3-23-2409/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-23-2409

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 29.04.2025, Jõhvi

Haldusasja number 3-23-2409

Haldusasi R-i kaebus Tartu Linnavalitsuse 28.09.2023

korralduse nr 999 ja kasutusloa nr 2312371

tühistamiseks

Menetluse vorm Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Kaebaja: R

Vastustaja: XXX,

esindaja: Kadri Valdre

Kolmandad isikud: T ja G

esindaja: Janar Kuus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebuse muutmise taotlus rahuldamata.

2. Tagastada kaebajale riigilõiv summas 243,02 eurot.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.05.2025. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

3-23-2409

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus otsustas 28.09.2023 korraldusega nr 999 anda ehitusseadustiku (EhS)

§ 51 lg 1 ja Tartu Linnavolikogu 28.06.2017 määruse nr 140 „Ülesannete jaotus ehitamise ja

planeerimise korraldamisel XXXas“ § 10 lg 3 alusel kasutusloa aadressil XXX, Rahinge küla,

Väike-Kruvitsa tee 5 püstitatud üksikelamule kõrvaltingimusega paigaldada ehituprojekti

järgne piirdeaed hiljemalt 1.09.2024. Korraldusega lubatud kasutusluba oli registreeritud

ehitusregistris 28.09.2023 nr 2312371/05245 all.

2. R esitas 27.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 28.09.2023

korralduse nr 999 ja 28.09.2023 kasutusloa nr 2312371/05245 tühistamiseks koos esialgse

õiguskaitse taotlusega.

Esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja kohtul keelata septiku/omapuhasti kasutamine

viisil, et vesi suunatakse kanalisatsioonitoruga otse kraavi.

3. Tartu Halduskohus võttis 3.11.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks

XXXa, kohustas kaebajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse

kättesaamisest, rahuldas kaebaja taotluse ja kaasas menetlusse kolmandate isikutena T ja G

ning andis kolmandatele isikutele võimalus vastata kaebusele 21 päeva jooksul alates

kohtumääruse kättesaamisest.

Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määrus jõustus 2.1.2024.

4. Kolmandate isikute vastus kaebusele laekus kohtusse 24.11.2023.

5. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 4.12.2023.

7. Kohtusse saabusid 6.12.2023 kaebaja vastuväited.

8. Tartu Halduskohus määras 21.06.2024 määrusega haldusasja läbivaatamise kirjalikus

menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste, aga samuti

vastuväidete esitamiseks.

9. Kolmandad isikud esitasid 2.02.2025 menetluskulude nimekirja.

10. Kaebaja edastas kohtule 3.02.2025 taotluse ja tõendid. Kaebaja palus muu hulgas

täiendada kaebust hüvitamisnõudega.

11. Vastustaja esitas 31.03.2025 kohtule arvamuse, milles vaidles kaebaja seisukohtadele

vastu ja palus jätta kaebuse muutmise taotluse rahuldamata.

12. Kolmandate isikute seisukohad laekusid kohtusse 31.03.2025.

13. Kaebaja esitas oma vastuväited 31.03.2025.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Kaebaja põhjendas kaebust kokkuvõtvalt alljärgnevalt:

3-23-2409

1) EhS § 55 lg 5 sätestab, et kasutusloa andmisest keeldutakse, kui kasutusloa taotlemisel

esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste

tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist. Kaebaja väitis, et maapinda on

tõstetud oluliselt rohkem kui ehitusloas lubatud. Majast umbes 10 m kirde suunas pole

ehitusloal maapinna tõstmist lubatud, kuid ehitusjärgsel geoalusel on mõõdetud 56,28 m abs,

mis on 70 cm kõrgem kui lubatud (55,56 m abs.) Majast läänes on maapinda tõstetud 25 cm

rohkem kui lubatud ehk kuni 1,2 m (56,65 abs), ehkki ehitusloas on lubatud tõsta kuni 26 cm

rohkem (56,66 m abs), kuna lubatud on kuni 56,4 m abs. Majast kagu suunas on ehitusloal

märgitud joon MP 55,80, kuid ehitusjärgsel geoalusel on mõõdetud punktid 56,16 ja 56,19 m

ehk 40 cm rohkem maapinna tõstet kui lubatud.

2) Eesvoolukraavi ehituskeeluvööndis on tehtud 1,4 m kõrge mägi (kolmanda isiku tunnistuse

kohaselt kelgumägi), mida ehitusloal pole märgitud, millel pole PTA kooskõlastust ja mis võib

oma raskusega viia eesvoolukraavi sisse varisemiseni.

3) Selline maapinna nii kõrgeks tõstmine kahjustab oluliselt madalamaks jäänud V.-K tee 3

krundi väärtust ja ehitusõigust (sealjuures arvestades, et kuna V.-K. tee 3 krundi keskosas on

piirav drenaaži eesvool, siis saaks elumaja vaid ehitada krundi lääneossa V.-K. tee piiri

lähedale; V.-K tee 3 krundi pind on juba planeeritud ja kõrghaljastatud, sh. on kõrvalhooned.

Kõrgem maapind põhjustab naabruses pinnasevee tõusu, mis takistab keldriga maja ehitust ja

teeb kruusatee kevadel pehmeks. Kergem maapind põhjustab pinnase kokku pressimist, mis

takistab pinnasevee senist liikumist eesvoolukraavi poole ja suunab selle hoopis V.-K. tee 3

krundile, ehitusloas lubatud 40 cm sügavune drenaaž pole piisavalt sügaval, et seda efekti

vähendada (sest teiste piirkonna drenaažide sügavus on umbes 1.3 m). Vana põllumajanduslik

drenaaž sisuliselt määrati hävimisele (tõstetud maapinna rõhu toimel lähevad savitorud

nihkesse ja pinnas tungib drenaaži ning ummistab selle). Sealhulgas naaberkrundil, sest PTA

pool koostatud vanade drenaažitorude sulgemist piiril ei tehtud). Sealjuures tuleb arvestada,

et ka ehitusluba ja pinnase tõstmise lubamine kuni mereni on kohtus vaidlustatud ja arutlusel,

kuid tegelikkuses tõsteti maapinna veelgi rohkem. Veeseaduse § 117 lg 1 p 4 sätestab

kohustused vee kahjuliku toime vältimiseks: isik ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega

põhjustada maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust.

4) Ehitusloas (asendusplaanil) on märgitud drenaaž ja nõvakraav kogu piiri ääres, kuid

tegelikult on see tehtud ainult alates majast kraavini ehk mitukümmend meetrit lühemana.

Lühem drenaaž tõstab veetaset V.-K. tee 3 krundil, mis takistaks planeeritud keldriga maja

ehitust. Drenaažitorustik pidi tulema ehitusloa järgi 2 m kaugusel piirist, kuid on osaliselt 1 m

kaugusel, mis kahjustab hekki, kuivatades kuuskede juured (samuti tungivad puujuured

drenaažitorusse, mistõttu projekteerimisnormid (Maaparandusseadus) näevad ette drenaaži

kauguse puudest 10 m).

5) EhS § 54 lg 6 p-s 1 nimetatud asutus on jätnud kasutusloa eelnõu põhjendatud juhul

kooskõlastamata.

6) Ehitisteatis nr 2211201/13326 (omapuhasti) on PTA poolt kooskõlastatud 29.04.2022

otsusega nr 6.2-2/19532 tingimusel, et Väike-Kurvitsa tee 5 üksikelamu kasutusluba

kooskõlastaks PTA-ga. PTA väitis, et Väike-Kruvitsa tee 5 üksikelamu kasutusluba ei ole

19.10.2023 seisuga PTA-le kooskõlastamiseks esitatud. Seega on kasutusluba õigusvastane.

7) EhS § 54 lg 6 p-s 2 on kirjas, et pädev asutus esitab kasutusloa taotluse eelnõu vajaduse

korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis

3-23-2409

puudutada. V.-K tee 3 naabrit, kelle krunti kahjustavad muudatused on kasutusloaga lubatud,

kasutusloa menetlusse ei kaasatud.

8) Ehitise kasutamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt

vältida ega leevendada.

9) Septiku asukoht on märgitud ehitusloal nii kruntide piirist kui ka eesvoolukraavist rohkem

kui 70 m kaugusele, kuid tegelikult tehti septik/omapuhasti 18 m kaugusele piirist ja 30

kaugusele eesvoolukraavi servast ning kanalisatsioonitoru viib heitvee omapuhastit otse

eesvoolukraavi (mis on suvel kuival), mis kulgeb allavoolu V.-K. tee 3 krundile. Lisaks

ebameeldivale lõhnale voolab heitvesi niiviisi ka V-K. tee 3 ja 5 kaevu lähedalt (V.-K tee 3/5

piiril, 23 m kraavist) mööda, mis rikub joogivee. On õigusvastane teha drenaažikraavist

reovee immutuskraav, mis jääb naabrite kaevu sanitaarkaitsealasse, sest veeseaduse (VeeS) §

127 lg 1 järgi ei ole lubatud heitvett/ saasteaineid pinnasse juhtida lähemal kui 50 m kaevu

hooldusala välispiirist. Teiseks seab see põhjendamatuid piiranguid kõigile allavoolu

paiknevatele kruntidele kaevu ehitamiseks. Samuti on eksitud kanalisatsiooniehitiste

veekaitsenõuete vastu, mis ütleb, et omapuhasti peab paiknema joogiveekaevude suhtes

allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu (§ 6 lg 4). Samuti on eksitud § 7

vastu, mis sätestab omapuhasti imbsüsteemi kuja antud juhu jaoks 30-50 m.

10) Isegi kui on tegemist osaliselt puhastatud veega on võimalik, et teatud juhtudel (näiteks

kui põhipaak saab täis, bakterikile hävineb kodukeemia või antibiootikumijääkide toimel,

temperetuur langeb, elektrikatkestus, jne) jõuab solk puhastamata kujul eesvoolukraavi ja

voolab allavoolu läbi V.-K. tee 3 hoovi. Samuti tunnistab endise Tähtvere valla piirkonna

arengukava, et Rahinge järve äärsete eramajade biopuhastid on väheefektiivsed, mistõttu

rajatakse ühine kanalisatsioon ja juhitakse reovesi Tartusse puhastamisele.

Piisab vaid puhasti elektri väljalülitamisest või voolukatkestusest (sõltuvalt küll puhasti

tüübist, kuid kaebajale ei ole need andmed kättesaadavad) jj. Puhastamata joogivesi jookseb

otse läbi olemasoleva kanalisatsioonitoru eesvoolukraavi ning seal madalamal painevale V.-K.

tee 3 krundile ning rikub kaevuvee, seejuures mitte mõjutades 50 m ülesvoolu paiknevat V.-K.

tee 5 enda kaevu. V.-K tee 5 on mitme hektari suurune krunt, kus on piisavalt maad reovee

immutamiseks, aga ikkagi juhitakse reovesi tahtlikult naabri hoovi, rikkudes kõikvõimalikke

kooskõlastuskohustusi ning muutes õigusvastaselt selle kinnitatud asukohta ehitusloas.

11) Kanalisatsioonehitiste veekaitsenõuded § 4 lg 2 ja veeseadus § 186 lg 2 ütlevad, et vee

erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Veeseaduse §

102 lg 1 sätestab, et reoveepuhasti asukoht tuleb valida sinna, kus reoveepuhasti avarii korral

reovesi ei ohusta põhja- ega pinnavett.

12) Reoveepuhasti jääks asulast valdavate tuulte suhtes allatuult, välja arvatud kinniste

süsteemide korral. Eestis on valdavad läänetuuled, siis antud juhul põhjustab omapuhasti

lõhnaeralduse just valdavalt V.-K. tee 3 naabri krundile.

13) Veeseaduse § 116 lg 1 sätestab, et heitvee külmunud või lumega kaetud pinnasele

juhtimine ja jääkatte saastamine on keelatud. Talvel on see eesvoolukraav täiesti külmunud

kanalisatsioonitoru kaudu juhitakse heitvesi jääle. Miinuskraadi juures juhitakse heitvesi

külmunud pinnasele, mis on ka keelatud tegevus. Asjaolu, et PTA on septiku/biopuhasti

teisele asukohale tingimisi kooskõlastuse andnud (tingimusel, et kasutusluba esitatakse

kooskõlastamiseks, mida ei tehtud) ei tähenda, et see oleks seaduslik, sest PTA sõnul, et ole

PTA andnud luba reovee suunamiseks maaparanduse eesvoolukraavi, vaid kooskõlastanud vee

3-23-2409

suunamise maaparanduse eesvoolukraavi, et maaparanduse eesvoolu lisatava vee hulk ei

mõjutaks eesvoolu vee taset selliselt, et see tekitaks vee äravoolu maaparandussüsteemi

reguleerivast võrgust.

14) Kasutusluba on õigusvastane, kuna naabriga ei ole kooskõlastanud tema kinnistule

ulatuvaid kahjulikke mõjutusi. Asjaõigusseadus § 144 lg 1 sätestab, et kinnisaja omanikul on

õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitaks või seal ei säilitaks rajatist või seadelist, mille

suhtes on alus eeldada, et see tekitab keelatud mõjutusi tema kinnisasjale.

15) Ehitusega tekitati naaberkrundile plastpulbri reostus (peamiselt purustatud vahtplasti

graanulid V.-K. tee 5 maja soojutuse ehitusel, mis kõik lendusid tuule mõjul allamäge), mille

tagajärjel ei saa kasutada seda ala põllumaana (mida vahetult enne reostust tehti), sest

polüstüreen ja seal sisalduv stüreen on kantserogeensed ühendid. Lisatud on pildid, mis on

tehtud nädalad/kuud peale reostuse teket (praeguseks on reostusekiht juba maa sees ja kaugelt

näha pole, sest peale seda on muru niidetud 2 suve).

16) Lisaks on kasutusloa taotlemisel esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt

kasutusloa andmise otsustamist.

15. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.

Vastustaja leidis, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. EhS § 50

lg 1 sätestab, et kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning

ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasusotstarbe kohaselt. Vastustaja hinnangul vastab

Väike-Kurvitsa tee 5 valminud üksikelamu ehitusloale ning selle aluseks olevale

ehitusobjektile.

15.1. Maapinna kõrgusega seonduvalt väitis vastustaja alljärgnevalt:

1) Vaidlust ei ole selles, et ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis oli vahetult hoone ümber

maapinna abs kõrguseks planeeritud ühtlaselt 56,40 m. Ehitusjärgse geodeetilise mõõdistuse

kohaselt (ehitusjärgne geodeetiline mõõdistus lisatud kaebusele kaebaja poolt) on elamu

läänepoolsel küljel (kaebajapoolsel küljel) on maapinna kõrgus hoone ümber vahemikus

56,32-56,33 (ehitusprojektiga (56,40) võrreldes 7-8 cm madalam). Ehitusprojekti kohaselt

peab maapinna kõrgus langema elamu vahetust ümbrusest (56,40 m) krundi idapoolsel küljel

kõrgusmärgini 55,30 m ning tõusma läänepoolsel küljel kõrgusmärgini 56,70 m kuni 56,80

m. Ehitusjärgse geodeetilise mõõdistuse kohaselt on krundi läänepoolsel küljel (vahetult teega

piirneval alal) on ehitusjärgse geodeetilise mõõdistuse kohaselt on krundi idapoolsel

(kaebajapoolsel küljel) maapinna kõrgusmärgid 55,16; 55,12; 55,24; 55,43. Seega on

keskmiselt maapinna kõrgus ca 6 cm madalam, kui ehitusprojektiga oli ette nähtud. Krundi

läänepoolsel küljel (vahetult teega piirneval alal) on ehitusjärgse geodeetilise mõõdistuse

kohaselt maapinna kõrgused vahemikus 55,97 kuni 57,25 (langusega kraavi suunas). Ka need

kõrgusmärgid on sisuliselt kooskõlas ehitusprojekti lahendusega. Maapinna

vertikaalplaneeringuga tehti maapind tasaseks ning anti vajalikud kalded vastavalt

projekteeritud lahendusele. See, et mõnes üksikutes punktites on maapinna kõrgusmärgid

erinevad projekteeritud lahendusest on üsna tavapärane. Oluline on, et vertikaalplaneerimisel

ei tohi tekitada halbasid mõjutusi naabritele või ümbritsevale keskkonnale ning see oleks

põhimõtteliselt kooskõlas projekteeritud lahendusega. Antud juhul puuduvad tõendid selles

osas, et teostatud lahendus maapinna vertikaalplaneerimise osas tekitaks kahjulikke mõjutusi

naabrile.

