2-23-8117/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista TimberPrefab OÜ-lt E. H. kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemiku Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt E. H. kasuks puhkusehüvitis ajavahemiku xxxx kuni
Legislator headnote
AI generated2-23-8117/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: H. kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemiku Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt E. H. kasuks puhkusehüvitis ajavahemiku xxxx kuni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Näncy-Marita Maltseva
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
30.04.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-8117
Tsiviilasi
E. H. töövaidluse hagi TimberPrefab OÜ vastu
Tsiviilasja hind
21 224,28 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: E. H. (isikukood XXX)
Kostja: TimberPrefab OÜ (registrikood 16013447),
seaduslik esindaja R. S. (isikukood xxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg või
menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt E. H. kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemiku
01.11.2022 kuni 16.02.2023 eest kokku summas 2897,28 eurot (bruto).
3. Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt E. H. kasuks puhkusehüvitis ajavahemiku xxxx kuni
16.02.2023 eest, 12,96 kalendripäeva eest, summas 883,74 eurot (bruto).
4. Tuvastada E. H. ja Massiva Husfabrik OÜ vahel xxxx sõlmitud töölepingu nr xxxx
ülesütlemise tühisus 16.02.2023 Massiva Husfabrik OÜ poolt TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.
5. Tuvastada, et E. H. ja Massiva Husfabrik OÜ vahel xxxx sõlmitud tööleping nr xxxx lõppes
TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023.
6. Jätta rahuldamata hageja nõue, milles hageja palub kanda sisse töötamise registrisse
töölepingu lõpetamise kohta.
7. Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt E. H. kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas
4064,25 eurot (bruto).
8. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
9. Jätta menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.
10. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2
sätestatud korras mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Selleks tuleb hagejal
esitada kohtule detailne menetluskulude nimekiri menetluskulude koosseisuga 30 päeva
jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus
menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude
kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
2-23-8117
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. Harju Maakohus võttis 01.08.2023 määrusega menetlusse E. H. hagiavalduse TimberPrefab OÜ
(endise nimega Massiva Husfabrik OÜ) vastu järgmiste nõuetega:
-
Mõista välja tööandjalt töötaja kasuks töötasu, ajavahemiku 01.11.2022 kuni 16.02.2023 eest,
kokku summas 7 244,16 eurot.
-
Mõista välja tööandjalt töötaja kasuks puhkusehüvitis, ajavahemiku xxxx kuni 16.02.2023
eest, 12,96 kalendripäeva eest, summas 883,74 eurot.
-
Tuvastada 07.11.2022 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel
16.02.2023.
-
Tuvastada, et xxxx sõlmitud tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023 ja teha
vastavad kanded töötamise registris.
-
Mõista välja tööandjalt töötaja kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel, töötaja kolme kuu
keskmine töötasu, summas 6 096,38 eurot.
-
Poolte õigusabikulud jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt asus E. H. Massiva Husfabrik OÜ-s tööle alates xxxx tähtajatu
töölepingu alusel, täistööajaga, palgaga 11,76 eurot tunnis, mis kuulus tasumisele kord kuus, hiljemalt
15. kuupäeval, eelmise kuu eest (dtl 19-23).
15.02.2023 tööandja kutsus kokku töökollektiivi ja andis teada, et tööd ei ole ja saatis töötajad koju.
Kuna tööandjal oli palga võlgnevus töötaja ees, siis 16.02.2023 kell 12.57 saatis töötaja kirjalikult
tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
16.02.2023 kell 23.55. tööandja saatis töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt kostja
lõpetas töölepingu põhjusel, et töötaja ei ilmunud tööle (dtl 17).
Töötaja hinnangul on töölepingu ülesütlemine tühine, sest tööandja ei saa lõpetada töölepingut, mis oli
juba töötaja poolt lõpetatud (Riigikohtu lahend 3-2-1-116-12 p 12) ning valides töölepingu lõpetamise
alusena TLS § 88 lg 1 p 3 tööandja ei järginud eelneva hoiatuse kohustust.
