2-22-11562/106 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.04.2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11562

Tsiviilasi

Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi A. H.

vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

80 902,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Santex Pluss OÜ (pankrotis, registrikood 12880868)

pankrotihaldur Urmas Tross

Kostja A. H. (isikukood XXX) lepinguline esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Meelis Masso

Viimase kohtuistungi kuupäev

14.04.2025

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks välja 74 910 eurot.

3. Mõista kostjalt Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt 74 910 eurot alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Määrata hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Rahuldada menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt. Mõista kostjalt Santex Pluss

OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulude hüvitis 1402,37 eurot.

6. Kostja on kohustatud tasuma Santex Pluss OÜ-le (pankrotis) viivist menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja 513,33 eurot (so 1/3 riigilõivust summas 1

540 eurot, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud), mis tuleb

tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates

otsuse jõustumisest.

8. Kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskulult summas 513,33 eurot

riigituludesse viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni tasumiseni.

1 (5)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud

1. Santex Pluss OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Urmas Tross (hageja) esitas

08.08.2022 hagi oma endise juhatuse liikme A. H. (kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste

rikkumisega põhjustatud kahju hüvitise 74 910 eurot ja sellelt summalt alates otsuse

jõustumisest kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatava viivise

väljamõistmise nõudes. Hagi eset täpsustati 02.11.2022 (digitoimiku lk dtl 45). Sama nõue

esitati solidaarselt ka Santex Ehitus OÜ ja U. Õ. vastu, nimetatud kostjate osas on hagi

rahuldatud 28.02.2023 tagaseljaotsusega (dtl 246, jõustus 09.06.2023).

Kostja oli hageja juhatuse liige kuni 29.09.2020. Kostja oli ka Santex Ehitus OÜ juhatuse

liige alates selle asutamisest kuni 02.10.2020. Santex Ehitus OÜ jättis hagejale tasumata

arved kogusummas 74 910,34 eurot, mis muutusid sissenõutavaks 03.09.2019 kuni

03.04.2020. Kostja ei teinud midagi nende nõuete maksmapanekuks, rikkudes sellega

võlgniku juhatuse liikme kohustusi.

2. Kostja vaidles hagile vastu leides, et tema pole juhatuse liikme kohustusi rikkunud.

3. Harju Maakohus rahuldas hagi kostja vastu 08.03.2024 otsusega (dtl 319).

4. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse 03.05.2024 otsusega menetlusnormide rikkumise

tõttu ja saatis asja maakohtule uueks menetlemiseks (dtl 364, otsus jõustus 23.09.2024).

Ringkonnakohtu otsusele eelnenud menetluse käik on kajastatud nimetatud otsuse p-des 1-5

ja maakohus ei korda seda.

5. Hagi uuel läbivaatamisel esitasid pooled oma seisukohtade terviktekstid (09.10.2024

määrus, dtl 558; hageja 18.11.2024, dtl 606; kostja 15.11.2024, dtl 598). Hageja väitel tekkis

kahju Santex Ehitus OÜ-le esitatud arvete (dtl 15) sisse nõudmata jätmisest ehk kostja kui

Santex Pluss OÜ juhatuse liikme tegevusetusest. Kostja väitel jäid arved võlgnikule

tasumata, kuna Santex Ehitus OÜ oli varatu.

6. Kohus määras kostjale lepingulise esindaja riigi õigusabi korras (13.12.2024 määrus, dtl

667).

7. Kostja taotluse tema ülekuulamiseks vande all jättis kohus rahuldamata (20.11.2024

määruse p 6; 14.04.2025 istungiprotokolli lk 2). Kohus selgitas kostja tõendamiskoormist

20.11.2024 määruses (dtl 617) ja 13.02.2025 eelistungil (dtl 684). Kostja nõustus kohtu

seisukohaga, et kogu edasine tõendamiskoormis lasub temal (dtl 685). Järgnevas menetluses

kostja tõendeid ja põhjendusi ei esitanud. Kohus vaatas asja läbi 14.04.2025 kohtuistungil

(dtl 693). Järgnevalt esitasid pooled veel avaldusi menetluskulude kohta.

2 (5)

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus rahuldab hagi põhjendades seda alljärgnevaga.

9. Juriilidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma kohustusi täitma juhtorgani liikmelt

tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse TsÜS § 35). Osaühingu juhtorgani liige peab hoidma ühingu vara, seisma hea

ühingu tegevuse kasumlikkuse eest ja eelistama ühingu huve iseenda või kolmandate isikute

omadele. Osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega

(äriseadustiku ÄS § 187 lg 1). Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud

kahju osaühingule, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb

vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (lg 2).

10. Santex Ehitus OÜ jättis kostjale tasumata arved kogusummas 74 910,34 eurot, mis muutusid

sissenõutavaks ajavahemikus 03.09.2019 kuni 03.04.2020 (dtl 15). Nimetatud ajaperioodil

ja järgnevalt veel kuni 28.09.2020 oli kostja nii võlgniku kui ka Santex Ehitus OÜ juhatuse

liige. Need asjaolud on kostja omaks võtnud (13.02.2025 istungiprotokoll). Seega puudub

vaidlus, et võlgnikul oli õigus saada Santex Ehitus OÜ-lt nimetatud summa raha ning et

võlgnikku ja Santex Ehitus OÜ-d juhtis nimetatud ajal kostja.

