4-25-1056/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedprefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 05.03.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,000581 kohaselt Ardo
Legislator headnote
AI generated4-25-1056/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: H. kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 05.03.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,000581 kohaselt Ardo
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
01.aprillil 2025 Tallinn
Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak
Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul
Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseisoakonna
menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja T. R. ja
Kaebuse esitanud isiku Ardo Kasela
Isikukood: 37803284210
elukoht: xxx
Töökoht xxx
Vaatas 01.04.2025 avalikul kohtuistungil läbi Ardo Kasela kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja
prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H.
05.03.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,000581 tühistamiseks.
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse
kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 05.03.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,000581 kohaselt Ardo
Kasela 07.10.2024 kell 19:22 Laheotsa tee, Kurkse küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond juhtis
mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
Rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1p1, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse
§ 201 lg 1 järgi. Ardo Kaselale määrati karistuseks liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi rahatrahv 100
trahviühikut s.o 400 eurot.
Ardo Kasela vaidlustas 05.03.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,000581 paludes otsus tühistada ja
menetlus lõpetada, kuna otsuse aluseks on lubamatud tõendid.
Ardo Kasela jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.
Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja C.-F. T. . Kaebuse esitanud isik keeldus ütluste andmisest.
Kohus uuris järgmisi dokumente:
-
väärteoprotokoll (lk 1);
-
menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 3);
-
PPA Delta teavituse väljatrükk koos menetleja käsikirjaliste märkmetega (lk 4);
-
Keskkonnaameti 16.01.2025 kiri info edastamise kohta PPA-le (lk 5-6);
-
PPA kutse tunnistaja C.-F. T. (lk 7);
-
Sõiduki detailandmete päring asutusele (lk 8);
-
Detailandmete päring Ardo Kasela kohta politseiasutustele (lk 9);
-
Keskkonnaameti ja Politsei- ja Piirivalveameti suhtlus (lk 10-11);
-
Maa- ja Ruumiameti kaardi väljatrükk Padise-Kurkse-Harju-Risti teest (lk 12);
-
Ardo Kasela 12.02.2025 kinnitus (lk 14);
-
Keskkonnaameti ja Politsei- ja Piirivalveameti ametnike suhtlus e-kirja teel (lk 15-16);
-
Politsei- ja Piirivalveameti ametniku e-kiri Ardo Kaselale (lk 17);
-
Ardo Kasela vastulause (lk 18-21);
-
otsus väärteoasjas nr 2317,25,000581(lk 22-23);
-
Karistusregistri väljatrükk (lk 24);
-
Ardo Kasela kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-5).
Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära tunnistaja ning kohtuvälise
menetleja esindaja, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele.
Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,
sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud
faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu
seotust protokollis toodud teokirjeldusega.
Käesoleval juhul inkrimineeritakse Ardo Kaselale väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
liiklusseaduse (LS) § 201 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna uurija A. R. koostas
12.02.2025 väärteoprotokolli AB1639690 väärteoasjas nr 2317,25,000581 selle kohta, et Ardo Kasela
juhtis 07.10.2024 kella 19.22 ajal Harjumaal Lääne-Harju vallas Laheotsa teel liikudes Kurkse-Harju-
Risti tee suunas mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara, registreerimismärgiga xxx, omamata vastava
kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus Ardo Kasela LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning
pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
Täpselt samal moel on Ardo Kaselale süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja
05.03.2025 otsuses väärteoasjas nr 2317,25,000581.
Kaebuse esitaja kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ja jäi esitatud kaebuse juurde. Kuna isik ise ütlusi
ei andnud, siis saab kohus kaebuses toodud väidete hindamisel lähtuda üksnes tunnistaja ütlustest ja
dokumentaalsetest tõenditest.
Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta otsus jõusse. Kuigi õigusrikkumine pandi
toime oktoobris ning menetluseni jõudis see alles 2025, siis väärteomenetluse menetlustähtaeg on 2
aastat ja selle aja jooksul on pädeval asutusel õigus alustada ja läbi viia väärteomenetlust.
