi avaldas.

17. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väidetest saab tegelikult järeldada, et sügeliste

diagnoosimine võis siiski olla võimalik meditsiiniõe visiidi ajal 20. märtsil 2024. Nimelt

selgitab kaebaja, et lisaks punetavatele kohtadele kätel olid sarnased kublad ka kaebaja

kubeme piirkonnas ning neid oli seal mitmeid. Seda kaebaja aga meditsiiniõele ei öelnud

ega näidanud. Seega varjas kaebaja ise meditsiinitöötaja eest infot, mis aidanuks haigust

varem diagnoosida. Seetõttu ka juhul, kui objektiivselt oli võimalik haiguse

diagnoosimine ka enne 21. märtsi 2024, ei ole tegemist vastustaja raviveaga, kuna

kaebaja enda tegevus takistas meditsiinitöötajal sügeliste esinemist tuvastamast.

Vastustajale ei ole siinkohal etteheidetav, et kaebaja ei soovinud näidata oma

kubemepiirkonda vastassoost meditsiinitöötajale. Ilmselt saanuks kaebaja selgitada

meditsiiniõele, et mitmed kublad asusid kubemepiirkonnas. Kaebaja meditsiinilise

läbivaatuse küsimus tulnuks seejärel lahendada juba meditsiiniõel. Kuna aga kaebaja

varjas haiguse sümptomeid meditsiinitöötaja eest, siis ei ole alust etteheiteks, et

sügelistesse haigestumine tuvastati ja ravi alustati alles järgmisel päeval, s.o 21 märtsil

2024. Kokkuvõttes ei saa järeldada õigusvastast viivitust kaebaja raviga alustamisel,

arvestades, et raviga alustati koheselt kui kaebaja haigestumine oli kindlaks tehtud.

18. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus põhjendatult jättis rahuldamata

kaebaja nõude kaebaja haigestumise ja raviga viivitamisega põhjustatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks. RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi nõutav kahju hüvitamise nõude

eeldus – vastustaja õigusvastane tegevus – ei ole täidetud. Seetõttu ei saa kaebaja nõuet

rahuldada.

Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

20. Kaebaja terviseandmete kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)