2-24-142652/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-142652

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi A.I. vastu

põhivõla 1087 euro 99 sendi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

1248 eurot 13 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood

10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar

Kostja: A.I. (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista A.I.-lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks välja võlgnevus 1248 eurot 13

senti (põhinõue 1087 eurot 99 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 160 eurot 14

senti).

3. Mõista A.I.-lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1087 eurolt

99 sendilt) alates 8. veebruarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud hagi A.I. kanda.

5. Mõista A.I.-lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks välja menetluskulud 460

eurot.

6. Mõista A.I.-lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt

(460 eurolt) alates alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 22. novembril 2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.I.-lt (kostja) 3092 euro 08 sendi saamiseks. Kuna

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu

Maakohus 14. jaanuaril 2025 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja palub 7. veebruaril 2025 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks võlgnevus

1248 eurot 13 senti (põhinõue 1087 eurot 99 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 160

eurot 14 senti) ning viivis põhinõudelt alates 8. veebruarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Creditstar Estonia AS (esialgne võlausaldaja)

18. novembril 2020 lepingu, mille alusel avati kostjale krediidi- ja kasutuslimiit. Kostja on

taotlenud laenu neljal korral. Esialgne võlausaldaja on kandnud kostjale neli laenumakset.

Kostja ei ole lepingut tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja

loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale.

3. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Maksekäsu kiirmenetluses on rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressi Kurvi, Järtsaare

küla, Viljandi vald, Viljandi maakond osas märgitu, et varasemas menetluses kohtutäituri

info, et võlgnik ei ela aadressil. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

vastanud 9. oktoobril 2024, et Politsei- ja Piirivalveameti registris on isiku A.I. elukohaks

märgitud Õnne tn 8 - 4, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, seisuga 9. august

2021. Täpsemad andmed isiku elu- või viibimiskoha osas puuduvad. Maksekäsu

kiirmenetluses on märgitud, et varasemas menetluses kohtutäituri info, et võlgnik ei ela enam

aadressil Õnne tn 8 - 4, Põltsamaa, korteris uus elanik alates mai 2022.

Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostja kohtute

infosüsteemis märgitud e-posti aadressil XXX, millelt vastused puuduvad. Rahvastikuregistris

märgitud e-posti aadressilt tiiut333@hot.ee on 6. märtsil 2025 tsiviilasjas 2-24-132023 kirja

kohaletoimetamine nurjunud, kuna sisestatud meiliaadressi ei leitud. 17. märtsi 2025 seisuga

töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Kohtute infosüsteemis tegevuste all on

registreeritud korduvad helistamised kostja rahvastikuregistris märgitud telefoni numbril +372

5858 9749, mis ei ole kättesaadav.

Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik

elukoht ei ole teada, toimetas kohus menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale

kätte avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded 17. märtsil 2025. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks

(16. aprilliks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik

kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise

tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi

rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

5. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping

VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul

tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

6. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 56% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% (kolmekordne määr seega 56,04%). Seega ei ületa

lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda.

7. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS

§ 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise

kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Samas on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p

9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud

kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega

kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).

8. Praegusel juhul palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse ja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ka olukorras, kus kohus peaks asuma

seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

peaks kostja tagastama lepingu alusel saadud põhiosa. Kostja ei vabaneks viivise maksmise

kohustusest.

Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks analüüsida seda, kas esialgne võlausaldaja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka siis, kui kohus asuks seisukohale, et

esialgne võlausaldaja on seda kohustust rikkunud, tuleks kostjalt välja mõista hagis toodud

summad.

Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi.

9. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

11. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 460 eurot (riigilõiv 280 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 180 eurot).

12. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike

Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise

eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest,

et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka

Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022

määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik