2-24-129143/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-129143

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi V. O. vastu põhivõlgnevuse

592,28 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja viivise 413,52

euro nõudes

Tsiviilasja hind

1 035,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806),

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: T. I., PlusPlus Legal OÜ, e-

post: xxx

Kostja: V. O. (isikukood xxx), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V. O.lt PlusPlus Capital ASi kasuks põhivõlgnevus 592,28 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 413,52 eurot.

3. Jätta menetluskulud V. O. kanda.

4. Välja mõista V. O.lt PlusPlus Capital ASi kasuks menetluskulud kokku 400

eurot, s.o riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot

ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot.

5. Välja mõista V. O.lt PlusPlus Capital ASi kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja Elisa Eesti AS vahel 07.07.2017 sõlmitud

liitumisleping nr 6396844, selle 12.05.2018 sõlmitud lisa Mobiil-ID leping nr 7200326,

01.05.2020 liitumisleping nr 9443345, 06.05.2020 liitumisleping nr 9443345, 06.05.2020

liitumisleping nr 9443345, 28.01.2021 Mobiil-ID leping nr 10430411 ja täiendavalt

nutikindlustuse lepingud EN9451486 ja EN9451490. Kostja kohustus tasuma saadud teenuse

eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu ülesütlemiseni viis kostja

arvete tasumata jätmine septembri, oktoobri, novembri ja detsembri 2021 eest. Elisa Eesti AS

saatis kostjale 17.12.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtaja (24.12.2021)

andmisega. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 25.12.2021.

Elisa Eesti AS loovutas 13.04.2023 nõude hagejale.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Kohus edastas kostjale 14.03.2025 hagimaterjalid

koos menetlusse võtmise kohtumäärusega e-posti aadressil xxx, kuid kostja nende kättesaamist

ei kinnitanud; ning tähtsaadetisena xxx ja xxx, kust dokumendid tagastati hoiutähtaja

möödumisel. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise

kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku

vastust. Teadaanne avaldati 14.03.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 30.03.2025. Kostjat

hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega

hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (21.04.2025) ei vastanud ega esitanud

vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (427 eurot koos käibemaksuga, mis

vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga.

Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale,

et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused

kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja

kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse

koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda

120 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks.

Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10

kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja

käibemaksukohustuslane. Hageja pole tõendanud oma väidet, et on piiratud

käibemaksukohustuslane ega selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu

tagasi nõuda. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 100

eurot.

Hageja on palunud kohtul välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ning esitamise kulu 20 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et

maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning

muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus

maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 280 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 400 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik