2-24-14393/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-14393

Tsiviilasi

O.E hagi S.B vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

721,98 eurot

Menetlusosalise ja nende

esindajad

Hageja:

O.E (ik XXX)

Seaduslik esindaja: L.P

Lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja

Kostja:

S.B (ik XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Muuta Viru Maakohtu 13. oktoobri 2015. a otsus (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-

15-116958 ning suurendada S.B-lt välja mõistetud O.E kasuks elatise suurust alates

hagi esitamisest (24. september 2024) kuni O.E täisealiseks saamiseni.

3. Mõista S.B-lt välja O.E kasuks alates 24. septembrist 2024 kuni O.E täisealiseks

saamiseni XXX elatis 250,22 eurot kuus [s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot

(3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) -

37,50 eurot (50% lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kahele ja jagatud

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on O.E (edaspidi hageja, alaealine laps) hagi S.B (edaspidi kostja,

lapse isa) vastu elatise suurendamise nõudes.

Hagiavaldus

Hagiavalduse kohaselt tegi 13.10.2015 Viru Maakohus otsuse tsiviilasjas nr 2-15-116958,

millega rahuldas hagi tagaseljaotsusega ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks elatis alates

10.08.2015 summas 170 eurot kuus. Käesolevaks ajaks on toimunud muutusi, mistõttu esitab

hageja kohtule elatisraha suurendamise nõude. Hageja esitab elatisraha suurendamise nõude

alates hagi esitamisest.

Antud asjas mitu muutust.

1) Toona s.o 2015.a kehtis perekonnaseadus § 101 lõige 1, mille järgi oli elatise miinimummäär

pool Eesti Vabariigi miinimumpalka. 13.10.2015 tegi Viru Maakohus otsuse tsiviilasjas nr 2-15-

116958, millega mõistis välja kostjalt hageja kasuks elatis alates 10.08.2015 summas 170 eurot

kuus. Elatise kalkulaatori järgi on elatisemäär käesoleval ajal 250,22 eurot.

2) Teise alusena elatise suurendamiseks on 01.01.2024 muutunud täitemenetluseaegne elatisabi

suuruse muutumine 200 eurole- perehüvitiste seadus § 50 lõige 1. Perehüvitiste seadus § 50 lõige

4 järgi kui elatise maksmise alusdokumendi alusel on võlgniku elatise maksmise kohustus

väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus elatise

maksmise alusdokumendis määratud suurus. Kuna kostja ei maksa elatist ja 13.10.2015 otsuse

alusel mõistis kohus välja elatise 170 eurot, siis perehüvitiste seaduse järgi ei saa hageja elatisabi

rohkem kui 170 eurot.

Seega on kokkuvõtlikult elatisabi suurendamise alused: õiguslikud muutused; elatisraha osas

õiguslik muutus perekonnaseaduses - otsuse alusel pidi kostja tasuma elatist 170 eurot ,

käesoleval ajal on elatise suurus 250,22 eurot; perehüvitiste seaduse järgi on elatisabi 200 eurot,

kuid praegu on hagejal õigus 170 eurole. Ema sissetulek kuus on 1700 eurot. Emal on veel maja

ja sõiduauto. Isa varandusliku seisu kohta hageja ei tea.

Hageja taotleb ka elatise välja mõistmist muutuva suurusena PKS § 101 lõige 2 alusel.

Muutuvat elatist taotletakse alljärgneva valemi alusel: Perekonnaseadus § 101 lõige 3 - Igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma -272,76 eurot baassumma. Baassummale lisandub

kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga

aasta 1. aprillil -perekonnaseadus § 101 lõige 4 -1832 eurot (keskmine palk brutos) korda 3% on

54.96 eurot. Seejärel liidetakse keskmine palk brutos korda 3% +baassumma kokku - 54,96 +

272,76 = 327,71999999999997 eurot. Perekonnaseadus § 101 lõige 5, vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

327,71999999999997 eurot -(pool lasterikka peretoetust 225 jagada 2 -ga ;450 eurot on

lasterikka peretoetus) jagada 3 lapsega on 290,22 eurot. 290.22 eurot - (80 eurot /2 )= 250,22

eurot.

Isa ja laps omavahel ei kohtu, seega ei ole alust vahetuks elatise vähendamiseks.