11. Kui sissenõutavaks muutunud kohustused oleksid saanud võlgnikule tasutud, oleks võlgniku

likviidne vara suurenenud vastava summa võrra. Nõudeid makma ei pandud, need jäid

täitmata ja võlgniku varaks jäid väärtused nõudeõigused. Võlgnikule on seega põhjustatud

kahju 74 910,34 eurot. Tegemist on saamata jäänud tuluga, mille hüvitamist saab ÄS § 187

lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 alusel nõuda.

12. Juhatuse liikmel on kohustus panna maksma äriühingu nõuded kolmandate isikute vastu.

Tegemist on ÄS § 180 lg 1 ja § 187 lg 1 sätestatud juhtimiskohustuse osaga.

13. Kostja on võtnud omaks, et ei teinud midagi võla sissenõudmiseks Santex Ehitus OÜ-lt

(kostja 18.03.2022 avaldus hagejale, p 2, dtl 28; kostja 15.11.2024 avalduse p 2.12, dtl 361;

13.02.2025 istungiprotokolli lk 2 ja 3). Kostja põhjendas seda faktiväitega, et Santex Ehitus

OÜ oli varatu. Hageja vaidles sellele väitele vastu (hageja 18.11.2024 avalduse p 7.2.2, dtl

608; 13.02.2025 istungiprotokolli lk 2).

14. Tõendamiskoormis vara puudumise osas lasus kostjal. Korraliku ettevõtja hoolsusega

tegutsemist peab ÄS § 187 lg 2 järgi tõendama juhatuse liige, kellelt hüvitust nõutakse.

Korralik ettevõtja püüab nõuda sisse sissenõutavaks muutunud võlad kui selle tegevuse

tulemuslikkuseks on lootust. Kas on, sõltub eelkõige kohustatud isiku vara olemasolust. Kui

kohustatud isikul vara on aga kreeditori juhatuse liige võla sissenõudmisega ei tegele, siis ta

rikub oma hoolsuskohustust. Võlgniku vara olemasolust sõltub ühtlasi põhjusliku seose

esinemine rikkumise ja saamata jäänud tulus väljenduva kahju vahel. Kui tavaliselt peab

põhjuslikku seost tõendama hageja, siis käesoleva vaidluse asjaolude eripärast tulenevalt

kannab tõendamiskoormist kostja. Kohus on seda kostjale selgitanud ja kostja on sellega ka

nõustunud (vt p 7 eespool).

15. Hageja esitas kohtule 2020.a Santex Ehitus OÜ poolt kolmandatele isikutele ehitustööde

tegemiseks tehtud hinnapakkumisi (01.12.2024 avalduse lisa 1, dtl 629 – 643). Tööde

kirjeldustest järelduvalt pidi nende pakkujal olema vastav majanduslik võimekus -

töövahendid, tööjõud, ehitusmaterjalid või raha nende ostmiseks. Kostja võttis omaks

töötajate olemasolu (13.02.2025 istungiprotokolli lk 1). Eelduslikult pidi siis olema ka raha

palga maksmiseks. Palga mittemaksmist oleks kostja saanud tõendada näiteks maksu-ja

tolliameti andmetega. Raha puudumist oleks kostja saanud tõendada näiteks Santex Ehitus

OÜ pangakontode andmete väljanõudmisega. Kostja on kohtule kinnitanud oma teadlikkust

Santex Ehitus OÜ varalise seisu kohta (08.04.2024 apellatsioonkaebuse p 3.12, dtl 357;

15.11.2024 avalduse p II.8, dtl 601).

3 (5)

Hageja esitas ka kaks teostatud tööde akti kogusummas ca 110 000 eurot (dtl 627-627), mis

on koostatud Alliku külas Saueaugu 26 ja 28 kinnisasjadel tehtud ehitustööde kohta. Kostja

võttis omaks nende ehitustööde tegemise Santex Ehitus OÜ poolt (18.03.2022 avaldus

hagejale, p 2, dtl 28). Kostja võttis omaks, et need aktid koostas tema ise (14.04.2025

istungiprotokolli lk 2, dtl 694). Kostja on võtnud omaks ehitustööde tegemise Santex Ehitus

OÜ poolt (15.11.2024 avalduse p II.8, dtl 601; 14.04.2025 istungiprotokolli lk 2).

