2-24-133700/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-133700

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi X vastu 27.09.2022 tarbijakrediidilepingust nr

CL-EEC-22019240 tuleneva võlgnevuse 3328,72 euro, intressi

40,69 euro, lepingu haldustasu 40,88 euro, viivise 105,40 euro ja

täiendava viivise saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757, asukoht Riia 2,

51004 Tartu)

Hageja lepinguline esindaja Aap Kulik (Balti Võlgade

Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, 51006 Tartu; e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx; e-post xxx)

Hagihind

3908,62 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista X’elt Bigbank AS-i kasuks 27.09.2022 tarbijakrediidilepingust nr CL-

EEC-22019240 tulenev võlgnevus 2596,19 eurot.

3. Jätta menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.

4. Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 366,30 eurot. Välja mõista X’elt

menetluskulu summas 366,30 eurot Bigbank AS-i kasuks.

5. Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1 (7)

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Bigbank AS esitas Harju Maakohtule hagi X vastu 27.09.2022 tarbijakrediidilepingust nr CL-

EEC-22019240 tuleneva võlgnevuse 3 328,72 euro, intressi 40,69 euro, lepingu haldustasu

40,88 euro, viivise 105,40 euro ja täiendava viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-

22019240. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 5 000 eurot. Lepingu

järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 8,80% tagastamata krediidisummalt ühe

aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks oli 12,75%. Kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 6

724,84 eurot.

Krediidisumma 5000 eurot maksti välja kostja arvelduskontole XXXXXXXX kuupäeval

27.09.2022.

Alates 27.09.2022.a kuni käesolevani on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste

katteks hagejale ülekandeid kogusummas 2 403,81 eurot.

Hageja hoiatas 18.12.2023.a saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja

ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja

kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei

reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis

võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Kostja

oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 järgmise osamaksega, mida hageja pidas

ülesütlemise aluseks: 1) 15.02.2024 osamakse summas 8 eurot; 2) 15.03.2024 osamakse

summas 35,60 eurot; 3) 15.04.2024 osamakse summas 36,93 eurot; 4) 15.05.2024 osamakse

summas 73,74 eurot; 5) 15.06.2024 osamakse summas 112,09 eurot; 6) 15.07.2024

osamakse summas 112,09 eurot. Hageja ütles 19.07.2024.a ülesütlemisavaldusega lepingu

üles.

Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset,

siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 3 328,72 (5000-1671,28)

eurot, mis tuleb üldtingimuste p-st 4.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista.

Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 8,80% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks

muutunud intressi nõue summas 140,69 eurot. Sissenõutavaks muutunud intressinõue on

kujunenud järgmiselt – lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil

tasumisele 699,73 eurot, millest kostja tasus 559,04 eurot.

Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud

2 (7)

krediidisumma 3 703,60 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega

viivitamiselt, määraga 8,80% võlgnetavalt summalt aastas. 27.11.2024.a seisuga tuleb

lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 105,40 eurot

ning TsMS § 367 alusel alates 28.11.2024.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni viivis 8,80% tagastamata krediidisummalt aastas.

Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu

haldustasu. Vastavalt lepingule on selleks 8 eurot kuus. Kostja jättis tasumata lepingu

haldustasu 0,88 eurot 15.02.2024 osamakse eest. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal

15.03.2024 kuni 15.07.2024 tasuma lepingu haldustasu 40 eurot. Kokku nõue 40,88 eurot.

Laenutaotlusel märkis klient oma sissetulekuteks kokku 1800 eurot. Kostja Maksu- ja

Tolliameti sissetulekute registrist nähtus, et tarbija keskmiseks töötasuks viimase 3 kuu

vältel oli 800 eurot. Klient märkis laenutaotlusel, et tal puuduvad igakuised kohustused.

Krediidilepingust nr CL-EEC-22019240 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus

112,09 eurot. Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 2

ülalpeetavat, kostja on abielus ja kostja elupinnaks on isiklik korter.

Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud

vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4

lg 7 ümberarvestuse kohaselt 2 596,19 eurot (väljastatud krediit 5 000,00 eurot, millest maha

arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 2 403,81 eurot).

2. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte KÄPO-s 06.12.2024. Kohus ei ole kohtule

hagi osas sisulisi vastuväiteid esitanud vaatamata kohtu sellekohasele veelkordsele

tähelepanujuhtimisele (dtl 81).

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

3.1.

Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 27.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22019240

(dtl 45). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale laenu 5000 eurot. Lepingu

järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 8,80% tagastamata krediidisummalt ühe

aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks oli 12,75%. Kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli

6724,84 eurot.

3.2.

Krediidisumma 5000 eurot maksti välja kostja arvelduskontole XXXXXXXX kuupäeval

27.09.2022 (dtl 50).

3.3.

Hageja ei ole kahtluse alla seadnud asjaolu, et kostjaga sõlmitud leping oli

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõistes.

4. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

3 (7)

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13).