Hageja palub 1) suurendada 13.10.2015 välja mõistetud Viru Maakohtu otsusega elatist 170

eurolt kehtiva seaduse järgi sätestatud miinimummäärani alates hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni ning 2) juhindudes PKS § 101 lõige 2 mõista elatis välja muutuva

suurusena alljärgneva valemi alusel: PKS § 101 lõikes 3 sätestatud baassummat indekseeritakse

vastavalt PKS § 101 lg-le 3- baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma (alus PKS § 101 lg 3) ; baassummale lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast

arvutatakse vastavalt PKS § 101 lg-le 4 -keskmine bruto kuupalk korda 3%; PKS § 101 lg-te 3

ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha pool määratud lasterikka peretoetust ja pool

lapsetoetust- PKS § 101 lg 3 ja 4 alusel kokku liidetud summa ,millest lahutatakse maha pool

lasterikka peretoetust ,millest lahutatakse maha kahe hageja lasterikka peretoetus ja seejärel

jagatakse kahe lapsega ja seejärel jagatakse lasterikka peretoetust saavate lastega s.o 3 lapsega;

3) jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt välja viivis võlaõigusseadus § 113 lõige 1

teise lause järgi alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja on

nõus asja lahendama kirjalikus menetluses.

Kostja vastus hagile

Vastuväide elatise suurendamisele: kostja ei nõustu elatise suurendamise nõudega, kuna kostja

praegune finantsolukord ei võimalda suuremat elatismakset. Kostja on hetkel tasumas lapse

emale 230 eurot kuus elatist kohtutäituri kaudu, mis arvestades kostja sissetulekut on hetkel

maksimaalne võimalik summa.

Kostja sissetulek: kostja kuusissetulek on 500 eurot, millest tuleb katta kõik isiklikud

elamiskulud ja muud vajalikud väljaminekud. Kostja palub arvestada, et sellest summast ei ole

võimalik praegust elatist suurendada, kuna see seab ohtu kostja enda toimetuleku.

Menetluskulud: kostja leiab, et menetluskulud tuleks jagada võrdselt mõlema poole vahel.

Kohtumenetluse eelistus ja kompromissivõimalus: kostja on nõus, et antud asja menetletaks

kirjalikus menetluses. Kuigi kompromiss on kostja jaoks vastuvõetav, ei pea ta seda antud

juhtumi puhul kahjuks reaalseks, kuna lapse ema ei ole kompromissideks avatud.

Hageja seisuskoht kostja vastusele

Vaidlust ei ole selles, et hageja põlvneb kostjast. Vaidlust ei ole selles, et laps elab emaga.

Vaidlust ei ole selles, et isa ja laps omavahel ei kohtu. Vaidlust ei ole ka selles, et tsiviilasjas nr

2-15-116958 on elatis summas 170 eurot välja mõistetud. Vaidlus on selles, et kas ja kui suures

ulatuses tuleb kohtul elatis välja mõista.

Kostja taotles hagi rahuldamata jätmist ja seda põhjusel, et tema sissetulek on 500 eurot, millest

ta peab katma oma kulud. Välja mõistmisel seaks see ohtu tema toimetuleku. Samuti kostja pidi

tasuma 230 eurot läbi kohtutäituri elatist ja see pidi olema tema jaoks maksimaalne summa, mida

ta suudab täita. Kostja ei olnud kompromissile vastu, kuid hageja saab aru, et ta ei hakka seda

täitma. Seega praegusel juhul kompromiss kõne alla tulla ei saa.

PKS § 97 p 1 järgi on hageja õigustatud saama elatist. Kuna vaidlust ei ole selles, et laps elab

emaga, siis isa kohustub tasuma elatist rahas PKS § 100 lg 2 järgi. Riigikohus on lahendis nr 2-

16-100215 märkinud: Kohtud on praeguses asjas kooskõlas kolleegiumi varasema praktikaga

leidnud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid (Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13; 7.

veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 18; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-35-17, p 21.3). Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute

arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike

(Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13; 7. veebruari 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10; 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

Hageja hinnangul on antud lahendis väga hästi lahti selgitatud kohtupraktika olukorras, kui

vanem (antud juhul isa) ei ole vahendeid laste ülalpidamiseks. Kostja märkis, et tema sissetulek

on 500 eurot. Antud juhul ei näe hageja selles alust vabastada kostjat elatise tasumisest. Kostja

võib proovida otsida endale tasuvam töö või teine töökoht juurde. Kokkuvõtlikult jääb hageja

oma nõude ja taotluste juurde ning palub kohtul need rahuldada.

Kirjaliku menetluse määramine

Kuna pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus TsMS § 403 lg 1

alusel lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele viimase tähtaja

lõppseisukohtade kohtule esitamiseks ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus

andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade ning seisukohtade esitamiseks vastaspoole

menetluskulude nimekirja osas.

Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormuse jaotust elatisevaidlustes hagimenetluses.

Kostja lõplik seisukoht

Kostja leiab, et elatise suurendamine ei ole hetkel põhjendatud.

Kostja finantsolukorra kirjeldus: Hetkel elab kostja varjupaigas ning on hiljuti saanud uue

töökoha, mille eest saadav töötasu ei ole stabiilne. Kui käib kostja kõik päevad tööl, võib palk

ulatuda 1200 euroni, kuid see on pigem erand, mitte reegel. Tavaliselt laekub arvele umbes 760-

800 eurot. Kostja on teinud kohtutäituriga kokkuleppe, mille kohaselt tasub igakuiselt 300 eurot

elatisena, mis ületab varasemalt kohtutäiturile tasutud 230 eurot. Kostjal on plaan alates

järgmisest kuust üürida korter, mille üür on 450 eurot pluss kommunaalkulud. Kostja igakuised

kulutused hõlmavad lisaks üürile ja elatisrahale ka igapäevaseid toidu- ja hügieenitarvete

kulusid. Kui elatist veelgi suurendatakse, seab see kostja isikliku toimetuleku tõsisesse ohtu.

Taotlus lapse kulude tõendamiseks: Kostja palub kohtul kohustada hagejat esitama tõendid selle

kohta, kui palju ja millistele kulutustele tema väitel lapse ülalpidamiseks tegelikult kulub. PKS §

101 lõige 1 kohaselt peavad mõlemad vanemad panustama lapse ülalpidamisse võrdselt. Kui

kostjalt nõutakse suuremat elatist, siis peaks ka lapse ema tõendama, millises ulatuses ja kuidas

ta panustab lapse ülalpidamisse. Kostja andmetel elab tütar O.E valdavalt oma elukaaslase juures

ning viibib ema juures harvemini. Sellisel juhul peaks hageja selgitama, kuidas lapse

elamiskulud jaotuvad. Samuti on teada, et hageja ei tööta. Seetõttu on alust kahtlustada, et elatise

suurendamise taotluse tegelik eesmärk on tagada riigipoolne elatisabi, mis rakendub juhul, kui

mina peaksin jääma tööta.

Kokkuvõte ja taotlused: Kostja palub kohtul jätta hageja elatise suurendamise taotlus

rahuldamata, kuna kostja finantsolukord ei võimalda suuremaid elatismakseid. Kostja palub

kohustada hagejat esitama tõendid lapse tegelike ülalpidamiskulude kohta ning selgitama, kuidas

tema ise panustab lapse ülalpidamisse. Palub arvestada, et kostja on juba suurendanud elatisraha

tasumist 230 eurolt 300 euroni, mis on kostja hetkevõimalusi arvestades maksimumpanus. Kui

kohus peaks siiski kaaluma elatise suurendamist, palub kostja arvesse võtta kostja elamiskulusid

ning vältida otsust, mis ohustaks kostja toimetulekut ja majanduslikku sõltumatust.

Hageja lõplik seisukoht

PKS § 100 lõige 2 järgi, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Praegusel juhul ei ole kostja vastu vaielnud, et laps elab emaga ja tema kohtumised lapsega on

alla 7 kalendri ööpäeva kuus. Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja on valdavalt

elukaaslase juures ja viibib emaga harvemini. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud oma

väiteid. Isegi kui seda väidet kostja suudab tõendada, siis see ei oma nii ehk nii tähtsust. Oluline

on see, et laps ei ole isaga ja ei osale ka lapse kasvatamises. Seega on vähemalt üks tingimus

PKS § 100 lõikest 2 täidetud. Kuna vaidlust ei ole selles, et laps elab emaga, siis isa kohustub

tasuma elatist rahas. Kostja märkis, et tema sissetulek on 500 eurot. Antud juhul ei näe hageja

selles alust vabastada kostjat elatise tasumisest. Kostja võib proovida otsida endale tasuvam töö

või teine töökoht juurde.

Elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada,

et lapse vajadused on suurenenud, nagu kohtud õigesti ka leidsid- p-d 12-13. Kuna hageja soovib

suurendada miinimum nõudeni, siis Riigikohtu praktika pinnal muutuste suurendamise kohustust

ei ole. Ka on õiguslik muutus, et elatisraha miinimum on tõusnud. Seega elatise suuruse

tõendamine ei oma antud asjas tähtsust. Hageja on taotlenud elatise suuruse muutmist

perekonnaseadus § 101 lõige 1 sätestatud määrani. Lapse vajadused on kaetud. Punktis 4 toodud

väidet peab kostja tõendama. Antud hetkel on see paljasõnaline väide. Isegi, kui see nii oleks,

siis perehüvitiste seadus on ette näinud elatisabi, kui lahusolev vanem ei täida kohtulahendit.