Seega pole tõendatud ja ei ole usutav, et Santex Ehitus OÜ-l ei olnud piisavalt vara 74 910

euro tasumiseks võlgnikule. Santex Ehitus OÜ oli võlgniku nõuete sissenõutavaks

muutumise ajal tegutsev äriühing ja oli ilmselt võimeline võla tasumiseks. Vastupidist oleks

pidanud tõendama kostja. Kui Santex Ehitus OÜ-l oli vara võla tasumiseks, siis kostjal oli

võlgniku ja Santex Ehitus OÜ juhatuse liikme staatuse kaudu reaalne võimalus saavutada

nende kohustuste täitmine. Võlgniku juhatuse liikme kohustuste täitmise seisukohalt ei oma

seejuures mingit tähendust võla tasumise võimalikud kahjulikud mõjud Santex Ehitus OÜ

tegevuse jätkusuutlikkusele ehk see, et võlgniku nõuete maksmapanekuga oleks kostja

võinud rikkuda oma kohustusi Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmena. See on kostja probleem,

mille ta iseendale põhjustas huvide konflikti olukorras tegutsemisega. Kuna kostjal pidi

olema täpne teave Santex Ehitus OÜ varade kohta, oleks kostja saanud vajadusel esitada

võlgniku nimel Santex Ehitus OÜ vastu hagi võla väljamõistmiseks ja taotleda varade

arestimist hagi tagamiseks.

16. Kostja ei ole tuginenud sellele, et võlgniku nõudeid Santex Ehitus OÜ vastu oleks saanud

panna maksma pärast seda kui tema staatus võlgniku juhatuse liikmena lõppes. Selle

hüpoteetilise võimalusega ei saa järelikult käesoleva asja lahendamisel arvestada.

17. Ringkonnakohus heitis maakohtule ette U. Õ. seletuse käsitlemata jätmist (otsuse p 13, Õ.

avaldus paikneb dtl 30). Kostja nõustus maakohtu arvamusega, et seletus ei sisalda asja õige

lahendamise seisukohalt tähendust omavat sisulist teavet (13.02.2025 istungiprotokolli lk 3).

18. Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et käesolevas asjas on täidetud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud

nõude eeldused: kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); kostja pole tõendanud korraliku ettevõtja hoolsusstandardi

järgimist (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kostja tegutses huvide konflikti olukorras. Kahju on

tõendatud hageja poolt nõutud summas 74 910 eurot. Kahju hüvitamiseks mõistab kohus ÄS

§ 187 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi selle summa kostjalt võlgniku kasuks välja.

Pankrotihaldur on käesolevas asjas seaduse alusel hageja võlgniku asemel (PankrS § 35 lg 1

p 2).

19. Kohus mõistab kostjalt võlgniku kasuks välja hüvitise põhjustatud kahju eest summas 74

910 eurot.

20. Kohus rahuldab ka hageja nõude viivise väljamõistmiseks ja mõistab kostjalt võlgniku

kasuks välja viivise arvestatuna VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt

74 910 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

21. Kohus märgib selgitusena, et kahju hüvitamise kohustus ja sellelt võlalt viivise tasumise

kohustus (p 18 ja 19 eespool) on kostjal solidaarne Santex Ehitus OÜ-ga ja U. Õ.

pärandvaraga, kellelt samadel alustel on käesolevas asjas hüvitis jõustunud tagaseljaotsusega

juba välja mõistetud (p 1 eespool). Kostja, Santex Ehitus OÜ ja U. Õ. pärandvara vastutavad

võlgniku ees solidaarvõlgnikena.

22. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Hagi

rahuldamise tõttu määrab kohus menetluskulud kostja kanda.

4 (5)

23. Hageja taotles menetluskulude hüvitamist õigusabi eest (16.04.2025 avaldus, dtl 697).

Halduri töömaht oli 48,15 tundi. Hüvitist taotleb haldur tunnitasumääraga 1/5 alampalgast

kogusummas 4025,55 eurot. Kohus peab hüvitistaotlust põhjendatuks hinnanguliselt pooles

ulatuses. Maakohtu otsuse tühistamise põhjused olid eelkõige tingitud hagi aluste ebaselgest

põhjendamisest. Hageja esindaja töö on olnud selge fookuseta. Kassatsioonkaebus oli edutu.

Kohus loeb põhjendatud õigusabikuluks 2012,77 eurot (4025,55 / 2). Õigusabikuludest on

juba mõistetud tagaseljaotsusega välja 610,4 eurot (28.02.2023 tagaseljaotsuse reolutsiooni

menetluskulusid puudutava osa punktid 2 ja 4). Juhindudes PankrS § 65 lg-st 14, mõistab

kohus kostjalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 1402,37 eurot (2012,77 –

610,4).

24. Hageja taotluse alusel (hageja 16.04.2025 avaldus) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4,

märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

25. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või

mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hageja vabastati lõivust summas 1540 eurot

(04.10.2022 määrus, dtl 35). 2/3 ulatuses on see summa teistelt kotjatelt 28.02.2023

tagaseljaotsusega juba riigituludesse välja mõistatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub riigilõiv

summas 513,33 eurot (1540 / 3), riigituludesse väljamõistmisele.

TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui

lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus

selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg-le 6 võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus

käesoleva lahendi saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik pole lahendit täitnud

jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

TsMS § 179 lg 9 alusel nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik

5 (5)