2-24-130819/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-130819

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi Z.N vastu 12.01.2024 krediidikonto

lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 5000 euro, intressi

927,79 euro, viivise 434,50 euro, sissenõudmiskulu 20 euro ja

täiendava viivise saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, asukoht

Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn)

Hageja volitatud esindaja Darina Koivunen (e-post xxx)

Kostja: Z.N (isikukood XXX, elukoht xxx Tallinn; e-post xxx)

Hagihind

6994,79 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Z.N-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks 12.01.2024 krediidikonto lepingust

nr XXX tulenev võlgnevus 5000 eurot, intress 927,79 eurot, viivis 434,50 eurot ja

sissenõudmiskulu 20 eurot.

3. Välja mõista Z.N-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 5000 eurolt alates 15.11.2024 kuni nõude täieliku

rahuldamiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.

4. Menetluskulud jätta Z.N’i kanda.

5. Välja mõista Z.N-ilt menetluskulu summas 630 eurot PLACET GROUP OÜ kasuks.

6. Välja mõista Z.N-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (630 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

1 (6)

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. PLACET GROUP OÜ esitas Harju Maakohtule hagi Z.N vastu 12.01.2024 krediidikonto

lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 5000 euro, intressi 927,79 euro, viivise 434,50 euro,

sissenõudmiskulu 20 euro ja täiendava viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.01.2024 krediidikonto lepingu nr XXX, mille

alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 5000 eurot.

Vastavalt krediidikonto lepingu nr XXX Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele

oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 47,78%, intressimäär aastas 40%, intressimäär

päevas 0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete summa eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele

viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel.

Kostja on enne krediidikonto taotluse XXX rahuldamist esitanud PLACET GROUP OÜ-le

Luminor Bank AB konto väljavõtte XXX (periood 17.07.2023-11.01.2024) ja Swedbank

konto väljavõtte XXX (periood 17.07.2023-05.01.2024). Swedbank konto väljavõtte XXX

analüüsimisel ei tuvastatud kostja sissetulekut ega finantskohustusi. Luminor Bank AB XXX

konto väljavõte analüüsimisel oli tuvastatud kostja sissetulek. Kokku laekus kostja Luminor

Bank AB pangakontole XXX oktoobrist kuni jaanuarini 7251,51 eurot ehk keskmiselt 4 kuu

vältel 1812,88 eurot. Kokku oli tuvastatud kostja sissetulek summas 1812,88 eurot kuus.

Luminor Bank AB XXX väljavõte analüüsimisel täpsustas kostja Placet Group OÜ

www.laen.ee iseteeninduse kaudu BB Finance laenu kuumakse summat. Kostja märkis, et

BB Finance laenu kuumakse on 150 eurot. Kokku oli tuvastatud kostja finantskohustusi

summas 150 eurot.

Krediidikonto lepingu XXX sõlmimisel 12.01.2024 veenduti kostja krediidivõimekuses,

küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud

11.01.2024 Creditinfo.ee ja Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist.

Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad

maksehäired. 11.01.2024 teostati päring Maksu-ja Tolliametile, mille tulemusena tuvastas

hageja, et kostja 4 kuu keskmine sissetulek on 1896,47 eurot. 12.01.2024 teostati päring ka

2 (6)

Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused.

Samuti teostati 11.01.2024 päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et

kostjal puuduvad ülalpeetavad. Lisaks teostati 11.01.2024 päring Ametlike Teadaannete

registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud

teadaanded. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu XXX, sõlmimisel oli:

1812,88€ (sissetulek) – 150€ (finantskohustused) – 340 € (majapidamiskulud) – 266,67€

(taotleva krediidikonto XXX osamakse) = 1056,21 eurot. See tähendab kostja

krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 1056,21

eurot.

Krediidikonto lepingu nr XXX alusel teostas hageja kostja Luminor Bank AB pangakontole

xxx 12.01.2024 väljamakset summas 5000 eurot. Krediidikonto lepingu XXX alusel ei

teinud kostja ühtegi tagasimakset.

Krediidilepingu nr XXX alusel oli kostja viivituses aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti

osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu

saadud laenu, ning laenuandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et

hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida.

08.08.2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud

täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja

võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 27.08.2024 üles. Kuna ülesütlemise hoiatus

edastati kostjale e-posti teel 01.08.2024, siis vastavalt üldtingimuste punkt 14.3.3 on kostja

saanud ülesütlemise avaldus kätte 1 kalendripäeva möödumisel, ehk 02.08.2024.

Kostja on tasumata intressid summas 927,79 eurot = aprillikuu intressimakse 105,56 eurot,

maikuu intressimakse 166,67 eurot, juunikuu intressimakse 172,22 eurot, juulikuu

intressimakse 166,67 eurot, augustikuu intressimakse 172,22 eurot ja intressid ülesütlemiseni

144,45 eurot. Lisaks on tasumata sissenõudmiskulud lepingu kehtivuse ajal 20 eurot. Hageja

nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 30.04.2024 (5 eurot), 29.05.2024 (5 eurot), 28.06.2024

(5 eurot) ja 30.07.2024 (5 eurot) kostja e-postile xxx edastatud meeldetuletuste eest

võlgnevuse sissenõudmise kulud summas kokku 20 eurot. Sissenõudmiskulude nõude

kujundanud VÕS § 1132 alusel ühe meeldetuletuskirja eest summas 5 eurot. Varasemat

tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile xxx 21.04.2024,

21.05.2024, 20.06.2024 ja 20.07.2024. Kuivõrd kostja ei ole täitnud XXX krediidikonto

lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates ülesütlemisele

järgnevast päevast, so. 28.08.2024 arvestades põhiosa 5 000 eurot kuni 14.11.2024.

Hagiavalduse esitamise seisuga 14.11.2024 on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete

viiviste summa 434,50 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja

õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata.

TsMS § 367 alusel taotleb hageja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina võlgnevusest kuni selle tasumiseni so

sissenõutavaks muutunud põhiosa 5 000 euro ulatuses.

2. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte e-posti teel 02.12.2024 (dtl 192).

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud

3 (6)

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud

asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

4.1.

VÕS § 403⁴ lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

4.2.

Kohus hindas, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403⁴ lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt

endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

4.2.1.

Kostja on enne krediidikonto taotluse XXX rahuldamist esitanud hagejale Luminor Bank

AB konto väljavõtte XXX (periood 17.07.2023-11.01.2024) (dtl 74-92) ja Swedbank konto

väljavõtte XXX (period 17.07.2023-05.01.2024) (dtl 93-114). Swedbank konto väljavõtte

analüüsimisel ei tuvastatud kostja sissetulekut ega finantskohustusi. Luminor Bank AB

konto väljavõte analüüsimisel oli tuvastatud kostja keskmine sissetulek summas 1812,88

eurot kuus. Luminor Bank AB väljavõte analüüsimisel täpsustas kostja BB Finance laenu

kuumakse summaks 150 eurot. Kokku oli tuvastatud kostja finantskohustusi summas 150

eurot. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad

maksehäired. 11.01.2024 teostati päring Maksu- ja Tolliametile, mille tulemusena tuvastas

hageja, et kostja 4 kuu keskmine sissetulek on 1896,47 eurot. Kostja krediidivõimekuse

arvutus krediidikonto lepingu XXX, sõlmimisel oli: 1812,88€ (sissetulek) – 150€

(finantskohustused) – 340 € (majapidamiskulud) – 266,67€ (taotleva krediidikonto XXX

osamakse) = 1056,21 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja

krediidivõimelisust igakuise reserviga 1056,21 eurot.

4.2.2.

Kohus ei tuvastanud kostja konto väljavõtetest, et kostjal oleks olnud hagejaga

krediidilepingu sõlmimise hetkel kohustusi, mis oleks aluseks laenu andmisest

keeldumiseks, või puuduks sissetulek määras, mis ei võimaldaks võetavat laenu teenindada.

4.3.

Krediidikonto lepingu alusel teostas hageja kostja pangakontole 12.01.2024 väljamakse

summas 5000 eurot (dtl 119). Krediidikonto lepingu XXX alusel ei teinud kostja ühtegi

tagasimakset. Kostja oli viivituses aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti 2024 osamaksetega,

mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. 08. augustil 2024 kostjale oli edastatud

lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni

22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja

lepingu 27.08.2024 üles (dtl 121).

4 (6)

4.4.

Eeltoodust tulenevalt on 14.11.2024. a seisuga muutunud sissenõutavaks hageja nõue, mis

on arvestatud vastavalt krediidikonto lepingu XXX põhitingimustele järgnevalt:

1)

tagastamata laenusumma 5000 eurot;

2)

tasumata intressid 927,79 eurot = aprillikuu intressimakse 105,56 eurot, maikuu

intressimakse 166,67 eurot, juunikuu intressimakse 172,22 eurot, juulikuu intressimakse

166,67 eurot, augustikuu intressimakse 172,22 eurot ja intressid ülesütlemiseni 144,45 eurot

(dtl 130);

3)

tasumata sissenõudmiskulud lepingu kehtivuse ajal 20 eurot. Hageja nõuab kostjalt lepingu

kehtivuse ajal 30.04.2024 (5 eurot), 29.05.2024 (5 eurot), 28.06.2024 (5 eurot) ja 30.07.2024

(5 eurot) kostja e-postile XXX edastatud meeldetuletuste eest võlgnevuse sissenõudmise

kulud summas kokku 20 eurot (dtl 150-161). Sissenõudmiskulude nõude kujundanud VÕS §

1132

alusel ühe meeldetuletuskirja eest summas 5 eurot. Varasemad tasuta

meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile XXX 21.04.2024, 21.05.2024,

20.06.2024 ja 20.07.2024 (dtl 163-174).

4.5.

Kuivõrd kostja ei ole täitnud krediidikonto lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt,

arvestab hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 28.08.2024 arvestades

põhiosa 5000 eurot kuni 14.11.2024. Hagiavalduse esitamise seisuga 14.11.2024 on

sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 434,50 eurot (dtl 175).

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta

kostja kanda.

6. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot ja esindajakulu summas 150

eurot.

8. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõiv summas 630 eurot.

9. Kohus leiab, et hageja taotlus välja mõista kostjalt esindajakulu summas 150 eurot põhjendatud

ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohtule esitatud volikirjast ja esindaja

kontaktandmetest järeldub, et tegemist on hageja töötajaga ning kooskõlas TsMS § 175 lg 2

menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud.

10. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

5 (6)

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

6 (6)