Seega hageja leiab, et punktides 1-4 taotlused ei kuulu rahuldamisele. Ka ei esine kostja

seisukohtadest, et esineks vähendamise aluseid PKS § 102 sätestatust. Isegi, kui oleks sellised

alused ,ka sel juhul tuleb kaalukalt kostjal tõendada, mis takistused esineksid, et ta ei saa

hagejale miinimummääras elatist tasuda. Hagejale pigem tundub, et kostja ei ole huvitatud

elatise tasumisest.

Lisaks hagis toodud muutustele toob hageja veel välja, et tsiviilasjas 2-15-116958 mõisteti

hageja kasuks elatis summas 170 eurot välja 10. oktoobril 2015 ehk ca 10 aastat tagasi. Nüüd on

aeg edasi liikunud ja laps on ka vanemaks saanud ja ka vajadused on tõusnud nt riiete suurus. Ka

peab märkima, et elatise suurus on muutunud. Seega ca 10 aastaga on muutunud palju ja seega

on hageja seisukohal, et miinimum nõuet tõendama ei pea. Ka märgib hageja täiendavalt, et

hageja seadusliku ülalpidamisel on 3 alaealist last.

Vähene sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole alus elatise maksmisest vabastamiseks ega

selle vähendamiseks. Seega hageja leiab, et hagi rahuldamata jätmine seetõttu, et kostja

finantsolukord ei võimalda hagejale elatist suuremat elatist tasuda ei oma tähtsust. Oluline on

see, et kostjal on alaealine laps, kelle ees on tal ülalpidamise kohustus.

Hageja hinnangul ei maksa kostja mitte suurenenud elatist vaid vana lahendiga välja mõistetud

elatise võlga. See ei tähenda seda, et see oleks suurenenud elatis. Seega antud hetkel kostja ei

tasu miinimum ulatuses elatist. Kui ta tasuks elatist miinimum ulatuses, siis oleks ta pidanud

seda ka tõendama. Käesoleval hetkel neid tõendid ei nähtu.

Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, millised on kulud tal on. Isegi, kui ta ka tõendaks, siis ta

peab ka tõendama, seda mis takistab tal suuremat sissetulekut teenida, kas on üldse tal võimalik

suuremat sissetulekut teenida. Käesoleval hetkel ei ole kostja neid tõendeid kohtu ette toonud.

Ka ei ole kostja esitanud kohtule pangakontoväljavõtteid, milles nähtuks tema sissetulekud ja

väljaminekud. Kostja väitis, et tema sissetulek on 500 eurot kuus, millest kohtutäitur võtab 230

eurot. Hageja hinnangul on see paljasõnaline väide, mis on tõendamata. Kuigi kostja on väitnud,

et tema sissetulek on 500 eurot kuus ei tundu see hagejale eluliselt usutav. Arvestades tänapäeva

hindasid, mis kulud söögile, riietele ja muudele vajadustele, siis 500 euroga kuus hageja arvates

ei ole võimalik elada. Seetõttu ei tundu hagejale selline kostja vastuväide eluliselt usutav. Ka

toob hageja välja, kui kostja väidab, et tema sissetulek on 500 eurot kuus, siis on tal võimalik

seda suurendada näiteks otsides tasuvam töö või teine töökoht juurde. Ka on võimalik teha ka

tööampsusid, mida ka Internetis pakutakse. Hageja hinnangul peab kostja ise otsima ja ise

midagi selleks tegema, et tema sissetulek oleks suurem.

Oluline on ka silmas pidada, et lisaks tõendamatusele ei ole kostja ka esile toonud üldse, miks

peaks elatist vähendama või jätma samaks. Ka ei ole toonud kostja esile oma kulusid. Ka ei ole

toonud esile, miks peaks kohus rakendama antud asjas elatise vähendamisel PKS § 102. Selleks,

et vältida tulevikus uuesti kohtu poole pöördumist palub hageja välja mõista elatis muutuva

suurusena PKS § 101 lõige 2 alusel. Hageja leiab, et elatise rahuldamata jätmiseks ega elatise

vähendamiseks ei ole alust ja seetõttu palub kohtul hagi rahuldada täies ulatuses.

Kokkuvõtlikult leiab hageja, et kostja taotlused tuleb jätta rahuldamata. Ka leiab hageja, et

miinimum elatise nõuet ei pea tõendama. Samuti on kostja seisukohad paljasõnalised ja

tõendamata. Kokkuvõtlikult jääb hageja esitatud nõuete ja taotluste, seisukohtade juurde ning

palub kohtul need ka rahuldada.

Kostja seisukoht hageja lõppseisukohale

Elatisvõimekus ja senine panus lapse ülalpidamisse: kostja on oma võimaluste piires andnud

panuse lapse ülalpidamisse. Kostja sissetulek on piiratud, kuid on vabatahtlikult suurendanud

kohtutäituri kaudu makstavaid summasid kuni 300 euroni kuus, soovides näidata head tahet ning

osaliselt tasuda ka varasema elatisvõla eest. Selle kõrval peab kostja ise igapäevaselt toime

tulema – kostja rahaline olukord on hetkel keeruline ning suurema elatise kohustuse määramine

seaks ohtu kostja elementaarse toimetuleku.

Lapse tegelik elukorraldus: Kuigi laps elab ametlikult ema juures, on teada, et ta viibib

regulaarselt ka endast oluliselt vanema meesterahva (14a vanem) juures, kelle isiklik suhe lapse

emaga on küsimusi tekitav. Seda kinnitavad sotsiaalmeedias avaldatud materjalid ja messengeri

vestlused, mille sisu viitab, et lapse ema on teadlik selle kontakti võimalikust sobimatusest.

Lapse ja isa suhtlus: Laps ei suhtle isaga ega viibi isa juures, kuigi see võimalus on alati olnud

olemas. Selline olukord ei ole tingitud isa tegevusest ega tahtmatusest, vaid suhtluse

katkestamisest ema või lapse poolt.

Elatise suuruse põhjendatus: Nõutav summa 292 eurot kuus (või kahekordselt – 292+292 eurot,

kui mõeldud mõlemalt vanemalt) ületab oluliselt lapse igakuise tegeliku vajaduse, eriti

arvestades,

et

elatise

kasutamist

ei

ole

selgitatud

kuludokumentidega.

Kostja palub esitada kohtule tõendid (nt tšekid, arved), mis kinnitaksid, et lapse ülalpidamiseks

kulub igas kuus reaalselt selline summa. Ilma läbipaistva ülevaateta ei ole võimalik hinnata, kas

elatise tõstmine on õigustatud.

Kokkuvõte: Kostja palub jätta elatise suurendamise nõue rahuldamata või määrata see mõistlikus

ja proportsionaalses ulatuses, arvestades kostja rahalist seisu, tegelikku suhtlust lapsega ning

kahtlusi lapse elukorralduse ja elatise kasutamise sihipärasuses.

Hageja seisukoht kostja lõppseisukohale

Kostja poolt on jäänud tõendamata, et ta tasub elatist 300 eurot kuus. Teiseks, isegi, kui ta tasuks

elatist sellises ulatuses, siis on elatise, siis kostjal on elatise võlg, mida ta tasub. Kolmandaks on

elatise suurendamine uus menetlus, mis tähendab, et kostja oleks pidanud tõendama, et ta tasub

vabatahtlikult suurendatud kujul elatist ehk ,siis miinimummääras. Hetkel neid tõendeid ei ole.

Ka kordab hageja, et Riigikohtu praktika pinnal vähene sissetulek või sissetuleku puudumine ei

ole alus elatise vähendamiseks ega ka vabastamiseks.

Kostja väidab, et on soovinud lapsega suhelda, kuid ta pakkunud seda võimalust. Kostja poolne

seisukoht suhtluse osas on tõendamata. Ta ei ole esitanud ühtegi tõendit, et on takistus ema poolt

lapsega suhtlemises. Kui see ka oleks, siis oleks isa ammu läinud kohtusse suhtluskorra

kindlaksmääramiseks. Seega on tõendatud, et isa ei suhtle lapsega. Kostja väide, et laps viibib

tihti oluliselt vanema meesterahva juures. Antud väide on ka tõendamata. Kui kostja väidab, et

tal on tõendid, siis kohtule neid esitatud ei ole, seega on see väide tõendamata. Isegi, kui ka see

nii oleks, siis see ei oma antud olukorras tähtsust. Tähtis on see, et laps ei ela isaga ja isa ei osale

lapse kasvatamises.

Kohtupraktika pinnal ei oma hageja seadusliku esindaja majanduslik seis tähtsust. Vaidlust ei ole

selles, et ema ei ole saanud lapse kasvatamisega hakkama saanud. Oluline on see, et alaealise

lapse vanem ei osale lapse kasvatamises ning ei ela lapsega koos (PKS § 100 lg 2). Need

tingimused on täidetud, sest isa on menetluse vältel korduvalt öelnud, et laps ei ela temaga ega

osale kasvatamises. Seega ei ole ema majanduslik olukord ei ole oluline. Miinimumelatist ei pea

tõendama kohtupraktika pinnal.