3-23-2409

2) Oma koduaias väikese kelgumäe rajamiseks (kolmandate isikute selgituste kohaselt

omapuhasti rajamise väljakaeve) ei ole vaja koostada ehitusprojekti, esitada ehitisteatist või

taotleda ehitusluba. Tegemist on sisuliselt mullahunnikuga - vastustaja ei saa kohustada

inimesi mullahunnikuid laiali ajama ka siis, kui mullahunnikut ei ole ehitusprojektis näidatud,

vastupidine seisukoht viiks vastustaja hinnangul absurdse tulemuseni. Maapinna

vertikaalplaneerimine ei vaja üldjuhul eraldiseisvalt ehitusprojekti ega ehitusluba. Vastustaja

hinnangul oleks hoone kasutusloa kehtetuks tunnistamine mullahunniku alles jäämise tõttu

ebaproportsionaalne ja asjakohatu. Samuti ei ole eluliselt usutav, et väike

kelgumägi/mullahunnik võib oma raskusega viia eesvoolukraavi sisse varisemiseni või

tekitada kahjulikke mõjutusi kaebajale. Kokkuvõtvalt jääb vastustaja seisukohale maapinna

kõrguse osas, et mõningane erinevus ehitusprojektist märgitust on lubatav ning antu juhul on

oluline, et kaebaja poolsel küljel on maapinna kõrgus madalam kui ehitusprojektis (mis on

olnud kaebaja sooviks läbivalt).

3) Maapinna kõrguse temaatika on põhjalikult läbi arutatud juba haldusasjas nr 3-21-2501,

kus kohtud asusid seisukohale, et ehitusprojektis määratud maapinnakõrgused on

õiguspärased ning ei tekita kahjulikke mõjutusi kaebajale.

15.2. Hoone kõrgusega seonduvalt väitis vastustaja alljärgnevalt:

1) Vaidlus ei saa olla selle üle, et ehitusloas oli märgitud hoone absoluutkõrguseks 63,8 m

ning hoone kõrguseks maapinnast 7,4 m. Ehitusjärgse geodeetilise mõõdistuse alusplaani

kohaselt on hoone abs kõrgus läänepoolsel küljel 63,96. Idapoolsele küljele hoone harja

absoluutkõrgust ehitusjärgsele geodeetilisele alusplaanile ei kantud. Maapind langeb läänest

itta ning ka maja kõrgus langeb suunaga läänest itta (st kaebaja poolne hoone külg on

madalam (seega on madalam ka hoone idapoolse külje abs kõrgus). Ehitusjärgse geodeetilise

mõõdistuse alusplaani kohaselt on hoone abs kõrgus läänepoolsel küljel 63,96. Idapoolsele

küljele hoone harja absoluutkõrgust ehitusjärgsele geodeetilisele alusplaanile kantud ei ole.

Vastustaja kontrollis veel kord üle hoone kõrguse maapinnast kuni räästani ning arvutas

juurde tuulekasti laudise laiused (2x12cm), katusepleki laius on tavapäraselt 2-6 cm

(vastustaja võtab hetkel kõige suurema võimaliku väärtuse ehk 6 cm) ning lisas parema

arusaadavuse tagamiseks käsikirjaliselt saadud andmed geopoliitilisele alusplaanile.

Kontrollmõõdistuse tulemusel jäi vastustaja seisukohale, et hoone kõrgus maapinnast vastab

ehitusloa lubatud hoone kõrgusele ning ei ületa seda mitte ühestki mõõdetud punktis. Hoone

absoluutkõrgus on kaebajapoolsel kinnistu hoone küljel maksimaalselt 63,449 m, mis on

oluliselt madalam kui ehitusloas märgitud 63,8 m.

2) Kurvitsa poolsel hoone küljel on hoone abs kõrgus tõsteti 63,96 cm, samas kui võtta hoone

abs kõrguse aritmeetiline keskmine (antud juhul langeb maapind kaebaja kinnistu poole ning

kaebaja kinnistu poolne majakülg on madalam), siis oleks hoone aritmeetiline

absoluutkõrguse keskmine ca 63,7 m. Isegi kui asuda seisukohale, et vastustaja oleks pidanud

kandma kasutusloale hoone abs kõrguseks hoone kõige kõrgema punkti abs kõrguse, siis ei

ole vaja ehitusregistrist andmete muutmiseks kasutusloa kehtetuks tunnistamine, vaid ilmselt

ebatäpsust on võimalik parandada andmete esitamise teatisega vastavalt ehitusregistri

põhimääruse §-le 35. Kokkuvõtvalt jäi vastustaja seisukohale, et hoone aritmeetiline abs

kõrgus ning ka hoone kõrgus maapinnast on antud juhul isegi madalam, kui ehitusloas

märgitud. Seega ei saa valminud elamu ega sellele väljastatud kasutusluba mitte kuidagi

rikkuda kaebaja õigusi.

3-23-2409

15.3. Drenaažiga seonduvalt:

1)Vaidlusalusele sademevee ärajuhtimise dreaažitoru osas ei kohaldu maaparandusseadus.

Vastavat asjaolu on kaebajale selgitatud nii vastustaja, kolmandate isikute, kui ka kohtute

poolt haldusasjas nr 3-21-2501.

Elamu katuselt tulenev sademevesi on suunatud maa-aluse torustiku kaudu otse

drenaažitorudesse ehk katuselt tulev vesi ei valgu mööda maapinda naaberkrundi suunas

(ehitusprojektis sellist lahendust näidatud ei olnud, kuid tegemist on oluliselt efektiivsema

lahendusega kui ehitusprojektis näidatud). Vastustaja jääb seisukohale, et maapinna kalded on

suunatud kraavi suunas. Krundipiirile on rajatud nõvakraav, mille kalded on samuti suunatud

kraavi suunas. Lisaks on rajatud piiri lähistele drenaažitorustik (mitte küll kogu pikkuses),

millega on ära suunatud elamu katuselt kogunev sademevesi. Kõik need rajatud meetmed

peaksid olema vastustaja hinnangul piisavad, et sademevesi ei valguks naaberkinnistule.

2) PTA kooskõlastuse osas märkis vastustaja, et PTA on andnud kooskõlastuse nii Väike-

Kurvitsa tee 5 kinnistul paiknevale üksikelamu kasutusloale kui ka omapuhasti

kasutusteatisele. Kooskõlastusest nähtuvalt oli kooskõlastuse eesmärk, et kolmandad isikud

osalekid edaspidi maaparanduskraavi hoolduskulude katmisel vastavalt PTA poolt esitatud

arvele.

15.4. Omapuhasti ehitusteatisest:

Vastustaja jäi seisukohale, et Väike-Kurvitsa tee 5 kinnistule rajatud omapuhasti on rajatud

kooskõlas veeseaduse sätetega, naaberkinnistu olukorda ei halvendada ning keskkonnaohtu ei

ole alust eeldada. Vastustaja märkis, et esmases vastuses võrdsustas vastustaja esindaja

ekslikult omapuhasti filtriväljaku süsteemi imbväljakuga.

Imbväljakut käesoleval juhul siiski rajatud ei ole.

15.5. Väike-Kurvitsa tee 1 puurkaevu sanitaarkaitsealast vs hooldusala kohta:

1)Kaebaja ei ole selgitanud enda kinnistul tekkiva reovee käitlust (kaebaja on väitnud, et saab

vett Väike-Kruvitsa tee 1 kinnistul paiknevast puurkaevust ning kasutab enda kinnistut suvisel

ajal ajutiselt elamiseks). Väike-Kurvitsa tee 1 puurkaevu ja sellest tulenevaid kitsendusi ei ole

keskkonnaportaalis ega maa-ameti kitsenduste kaardirakenduses. Ei ole ühiselt võimalik

määrata, kas puurkaevu registrisse kandmisel (juhul, kui Väike-Kurvitsa tee 1 kinnistu

omanik peaks tulema puurkaevu registrisse kandma) määratakse kaevule sanitaarkaitseala 10-

50 m või 10 m hooldusala.