Keskkonnaametil puudub pädevus ja õiguslik alus kontrollida isikute mootorsõiduki juhtimise õigust,
kuid kui keskkonnaametnik näeb keskkonnaalaseid õigusrikkumisi toime pannud isikut mootorsõidukit
juhtimas, on neil õigus teha teatis või järelepärimine PPA-le, kellel on vastav õigus. Riigiasutused
teevad omavahel koostööd ja kui Keskkonnaameti spetsialist praeguse väärteoasja raames on
avastanud õigusrikkumise, siis kohusetundliku ametnikuna on ta sellest teavitanud asutust, kes on
pädev seda õigusrikkumist menetlema. Menetleja ei saa jätta teadlikult tõendeid kogumata. Tunnistaja
ütlused on usaldusväärsed. Kui kaebuse esitaja peaks taotlema rahatrahvi tasumist ositi, siis on
mõistlik anda isikule võimalus rahatrahv tasuda ositi nelja kuu jooksul võrdsetes osades iga kuu 100
eurot. Muus osas jäi kohtuväline menetleja sisuliselt kohtuvälise menetleja otsuses toodud
seisukohtade juurde.
LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki
juhtimisõiguseta isiku poolt. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on osundatud LS § 90
lg 1 p 1 nõude rikkumisele, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhita isik, kellel ei ole vastava
kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
Käesolevas väärteoasjas leiab Ardo Kasela, et tema süü on tõendamata, kohtuvälise menetleja otsus
tugineb lubamatutele tõenditele ning tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Samas ei ole kaebaja
teinud kaebuses ühtegi etteheidet, et ta ei oleks viibinud väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas.
Samuti ei vaidlusta Ardo Kasela ka seda, et tal juhtimisõigus puudub.
Esmalt märgib kohus, et kaebuses märgitud videosalvestist kohus kohtuistungil ei avaldanud ning
otsuse tegemisel sellele ei tugine. Seega puudub ka vajadus vaagida tõendi lubatavuse üle. Kui
kaebajal on pretensioone tema isikuandmete töötlemise kohta, on tal õigus pöörduda Andmekaitse
Inspektsiooni poole.
Teiseks märgib kohus, et tagajärjetuks jäävad ka kaebaja kohtuistungil esitatud etteheited
Keskkonnaameti ja Politsei- ja Piirivalveameti vahelisele suhtlusele e-kirja teel. Tegemist on
tavapärase ametiasutuste vahelise suhtlusega, kus Keskkonnaamet edastab rinnakaamera salvestise
käesolevas väärteoasjas ning annab infona PPA-le teada, mis on kaebaja alaliseks elukohaks märgitud
Keskkonnaameti menetletavas väärteoasjas. Jagatud informatsioon elukoha andemete kohta võis olla
vajalik, et kaebajale kutse edastada või temaga kontakti saada, niisamuti selleks, et kontrollida
ametiasutuste käsutuses olevate andmete õigsust või ajakohasust. Tähele tuleb ka panna, et mõlemad
asutused menetlesid Ardo Kaselaga seonduvaid väärtegusid, millel oli teatav kokkupuutepunkt,
mistõttu on ka elementaarne, et omavahel jagatakse asjakohast informatsiooni. Asjaolu, et C.-F. T. on
Keskkonnaameti ametnikuna andnud PPA küsimusele vastuse kohtukutse kättetoimetamise kohta ja
sellest, mida ta e-toimikust näeb, seondub asjaoluga, et Ardo Kasela esitas Harju Maakohtusse kaebuse
Keskkonnaameti otsusele. Keskkonnaamet, kui selle menetluse menetlusosaline, näeb ka e-toimikust
selle menetlusega seonduvaid dokumente, millele PPA-l ei olnud juurdepääsu. Küll aga ei ole
Keskkonnaametil juurdepääsu käesoleva menetluse dokumentidele. Seetõttu ei ole Ardo Kasela
isikuandmeid ka väärkasutatud.
Kohtu hinnangul tõendavad Ardo Kaselale etteheidetava teo toimepanemist tunnistaja ütlused ning
kohtule esitatud kirjalikud tõendid.
Kohtuistungil andis ütluseid tunnistaja C.-F. T.. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse
hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele,
kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel
menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (RKKK 15.02.2019 otsus kriminaalasjas
nr 1-18-1247, p 37). Ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostatakse näiteks ütluste andja
isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Tõendi
usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (RKKK
21.12.2015 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-100-15, p 16). VTMS § 31 lg-st 1 tulenevalt on need
põhimõtted kohaldatavad ka väärteomenetluses.
Tunnistaja C.-F. T. ütluste kohaselt töötab tunnistaja Keskkonnaametis keskkonnakaitse inspektorina
ning ta on kaebuse esitajaga kokku puutunud tööalaselt, kui kaebuse esitaja tuli merelt maismaale
tagasi. Ta teostas riikliku järelevalvega kontrolli ja peale seda kaebaja andis talle teada, et sõidab koju
koera äraviima ja tuleb tagasi. Kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud umbes 150 meetrit merest. Tegemist
on eraldatud kohaga, kus on lagedad põllud ümberringi, mistõttu saab ta öelda, et teisi isikuid seal ei
olnud. Tunnistaja nägi kaebuse esitajat autosse juhikohale istumas ja mere äärest ära sõitmas punast
värvi linnamaasturi moodi sõidukiga, kuid seda momenti, kui ta tuli mere äärde, seda ta ei näinud.
Kuigi väljas oli hämar, nägi ta kaebajat autoga minema sõitmas, kuna ta seisis umbes 10 meetri
kaugusel kaebajast ja auto möödus tema eest. Kaebuse esitaja sõitis Laheotse teel seni kuni ta keeras
paremale Kurkse tee poole ja see võib olla umbes 1,5-1 kilomeetrit, siis ta kadus. Seal on lagedad
põllud, et visuaalne nähtavus kaob ära, kui ta jõuab sinna suure maantee peale. Tee, kus kaebuse
esitaja sõitis oli väga hea kruusakattega tee. Kohus kuvas kohtusaali ekraanile Google Maps´ist
Laheotsa tee ning tunnistaja selgitas kaebaja ja enda liikumist kuvatud kaardi põhjal ning selgitas, et ta
sõitis kaebajale autoga järgi, nende vaheline distants võis olla 100-200 meetrit. Ristmikule jõudes
keeras tema vasakule ning kaebaja paremale. Hiljem tuli kaebuse esitaja koos koera ja teise isikuga
autoga tagasi. Sündmuskohal puudus tunnistajal teadmine, et kaebajal juhiluba puudus.
Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja C.-F. T. ütluste usaldusväärsuses, kuna teda on hoiatatud teadvalt
valeütluste andmise eest. Tunnistaja ütlustes puuduvad vastuolud ja sündmust kirjeldati neutraalselt.
Samuti ei ole usutav, et tunnistaja annaks kaebaja kohta, keda ta ei tunne, teadvalt süüstavaid ütlusi.
Selleks ei ole kohtu hinnangul tunnistajal vähimatki motiivi. Kohtul ei ole alust arvata, et tunnistaja
eksib isikus, kes väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit. Tunnistaja tundis
kohtuistungil Arda Kasela ära ja selgitas põhjalikult, kuidas kaebaja istus sõiduki juhikohale ja sõitis
mere äärest minema punast värvi linnamaasturi moodi sõidukiga. Sõiduki detailandmete päring
kinnitab, et Ardo Kasela elukaaslase L. L. kuuluv mootorsõiduk Suzuki Grand Vitara
(registreerimismärgiga xxx) on punast värvi M1G kategooria universaalkerega mootorsõiduk. Seega
kattuvad tunnistaja ütlused sõiduki detailandmete päringus kajastatud andmetega. Samuti ei ole
kaebuses väljatoodud mistahes etteheiteid sõiduki ega selle kuuluvuse osas. Tunnistaja kirjeldas, et
kaebaja oli temast umbes 10 meetri kaugusel ja möödus autoga tema eest, seejärel sõitis ta Laheotsa
teel tema järgi seni kuni kaebaja keeras paremale Kurkse tee poole ning tema vasakule. Kaebaja
liikumissuunda visualiseeris tunnistaja toimunud kohtuistungil ka kohtu poolt ekraanile kuvatud
Google Maps kaardil. Samamoodi on kaebaja liikumissuund visualiseeritud ka kohtule esitatud Maa-
ja Ruumiameti kaardil. Seega puuduvad ka selles osas vastuolud ning väärteoprotokollis märgitud
Ardo Kasela väärteorikkumise koht on usaldusväärselt tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega.
Kohtule esitatud kaebuses ei ole Ardo Kasela märkinud mootorsõiduki juhtimise kohta mitte midagi, ta
ei ole juhtimisfakti kinnitanud ega eitanud. Kohtuistungil on Ardo Kasela läbivalt tunnistajale
küsimusi esitades viidanud, kuidas tunnistaja sai teda pimedas üldse näha. Kohtule arusaadavalt võib
Ardo Kasela kohtuistungil esitatud viidetest saada aru, et isik justkui väidaks, et keegi teine võis
mootorsõidukit juhtida. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kui end aktiivselt kaitsev
süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende
väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks
tõlgendada süüdistatava kasuks (nt RKKKo 18.12.2007 nr 3-1-1-85-07, p 9.1 ja 20.01.2014 nr 3-1-1-
133-13, p 23). Ardo Kasela keeldus kohtus ütluste andmisest ning ka kaebuses ei ole välja toodud, et
keegi teine võis Ardo Kasela asemel mootorsõidukit juhtida. A.Kaselo ei ole nimetanud ühegi isiku
nime, kes võis väidetavalt autot juhtida. Vastupidiselt on tunnistaja usaldusväärsete ütlustega leidnud
kinnitust, et koera minema viies istus mootorsõiduki juhikohale just kaebaja ning tema juhtis ka
mootorsõidukit.
Detailandmete päringu vastuse kohaselt puudub Ardo Kaselal juhtimisõigus. Nimetatud asjaolu
tunnistab Ardo Kasela ka ise.
Tunnistaja C.-F. T. selgitas kohtuistungil antud ütluses arusaadavalt ka seda, kuidas ta sai teada, et
kaebajal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja selgitas, et ta teostas Keskkonnaameti
inspektorina teise menetluse raames riikliku järelevalvega kontrolli. Sündmuskohal puudus tunnistajal
teadmine, et kaebajal juhiluba puudus ning kohtuväline menetleja tegi taotluse PPA-le ja sealt tuli
vastus. Tunnistaja ütlustest selgub, et ta tegi Keskkonnaameti vanas süsteemis Okas1 päringu kehtivate
dokumentide kohta ning sealt ei nähtunud juhiluba. Kohus märgib, et keskkonnajärelevalve seaduse §
83 kohaselt objekti kontrollimise andmekogu ja õiguserikkumiste andmekogu asutab ning nende
andmekogude põhimäärused kehtestab
valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
Keskkonnaministri 04.11.2016 määruse nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine
ja põhimäärus“ reguleerib Keskkonnaameti andmekoguga seonduvat. Viidatud määruse § 1 lg 2
sätestab, et andmekogu ametlik lühend on OKAS. Määruse § 10 lg 2 kohaselt Keskkonnaameti
järelevalveosakonna teenistujad saavad tööle tulekul andmekogule vahetu juhi ettepanekul inspektori
õigused ja juurdepääsu. Tunnistaja C.-F. T. on Keskkonnaameti inspektor, mistõttu oli ka temal sellele
süsteemile juurdepääs. Määruse § 7 reguleerib andmevahetust andmekogude vahel. Määruse § 7 lg 3
kohaselt andmed kontrollitavate objektide kohta saadakse osaliselt ristkasutuse teel, sh nii
rahvastikuregistrist (p 2), liiklusregistrist (p 3) kui ka teistest riiklikest andmekogudest või registrites
(p 8). Seega sai tunnistaja kaebaja juhtimisõiguse puudumisest teada seaduslikul alusel
Keskkonnaameti andmekogust. 16.01.2025 kirjaga nr 7-28/25/921 on Keskkonnaameti Harju- ja
Raplamaa büroo järelevalveosakonna juhataja asetäitja K. L. edastanud Politsei- ja Piirivalveametile
info, mille kohaselt teostas Keskkonnaamet 07.10.2024 Harjumaal kalandusalast järelevalvet ning
tuvastasid, et Ardo Kasela teostas märgistamata nakkevõrguga kalapüüki, asjaolude selgitamiseks
alustati väärteomenetlust. Peale kontrolli teostamist lahkus Ardo Kasela sündmuskohalt
mootorsõidukiga registreerimismärgiga xxx, isik oli roolis ja juhtis mootorsõidukit Lääne-Harju vallas,
Kurkse külas, Laheotsa tee L2 maaüksus (asukohakoordinaadid XY: 6572187.89, 502181.95),
tegemist on avalikult kasutatava teega. Keskkonnaametile teadaolevalt puudus isikul juhtimisõigus.
Sõitmist täpselt näinud ametnikuks nimetati C.-F. T.. Asjaolu, et Keskkonnaamet edastas
informatsiooni kaebaja poolt toime pandud võimaliku rikkumise kohta Politsei- ja Piirivalveametile,
kes menetleb liiklusalaseid rikkumisi, ei ole kuidagi keelatud. Tegemist on ametiasutuse tavapärase
hoolsa käitumisega ning on igati õiguspärane. VTMS § 31 lg 1 kohaselt väärteo tunnuste ilmnemisel on
kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise
menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud
väärteomenetlust välistavad asjaolud. Selliselt on kohtuväline menetleja ehk Politsei- ja Piirivalveamet
praegusel juhul ka toiminud.
Kaebuse esitaja on teinud etteheiteid ka selle kohta, et väärteomenetlus on alustatud mitu kuud hiljem
pärast sündmuse toimumist. Kohus märgib, et seadus ei näe ette väärteomenetluse alustamisele
konkreetset tähtaega (v.a juhul, kui on esitatud väärteoteade). Teoreetiliselt on võimalik
väärteomenetlust alustada seni kuni väärtegu ei ole veel aegunud. VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse
väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga, milleks antud juhul oli tunnistaja C.-F. T.
ülekuulamine 03.02.2025, milleks oli 22.01.2025 väljastatud kutse. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt
väärteomenetlust ei alustata, kui teos puuduvad väärteo tunnused. On selge, et väärteomenetluse
alustamise otsustamiseks võib menetleja vajada aega, et kaaluda kas esineb üldse alus menetluse
alustamiseks. Tähtaeg väärteomenetluse alustamisele või alustamata jätmisele esineb VTMS § 59 lõike
2 kohaselt juhul, kui on esitatud väärteoteade. Seega oli väärteomenetluse alustamine 03.02.2025
õiguspärane.
Kokkuvõtvalt on nii tunnistaja ütlustega kui ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidnud
tõendamist, et Ardo Kasela juhtis 07.10.2024 kella 19.22 ajal Harjumaal Lääne-Harju vallas Laheotsa
teel liikudes Kurkse-Harju-Risti tee suunas mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara,
registreerimismärgiga xxx, omamata seejuures mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus Ardo
Kasela LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja täitis LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.
Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule
vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Mootorsõiduki
juhtimine on teadlik ning eesmärgistatud tegevus. Kohtu hinnangul on Ardo Kasela LS § 201 lg 1 järgi
kvalifitseeritava väärteo toime pannud teadlikult ja tahtlikult, kuna ta teadis, et tal puudus sõiduki
juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima, pannes sellega toime
liiklusrikkumise.
Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Ardo Kasela rikkus enda tegevusega LS§ 90 lg 1 p 1
nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Ardo Kasela on süüvõimeline ning KarS 2. ptk
3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut
või arestiga.
Vastavalt VTMS §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui
väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.
KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest
tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti
võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise
huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest
eesmärkidest.
Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad
kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kohus
hindab menetlusaluse isiku süüd LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmiseks.
Praegusel juhul ongi menetlusalust isikut kohtuvälise mentleja otsusega karistatud sanktsioonimäära
keskmises määras. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi kaebaja käitumises puuduvad. Ardo
Kasela enda süüd ei tunnista, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid
asjaolusid. Tegemist on kavatsetult toime pandud süüteoga. Samuti võtab kohus arvesse, et Ardo
Kasela juhtis mootorsõidukit õhtusel ajal ning kõrvalisel ja väiksema liiklustihedusega teel, mistõttu ei
ohustanud Ardo Kasela oma tegevusega paljusid teisi kaasliiklejaid. Karistusregistri väljavõtte
kohaselt on Ardo Kasela väärteokorras karistamata isikuks. Arvestades kaebuse esitanud isiku isikut ja
väärteo toimepanemise asjaolusid, siis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja mõistetud karistus on
proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ning see vastab teo raskusele ja
süüdlase isikule. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus sanktsiooni keskmises määras on
põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuvälise
menetleja
poolt
määratud
karistuse
vähendamist.
Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades ei pea kohus põhjendatuks Ardo Kasela suhtes menetluse
lõpetamist ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Arvestades rahatrahvi suurust ning asjaolu, et Ardo
Kasela ei tööta, tal on invaliidsus ja tema sissetulekuks on töövõimetoetus, siis juhindudes
VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse karistuse tasumise tähtaja osas ja võimaldab
KarS § 66 lg 2 alusel isikul rahatrahvi tasumist 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt
vähemalt 33,33 eurot. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2 133, 134,
Otsustas
1. Jätta Ardo Kasela kaebus rahuldamata.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse
kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 05.03.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,000581 tühistada
rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Ardo Kaselat tasuma
rahatrahvi 400 eurot osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega
tasuda igakuiselt vähemalt 33.33 eurot.
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva
jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva
jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse
isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
Kohtunik
Liina Pohlak
Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 30.04.2025