Tsiviilasjas nr 2-15-116958 on välja mõistetud elatis 170 eurot. Elatise määr on suurenenud, mis

oli hagi esitamise seisuga 250,22 eurot. Samuti kordab hageja veelkord üle, et miinimumelatist ei

pea tõendama. Teiseks on ka aega möödunud ja seega on kulude poole pealt ilmselgelt palju

muutunud. Lisaks on ka tõusnud perehüvitiste seaduse järgi elatisabi, mis on käesoleval ajal 200

eurot.

Kuna kostja ei ole tõendanud oma sissetulekuid, väljaminekuid, oma kulusid, siis leiab hageja, et

kostja seisukohad on tõendamata. Ka on kostja korduvalt rõhunud, et tuleb välja tuua hageja

kulud. Ka siin jääb hageja Riigikohtu lahendite juurde, et miinimum elatist ei pea tõendama.

Lisaks on ka toonud hageja välja muutused juba hagis. Ka kostja väited, mis ta on menetluse

vältel toonud esile nt laps ei ela emaga, lapse kulud on väiksemad on tõendamata.

Kokkuvõtlikult leiab hageja, et tema esitatud nõuded ja taotlused on põhjendatud ning palub

kohtul need rahuldada. Hageja on seisukohal, et kostja toodud seisukohad ja vastuväited on

tõendamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega, asub seisukohale, et hagi kuulub

rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte

nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult

kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult

teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja

lahendav kohtunik.

Kuna pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus käesoleva asja

kirjalikus menetluses sisulise otsusega.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega

ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid

omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe

ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Käesolevas asjas on hageja (alaealine laps) esitanud hagi kostja (lapse isa) vastu elatise

suurendamise nõudes. Hageja taotleb suurendada 13.10.2015 Viru Maakohtu otsusega välja

mõistetud elatist 170 eurolt kehtiva seaduse järgi sätestatud miinimummäärani (250,22 eurot)

alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning mõista elatis välja muutuva

suurusena PKS § 101 lg 2 alusel.

TsMS § 497 järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda

elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid

kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses,

kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja

arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Hageja on toonud välja mitu alust elatise suurendamiseks: õiguslikud muutused PKS §-s 101 -

elatise miinimummäär on tõusnud. Kui 2015. aastal oli elatise miinimummäär 170 eurot, siis

praegu on see 250,22 eurot ning muutused perehüvitiste seaduses - PHS § 50 lg 1 kohaselt on

täitemenetlusaegse elatisabi suurus 200 eurot, kuid kuna kostja ei maksa elatist ja 2015. aasta

otsuse alusel on elatis 170 eurot, siis PHS § 50 lg 4 järgi ei saa hageja elatisabi rohkem kui 170

eurot.

Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3-5 sätestavad elatise

arvutamise alused: baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

tarbijahinnaindeksi muutusega (PKS § 101 lg 3); baassummale lisandub 3% eelneva

kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); elatisest arvatakse maha lapsetoetus

ja pool lasterikka pere toetusest (PKS § 101 lg 5). PKS § 101 lg 6 kohaselt, kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Hageja arvutuste kohaselt on elatise miinimummäär 250,22 eurot.

Kostja vaidleb hagile vastu, väites, et tema finantsolukord ei võimalda suuremat elatismakset.

Kostja väidab, et tema kuusissetulek on 500 eurot, millest ta juba tasub kohtutäituri kaudu 230

eurot elatist.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja on kostja alaealine laps, et laps ei ela koos

kostjaga ega kohtu ja suhtle temaga ning selles, et tsiviilasjas nr 2-15-116958 on lapse kasuks

mõistetud välja elatis summas 170 eurot kuus. Vaidlus seisneb üksnes selles, kas ja millises

ulatuses on kohtul põhjendatud elatise suurendamine.

Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormuse jaotust elatisevaidlustes hagimenetluses, et kostja

(vanem, kellelt elatist nõutakse) peab tõendama: asjaolud, mis vähendavad tema kohustust elatist

maksta (nt lapse viibimine tema juures, muud ülalpeetavad lapsed) (PKS § 101 lg 6 ja 7);

asjaolud, mis näitavad, et hageja nõue on põhjendamatu või liiga suur. Elatise vähendamise

aluseid peab tõendama kostja. Elatise suurendamise aluseid peab tõendama hageja. Mõlemad

pooled peavad esitama tõendid oma väidete põhjendamiseks.

Kohus leiab, et kostja väited on jäänud tõendamata, kuna kostja ei ole vaatamata kohtu

selgitustele esitanud oma väidete toetuseks ühtegi asjakohast tõendit. Kostja ei ole välja toonud

asjaolusid, mis annaksid aluse miinimumsummast väiksema elatise väljamõistmiseks.

Kostja väide, et tema finantsolukord ei võimalda elatise suurendamist, on tõendamata.