4.1.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

4.2.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate

kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7,

lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse

korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

4.3.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -

vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava

metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud

näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

1)

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute

laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

2)

aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise

regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

3)

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel.

4.4.

KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

4.5.

Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamist hagiavalduse lk 6 jj

(dtl 37). Selle kohaselt omandas võlausaldaja teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete (dtl 55-57),

4 (7)

kliendi Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ajaloo alusel ja avalikest

registritest saadud info alusel (dtl 58-61).

4.5.1.

Hagiavalduse kohaselt laenutaotlusel märkis klient oma sissetulekuteks kokku 1800 eurot.

Igakuiseks sissetulekuks märkis kostja töötasu summas 800 eurot neto ettevõttest XXX.

Samuti märkis kostja, et tal on teised sissetulekud 1000 eurot (dtl 57, Lisa 6 – income:other

1000 ehk sissetulekud;muud sissetulekud 1000). Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute

registrist nähtus, et tarbija keskmiseks töötasuks viimase 3 kuu vältel oli 800 eurot (dtl 58-

59, Lisa 7 – salary info: net income perioodil 05.2022-7.2022). Kostja märkis

laenutaotlusel, et tal puuduvad igakuised kohustused. Krediidilepingust nr CL-EEC-

22019240 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 112,09 eurot. Arvestades

kliendi tuvastatud töötasu keskmist suurust summas 800 eurot kuus, moodus kliendi

igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o.

väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 14,01% (112.09/800*100),

mis on hageja väitel Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja

mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena

kasutusse 85,99% sissetulekutest ehk siis 687,91 eurot. Lisaks arvestas krediidiandja

krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 2 ülalpeetavat (dtl 56, lisa 6 – „dependents“

ehk ülalpeetavad 2), kostja on abielus (dtl 56, lisa 6 – „marital status: married“ ehk

perekonnaseis: abielus) ja kostja elupinnaks on isiklik korter (dtl 56, lisa 6 – „Residence

type: private apartment“ ehk elukoha tüüp: isiklik korter).

4.6.

Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik

tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll

küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta,

kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse

osas. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid

sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud. Hageja ei ole esile

toonud, et ta oleks nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte(te) esitamist ja seda kontrollinud.

Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende

kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Hageja ei ole selgitanud, kuidas

ta ilma kostja pangakonto väljavõtteta tegi kindlaks, et kostjal muud (laenu)kohustused

puuduvad ja et kostja igakuiseks elamiskuluks on arvestuslik elatusmiinimum 303,38 eurot,

millest hageja on lähtunud (dtl 38). Samuti ei ole hageja selgitanud, kuidas ta on arvesse

võtnud, et igakuisest 800-eurosest sissetulekust peab ta lisaks endale üleval pidama ka kahte

last. Hageja ei ole selgitanud, mida ta tuvastas sellest, et kostja on abielus ja ta elab endale

kuuluvas eluasemes. Näiteks ei ole hageja tuvastanud, kas kostjale võib küll kuuluda eluase,

aga see on näiteks ostetud eluasemelaenuga, mistõttu tal on ka vastavad igakuised

kohustused. Seega ei ole millegagi tõendatud hageja väide, et igakuiste elamiskuludena jäi

kostja kasutusse 85,99% sissetulekutest ehk siis 687,91 eurot (dtl 38). Samuti ei ole kohtul

võimalik käesolevas menetluses kontrollida, kas hageja väidetud andmed kostja sissetulekute

ja väljaminekute kohta vastavad tõele, kuna kontoväljavõtet esitatud ei ole.

4.7.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4; KAVS

§ 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi

võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 sätestatud kohustust, kuna

esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

5. Hageja on avaldanud, et kui kohus jõuab järeldusele, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis selleks puhuks esitab hageja menetlusökonoomiast tulenevalt

tagasimaksete ümberarvestuse.

5 (7)

5.1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei

võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (haldustasu,

sissenõudmiskulu, lisateenuse ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata.

Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus

ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja

ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest

talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama.

Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.

5.2.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

5.3.

Hageja on hagiavalduse toonud välja, et juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja

ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas,

siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 2596,19 eurot

(väljastatud krediit 5000,00 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma

katteks summas 2403,81 eurot).

5.4.

Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõudeks kokku 2596,19 eurot.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

6. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt

TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3908,62 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

7.1.

Hagis toodud tsiviilasja hind oli 3908,62 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue

oleks sellisena esitatud) oleks 2596,19 eurot ehk hagi rahuldati ~66% ulatuses.

7.2.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 66% ulatuses kostja kanda ja 34%

ulatuses hageja kanda.

8. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 455 eurot ja esindajakulu summas 100

eurot.

9.1.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 66% ehk 300,30 eurot.

9.2.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides esindajakulu

summas 100 eurot vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulust 66% ehk

6 (7)

66 eurot.

9.3.

Kokkuvõtvalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 366,30

eurot, millest riigilõiv 300,30 eurot ja esindajakulu 66 eurot.

10. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal

otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

7 (7)