Kaebaja selgituste kohaselt on ta kaevust pumbanud ka üle 10m3 vett ööpäevas basseini

täitmiseks, mis kaebaja hinnangul on piisav alus, et kaevule kohalduks sanitaarkaitseala

ulatusega 50 m. Põhjaveehaarde sanitarkaitseala ulatus määratakse lähtudes VeeS § 149.

Varem rajatud puurkaevude osas kehtivad puurkaevu rajamise hetkel kehtinud

sanitaarkaitsealad (alus: VeeS § 277 lg 1). Kui põhjaveehaarde sanitaarkaitseala vastab VeeS §

154 lg 1 p-des 1-3 sätestatule teeb Keskkonnaagentuur sanitaarkaitseala hooldusalaks

muutmise otsuse. Seega vaadatakse jooksvalt üle varasemalt määratud sanitaarkaitseala

ulatused.

Kaevu rajamise ajal kehtinud VeeS võimaldas puurkaevule määrata sanitaarkaitseala 10-50 m

sõltuvalt vee kogusest (VeeS § 28, 29). Varem kehtinud VeeS § 281 ei võimaldanud puurkaevu

sanitaarkaitsealal mingit majandustegevust, sh ehitustegevust. Kuna puurkaevust lähemal kui

50m on Tähtvere Vallavalitsus lubanud ehitustegevuse (hoonete rajamine), võib eeldada, et

3-23-2409

puurkaevule ei ole kavandatud sanitaarkaitseala ulatusega 50 m. Tähtvere Vallavalitsus on

väljastanud 2010. aastal esmase ehitusloa Väike-Kurvitsa tee 1 hoone rajamiseks. Ehitusloa

väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti asendiplaanile on kantud puurkaev koos

sanitaarkaitsealaga 10 m (lisa 12). Keskmiselt arvestatakse veekuluks ühe inimese kohta 100-

150l ööpäevas, kahe majapidamise puhul eeldatavasti kuni 1,2 m3 ööpäevas (4 elanikku*2

majapidamist*150 liitrit=1200 liitrit), mis jääb oluliselt alla 10 m3 ööpäevas. (10 m3 vett

ööpäevas on piir, millest suurema veetarbe korral kohaldatakse sanitaarkaitseala määramist

VeeS 149 kohaselt). 36. Vastustaja hinnangul on asjakohane lähtuda eeldusest, et puurkaevu

suhtes kohaldub VeeS § 154 lg 1 p 3 sätted ning puurkaevul on 10 m hooldusala nagu on

näidatud ka Väike-Kurvitsa 2010. a ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti asendiplaanil.

Vastustaja peab ühtlasi vajalikuks märkida, et veevõtt üle 10 m3 ööpäevas on vee erikasutus

ning VeeS § 187 p 2 kohaselt peaks Väike-Kurvitsa tee 1 puurkaevu omanik selliseks

tegevuseks taotlema veeloa. Keskkonnalubade infosüsteemi Kotkas kohaselt puudub Väike

Kurvitsa tee 1 või Väike Kurvitsa tee 3 kinnistul veeluba põhjavee võtuks üle 10 m3

ööpäevas.

2) Oluline on rõhutada, et isegi kui Väike-Kurvitsa tee 1 puurkaevule määrataks

sanitaarkaitseala 50m, ei too see Väike-Kurvitsa tee 5 kinnistule kitsendusi, mis keelaks

puhastatud heitvee eesvoolukraavi juhtimist. Puhastatud heitvee eesvoolukraavi juhtimine

toimub ca 100 m kaugusel puurkaevust. Vastustaja lisab käesolevale vastusele illustratiivse

skeemi (lisa 13), kuhu on kantud Väike-Kurvitsa tee 1 puurkaev lähtudes puurkaevu passis

toodud koordinaatidest. Plaanile on kantud puurkaevu hooldusala (10 m puurkaevust) ning

heitvee immutamise keeluala (50 m hooldusala välispiirist). Teoreetilise variandina on kantud

skeemile ka puurkaevu maksimaalselt võimaliku sanitaarkaitseala (50 m) ning heitvee

immutamise keeluala juhul, kui kaevu sanitaarkaitseala oleks 50 m (50 m sanitaarkaitseala

välispiirist). Heitvee kraavi (veekogusse) juhtimine ei ole lubatud puurkaevu hooldusalal (10

m puurkaevust) või sanitaarkaitsealal (maksimaalselt 50 m puurkaevust). Sanitaarkaitseala või

hooldusala välispiirist 50 m kaugusel ei ole lubatud heitvett pinnasesse juhtida (VeeS § 127 lg

1).

3) Vastustaja peab vajalikuks siiski ka välja tuua, et Väike-Kurvitsa tee1 puurkaevu ei ole

ilmselt rajatud puurkaevu passis näidatud koordinaatiga asukohta, kuna kaebaja väitel asub

kaev kraavist 24 m kaugusel. Puurkaevu passi koordinaatide kohaselt peaks puurkaev asuma

kaugemal kui 24 m.

15.6. Väike-Kurvitsa tee 5 kinnistule rajatud omapuhastist:

1) Kaebaja on 22.11.2023. a seisukohas Tartu Ringkonnakohtule leidnud, et Väike-Kurvitsa

tee 5 heitvesi tuleks immutada hoone ehitusloa saanud projektikohases asukohas. Väike-

Kurvitsa 5 biopuhasti projekti seletuskiri p 3.4 käsitleb detailsemalt reovee puhastamise

etappe (projekti Väike-Kurvitsa tee 5 kinnistu vesi- ja kanalisatsioon, projekti seletuskiri

edastatud koos vastustaja vastusega määruskaebusele). Väike-Kurvitsa tee 5 kinnistul tekkiv

reovesi puhastatakse mehaaniliselt (septik), bioloogiliselt (biopuhasti) ning see läbib

järelpuhastuse pinnasfiltris (vt Väike-Kurvitsa tee 5 kinnistu vesi- ja kanalisatsiooni

põhiprojekt lk 9-11). Pinnasfiltrist kogutakse drenaažitorudega heitvesi kokkuvoolukaevu,

kust heitvesi juhitakse isevoolselt Kohu-Kurvitsa eesvoolu. Keskmiselt tekib 0,4 m3 heitvett

ööpäevas arvestades reostuskoormuseks 4 IE, teiste sõnadega Väike-Kurvitsa tee 5 kinnistult

juhitakse puhastisse (hiljem kraavi) keskmiselt 0,4 m3 heitvett ööpäevas (kui arvestada

keskmine omapuhastisse suunatud reovee kogus samaks omapuhastist väljuva heitvee

kogusega).

3-23-2409

2) Kokkuvõtvalt jääb vastustaja seisukohale, et Väike-Kurvitsa tee 5 kinnistule on omapuhasti

projekteerinud kutseseaduse kohase veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimise

kvalifikatsiooniga projekteerija. Vastustaja hinnangul on projekteerija otsinud parima

lahenduse ja erinevaid puhastusetappe on selles rohkem kui kehtivate õigusaktidega nõutav.

Vastustaja rõhutab, et antud juhul on valitud reovee puhastuslahendused, mis panustavad vee

puhastamisse ja keskkonnahoidu rohkem, kui nõuab määrus nr 61 (antud juhul piisaks vaid

mehaanilisest puhastusest (määruse nr 61 § 8 lg 1 p 2)) . Vastustaja hinnangul on kaebaja

väited piirangutest, mis väidetavalt kaebajale tekivad seoses Väike-Kurvitsa tee 5

omapuhastiga, asjakohatud ja paljasõnalised.

16. Kolmandad isikud vaidlesid kaebusele vastu.

16.1. EhS § 54 lg 1 sätestab, et kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud

nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele ja ehitusloale. Kolmandad isikud on seisukohal,

et ehitamine vaidlusalusel kinnistul on toimunud kooskõlas õigusaktide nõuetega ja

ehitusloaga. Sellest tulenevalt on ebaõiges kaebaja väide, justkui tõsteti maapinna oluliselt

rohkem, kui ehitusloas lubatud. Kaebaja jääb paraku märkamata, et ehitamise ajal tehti

kolmandate isikute poolt muudatusi ja sellest tulenevalt tehti ka ehitusprojekti muudatus, mis on

kooskõlastatud vastustaja poolt ja on esitatud ehitusregistrisse. Ehitusprojekti ebaolulised

muudatused ei ole EhS § 55 p 5 kohaselt kasutusloa andmisest keeldumise aluseks. Kõik

maapinna tõsted on tuvastatavad ehitusjärgsel geoalusel, millest nähtub, et maapind langeb

elamust maakorralduslikult loogiliselt ehk välditud on järske langusi. Vastasel korral oleks

kinnistu hooldamine kolmandatele isikutele raskendatud ja maapind ei oleks esteetiline.

Selline maapinna muutus ei saa riivata kaebaja õigusi, sest tema kinnistupoolse osa kõrguseks

on 56,4 m. Maapind on täpselt nii kõrge nagu see on ehitusjärgsel geoalusel märgitud. Ühtlasi

peavad kolmandad isikud oluliseks rõhutada, et vaidlusaluse ehitisega ja maapinnaga seotud

küsimused on lahendatud haldusasja nr 3-21-2501 raames.

Juba haldusasja nr 3-21-2501 raames juhtis halduskohus kaebaja tähelepanu sellele, et see, et

vesi valgub kaebaja kinnisasja suunas (ja sealt edasi), ei kaasne ehitise või ehitamisega, vaid

on looduslik paratamatus. Seega on paljasõnalised ja ebaõiged kaebaja väited, justkui kõrgem

maapind põhjustab naabruses pinnasevee tõusu, mis takistab keldriga maja ehitust ja teeb

kruusatee kevadel pehmeks; kõrgem maapind põhjustab pinnase kokkupressimist, mis

takistab pinnasevee senist liikumist eesvoolukraavi poole ja suunab selle hoopis V.-K. tee 3

krundile. Kaebaja viitab ka oma väidetavale ehitusõigusele, kuid kolmandatele isikutele

teadaolevalt ei ole kaebajale kuuluvale kinnistule väljastatud isegi projekteerimistingimusi.

Kaebaja kinnistul puuduvad ka kõrvalhooned, sest tegemist on ratastel soojakuga ja

konteineriga.

Kui aga kaebaja plaanib kunagi ehitama hakata, siis tagatakse veekindlus tänapäeval

ehituslike võtetega, mitte naaberkrundi maja suuruse või muu sellisega. Oluline on juhtida

kaebaja tähelepanu ka sellele, et kolmandate isikute poolt drenaaži ehitades ei tulnud välja

ühtegi vana maaparanduse drenaaži otsa ega torujuppi.

Samuti ei pidanud ehitusloa kohaselt kolmandad isikud ehitama drenaaži kogu piiri ääre

pikkuses, vaid tuli ehitada maja nurgast kuni eesvoolu kraavini. Maaparandussüsteemi

rajamiseks puudub seega igasugune vajadus ning tegemist pole ka maatulundusmaa

sihtotstarbega maaga. Samas kui kaebaja peab seda mingil põhjusel vajalikuks, siis on tal

võimalik oma kinnistule seda projekteerida, kuid ta ei saa nõuda igaks juhuks kolmandatelt

isikutelt vastavate kulutuste tegemist.

3-23-2409

16.2. PTA on tõepoolest pidanud vajalikuks ka üksikelamu kasutusloa kooskõlastamist.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda

üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui rikkumine ei võinud

mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on rõhutanud 18. novembri 2002. a kohtuotsuses

haldusasjas nr 3-3-1-65-02, et maa-ameti vastava kooskõlastuse puudumise puhul on tegemist

niisuguse menetlusveaga, mis ei too endaga kaasa haldusakti tühisust ega pruugi kaasa tuua

ka haldusakti tühistamist. Teisisõnu on ka teiste vaidluste puhul jõutud järeldusele, et üksnes

kooskõlastuse puudumine ei too veel kaasa haldusakti tühistamise kohustust. Sel juhul tuleb

lihtsalt tõendada, et ehitis vastab kõikidele nõuetele ja riigi ametiasutusel ei oleks nagunii

olnud õiguslikku alust kooskõlastamisest keeldumiseks.

16.3. Omapuhasti planeeringus ja joonistel ning teostusjoonistel on näha omapuhasti tegelik

asukoht, mille on heaks kiitnud ka PTA.

Kurvitsa tee 5 kinnistul asuvast eesvoolukraavist allapoole ei ole ühtegi kaevu, mis oleksid

registreeritud. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja viide veeseaduse § 127 lg 1, mille järgi ei

ole lubatud heitvett ja saasteaineid pinnasesse juhtida lähemal kui 50 m kaevu hooldusala

välispiirist.

16.4. Kolmandate isikute omapuhasti süsteem on ehitatud selliselt, et elamust läheb reovesi

septikusse, sealt biopuhastisse, sealt filterväljakusse ja sealt juba suublasse. Kolmandate

isikute krunt võib ju mitme hektari suurune olla, kuid ehitusala on piiritletud ja tundub

äärmiselt ebavajalik või ebaloogiline viia omapuhasti üle kraavi metsa. Ja seda kõike

olukorras, kus omapuhastil puudub kaebajale negatiivne mõju. Kuna omapuhasti asukoht on

kooskõlastatud asjaomase ametiasutusega ja ka vastustaja ei ole näinud mingisugust ohtu

kaebaja huvidele, siis tuleb eeldada, et see vastab ka kõikidele veeseaduse nõuetele, sh

veeseaduse § 102 sätestatud nõuetele.

Üksnes asjaolu, et kaebajale ei meeldi omapuhasti asukoht, ei anna talle õiguslikku alust

nõuda haldusakti tühistamist. Lisaks on kolmandate isikute poolt ehitatud omapuhasti näol

tegemist kinnise süsteemiga, mistõttu ei ole kaebaja viide veeseaduse §-le 102 lg 1 p 2 üldse

asjakohane.

16.5. Kolmandad isikud ei välista seda, et ehitamise käigus võis vahtplasti graanuleid kaebaja

kinnistule tuul kanda. Samas mainisid kolmandad isikud korduvalt ka ehitajale, et nad enda

järelt pidevalt koristaksid. Paratamatult ei ole võimalik ehitamise käigus kõiki asju tuulte eest

peitu panna. Kaebaja oleks pidanud vahtplasti graanulite avastamisel koheselt kolmandate

isikute poole pöörduma. Ühtegi kirja ega kõnet kaebajalt pole kolmandatele isikutele

saadetud.

KOHTU SEISUKOHT

17. Kohus selgitab, et võtab seisukoha esmalt kaebaja poolt esitatud kaebuse muutmise

taotluse kohta (I), seejärel vaatab kaebuse sisuliselt läbi (II) ja viimasena jagab menetluskulud

(III).

I

18. Kaebaja esitas kohtule 3.02.2025 taotluse kaebuse täiendamiseks hüvitamisnõudega,

milles ta nõuab ehitustegevusega talle tekitatud kahju hüvitamist summas kokku 8100,8 eurot.

Kaebaja on täiendavalt tasunud ka riigilõivu summas 243,02 eurot. Mittevaraline kahju on

tekitatud seoses sellega, et ehitusprahi st. vahtplasti graanulid kandis tuul kaebaja kinnistule.

3-23-2409

18.1. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja

kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

18.2. Kohus on seisukohal, et kaebuse täiendamine (muutmine) hüvitamisnõudega ei ole

lubatav. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Antud juhul

hüvitamisnõudes kirjeldatud vaidlus ei ole avalik-õiguslik, vaid eraõiguslik, kuna vaidluse

poolteks on kaks eraisikut. Eraõiguslike vaidluste lahendamine on vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 1 ja § 9 lg-le 1 maakohtu pädevuses. Lähtudes

eeltoodust jätab kohus taotluse kaebuse täiendamiseks hüvitamisnõudega rahuldamata.

18.3. HKMS § 104 lg 5 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui riigilõivu on tasutud

ettenähtust rohkem. Kaebaja on tasunud 3.02.2025 riigilõivu summas 243,02 eurot. Kohus

tagastab selle kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel. Kaebajal tuleb esitada kohtule mõistliku

aja jooksul pangarekvisiidid, kuhu kohus saab riigilõivu tagastada.

II

19. Haldusasja materjalide kohaselt andis Tartu Linnavalitsus 28.09.2023 välja korralduse nr

999, mille resolutsiooniga otsustas: 1) anda välja kasutusluba XXX, Rahinge küla, Väike-

Kurvitsa tee 5 püstitatud üksikelamule kõrvaltingimusega paigaldada ehitusprojekti järgne

piirdeaed hiljemalt 1.09.2024. Kasutuluba väljastati ehitisregistris nr 2312371/05245.

20. Pooled vaidlevad väljastatud kasutusloa sisulise õiguspärasuse üle, eelkõige selle üle, kas

vastustaja oleks pidanud keelduma kasutusloa väljastamisest. Kasutusluba on haldusakt (HMS

§ 51 lg 1). HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

21. Kasutusloa väljastamise ja väljastamisest keeldumise aluseid reguleerib EhS. EhS § 50 lg

1 sätestab, et kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning

ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. EhS § 54 lg 1, et kasutusluba

antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele

ja ehitusloale. EhS § 55 p 5 kohaselt keeldub pädev asutus kasutusloa andmisest kui

kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise

ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist.

22. Kohtupraktikas on leitud, et iga kõrvalekalle ehitusloast, detailplaneeringust või

projekteerimistingimustest ei too vältimatult kaasa kasutusloa andmisest keeldumist. Selline

tagajärg ei oleks mõnelgi juhul proportsionaalne.1 Seejuures ei tohi kasutusloa andmine kaasa

tuua naabrite õiguste ülemäärast riivet või rikkumist.2 Näiteks saab erinevate õiguste ja huvide

kohase tasakaalu saavutamiseks kasutusloale seada kõrvaltingimusi.3

1 RKHKm 3-17-1398/36, p 15-16.

2 RKHKo 3-15-873/142, p 21

3 RKHKm 3-14-52416/72, p 27.

3-23-2409

23. Kaebaja arvas, et ehituse käigus on maapinda tõstetud oluliselt rohkem kui ehitusloas on

lubatud.

23.1. Vastustaja väitis, et ehitusprojekti kohaselt peab maapinna kõrgus langema elamu

vahetust ümbrusest (56,40 m) krundi idapoolsel küljel kõrgusmärgini 55,30 cm ning tõusma

läänepoolsel küljel kõrgusmärgini 56,70 m kuni 56,80 m. Krundi läänepoolsel küljel (vahetult

teega piirneval alal) on ehitusjärgse geodeetilise mõõdistuse kohaselt maapinna kõrgused

vahemikus 55,97 cm kuni 57,25 cm (langusega kraavi suunas). Ehitusjärgse geodeetilise

mõõdistuse kohaselt (ehitusjärgne geodeetiline mõõdistus lisatud kaebusele kaebaja poolt) on

elamu läänepoolsel küljel maapinna kõrgus vahemikus 56,65-56,66 m (ehitusprojektiga

võrreldes 25-26 cm kõrgem). Samas elamu idapoolsel küljel (kaebaja poolsel küljel) on

maapinna kõrgus hoone ümber vahemikus 56,32-56,33 (ehitusprojektiga (56,40) võrreldes 7-8

cm madalam). Ehitusprojekti kohaselt peab maapinna kõrgus langema elamu vahetust

ümbrusest (56,40 m) krundi idapoolsel küljel kõrgusmärgini 55,30 m ning tõusma

läänepoolsel küljel kõrgusmärgini 56,70 m kuni 56,80 m. Ehitusjärgse geodeetilise

mõõdistuse kohaselt on krundi idapoolsel (kaebajapoolsel küljel) maapinna kõrgusmärgid

55,16; 55,12; 55,24; 55,43. Seega on keskmiselt maapinna kõrgus ca 6 cm madalam, kui

ehitusprojektiga oli ette nähtud. Ka kolmandatel isikutel oli sama seisukoht geodeetilise

mõõdistuse osas.

23.2. Kohtu hinnangul on vastustaja poolt mainitud andmed ehtsad. Kohus nõustub

vastustajaga, et tegemist ebaolulise kõrvalekaldega ehitusprojektist (ehitusloast), kuna see ei

tekita halba mõju naabritele või ümbritsevale keskkonnale, mille kõrvaldamine ei oleks

efektiivne.

Kohus rõhutab, et kaebaja ei ole tõendanud vastupidist.

Tartu Ringkonnakohus leidis 28.09.2023 otsuses nr 3-21-2501 käesolevat maad puudutavas

osas, et vaidlust ei ole, et maapinna kõrguse tõstmine saab mõjutada naaberkinnisasja

omaniku õigusi.

Kolmandate isikute elamu ümber on maapinna kõrgus abs 56,4 meetrit, krundi piiril abs 55,3

meetrit, seejuures asub hoone 12 meetrit krundi piirist. Elamu ümber on samal tasapinnal

sillutisriba, maapinna langus algab ca kahe meetri kaugusel elamust. On ilmne, et selline kalle

toob kaasa sadevee valgumise kaebaja maatüki suunas. Samas on ehitusprojektis ette nähtud

abinõu selleks, et ära hoida sadevee jõudmine kaebaja krundile.

Vaatamata kaebaja vastupidistele väidetele ei ole siiski põhjust arvata, et nõvakraavi ja

drenaažtoru koostoime ei oleks efektiivne.

2022. aasta kevadel kinnitasid kolmandad isikud, et lume sulamisel ei olnud kinnistute piiril

liigvett, pinnas oli kuiv.

Kaebaja omakorda ei ole väitnud ega tõendanud, et drenaažitoru kohale rajatud nõvakraavis

oleks esinenud liigvett, mis kaebaja kinnistule valgus4.

24. Kaebaja väitis, et eesvoolukraavi ehituskeeluvööndis on tehtud 1,4 m kõrge mägi

(kolmanda isiku tunnistuse kohaselt kelgumägi), mida ehitusloal pole märgitud, millele pole

PTA kooskõlastust ja mis võib oma raskusega viia eesvoolukraavi sisse varisemiseni.

24.1. Ka siinkohal ei pea kohus 1,4 m kõrgusega kelgumäe rajamist kolmandate isikute

kinnistule oluliseks kõrvalekaldeks ehitusprojektist.

Kohus jagab vastustaja seisukohta, et lastele mõeldud väiksema kelgumäe rajanemine ei saa

olla kasutusloa väljastamisest keeldumise alus.

4 TrtRKo 3-21-2501, p 27.

3-23-2409

Kohus tutvudes haldusasja materjalidega ei pea eluliselt usutavaks, et sellist kelgumäe nn

rajatist, mis koosneb mullast, tuleb pidada eesvoolukraavile ohtlikuks rajatiseks. Kohus on

seisukohal, et sellise rajatise rajamine kinnistul ei saa olla kasutusloast keeldumise alus isegi

siis, kui kelgumägi ei olnud ette nähtud ehitusprojektis, millele anti kooskõlastus ehitusloas.

Kohtu hinnangul vajab rõhutamist see, et tegemist on väiksema rajatisega, millele ei ole tarvis

vormistada eraldiseisvalt ehitusprojekti ega saada ehitusluba. Kohus jagab vastustaja

seisukohta, et rajatud kelgumäe tõttu oleks kasutusloa väljastamisest keeldumine

ebaproportsionaalne meede.

24.2. Seda kõike arvestades leiab kohus, et maapinda on küll tõusetud veidi rohkem, kui seda

näeb ehitusprojekt ette, kuid selline kõrvalekalle ei ole kohtu hinnangul oluline.

Järelikult on õige vastustaja järeldus selle kohta, et tegemist on lubatava kõrvalekaldega

ehitusprojektist.

Kaebaja ei ole tõendanud ega usutavalt põhjendanud, et olemasolev nõvakraav ja

drenaažisüsteem oleksid ebaefektiivsed ning kaebaja kinnistul hakkas kogunema liigset vett

jne.

25. Kaebaja heitis ette, et ehitusloas märgitud drenaaž ja nõvakraav on tehtud mitukümmend

meetrit lühemana, kui on ettenähtud ehitusloas. Drenaažitorustik pidi tulema ehitusloa järgi 2

m kaugusel piirist, kuid on osaliselt 1 m kaugusel, mis kahjustab hekki, kuivatades kuuskede

juured (samuti tungivad puujuured drenaažitorusse, mistõttu projekteerimisnormid näevad ette

drenaaži kauguse puudest 10 m).

Kohus märgib, et kaebaja poolt tehtud viide maaparandusseadusele (MaaParS) ei ole antud

juhul asjakohane, kuna kolmandad isikud ei tegele oma kinnistul maa kuivendamisega, vaid

sadevee ärajuhtimisega.

Õige on kolmandate isikute viide MaaParS §-le 2, mille kohaselt on maaparandus käesoleva

seaduse tähenduses maa kuivendamine ja niisutamine ning maa veerežiimi kahepoolne

reguleerimine, samuti agromelioratiivse, kultuurtehnilise ja muu maaparandushoiutöö

tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa (edaspidi maatulundusmaa) viljelusväärtuse

suurendamiseks ja keskkonnakaitseks.

Maaparandussüsteemi rajamiseks puudub seega igasugune vajadus ning tegemist pole ka

maatulundusmaa sihtotstarbega maaga.

Kohus toob esile, et vastavalt ehitusprojektile pidi drenaažitoru kulgema naaberkrundi piiri

äärest kahe meetri kaugusel. Drenaažitoru pidi algama krundipiirile projekteeritud väravast

ning suunduma kraavini.

Haldusasja materjalide kohaselt on elamu poolses otsas drenaažitoru paigaldatud kahe meetri

kaugusele naaberkrundist, kuid kraavi otsa juures on see umbes ühe meetri kaugusel

krundipiirist.

Seega kulgeb drenaažitoru 1 kuni meetri kaugusel krundipiirist. Osas, kus drenaažitoru ei ole

paigaldatud, on maapinnakalded suunatud kraavi või drenažitoru suunas. Lisaks on

krundipiirile tehtud ehitusprojekti järgne nõvakraav, et takistada sademevee valgumist

naabrikinnistule.

Eelnevast kohtu hinnangul ka piisab, et lugeda kaebaja kinnistule võimalikust liigsest veest

tulenevaid kahjulikke mõjutusi maandatuks. Seega, kõrvalekalde ehitusprojektist, kus

drenaažitorustik pidi tulema 2 m kaugusel piirist, kuid on nüüdseks rajatud osaliselt 1 m

kaugusele, ei ole kohtu hinnangul oluline kõrvalekalle.

26. Kaebaja viitas PTA kooskõlastuse puudumisele ja pidas seetõttu kasutusluba

õigusvastaseks.

3-23-2409

26.1. EhS § 54 lg 6 p 1 sätestab, et pädev asutus esitab kasutusloa taotluse eelnõu vajaduse

korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud kasutusloa

taotluse esemega. EhS § 55 p 8 sätestab, et käesoleva seadustiku § 54 lõike 6 punktis 1

nimetatud asutus on jätnud kasutusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata.

Kohus rõhutab, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kasutusloa väljastamise seisuga ei

olnud vastustajal EhS § 54 lg 6 p-s 2 sätestatud kooskõlastust.

Tegemist ei olnud ka EhS § 54 lg-s 8 sätestatud olukorraga. Järelikult on vastustaja rikkunud

haldusakti menetluslikke nõudeid, kuna ei ole hankinud kasutusloa menetluses PTA

kooskõlastust. Vastustaja oleks pidanud kasutusloa andmisest keelduma.

26.2. Vastustaja arvas, et selline rikkumine ei saanud tegelikult mõjutada asja otsustamist,

kuna PTA kooskõlastus kasutuslaole on antud menetluse kestel.

26.3. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Haldusasja materjalide hulgas on PTA 10.11.2023 kooskõlastus nr 6.2-2/47926 kasutusloale

nr 2312371/05245 ja kasutusteatisele nr 2311301/07570.

Seega eelpoolmainitud menetluslik viga on menetluses kõrvaldatud tagantjärgi, mistõttu ei

saanud see negatiivselt mõjutada kaebaja õigusi, kuna tagantjärgi on PTA kinnitanud

kasutusloa õiguspärasust.

27. Kaebaja teatas, et ehitusega tekkis tema krundil plastikpulbri reostus (peamiselt purustatud

vahtplasti graanulid Väike-Kruvitsa tee 5 maja soojustuse ehitusel, mis kõik lendasid tuule

mõjul allamäge), mille tagajärjel ei saa kasutada seda ala põllumaana (mida vahetult enne

reostust tehti), sest polüstüreen ja seal sisalduv stüreen on kantserogeensed ühendid.

Kohus on seisukohal, et kaebaja etteheide seoses ehitustööde käigus tekkinud reostusega tema

kinnistul, ei ole käesoleva vaidluse osas asjakohane. Tegemist on eraõiguslikku laadi

vaidlusega, kuna väidetava reostuse tekitajaks võib-olla ehitusfirma või Väike-Kruvitsa tee 5

kinnistu omanik. Antud juhul on vaidlus avalik-õiguslik, mille osapoolteks on vastustaja ja

kaebaja. Vastustajat teostatud ehitustööde tagajärg ei puuduta.

28. Kaebaja mainis, et Väike-Kruvitsa tee 3 naaber (kaebaja naaberkinnistu) jäi

kasutusloamenetlusse kaasamata. Kohus selgitab, et ei käsitle seda kaebaja väidet põhjusel, et

sellise menetlustoimingu sooritamata jätmine ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi

(HKMS § 44 lg 1).

29. Kaebaja arvates kaasneb ehitise kasutamisega oluline keskkonnamõju, mida ei ole

võimalik piisavalt vältida ega leevendada (tegelikult tehti septik/omapuhasti 18 m (kaebaja

viimases arvamuses 14 m) kaugusele piirist ja 20 m kaugusele eesvoolukraavi servast ning

kanalisatsioonitoru viib heitvee omapuhastist otse eesvoolukraavi).

29.1. Emalt märgib kohus, et biopuhasti kasutusele võtmise teemat arutati konkreetses

kasutusteatises, mitte vaidlusaluses kasutusloas.

Väike-Kruvitsa tee 5 kinnistu biopuhasti rajamise osas on koostatud eraldi ehitusprojekt ja see

on heaks kiidetud ehitusteatisega ja kasutusteatisega.

Seega kaebaja etteheited seoses sellega, et biopuhasti rajamine ei vasta ehitusloaga kinnitatud

ehitusprojektile ei ole enam asjakohane.

3-23-2409

Kasutusele võetud biopuhasti Väike-Kruvitsa tee 5 kinnistul peab vastama selle kohta eraldi

koostatud projektile (dtl 224).

Järelikult biopuhasti kasutusele võtmise teema on tänaseks eraldi teema, mis ei ole hõlmatud

vaidlustatud kasutusloaga.

Kasutusteatise registreerimine ei ole haldusakt, vaid toiming, mistõttu selle peale

tühistamisnõude esitamine ei ole lubatav. Kasutusteatisega nõustumise korral kõrvaldab

seadus (EhS § 48 lg 2) vaid ehitise kasutamise piirangu. Kasutusteatise registreerimise

õigusvastaseks tunnistamine ei muuda kasutusteatise registreerimist tagantjärele olematuks.

Kohaliku omavalitsuse üksus saab (EhS) § 130 lg 2 alusel tehtava ettekirjutusega vajaduse

korral keelata ehitist kasutada ka pärast seda, kui ta on varasemalt registreerinud

kasutusteatise, olenemata sellest, kas see toimus EhS § 48 lg 2 või lg-te 5–6 alusel jj. Sellisel

juhul oleks kohus pidanud selgitama kaebajale kaebuse muutmise (täiendamise) vajadust.

Praeguses menetluse staadiumis ei näe kohus selles vajadust, mistõttu ei uuenda kohus

halduskohtumenetlust.

29.2.Kohus selgitab, et kaebuse muutmine on lubatud, kui see on otstarbekas kaebuse

eesmärgi saavutamiseks (HKMS § 49 lg 1). Biopuhasti osas on selle kasutamise lubamise

uuesti otsustamine. Selleks, et kohus saaks rahuldada muudetud kaebust kohustamisnõude

osas, oleks kaebaja pidanud esitama vastustajale vastavasisulise taotluse järelevalvemenetluse

alustamiseks. Seda kaebaja ei teinud, mistõttu ka muudetud kaebuse rahuldamine ei ole

võimalik. See omakorda tähendab seda, et võimaliku kohustamisnõude eesmärk ei ole

saavutatav ka haldusmenetluse uuendamise korral.

Antud juhul võib kaebaja oma õiguste kaitseks pöörduda vastustaja poole nõudega alustada

kasutusele võetud biopuhasti osas järelevalvemenetlust.

