Legislator Case Law & Legislation
2-23-950/16 AI generated

2-23-950/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-23-950/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta M S avaldus I S trahvimiseks täiteasjas nr 197/2021/740 läbi vaatamata. alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Legislator headnote

AI generated

2-23-950/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Keywords

AI generated
discontinuation of prosecution closure of criminal inquiry dismissal of fraud charges pending criminal investigation third-party claim procedure in attachment stay of deportation order
AI generated
4-19-230/8
veebruar 2019. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-19-230 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi PP Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 10.01.2019 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2510,19,00003, kuna O.P loobus esitatud kaebusest.
2-09-69331/3
S.O. esitas kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS §82 lg1 p3, TMS § 202 lg1, lg2 alusel lõpetada tema suhtes täiteasjas nr 072/2005/1765 algatatud täitemenetlus seoses aegumisega. Kothute infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni järgi Viru Maakohtu meentluses on kolm S.O.`i avaldust täiteasjas nr. 072/2005/1765 täitemenetluse lõpetamiseks seoses aegumisega (tsiviilasjad nr. 2-09-68303, 2-09-69331 ja 2-10-3186 ). Kõik esitatud avaldused on identse nõudega, avaldustes palutakse lõpetada menetlus täiteasjas nr 072/2005/1765, mis toimub Tallinna Linnakohtu registriosakonna 13.01.2005.a lahendi Ä12933/M2 alusel määratud trahvi sissenõudmiseks.
4-09-26466/3
KarS § 82 lg 1 p 3 alusel on aegunud alljärgnevad Sergei Starodumovile väärteoasjades määratud rahatrahvid täiteasjades: 1) täiteasjas nr 047/2006/2350 Lõuna Politseiprefektuuri 06.08.2006.
2-01-149/4
Harju Maakohtu menetluses on H hagi K K(endise nimega D) ja AS R (pankrotis) vastu omandiõiguse tunnistamiseks ja K K(endise nimega D) ning AS R (pankrotis) vastuhagi L H vastu tehingu tühiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. 27.06.2002 määrusega on kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse peatanud seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega. 12.03.2009 on kohtusse saabunud K K taotlus menetluse uuendamiseks. Kohus uuendas 19.03.2009 määrusega menetluse ning määras asja arutamiseks istungi 07.04.2009.
3-06-441/10
augustil 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-441 Haldusasi E.A.u avaldus rahatrahvi määramiseks Tallinna Halduskohtu 27.09.2002 kohtuotsuses sisalduva ettekirjutuse täitmatajätmise eest Menetlusosalised Avalduse esitaja E.A., AS X (likvideerimisel) Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus haldusasjas nr. 3-06-441 seoses avaldusest loobumisega (HKMS § 24 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtusse Tallinna Halduskohtu kaudu 10 (kümne) päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast (tähtaja arvutamisel tuleb arvestada TsMS §

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-23-950

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-23-950

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

M S avaldus I S trahvimiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja/sissenõudja M S (isikukood XX)

Puudutatud isik/võlgnik I S (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta M S avaldus I S trahvimiseks täiteasjas nr 197/2021/740 läbi vaatamata.

2. Tühistada 29. aprilliks 2025 kell 13:30 määratud istungiaeg.

3. Jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast

alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on M S avaldus I S trahvimiseks täiteasjas nr 197/2021/740.

Kohus määras asja läbivaatamiseks istungi 29. aprilliks 2025 kell 13:30.

1(3)

2-23-950

M S esitas 28. aprillil 2025 kohtule tagasivõtmise avalduse, milles palub jätta avaldus läbi

vaatamata ja tühistada määratud kohtuistung. Avaldaja palus jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

I S esitas seisukoha esitatud avalduse suhtes, tema teatas, et on avaldusega nõus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse

omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 179 lg 2 sätestab, et kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur

sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita

menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse

riigieelarvesse. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Vastavalt TsMS §-le 477 lg 6 kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib

avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

TsMS § 424 lg 1 alusel võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse

lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Nimetatud säte kehtib TsMS § 477 lg 6 kohaselt hagita menetluses esitatud avalduse kohta.

Kuna menetluse isiku trahvimiseks on võimalik algatada üksnes avalduse alusel, võib

avaldaja sellise avalduse ka tagasi võtta.

TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et avalduse tagasivõtmine ei riku antud juhul ei lapse ega avalikkuse ega ka

teiste menetlusosaliste huve. Avaldaja taotlus avalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada.

Puudutatud isik on nõus avalduse tagasivõtmisega.

Eeltoodud põhjustel tuleb M S taotlus avalduse tagasivõtmiseks rahuldada.

TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi

tagasi. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta.

Kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et

hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal

alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 477 lg 1 alusel kehtib viidatud säte ka

hagita menetluse avalduse kohta.

Kohtuistungi aja tühistamine

TsMS § 352 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta,

samuti istungi edasi lükata.

M S esitas tagasivõtmise avalduse ja palus istung asjas tühistada. Kohus leiab, kuna kohus

jätab avalduse läbi vaatamata, esineb mõjuv põhjus istungiaja tühistamiseks.

2(3)

2-23-950

Eeltoodu alusel tühistab kohus 29. aprilliks 2025 kell 13:30 määratud istungiaja.

Menetluskulud

Menetlus on algatatud M S avalduse alusel, kuna lapse ema I S ei täitnud lapsega kehtestatud

suhtlemiskorda. Kuna avalduse esitamise vajadust põhjustas lapse ema käitumine, ei ole,

kohtu arvates, õiglane jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kohus leiab, et arvestades

tsiviilasja asjaolusid, on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste

endi kanda.

M S on ka palunud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja I S vastas, et on sellega

nõus.

Digitaalne allkiri

Tamara Šabarova

Kohtunik

3(3)