Töölepingu lõppemisel 16.02.2023 jättis tööandja töötajale tasumata puhkusehüvitise ajavahemiku
xxxx kuni 16.02.2023 eest, 12,96 kalendripäeva eest, 883,74 eurot (12,96 kalendripäeva x 68,19 eurot
keskmine päevatasu).
Tööandja on jätnud tasumata töötasu 2022 novembri kuu eest 2 069,76 eurot (176 tundi x 11,76 eurot
tund), detsembri kuu eest 1 975,68 eurot (168 töötundi x 11,76 eurot tund) ja 2023 jaanuari kuu eest 2
069,76 eurot (176 töötundi x 11,76 eurot tund), veebruari kuu eest 1 128,96 eurot (01.02-16.02) (96
töötundi x 11,76 eurot tund).
Kuna tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023 (tööandja pole vaidlustanud töötaja
poolset töölepingu ülesütlemist töövaidlusorganis), siis on töötajal õigus hüvitisele TLS § 100 lg 4
alusel, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, 6 096,38 eurot (2032,13 eurot x 3).
3. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata.
Kostja ei vaidlusta, et 16.02.2023 kell 09.11 esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse,
2-23-8117
millega ütles töölepingut erakorraliselt etteteatamistähtajata üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning
nõustub, et tööandja ei saanud peale hageja poolset töölepingu lõpetamist töölepingut lõpetada.
Kostja nõustub, et kohustus hagejale tasuma perioodi november 2022 kuni veebruar 2023 eest töötasu
7244,16 eurot, kuid hageja ei arvesta, et kostja on teinud hagejale väljamakseid 3352,31 euro ulatuses;
19.12.2022 1052,31 eurot, 15.01.2023 1500 eurot ja 21.02.2023 800 eurot (dtl 108). 3352,31 eurot
netos moodustab 4346,88 eurot brutos (dtl 109). Seega on töötasu võlgnevuse summaks 2898,28
eurot.
4. Hageja nõuab kostjalt hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel kostja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses
ehk 6096,38 eurot bruto summas. Seega 6096,38 / 3 = 2032,12 eur/kuu.
5. Kostja ei nõustu hageja TLS § 100 lg 4 järgse nõude suurusega, sest poolte tööõiguslikud suhted
kestsid peaaegu kuus kuud ajavahemikus september 2022 – veebruar 2023. Arvestades nii lühikest
õigusliku suhet poolte vahel ja seda, et hageja töötasu kokku moodustas 6096,38 eurot ei ole hüvitise
suurus mõistlik maksimaalset seadusega võimaldatud suuruses. Hüvitise suuruse otsustamisel palub
kostja kohtul võtta arvesse ka kostja rasket majandusliku olukorda (dtl 110-112).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele
osaliselt. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud
asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne
õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.
Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid
asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud
tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8. Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lg-
te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
- E. H. asus TimberPrefab OÜ-s (endise nimega Massiva Husfabrik OÜ) tööle alates xxxx tähtajatu
töölepingu alusel, täistööajaga (dtl 19).
- Poolte kokkuleppel oli töötasu suuruseks 11,76 eurot tunnis, mis kuulus tasumisele kord kuus,
hiljemalt 15. kuupäeval, eelmise kuu eest (dtl 20).
- Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles 16.02.2023 kell 12.57 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel (dtl 15).
- Töölepingu lõppemisel 16.02.2023 jättis tööandja töötajale tasumata puhkusehüvitise ajavahemiku
xxxx kuni 16.02.2023 eest, 12,96 kalendripäeva eest, 883,74 eurot.
- Kostja kohustus hagejale tasuma töötasu 2022 novembrist kuni 2023 veebruarini 7244,16 eurot.
9. Hageja palub hagiavalduse resolutsiooni p-des 3 ja 4 kohtul tuvastada 07.11.2022 sõlmitud
töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 16.02.2023 ning tuvastada, et xxxx sõlmitud
tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023 ja teha vastavad kanded töötamise registris.
Kostja on kostja vastuses märkinud, et 06.02.2023 kell 09.11 esitas hageja kostjale töölepingu
ülesütlemisavalduse, millega ütles töölepingut erakorraliselt etteteatamistähtajata üles TLS § 91 lg 2 p
2 alusel. 16.02.2023 kell 23.55 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles
töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja hagiavaldusega taotleb kohtul tuvastada
2-23-8117
16.02.2023.a hageja poolset töölepingu ülesütlemist tühisena seoses sellega, et kostja ei ole hagejat
eelnevalt hoiatanud töölepingu erakorralise üles ütlemise soovist, lisaks sellele põhjusel, et ei saa
lõpetada töölepingut, mis oli juba hageja poolt lõpetatud. Tõepoolest Riigikohtu poolt 22.04.2015
tsiviilasjas nr 3-2-1-111-14 tehtud lahendi punktis 17 märgib Riigikohus, et: „Lõppenud töölepingut ei
ole teisel poolel enam võimalik üles öelda“. Kuivõrd tööleping oli juba lõppenud hageja enda
ülesütlemisavalduse alusel, seega ei olnud õiguslikult võimalik töölepingu teist korda lõpetada kostja
poolt. Sellest tulenevalt kostja kinnitab, et ei näe õigusliku perspektiivi vastu vaielda hageja
hagiavalduse resolutsiooni punktides 3 ja 4 toodud nõuetele.
Töölepingu seaduse (TLS § 95 lg 1) esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Töötaja on töölepingu üles öelnud
16.02.2023 TLS § 91 g 2 p 2 alusel, kuna tööandja rikkus töölepingu punkti 4.3 (Tööandja töötasu
maksmise kohustus). TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse
ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse
saamisest. Tööandja ei ole töötaja poolset töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. Eelnevast tulenevalt
lõppes tööleping kehtivalt TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023. Riigikohtu poolt 22.04.2015
tsiviilasjas nr 3-2-1-111-14 tehtud lahendi punktis 17 märgib Riigikohus: „Lõppenud töölepingut ei
ole teisel poolel enam võimalik üles öelda (vt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12, p 12)“. Eelnevast
tulenevalt ei olnud õiguslikult võimalik töölepingut teist korda lõpetada kostja poolt.
Eeltoodu tõttu kohus rahuldab hageja nõude tuvastada 07.11.2022 sõlmitud töölepingu ülesütlemise
tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 16.02.2023 ning nõude tuvastada, et xxxx sõlmitud tööleping lõppes
TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023.
Kohus jätab rahuldamata hageja nõude, milles hageja palub kanda sisse töötamise registrisse
töölepingu lõpetamise kohta. Kohus märgib, et TVK-l on tulenevalt TVLS §-st 63 pädevus kanda
otsuseid töötamise registrisse. Maakohtul sellist pädevust ei ole. Töötajal on endal võimalik jõustunud
kohtuotsusega pöörduda EMTA poole, kus tehakse otsuse alusel kanded. Selliste kannete tegemiseks
võib töötajal olla tuvastusnõuete esitamiseks õiguslik huvi, et kohus tuvastaks kohtuotsuse
resolutsioonis töölepingu alguse ja lõpu kuupäeva ning lõppemise aluse (Tallinna Ringkonnakohtu
04.01.2021 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-5841). Kohus jätab esitatud nõude rahuldamata õigusliku
aluse puudumise tõttu.
10. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu ajavahemiku 01.11.2022 kuni 16.02.2023 eest kokku
summas 7 244,16 eurot (bruto).
Hagiavalduse kohaselt on tööandja on jätnud tasumata töötasu 2022 novembri kuu eest summas 2
069,76 eur (176 tundi x 11,76 eur tund), detsembri kuu eest summas 1 975,68 eur (168 töötundi x
11,76 eur tund) ja 2023 jaanuari kuu eest summas 2 069,76 eur (176 töötundi x 11,76 eur tund),
veebruari kuu eest summas 1 128,96 eur (01.02-16.02) (96 töötundi x 11,76 eur tund), mille tasumise
kohustus lasus tööandjal, sest TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab
töötajale töö eest vastavalt töölepingule.
Hageja saamata jäänud töötasu nõude rahuldamise õiguslikuks eelduseks on võlaõigusseaduse (VÕS)
§ 108 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle
täitmist. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab
töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö
eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja kohustus hagejale tasuma töötasu 2022 novembrist kuni
2023 veebruarini 7244,16 eurot. Kostja vastuväite kohaselt on töötasu võlgnevus hageja nõudest
väiksem. Kostja on töötasu tasumise osas esitanud tõendina konto väljavõtte (dtl 108), millest
2-23-8117
nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 19.12.2022 selgitusega töötasu summas 1052,31 eurot,
15.01.2023 selgitusega töötasu summas 1500,00 eurot ja 21.02.2023 selgitusega töötasu summas
800,00 eurot. Seega on kostja teinud hagejale väljamakseid summas 3352,31 eurot (neto), mis
moodustab 4346,88 eurot bruto summas (dtl 109).
Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et kuivõrd tööandja pidi töötajale ajavahemikul 01.11.2022-
16.02.2023 tasuma töötasu kokku summas 7 244,16 eurot (bruto) ning tõendamist on leidnud töötasu
tasumine summas 4346,88 eurot (bruto), on töötaja saamata jäänud töötasu suuruseks 2897,28 eurot
(bruto).
11. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitis 12,96 kalendripäeva eest, 883,74
eurot (bruto).
TLS § 71 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud
aegumata põhipuhkuse rahas.
Hagiavalduse kohaselt jättis tööandja töölepingu lõppemisel 16.02.2023 tasumata töötajale
puhkusehüvitise TLS § 71 alusel, ajavahemiku xxxx kuni 16.02.2023 eest, 12,96 kalendripäeva eest,
summas 883,74 eurot (12,96 kalendripäeva x 68,19 eurot keskmine päevatasu). Kostja ei ole
puhkusehüvitise tasumata jätmise ega selle suuruse osas vastuväiteid esitanud.
Kohus peab esitatud nõuet põhjendatuks ning rahuldab puhkusehüvitise hageja poolt taotletud
ulatuses.
12. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 6096,38 eurot
(bruto).
TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on
lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu
ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või
töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid.
Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.
Kohus on eelnevaga tuvastanud, et tööleping poolte vahel on lõppenud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel
tööandja rikkumiste tõttu, seega on töötaja hüvitise nõue seoses töölepingu erakorralise
ülesütlemisega põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja hinnangul tuleks nimetatud hüvitist vähendada,
kuivõrd poolte tööõiguslikud suhted kestsid peaaegu kuus kuud ning hüvitise suuruse otsustamisel
palub kostja kohtul võtta arvesse ka kostja rasket majandusliku olukorda. Kohus peab ülesütlemise
asjaolusid ja töösuhte kestust (ligikaudu 6 kuud) arvestades põhjendatuks hüvitise suurust summas
4064,25 eurot (bruto), mis vastab töötaja kahe kuu keskmise töötasu suurusele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.
14. Kohus määras 05.02.2025 menetlusdokumendis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude
nimekirja esitamiseks. Kohus märkis, et nimekirjas peab olema detailselt näidatud kulude koosseis.
Menetluskulude nimekiri peab olema koostatud selliselt, et selle alusel on kohtul võimalik veenduda
kulude vajalikkuses ja põhjendatuses. Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule
menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva
menetlusega. Käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole
2-23-8117
käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada
(TsMS § 174 lg 10).
21.02.2025 teatas hageja, et hageja kohtukulude suuruseks on 637,8 eurot. Kuivõrd hageja jättis
esitamata menetluskulude nimekirja, milles oleks näidatud menetluskulude koosseis, ei ole kohtul
võimalik veenduda menetluskulude vajalikkuses ega põhjendatuses. Kohus määrab menetluskulud
kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Selleks tuleb hagejal
esitada kohtule detailne menetluskulude nimekiri 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kostja
menetluskulude hüvitamist tähtaegselt ei taotlenud.
15. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Näncy-Marita Maltseva
Kohtunik