29.3. Obiter dictum märgib kohus järgmist. Keskkonnaministri poolt 31.07.2019 määruse nr

31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ (määrus) § 5 lg 1 p 3 kohaselt peab

omapuhasti rajamisel arvestama, et septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti

kuja on vähemalt 5 m.

Biopuhasti ehitusprojekti järgi septiku ja biopuhasti kujaks on 5 m. Projekt on kinnitatud

eraldi ehitis- ja kasutusteatisega.

Ühtlasi sätestab määruse § 5 lg 1 p 4, et omapuhasti rajamisel peab arvestama, et see peab

paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.

29.4. Eelnevast nähtub, et isegi siis, et kinnistule rajatud biopuhasti kuja on 14 m, mitte 70 m,

siis on selline kuja igati kooskõlas määruse § 5 lg 1 p-ga 3.

Kolmandad isikud selgitasid kohtule muu hulgas, et Väike-Kurvitsa tee 5 kinnistul asuvast

eesvoolukraavist allapoole ei ole ühtegi kaevu, mis oleksid registreeritud.

Kaebaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi kolmandate isikute väidet ümberlükkavat tõendit.

Lisaks ei ole kaebaja tõendanud ega usutavalt põhistanud, et tema püsivaks elukohaks oleks

Väike-Kruvitsa tee 3 kinnistu.

Kohtu käsitluses olemasolevad fotomaterjalid kinnitavad pigem seda, et kaebaja ei ela

kinnistul. Samas omapuhasti rajamine kolmandate isikute kinnistul oli heaks kiidetud PTA-ga

ehitusteatisemenetluses ja kasutusloa ning omapuhasti kasutusteatisemenetluses. Seega ei näe

kohus, et kasutuloa väljastamise seisuga oleksid keskkonnaalased piirangud kasutusloa

väljastamisest keeldumiseks.

29.5. Ühtlasi nõustub kohus vastustaja arvamusega, et heitvesi on vesi, mis on olnud kasutusel

ja seejärel puhastatud nõuetekohaselt ja valmis juhtimiseks tagasi keskkonda (VeeS § 18 lg 1).

3-23-2409

Kolmandad isikud ei juhi kraavi, pinnasesse ega mujale loodusesse täiesti puhastamata

reovett. Määruse nr 61 § 8 lg 1 sätestab, et kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse

või veejuhtmesse või kraavi VeeS § 3 lg 4 p 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud

ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada

järgmistes kogustes /.../. Eeltoodu tähendab, et eelkõige on alati eelistatud heitvee veekogusse/

kraavi juhtimine. Kui see ei ole võimalik, võib valida immutamise. Käesoleval juhul ei

immutata heitvett pinnases, mistõttu ei ole õiged kaebaja poolt viidatud kujad. Kaevul on

hooldusala 10 meetrit ning hooldusala välispiirist 50 m kaugusel ei ole lubatud heitvett

pinnasesse juhtida (VeeS § 127 lg 1). Kaevu hooldusalal (10 m) ei ole lubatud heitvett

veekogusse juhtida (VeeS § 127 lg 2). Seega heitvee immutamine ei ole lubatud 50 m

kaugusel kaevu hooldusala välispiirist, kuid heitvee veekogusse (maaparandussüsteemi

eesvoolukraavi) juhtimine ei ole lubatud hooldusalal ehk 10 m kaugusel kaevust. Väike-

Kruvitsa tee 5 kinnistul juhitakse heitvesi maaparandussüsteemi eesvoolu kraavi. Seega ei ole

tegemist heitvee pinnasesse juhtimisega, vaid heitvee veekogusse juhtimisega, mistõttu ei

rakendu antud juhul ka 50 m kuja nõue, vaid 10 m kuja nõue.

29.6. Kohus peab vajalikuks esile tuua, kui kaebaja hakkab rajama enda kinnistul kaevu, on

võimalik veel kord, kas sama järelevalvemenetluse käigus üle vaadata seda, kas antud juhul

peaks kolmandate isikute biopuhastist tuleneva heitvee osas kohaldama 10 m või siiski 50 m

hooldusala.

30. Kaebaja väitis, et kasutusloa taotlemisel esitati valeandmeid. Ehitusjärgsel geoalusel on

mõõdetud maja kõrguseks 63,96 m abs, kuid ehitusloas ja ehitusregistri andmetes on märgitud

maja kõrguseks 63,8 m abs. Seega on maja umbes 20 cm kõrgem, kui lubatud.

30.1. Väike-Kruvitsa tee 5 kinnistule väljastatud ehitusloa kohaselt on elamu

absoluutkõrguseks 63,8 m ning hoone kõrguseks maapinnast 7,4 m. Seega muu hulgas

kaebaja väide, et hoone absoluutseks kõrguseks maapinnast peaks ehitisloa järgi olema 7 m, ei

vasta tõele.

Vastustaja poolt kohtule esitatud andmete kohaselt vastab ehitusloa lubatud hoone kõrgusele

7,4 m. Hoone absoluutkõrgus on kaebaja kinnistu poolsel hoone küljel maksimaalselt 63,449

m, mis on oluliselt madalam kui ehitusloas märgitud 63,8 m.

Vastustaja on esitanud kohtule enda väidete kinnitamiseks vastavad arvutused.

Halduskohus kontrollides neid andmeid ei näe põhjust kahelda nende õigsuses. Kaebaja väide

selle kohta, et vastustaja ei võtnud arvesse mõõtmiste korraldamisel katusekorrust, jääb

kohtule arusaamatuks, kuna haldusasja materjalide kohaselt ei ole hoonel katusekorrust.

30.2. Vastustaja on asjakohaselt viidanud majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr

57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" (määrus nr 57) § 30 lg-le 1, mis

sätestab, et ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist ümbritsevast maapinnast

või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke

väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et ehitise absoluutne

kõrgus on riiklikus kõrgussüsteemis määratud kõrgusarv ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima

punktini ning lg 3 sätestab, et maapinna kalde puhul arvestatakse ehitise kõrgust ehitist

vahetult ümbritseva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse aritmeetilisest keskmisest.

Määruse nr 57 § 30 lg 4 kohaselt ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa,

sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei

arvestata. Määruse nr 57 seletuskirjas on toodud, et: "Tehnilistes andmetes tuleb lisaks

kõrgusele edaspidi näidata ka ehitise absoluutne kõrgus, mis on seotud merepinnaga ja

võimaldab pinnavormidest sõltumatult võrrelda erinevate ehitiste kõrgusi".

3-23-2409

Hoonete kõrgus/abs kõrgus ehitusloas/kasutusloas märgitakse 10 cm täpsusega (ehk siis

ehitisregister võimaldab märkida kõrguseks ühe koha peale koma).

Kaebaja viide määruse nr 57 § 30 lg-le 1 ei ole antud juhul asjakohane, kuna kinnistu

maapinnal esinevad kalded. Isegi kui nõustuda kaebajaga selles, et hoone kõrgust ei arvutata

aritmeetilise keskmise abil, vaid maapinnast katuse kõrgema kohani, ei ületa vastustaja poolt

esitatud andmetel hoone kõrgust maapinnast (igas hoone nurgas) 7,4 m.

30.3. Kõike seda kokkuvõttes arvestades on kohus seisukohal, et vaidlusalune korraldus

vastab seaduses sätestatud nõuetele ning vastustajal ei esinenud alust keelduda vastavalt EhS

§-le 55 kasutusloa andmisest.

31. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata.

III

32. HKMS § 158 lg 5 sätestab, et kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab

kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui

vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kohus

jättis kaebuse rahuldamata täies ulatuses.

Kolmandad isikud esitasid 2.02.2025 menetluskulude nimekirja, kus palusid mõista

haldusasjas nr 3-23-2409 kantud menetluskulud nende kasuks välja. Kolmandad isikud ei ole

täpsustanud kohtule, millises ulatuses nemad soovivad menetluskulude väljamõistmist. Samas

ei ole kolmandad isikud esitanud kohtule menetluskulude kandmist kinnitavaid dokumente

(arved). Vastustaja ei ole samuti taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. HKMS §

109 lg 1 viimane lause sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata

jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Eelnevat arvestades jätab kohus menetlusosaliste poolt halduskohtumenetluses kantud

menetluskulud nende endi kanda.

33. Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses avaldatud

füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)