4-25-1056/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

01.aprillil 2025 Tallinn

Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak

Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul

Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseisoakonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja T. R. ja

Kaebuse esitanud isiku Ardo Kasela

Isikukood: 37803284210

elukoht: xxx

Töökoht xxx

Vaatas 01.04.2025 avalikul kohtuistungil läbi Ardo Kasela kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H.

05.03.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,000581 tühistamiseks.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 05.03.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,000581 kohaselt Ardo

Kasela 07.10.2024 kell 19:22 Laheotsa tee, Kurkse küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond juhtis

mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1p1, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse

§ 201 lg 1 järgi. Ardo Kaselale määrati karistuseks liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi rahatrahv 100

trahviühikut s.o 400 eurot.

Ardo Kasela vaidlustas 05.03.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,000581 paludes otsus tühistada ja

menetlus lõpetada, kuna otsuse aluseks on lubamatud tõendid.

Ardo Kasela jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.

Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja C.-F. T. . Kaebuse esitanud isik keeldus ütluste andmisest.

Kohus uuris järgmisi dokumente:

-

väärteoprotokoll (lk 1);

-

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 3);

-

PPA Delta teavituse väljatrükk koos menetleja käsikirjaliste märkmetega (lk 4);

-

Keskkonnaameti 16.01.2025 kiri info edastamise kohta PPA-le (lk 5-6);

-

PPA kutse tunnistaja C.-F. T. (lk 7);

-

Sõiduki detailandmete päring asutusele (lk 8);

-

Detailandmete päring Ardo Kasela kohta politseiasutustele (lk 9);

-

Keskkonnaameti ja Politsei- ja Piirivalveameti suhtlus (lk 10-11);

-

Maa- ja Ruumiameti kaardi väljatrükk Padise-Kurkse-Harju-Risti teest (lk 12);

-

Ardo Kasela 12.02.2025 kinnitus (lk 14);

-

Keskkonnaameti ja Politsei- ja Piirivalveameti ametnike suhtlus e-kirja teel (lk 15-16);

-

Politsei- ja Piirivalveameti ametniku e-kiri Ardo Kaselale (lk 17);

-

Ardo Kasela vastulause (lk 18-21);

-

otsus väärteoasjas nr 2317,25,000581(lk 22-23);

-

Karistusregistri väljatrükk (lk 24);

-

Ardo Kasela kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-5).

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära tunnistaja ning kohtuvälise

menetleja esindaja, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu

seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Käesoleval juhul inkrimineeritakse Ardo Kaselale väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

liiklusseaduse (LS) § 201 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna uurija A. R. koostas

12.02.2025 väärteoprotokolli AB1639690 väärteoasjas nr 2317,25,000581 selle kohta, et Ardo Kasela

juhtis 07.10.2024 kella 19.22 ajal Harjumaal Lääne-Harju vallas Laheotsa teel liikudes Kurkse-Harju-

Risti tee suunas mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara, registreerimismärgiga xxx, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus Ardo Kasela LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning

pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Täpselt samal moel on Ardo Kaselale süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja

05.03.2025 otsuses väärteoasjas nr 2317,25,000581.

Kaebuse esitaja kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ja jäi esitatud kaebuse juurde. Kuna isik ise ütlusi

ei andnud, siis saab kohus kaebuses toodud väidete hindamisel lähtuda üksnes tunnistaja ütlustest ja

dokumentaalsetest tõenditest.

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta otsus jõusse. Kuigi õigusrikkumine pandi

toime oktoobris ning menetluseni jõudis see alles 2025, siis väärteomenetluse menetlustähtaeg on 2

aastat ja selle aja jooksul on pädeval asutusel õigus alustada ja läbi viia väärteomenetlust.

Keskkonnaametil puudub pädevus ja õiguslik alus kontrollida isikute mootorsõiduki juhtimise õigust,

kuid kui keskkonnaametnik näeb keskkonnaalaseid õigusrikkumisi toime pannud isikut mootorsõidukit

juhtimas, on neil õigus teha teatis või järelepärimine PPA-le, kellel on vastav õigus. Riigiasutused

teevad omavahel koostööd ja kui Keskkonnaameti spetsialist praeguse väärteoasja raames on

avastanud õigusrikkumise, siis kohusetundliku ametnikuna on ta sellest teavitanud asutust, kes on

pädev seda õigusrikkumist menetlema. Menetleja ei saa jätta teadlikult tõendeid kogumata. Tunnistaja

ütlused on usaldusväärsed. Kui kaebuse esitaja peaks taotlema rahatrahvi tasumist ositi, siis on

mõistlik anda isikule võimalus rahatrahv tasuda ositi nelja kuu jooksul võrdsetes osades iga kuu 100

eurot. Muus osas jäi kohtuväline menetleja sisuliselt kohtuvälise menetleja otsuses toodud

seisukohtade juurde.

LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isiku poolt. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on osundatud LS § 90

lg 1 p 1 nõude rikkumisele, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhita isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Käesolevas väärteoasjas leiab Ardo Kasela, et tema süü on tõendamata, kohtuvälise menetleja otsus

tugineb lubamatutele tõenditele ning tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Samas ei ole kaebaja

teinud kaebuses ühtegi etteheidet, et ta ei oleks viibinud väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas.

Samuti ei vaidlusta Ardo Kasela ka seda, et tal juhtimisõigus puudub.

Esmalt märgib kohus, et kaebuses märgitud videosalvestist kohus kohtuistungil ei avaldanud ning

otsuse tegemisel sellele ei tugine. Seega puudub ka vajadus vaagida tõendi lubatavuse üle. Kui

kaebajal on pretensioone tema isikuandmete töötlemise kohta, on tal õigus pöörduda Andmekaitse

Inspektsiooni poole.

Teiseks märgib kohus, et tagajärjetuks jäävad ka kaebaja kohtuistungil esitatud etteheited

Keskkonnaameti ja Politsei- ja Piirivalveameti vahelisele suhtlusele e-kirja teel. Tegemist on

tavapärase ametiasutuste vahelise suhtlusega, kus Keskkonnaamet edastab rinnakaamera salvestise

käesolevas väärteoasjas ning annab infona PPA-le teada, mis on kaebaja alaliseks elukohaks märgitud

Keskkonnaameti menetletavas väärteoasjas. Jagatud informatsioon elukoha andemete kohta võis olla

vajalik, et kaebajale kutse edastada või temaga kontakti saada, niisamuti selleks, et kontrollida

ametiasutuste käsutuses olevate andmete õigsust või ajakohasust. Tähele tuleb ka panna, et mõlemad

asutused menetlesid Ardo Kaselaga seonduvaid väärtegusid, millel oli teatav kokkupuutepunkt,

mistõttu on ka elementaarne, et omavahel jagatakse asjakohast informatsiooni. Asjaolu, et C.-F. T. on

Keskkonnaameti ametnikuna andnud PPA küsimusele vastuse kohtukutse kättetoimetamise kohta ja

sellest, mida ta e-toimikust näeb, seondub asjaoluga, et Ardo Kasela esitas Harju Maakohtusse kaebuse

Keskkonnaameti otsusele. Keskkonnaamet, kui selle menetluse menetlusosaline, näeb ka e-toimikust

selle menetlusega seonduvaid dokumente, millele PPA-l ei olnud juurdepääsu. Küll aga ei ole

Keskkonnaametil juurdepääsu käesoleva menetluse dokumentidele. Seetõttu ei ole Ardo Kasela

isikuandmeid ka väärkasutatud.

Kohtu hinnangul tõendavad Ardo Kaselale etteheidetava teo toimepanemist tunnistaja ütlused ning

kohtule esitatud kirjalikud tõendid.

Kohtuistungil andis ütluseid tunnistaja C.-F. T.. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse

hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele,

kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel

menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (RKKK 15.02.2019 otsus kriminaalasjas

nr 1-18-1247, p 37). Ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostatakse näiteks ütluste andja

isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Tõendi

usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (RKKK

21.12.2015 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-100-15, p 16). VTMS § 31 lg-st 1 tulenevalt on need

põhimõtted kohaldatavad ka väärteomenetluses.

Tunnistaja C.-F. T. ütluste kohaselt töötab tunnistaja Keskkonnaametis keskkonnakaitse inspektorina

ning ta on kaebuse esitajaga kokku puutunud tööalaselt, kui kaebuse esitaja tuli merelt maismaale

tagasi. Ta teostas riikliku järelevalvega kontrolli ja peale seda kaebaja andis talle teada, et sõidab koju

koera äraviima ja tuleb tagasi. Kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud umbes 150 meetrit merest. Tegemist

on eraldatud kohaga, kus on lagedad põllud ümberringi, mistõttu saab ta öelda, et teisi isikuid seal ei

olnud. Tunnistaja nägi kaebuse esitajat autosse juhikohale istumas ja mere äärest ära sõitmas punast

värvi linnamaasturi moodi sõidukiga, kuid seda momenti, kui ta tuli mere äärde, seda ta ei näinud.

Kuigi väljas oli hämar, nägi ta kaebajat autoga minema sõitmas, kuna ta seisis umbes 10 meetri

kaugusel kaebajast ja auto möödus tema eest. Kaebuse esitaja sõitis Laheotse teel seni kuni ta keeras

paremale Kurkse tee poole ja see võib olla umbes 1,5-1 kilomeetrit, siis ta kadus. Seal on lagedad

põllud, et visuaalne nähtavus kaob ära, kui ta jõuab sinna suure maantee peale. Tee, kus kaebuse

esitaja sõitis oli väga hea kruusakattega tee. Kohus kuvas kohtusaali ekraanile Google Maps´ist

Laheotsa tee ning tunnistaja selgitas kaebaja ja enda liikumist kuvatud kaardi põhjal ning selgitas, et ta

sõitis kaebajale autoga järgi, nende vaheline distants võis olla 100-200 meetrit. Ristmikule jõudes

keeras tema vasakule ning kaebaja paremale. Hiljem tuli kaebuse esitaja koos koera ja teise isikuga

autoga tagasi. Sündmuskohal puudus tunnistajal teadmine, et kaebajal juhiluba puudus.

Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja C.-F. T. ütluste usaldusväärsuses, kuna teda on hoiatatud teadvalt

valeütluste andmise eest. Tunnistaja ütlustes puuduvad vastuolud ja sündmust kirjeldati neutraalselt.

Samuti ei ole usutav, et tunnistaja annaks kaebaja kohta, keda ta ei tunne, teadvalt süüstavaid ütlusi.

Selleks ei ole kohtu hinnangul tunnistajal vähimatki motiivi. Kohtul ei ole alust arvata, et tunnistaja

eksib isikus, kes väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit. Tunnistaja tundis

kohtuistungil Arda Kasela ära ja selgitas põhjalikult, kuidas kaebaja istus sõiduki juhikohale ja sõitis

mere äärest minema punast värvi linnamaasturi moodi sõidukiga. Sõiduki detailandmete päring

kinnitab, et Ardo Kasela elukaaslase L. L. kuuluv mootorsõiduk Suzuki Grand Vitara

(registreerimismärgiga xxx) on punast värvi M1G kategooria universaalkerega mootorsõiduk. Seega

kattuvad tunnistaja ütlused sõiduki detailandmete päringus kajastatud andmetega. Samuti ei ole

kaebuses väljatoodud mistahes etteheiteid sõiduki ega selle kuuluvuse osas. Tunnistaja kirjeldas, et

kaebaja oli temast umbes 10 meetri kaugusel ja möödus autoga tema eest, seejärel sõitis ta Laheotsa

teel tema järgi seni kuni kaebaja keeras paremale Kurkse tee poole ning tema vasakule. Kaebaja

liikumissuunda visualiseeris tunnistaja toimunud kohtuistungil ka kohtu poolt ekraanile kuvatud

Google Maps kaardil. Samamoodi on kaebaja liikumissuund visualiseeritud ka kohtule esitatud Maa-

ja Ruumiameti kaardil. Seega puuduvad ka selles osas vastuolud ning väärteoprotokollis märgitud

Ardo Kasela väärteorikkumise koht on usaldusväärselt tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega.

Kohtule esitatud kaebuses ei ole Ardo Kasela märkinud mootorsõiduki juhtimise kohta mitte midagi, ta

ei ole juhtimisfakti kinnitanud ega eitanud. Kohtuistungil on Ardo Kasela läbivalt tunnistajale

küsimusi esitades viidanud, kuidas tunnistaja sai teda pimedas üldse näha. Kohtule arusaadavalt võib

Ardo Kasela kohtuistungil esitatud viidetest saada aru, et isik justkui väidaks, et keegi teine võis

mootorsõidukit juhtida. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kui end aktiivselt kaitsev

süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende

väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks

tõlgendada süüdistatava kasuks (nt RKKKo 18.12.2007 nr 3-1-1-85-07, p 9.1 ja 20.01.2014 nr 3-1-1-

133-13, p 23). Ardo Kasela keeldus kohtus ütluste andmisest ning ka kaebuses ei ole välja toodud, et

keegi teine võis Ardo Kasela asemel mootorsõidukit juhtida. A.Kaselo ei ole nimetanud ühegi isiku

nime, kes võis väidetavalt autot juhtida. Vastupidiselt on tunnistaja usaldusväärsete ütlustega leidnud

kinnitust, et koera minema viies istus mootorsõiduki juhikohale just kaebaja ning tema juhtis ka

mootorsõidukit.

Detailandmete päringu vastuse kohaselt puudub Ardo Kaselal juhtimisõigus. Nimetatud asjaolu

tunnistab Ardo Kasela ka ise.

Tunnistaja C.-F. T. selgitas kohtuistungil antud ütluses arusaadavalt ka seda, kuidas ta sai teada, et

kaebajal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja selgitas, et ta teostas Keskkonnaameti

inspektorina teise menetluse raames riikliku järelevalvega kontrolli. Sündmuskohal puudus tunnistajal

teadmine, et kaebajal juhiluba puudus ning kohtuväline menetleja tegi taotluse PPA-le ja sealt tuli

vastus. Tunnistaja ütlustest selgub, et ta tegi Keskkonnaameti vanas süsteemis Okas1 päringu kehtivate

dokumentide kohta ning sealt ei nähtunud juhiluba. Kohus märgib, et keskkonnajärelevalve seaduse §

83 kohaselt objekti kontrollimise andmekogu ja õiguserikkumiste andmekogu asutab ning nende

andmekogude põhimäärused kehtestab

valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

Keskkonnaministri 04.11.2016 määruse nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine

ja põhimäärus“ reguleerib Keskkonnaameti andmekoguga seonduvat. Viidatud määruse § 1 lg 2

sätestab, et andmekogu ametlik lühend on OKAS. Määruse § 10 lg 2 kohaselt Keskkonnaameti

järelevalveosakonna teenistujad saavad tööle tulekul andmekogule vahetu juhi ettepanekul inspektori

õigused ja juurdepääsu. Tunnistaja C.-F. T. on Keskkonnaameti inspektor, mistõttu oli ka temal sellele

süsteemile juurdepääs. Määruse § 7 reguleerib andmevahetust andmekogude vahel. Määruse § 7 lg 3

kohaselt andmed kontrollitavate objektide kohta saadakse osaliselt ristkasutuse teel, sh nii

rahvastikuregistrist (p 2), liiklusregistrist (p 3) kui ka teistest riiklikest andmekogudest või registrites

(p 8). Seega sai tunnistaja kaebaja juhtimisõiguse puudumisest teada seaduslikul alusel

Keskkonnaameti andmekogust. 16.01.2025 kirjaga nr 7-28/25/921 on Keskkonnaameti Harju- ja

Raplamaa büroo järelevalveosakonna juhataja asetäitja K. L. edastanud Politsei- ja Piirivalveametile

info, mille kohaselt teostas Keskkonnaamet 07.10.2024 Harjumaal kalandusalast järelevalvet ning

tuvastasid, et Ardo Kasela teostas märgistamata nakkevõrguga kalapüüki, asjaolude selgitamiseks

alustati väärteomenetlust. Peale kontrolli teostamist lahkus Ardo Kasela sündmuskohalt

mootorsõidukiga registreerimismärgiga xxx, isik oli roolis ja juhtis mootorsõidukit Lääne-Harju vallas,

Kurkse külas, Laheotsa tee L2 maaüksus (asukohakoordinaadid XY: 6572187.89, 502181.95),

tegemist on avalikult kasutatava teega. Keskkonnaametile teadaolevalt puudus isikul juhtimisõigus.

Sõitmist täpselt näinud ametnikuks nimetati C.-F. T.. Asjaolu, et Keskkonnaamet edastas

informatsiooni kaebaja poolt toime pandud võimaliku rikkumise kohta Politsei- ja Piirivalveametile,

kes menetleb liiklusalaseid rikkumisi, ei ole kuidagi keelatud. Tegemist on ametiasutuse tavapärase

hoolsa käitumisega ning on igati õiguspärane. VTMS § 31 lg 1 kohaselt väärteo tunnuste ilmnemisel on

kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise

menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavad asjaolud. Selliselt on kohtuväline menetleja ehk Politsei- ja Piirivalveamet

praegusel juhul ka toiminud.

Kaebuse esitaja on teinud etteheiteid ka selle kohta, et väärteomenetlus on alustatud mitu kuud hiljem

pärast sündmuse toimumist. Kohus märgib, et seadus ei näe ette väärteomenetluse alustamisele

konkreetset tähtaega (v.a juhul, kui on esitatud väärteoteade). Teoreetiliselt on võimalik

väärteomenetlust alustada seni kuni väärtegu ei ole veel aegunud. VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse

väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga, milleks antud juhul oli tunnistaja C.-F. T.

ülekuulamine 03.02.2025, milleks oli 22.01.2025 väljastatud kutse. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt

väärteomenetlust ei alustata, kui teos puuduvad väärteo tunnused. On selge, et väärteomenetluse

alustamise otsustamiseks võib menetleja vajada aega, et kaaluda kas esineb üldse alus menetluse

alustamiseks. Tähtaeg väärteomenetluse alustamisele või alustamata jätmisele esineb VTMS § 59 lõike

2 kohaselt juhul, kui on esitatud väärteoteade. Seega oli väärteomenetluse alustamine 03.02.2025

õiguspärane.

Kokkuvõtvalt on nii tunnistaja ütlustega kui ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidnud

tõendamist, et Ardo Kasela juhtis 07.10.2024 kella 19.22 ajal Harjumaal Lääne-Harju vallas Laheotsa

teel liikudes Kurkse-Harju-Risti tee suunas mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara,

registreerimismärgiga xxx, omamata seejuures mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus Ardo

Kasela LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja täitis LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Mootorsõiduki

juhtimine on teadlik ning eesmärgistatud tegevus. Kohtu hinnangul on Ardo Kasela LS § 201 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toime pannud teadlikult ja tahtlikult, kuna ta teadis, et tal puudus sõiduki

juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima, pannes sellega toime

liiklusrikkumise.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Ardo Kasela rikkus enda tegevusega LS§ 90 lg 1 p 1

nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Ardo Kasela on süüvõimeline ning KarS 2. ptk

3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut

või arestiga.

Vastavalt VTMS §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui

väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest

tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest

eesmärkidest.

Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad

kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kohus

hindab menetlusaluse isiku süüd LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmiseks.

Praegusel juhul ongi menetlusalust isikut kohtuvälise mentleja otsusega karistatud sanktsioonimäära

keskmises määras. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi kaebaja käitumises puuduvad. Ardo

Kasela enda süüd ei tunnista, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid

asjaolusid. Tegemist on kavatsetult toime pandud süüteoga. Samuti võtab kohus arvesse, et Ardo

Kasela juhtis mootorsõidukit õhtusel ajal ning kõrvalisel ja väiksema liiklustihedusega teel, mistõttu ei

ohustanud Ardo Kasela oma tegevusega paljusid teisi kaasliiklejaid. Karistusregistri väljavõtte

kohaselt on Ardo Kasela väärteokorras karistamata isikuks. Arvestades kaebuse esitanud isiku isikut ja

väärteo toimepanemise asjaolusid, siis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja mõistetud karistus on

proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ning see vastab teo raskusele ja

süüdlase isikule. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus sanktsiooni keskmises määras on

põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuvälise

menetleja

poolt

määratud

karistuse

vähendamist.

Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades ei pea kohus põhjendatuks Ardo Kasela suhtes menetluse

lõpetamist ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Arvestades rahatrahvi suurust ning asjaolu, et Ardo

Kasela ei tööta, tal on invaliidsus ja tema sissetulekuks on töövõimetoetus, siis juhindudes

VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse karistuse tasumise tähtaja osas ja võimaldab

KarS § 66 lg 2 alusel isikul rahatrahvi tasumist 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt

vähemalt 33,33 eurot. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2 133, 134,

Otsustas

1. Jätta Ardo Kasela kaebus rahuldamata.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 05.03.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,000581 tühistada

rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Ardo Kaselat tasuma

rahatrahvi 400 eurot osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega

tasuda igakuiselt vähemalt 33.33 eurot.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva

jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse

isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtunik

Liina Pohlak

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 30.04.2025