2-23-950/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta M S avaldus I S trahvimiseks täiteasjas nr 197/2021/740 läbi vaatamata. alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.
Legislator headnote
AI generated2-23-950/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-23-950
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohtuasja number
2-23-950
Määruse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2025, Narva
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Kohtuasi
M S avaldus I S trahvimiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja/sissenõudja M S (isikukood XX)
Puudutatud isik/võlgnik I S (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Jätta M S avaldus I S trahvimiseks täiteasjas nr 197/2021/740 läbi vaatamata.
2. Tühistada 29. aprilliks 2025 kell 13:30 määratud istungiaeg.
3. Jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast
alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Viru Maakohtu menetluses on M S avaldus I S trahvimiseks täiteasjas nr 197/2021/740.
Kohus määras asja läbivaatamiseks istungi 29. aprilliks 2025 kell 13:30.
1(3)
2-23-950
M S esitas 28. aprillil 2025 kohtule tagasivõtmise avalduse, milles palub jätta avaldus läbi
vaatamata ja tühistada määratud kohtuistung. Avaldaja palus jätta menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda.
I S esitas seisukoha esitatud avalduse suhtes, tema teatas, et on avaldusega nõus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse
omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Täitemenetluse seadustiku
(TMS) § 179 lg 2 sätestab, et kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur
sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita
menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse
riigieelarvesse. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete
kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
Vastavalt TsMS §-le 477 lg 6 kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib
avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.
TsMS § 424 lg 1 alusel võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse
lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
Nimetatud säte kehtib TsMS § 477 lg 6 kohaselt hagita menetluses esitatud avalduse kohta.
Kuna menetluse isiku trahvimiseks on võimalik algatada üksnes avalduse alusel, võib
avaldaja sellise avalduse ka tagasi võtta.
TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud
taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kohus leiab, et avalduse tagasivõtmine ei riku antud juhul ei lapse ega avalikkuse ega ka
teiste menetlusosaliste huve. Avaldaja taotlus avalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada.
Puudutatud isik on nõus avalduse tagasivõtmisega.
Eeltoodud põhjustel tuleb M S taotlus avalduse tagasivõtmiseks rahuldada.
TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi
tagasi. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta.
Kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata.
Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et
hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal
alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 477 lg 1 alusel kehtib viidatud säte ka
hagita menetluse avalduse kohta.
Kohtuistungi aja tühistamine
TsMS § 352 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta,
samuti istungi edasi lükata.
M S esitas tagasivõtmise avalduse ja palus istung asjas tühistada. Kohus leiab, kuna kohus
jätab avalduse läbi vaatamata, esineb mõjuv põhjus istungiaja tühistamiseks.
2(3)
2-23-950
Eeltoodu alusel tühistab kohus 29. aprilliks 2025 kell 13:30 määratud istungiaja.
Menetluskulud
Menetlus on algatatud M S avalduse alusel, kuna lapse ema I S ei täitnud lapsega kehtestatud
suhtlemiskorda. Kuna avalduse esitamise vajadust põhjustas lapse ema käitumine, ei ole,
kohtu arvates, õiglane jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kohus leiab, et arvestades
tsiviilasja asjaolusid, on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste
endi kanda.
M S on ka palunud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja I S vastas, et on sellega
nõus.
Digitaalne allkiri
Tamara Šabarova
Kohtunik
3(3)