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas PKS § 102 lg 2 sätestab, et

vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kostja peab tõendama oma

finantsolukorda ja põhjendama, miks ta ei ole võimeline elatist maksma.

Kostja on esitanud väiteid oma sissetuleku ja kulude kohta, kuid ei ole esitanud neid tõendavaid

dokumente (nt pangakonto väljavõtted). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole tõendanud, et ta on

otsinud võimalusi oma sissetuleku suurendamiseks. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanem

oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest isegi siis, kui tema majanduslik olukord on raske.

Riigikohtu senises praktikas on ka leidnud, et vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest

sissetuleku puudumise tõttu. Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka halva

varalise seisundi tõttu, vaid peab kasutama olemasolevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo 3-2-1-21-15, p 14). Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike

(RKTKo 3-2-1-118-12, p 15).

Seega on kostja väide, et tema finantsolukord ei võimalda elatise suurendamist, põhjendamatu.

Vanem on kohustatud täitma oma ülalpidamiskohustust sõltumata oma majanduslikust olukorrast

ning jagama olemasolevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks võrdselt. Kuigi kohus võib

PKS § 102 lõike 2 alusel mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud

määra, ei ole pelgalt vanema halb majanduslik olukord käsitatav sellise mõjuva põhjusena.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

jääks elatise maksmise korral varaliselt halvemas olukorras kui elatist saav laps.

Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid töövõimetuse kohta ega andmeid selle

kohta, et tal oleks teine laps, kelle ülalpidamise kohustus võiks mõjutada elatise suurust.

Rahvastikuregistri andmetel on kostjal üks alaealine laps (hageja). Kostja ei ole tõendanud, et

esineksid PKS § 102 lg 2 kohased mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks.

Kostja väide, et laps viibib regulaarselt ka endast oluliselt vanema meesterahva juures, on

tõendamata. Kostja on viidanud sotsiaalmeediale ja vestlustele, kuid ei ole neid kohtule esitanud.

Isegi kui see väide oleks tõendatud, ei pruugi see mõjutada elatise suurust, kuna oluline on, et

laps ei ela isaga ja isa ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2).

Kostja väide, et laps ei suhtle isaga ema või lapse poolse suhtluse katkestamise tõttu, on ka

tõendamata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on üritanud lapsega suhelda ja ema on seda

takistanud.

PKS §§ 101-103 reguleerivad elatise maksmist alaealisele lapsele, kuid neis ei ole sätestatud, et

suhtlusõiguse takistamine oleks alus elatise vähendamiseks või sellest vabastamiseks. PKS § 143

lg 1 ja 2 rõhutavad, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja vanem peab

hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.

Kohus selgitab, et kui lapse ema takistab lapse ja isa suhtlust, rikub ta neid sätteid, kuid see ei

anna isale automaatselt õigust keelduda elatise maksmisest. Elatise maksmise kohustus ja

suhtlusõigus on eraldiseisvad õigused ja kohustused. Kostja väide, et laps ei suhtle isaga ema või

lapse poolse suhtluse katkestamise tõttu, ei ole seaduslik alus elatise maksmisest keeldumiseks

või selle vähendamiseks.

Juhul kui lapse ema takistab lapse ja isa vahelist suhtlust, on kostjal õigus esitada kohtule eraldi

avaldus hagita menetluses suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Kostja väide, et nõutav elatise summa ületab lapse tegelikud vajadused on põhjendamata ja

tõendamata. Kostja palub esitada tõendid lapse tegelike ülalpidamiskulude kohta.

Kohus selgitab, et Riigikohus on leidnud, et elatise suurendamiseks miinimumini ei pea üldjuhul

tõendama lapse vajaduste suurenemist. Miinimumelatise ulatuses ei tule lapse vajadusi tõendada

ning eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste

suurus pool miinimumelatisest (RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-120-14, p 14). Elatise

suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse

vajadused on suurenenud (RKTKo 3-2-1-124-15, p 13).

Seega, kuna hageja taotleb elatise suurendamist miinimumini, ei ole vaja täiendavalt tõendada

lapse vajaduste suurenemist ning samuti ei ole alust kohustada hagejat esitama tõendeid lapse

tegelike ülalpidamiskulude kohta ega selgitusi oma isikliku panuse kohta lapse ülalpidamisse.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kooskõlas kehtiva seadusega.

PKS § 101 alusel on elatise miinimummäär tõusnud võrreldes 2015. aastaga. PKS § 100 lg 2

kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt

juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Pooled ei vaidle selle üle,

et laps elab emaga ja isa lapsega ei kohtu. Riigikohtu praktika kohaselt ei vabane vanem lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike.

Kohus selgitab, et elatist saab vähendada alla miinimummäära ainult mõjuval põhjusel (RKTKo

22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või teise

lapse olemasolu. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid PKS § 102 lg 2 kohased mõjuvad

põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

Kohus ei tuvastanud ka, et hageja viibiks kohustatud vanema, s.o kostja juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6), mis annaks aluse väljamõistetava

elatise summa vähendamiseks.

PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on esitanud valemi, mille

alusel elatise suurust arvutada, mis vastab PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatule.

Elatise miinimummäär koosneb järgmistest komponentidest: baassumma (PKS § 101 lg 3), 3%

Eesti keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4), millest arvatakse maha pool lapsetoetusest

(PKS § 101 lg 6). Muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon peab

sisaldama infot, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil baassumma indekseerimise tõttu

(PKS § 101 lg 3) ja Eesti keskmise brutopalga muutumise tõttu (PKS § 101 lg 4).

Kohus nõustub hageja esitatud arvutuskäiguga:

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma - 272,76 eurot baassumma (ajavahemikul

01.04.2024 kuni 31.03.2025). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil -perekonnaseadus §

101 lõige 4 -1832 eurot (keskmine palk brutos) korda 3% on 54,96 eurot. Seejärel liidetakse

keskmine palk brutos korda 3% +baassumma kokku - 54,96 + 272,76 = 327,71999999999997

eurot. Perekonnaseadus § 101 lõige 5, vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on

jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 327,71999999999997 eurot - (pool

lasterikka peretoetust 225 jagada 2 -ga; 450 eurot on lasterikka peretoetus) jagada 3 lapsega on

290,22 eurot. 290,22 eurot - (80 eurot /2 )= 250,22 eurot (vt arvutuskäik https://www.justdigi.ee/

elatiskalkulaator/).

Seega on põhjendatud rahuldada hageja nõue ja suurendada elatist 170 eurolt 250,22 euroni kuus

ning mõista elatis välja muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 alusel.

Tulenevalt TsMS § 459 lg 2 tuleb suurem elatis välja mõista alates hagi esitamisest.

Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb muuta varasem kohtulahend ning suurendada elatis vastavalt

uuele määrale. Seega tuleb muuta Viru Maakohtu 13.10.2015. a otsus (tagaseljaotsus) tsiviilasjas

nr 2-15-116958 ning suurendada kostjalt välja mõistetud hageja kasuks elatise suurust alates hagi

esitamisest (24. september 2024) kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Alates hagi esitamisest (24.09.2024) kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXX) mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja elatise 250,22 eurot kuus [s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50

eurot (50% lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes

saavad toetust)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3

esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatise

suuruse muutmiseks siis, kui oluliselt muutuvad lapse vajadused või vanema varaline seisund

(TsMS § 459 lg 1).

Tsiviilasja hind

TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava

vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi

esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Elatise suurendamise nõude puhul on hagihinnaks elatise suurendamise summa (mitte kogu

elatise summa), kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Antud juhul on tegemist elatise suurendamise nõudega, kus praegune elatis on 170 eurot kuus

ning nõutav elatis on 250,22 eurot kuus.

Tulenevalt TsMS § 129 lg 2 ning taotletava elatise suurusest on hagi hinnaks 721,98 eurot

(250,22 -170)*9).

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja leiab, et menetluskulud tuleks jagada võrdselt mõlema poole vahel.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib

kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või

osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku

teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

Järelikult kui elatise hagi rahuldatakse täies ulatuses, kehtib üldjuhul põhimõte, et kumbki pool

kannab oma menetluskulud ise, välja arvatud juhul, kui kostja on varjanud teavet oma

sissetuleku ja vara kohta, millisel juhul võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt

kostja kanda.

Kohus selgitab, et kohus saab menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 164 lg 3 järgi, kui kostja

on põhjustanud menetluse. Menetluse põhjustamine peab olema seotud sellega, et kostja ei ole

andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Peab esinema põhjuslik seos kostja poolt

täieliku teabe mitteandmise ja menetluse algatamise vahel. See tähendab, et hageja pidi kohtusse

pöörduma just seetõttu, et kostja ei avaldanud oma tegelikku varalist seisu.

Käesolevas asjas pöördus hageja kohtusse hagiga elatise suurendamise nõudes, kuna elatise

miinimummäär on tõusnud. Kuna hagi esitati elatise miinimummäära tõusu tõttu, siis ei ole see

otseselt seotud kostja poolt teabe varjamisega ning et see varjamine oli otseseks põhjuseks, miks

hageja pidi kohtusse pöörduma. Seega puudub alus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt

kostja kanda TsMS § 164 lg 3 alusel.

Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline

kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik