2-23-10610/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10610

Tsiviilasi

S. S. hagi EVGED Group OÜ vastu töövaidluses.

Tsiviilasja hind

2785,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S. S. (isikukood XXX), lepingulised esindajad T.

G., O. S.

Kostja: EVGED Group OÜ (registrikood 12121602),

lepinguline esindaja V. V.

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

Kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista EVGED Group OÜ-lt S. S. kasuks ajavahemiku 14.06.2022 - 21.12.2022 eest

saamata jäänud töötasu 1225,06 eurot (neto).

3. Välja mõista EVGED Group OÜ-lt S. S. kasuks TLS § 100 lg 4 kohane hüvitis 1560 eurot

(bruto).

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista EVGED Group OÜ-lt S. S. kasuks menetluskulude hüvitis 1650 eurot.

6. Välja mõista EVGED Group OÜ-lt S. S. kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

2-23-10610

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on S. S. hagi EVGED Group OÜ vastu töövaidluses.

2.

30.06.2023 töövaidluskomisjoni otsusega 4-1/356/23 komisjon otsustas:

-

Rahuldada S. S. avaldus EVGED Group OÜ vastu osaliselt.

-

Välja mõista EVGED Group OÜ-lt S. S. kasuks töötasu netosummas 1225,06 eurot.

-

Välja mõista EVGED Group OÜ-lt S. S. kasuks puhkusehüvitis brutosummas 43,50 eurot.

-

Välja mõista EVGED Group OÜ-lt S. S. kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas 1560

eurot.

-

Välja mõista EVGED Group OÜ-lt S. S. kasuks viivis töötasu, puhkusehüvitise ja hüvitise

nõudelt 15.06.2023 seisuga summas 141,27 eurot ja seadusjärgne viivis kuni nõuete kohase

täitmiseni.

-

Jätta rahuldamata S. S. päevaraha nõue ja viivise nõue päevarahalt.

-

Jätta rahuldamata EVGED Group OÜ kahju hüvitamise nõue S. S. vastu.

3.

26.07.2023 esitas EVGED Group OÜ taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

läbivaatamiseks rahuldatud osas hagimenetluse korras hagina.

4. Hageja esitas 05.09.2024 vormikohase hagiavalduse ja kohus võttis 31.10.2023 kohtumäärusega

menetlusse järgmised hageja nõuded:

-

Mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 14.06.2022 - 21.12.2022 eest saamata jäänud

töötasu 1225,06 eurot (neto).

-

Mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 100 lg 4 kohane hüvitis 1560 eurot (bruto).

-

Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Hagiavalduse kohaselt hageja ja OÜ EVGED Group sõlmisid 14.06.2022 töölepingu. Kostja on

deklareerinud hageja töötasuks juunis kuni novembrini 1560 eurot kuus ning detsembris 1768 eurot.

21.12.2022 esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt

avaldaja ütles töölepingu üles, kuna kostja rikkumise tõttu ei olnud hagejal võimalik saada elamisluba

OÜ EVGED Group juures töötamiseks.

Hageja sai töötasu juuli ja septembri 2022 eest 551.04 (brutosummas 700) eurot kuus, augusti eest

235,58 (brutosummas 299.26) eurot, novembri eest 1228.03 (brutosummas 1560) eurot ja detsembri

eest koos puhkusehüvitisega 1077 (brutosummas 1368.14) eurot.

Samuti sai hageja sularahas töötasu summas 2584,49 eurot.

Hageja on kokku saanud kontoväljavõtte kohaselt töötasu ajavahemiku 14.06.2000-21.12.2022

netosummas 4119.09 eurot, millele lisandub saadud raha sularahas netosummas 2584.49 eurot.

Arvestades kostja deklareeritud töötasu, pidi hageja saama kostjalt töötasu brutosummas kokku

9772.29 eurot (netosummas 7992,74 eurot). Hageja aga sai töötasu netosummas 6703.58 eurot. Seega

hageja palub välja mõista kostjalt töötasu summas 7992,74-6703,58 = 1289.16 eurot (neto).

2-23-10610

Tõenäoliselt töövaidluskomisjoni otsuses tehti viga; töövaidluskomisjoni otsuse p-s 47 määrab, et

rahuldab avaldaja töötasu nõude avaldaja nõutud netosummas 1225,06 eurot, kuna komisjon ei saa

ületada nõude piire (7992,74 - 4119,09 - 2584,49 = 1289,16). Hageja palub välja mõista õige summa

1289,16 eurot, kuid kui kohus ei nõustu ülalnimetatuga siis hageja nõustub summaga 1225,06 eurot.

Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles tööandja rikkumise tõttu, s.o TLS § 91 lg 2 alusel. Kostja

pole vaidlustanud hageja avaldust ning vastavalt seadusele hageja palus välja mõista kostjalt hüvitise

TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o. 4680 eurot. Töövaidluskomisjon

selles osas rahuldas hageja nõude osaliselt, ühe kuu töötasu ulatuses s.o. 1560 euro ulatuses.

6. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata.

Hageja asus kostja juures tööle autojuhina 14.06.2022. Kostja otsustas tasuda hagejale töötasu 1560

eurot kuus.

Hageja hinnangul pidi kostja saama ajavahemiku 14.06.2022 kuni 21.12.2023 eest palka kokku 9

772,29 eurot brutos (858 + 1560 + 1560 + 1560 + 1560 + 1560 + 1114,29). Töötasu moodustus

järgmiselt; 2022 juunis 858 eurot (14.06.-30.06) (11 tööpäeva x 1560 eurot : 20), juulis 1 560 eurot,

augustis 1 560 eurot, septembris 1 560 eurot, oktoobris 1560 eurot, novembris 1 560 eurot ja

detsembris 1 114,29 eurot (01.12.-21.12.2022) (15 tööpäeva x 1560 eurot : 21 normtööpäeva).

Arvestades asjaoluga, et tegemist oli töötajaga, kes mõnikord sõitis koju Venemaaale, sai ühekordseid

tulusamaid tööotsi teiste tööandjate juures või oli alkoholijoobes, siis hageja tööaeg kostja juures

kujunes järgmiselt: 2022 juunis 7 tööpäeva, juulis 21 tööpäeva, augustis 4 tööpäeva, septembris 22

tööpäeva, oktoobris 21 tööpäeva, novembris 22 tööpäeva ja detsembris 14 tööpäeva (Lisa 1).

Tuginedes eelnevale pidi hageja saama töötasu 2022 juunis 546 eurot (7x1560:20), juulis 1 560 eurot,

augustis 271,30 eurot (4x1560:23), septembris 1 560 eurot, oktoobris 1 560 eurot, novembris 1 560

eurot ja detsembris 1 040 eurot (14x1560:21). Kokku oli hagejal õigus saada töötasu 8 097,3 eurot

brutos (546 + 1560 + 271,30 + 1560 + 1560 + 1560 + 1040).

7. Kostja on tasunud hagejale töötasu läbi panga kokku summas 4686,69 eur netos, s.o 31.07.2022

551,04 eurot, 31.08.2022 239,58 eurot, 30.09.2022 551,04 eurot, 31.10.2022 1 040 eurot, 30.11.2022

1 228,03 eurot ja 28.12.2022 1 077 eurot.

Lisaks pangaülekannetele tasus kostja hagejale töötasu läbi kassa kokku 2 584,49 eurot netos, s.o

30.06.2022 529,81 eurot, 31.07.2022 736,99 eurot, 31.08.2022 27,38 eurot, 30.09.2022 736,99 eurot,

31.10.2022 248,03 eurot, 28.12.2022 305,29 eurot.

Tuginedes eelnevale tasus kostja hagejale kokku 7 271,18 eurot netos.

Kuna hagejal oli rahalisi probleeme perekonnas, siis kostja seaduslik esindaja kandis hageja palvel

töötasu Venemaa panga AlfaBank arvelt 29.09.2022 summas 62000 rubla, 11.12.2022 summades

64400 rubla, 67500 rubla ja 600 rubla, st kokku 194500 rubla, ehk üle 3 000 euro hageja pojale A.

S.le.

Tuginedes eelnevale tasus kostja hagejale 10 271,18 eurot netos (7271,18 + 3000).

Kostja ei nõustu hageja 21.12.2022 töölepingu erakorraliselt ülesütlemisega.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi

tuleb rahuldada. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus

TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

2-23-10610

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS §

405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega,

analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

9. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 16.01.2025

menetlusdokumendis. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

11. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 14.06.2022 kirjaliku töölepingu,

mille alusel asus hageja tööle autojuhina (dtl 31).

12. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu ajavahemiku 14.06.2022-21.12.2022

eest summas 1225,06 eurot (neto). Nõude rahuldamise õiguslikuks eelduseks on võlaõigusseaduse

(VÕS) § 108 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja

maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse

maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja töötasu suurus oli kuni 2022 novembrini 1560 eurot

(bruto) kuus. Töölepingu kohaselt töötas töötaja täistööajaga. Töötasu tuli välja maksta 10. kuupäeval

(töölepingu p. 4.3, dtl 31). TLS § 33 lg 4 kohaselt peab tööandja kandma töötaja töötasu ja muu tasu

töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Kohus on seisukohal, et töötaja pidi töölepingu järgi töötasu saama järgmiselt: töötasu 2022 juunis

858 eurot (1560/20×11), juulis 1560 eurot, augustis 1560 eurot, septembris 1560 eurot, oktoobris 1560

eurot, novembris 1560 eurot ja detsembris 1114,29 eurot (1560/21×15). Kokku pidi töötaja saama

töötasu brutosummas 9772,29 eurot, mis on netosummas 7992,74 eurot (arvestatud on tulumaksuvaba

miinimumi vastavalt TSD-le).

Kostja on märkinud, et hageja töötas vähem päevi arvestades asjaolu, et tegemist oli töötajaga, kes

mõnikord sõitis koju Venemaale, sai ühekordseid tulusamaid tööotsi teiste tööandjate juures või oli

alkoholijoobes. Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-117-11 kohtulahendi punkti 19 viimases lõikes

märkinud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped

oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (vt Riigikohtu 19. märtsi 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08, p 13). Seetõttu võib poolte kokkulepe, mille kohaselt tööandja annab

töötajale tööd juhul, kui viimane seda küsib, olla ka suuline. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesolevas

asjas tõendanud kokkuleppe olemasolu, mis võimaldas hagejal töö tegemist algselt kirjalikus

2-23-10610

töölepingus kokkulepitust väiksemas mahus ja kostja kohustuse tasuda töötasu vastavalt hageja

tegelikule (vähendatud) töömahule. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö

tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu,

et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö

vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Kohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt tõendanud ka seda, et kostjal oli hagejale tööd pakkuda ajal kui

hageja tööle ei ilmunud. Kohtu hinnangul on ka ebaselge tegelikkuses töötatud aeg, kuna tööandja

esitatud tööaja tabelid ja sõidumeeriku väljavõtted on omavahel vastuolus, sõidumeeriku väljavõtteid

ei ole esitatud kogu töötamise perioodi kohta. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et asja

lahendamisel tuleb lähtuda kirjalikus töölepingus kokkulepitud täistööajast.

Tööandja on töötajale töötasu maksnud ajavahemiku 14.06.2022-21.12.2022 eest pangakontole

netosummas 4119,09 eurot (04.08.2022 summa 551,04 eurot (dtl 390), 04.09.2022 summa 235,58

eurot (dtl 391), 03.10.2022 summa 551,04 eurot (dtl 392), 11.11.2022 summa 1040 eurot (dtl 395),

07.12.2022 summa 1228,03 eurot (dtl 394) ja 28.12.2022 summa 1077 eurot, millest 563,60 eurot oli

puhkusehüvitis ja 513,40 eurot töötasu (dtl 393)). Kassa väljamineku orderitega (dtl 399, 402, 405,

408, 411, 417) on tõendatud, et tööandja on töötajale tasunud töötasu netosummas 2584,49 eurot

(529,81+736,99+27,38+736,99+248,03+305,29).

Kostja selgituste kohaselt, kuna hagejal oli rahalisi probleeme perekonnas, siis kolmel korral juhatuse

liige K. J. kandis hageja palvel neli korda töötasu Venemaa panga AlfaBank arvelt 29.09.2022

summas 62000 rubla ja 11.12.2022 summades 64400 rubla, 67500 rubla ja 600 rubla, st kokku

194500 rubla, ehk üle 3 000 eur hageja pojale A. S.le. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud

kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt võis hageja töötasu maksta kolmandale isikule. Eelnevast

tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud nimetatud maksetega töötasu maksmine töötajale.

13. Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et kuivõrd tööandja pidi töötajale ajavahemikul 14.06.2022-

21.12.2022 tasuma töötasu kokku 7992,74 eurot ning tõendamist on leidnud töötasu tasumine summas

6703,58 eurot (4119,09+2584,49), on töötaja saamata jäänud töötasu suuruseks 1289,16 eurot. TsMS

§ 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Eelnevast tulenevalt ei saa kohus rahuldada hagi suuremas ulatuses kui taotletud. Kohus on

31.10.2023 kohtumäärusega võtnud menetlusse hageja järgmise nõude: mõista kostjalt hageja kasuks

välja ajavahemiku 14.06.2022 - 21.12.2022 eest saamata jäänud töötasu 1225,06 eurot (neto).

16.01.2025 menetlusdokumendis määras kohus, et menetlusosalistel on kuni 03.03.2025 õigus kohtule

kirjalikult esitada kõik oma lõplikud avaldused, taotlused, väited, tõendid ja vastuväiteid. Kohus

märkis muuhulgas, et peale ülalviidatud kuupäeva kohus pooltelt uusi asjaolusid ega tõendeid vastu ei

võta. Hageja 20.04.2025 menetlusdokumendis palub hageja välja mõista kostjalt töötasu summas

7992,74-6703,58 = 1289.16 eurot (neto). Kohtu hinnangul on hageja taotlus nõude suurendamiseks

esitatud hilinenult, mistõttu kohus jätab esitatud taotluse rahuldamata. Hageja saamata jäänud töötasu

nõue tuleb rahuldada hageja poolt taotletud ja menetlusse võetud ulatuses summas 1225,06 eurot

(neto).

14. Hagiavalduse kohaselt lõpetas hageja kostjaga töölepingu erakorraliselt 21.12.2022. Hageja on

esitanud tõendid töölepingu ülesütlemise avalduse esitamisest 21.12.2022 (dtl 33-34).

Töölepinguseaduse (TLS) § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. TLS § 105 lg 1 sätestab, et kohtule peab

hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30

kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja

jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv

ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kostja ei ole esitanud tõendeid

2-23-10610

avalduse tähtaegselt vaidlustamise kohta. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole kostjal

enam võimalik töölepingu ülesütlemise aega ja alust vaidlustada. Eelnevast tulenevalt asub kohus

seisukohale, et tööandja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, seega lõppes tööleping töötaja avalduses

märgitud alusel ja kuupäeval. Kohus leiab, et töösuhe poolte vahel on lõppenud 21.12.2022 TLS § 91

lg 2 alusel.

15. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 1560

eurot (bruto).

TLS § 100 lg 4 alusel saab töötaja hüvitist nõuda kui töötaja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud

põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Kui töötaja ütleb töölepingu üles tööandja

rikkumise tõttu, siis on tööandja kohustatud talle maksma hüvitist kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid. Kohus on eelnevaga tuvastanud, et tööleping poolte vahel on lõppenud TLS §

91 lg 2 alusel tööandja rikkumiste tõttu, seega on töötaja hüvitise nõue seoses töölepingu erakorralise

ülesütlemisega põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus peab ülesütlemise asjaolusid ja töösuhte kestust

arvestades põhjendatuks hüvitise suurust summas 1560 eurot (bruto), mis vastab töötaja üle kuu

töötasu suurusele.

16. Kostja on 03.03.2025 esitanud kohtule taotluse, paludes juhul, kui kohus rahuldab hageja nõuet

või rahuldab hagi osaliselt, arvestada kostja majandusliku seisuga, ajatades võla tasumine 1 aasta

jooksul.

TsMS § 445 alusel saab täitmist ajatada ainult väga erandlikel asjaoludel, pannes erandlike asjaolude

tõendamiskoormise õigesti taotluse esitanud poolele (Tallinna RgKo 30.11.2011 2-10-44357, p-d 4 ja

7). Kostja ei ole kohtule esitanud täiendavalt asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid kostja rasket

majanduslikku olukorda. Eelnevast tulenevalt on esitatud taotlus põhistamata ja tõendamata. Lisaks

märgib kohus, et ka täitemenetluses kehtiva TMS § 45 korral on Riigikohus olnud arvamusel, et võla

ajatamine või täitemenetluse peatamine on erandlik ega saa olla väga pikaajaline, üldjuhul on

ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12,

p 11). Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul taotletud ajatamise periood ka põhjendatud.

Menetluskulude jaotus.

17. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena (dtl 489) õigusabikulu 1650 eurot (sisaldab

käibemaksu).

19. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja

hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele, sealjuures arvestades ajakulu

hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu.

20. Kohtu hinnangul võib eelnevast kohtupraktikast tulenevalt juristi tunnitasu 150 eurot pidada

mõistlikuks ja tavapäraseks tariifiks.

21. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kogu menetluse vältel kulunud õigusabi

osutamiseks 11 tundi järgmiselt: Tallinna TVK toimiku tutvumine ja õiguslik analüüs,

menetlusstrateegia koostamine ja kliendi konsulteerimine 1 h; hagiavalduse koostamine 3 h; kohtu

2-23-10610

määrusega tutvumine, kliendi konsulteerimine ja hagiavalduse puuduste kõrvaldamise koostamine

1,5 h; kostja vastusega tutvumine, kliendi konsulteerimine 0,5 h; 07.02.2024 seisukoht kostja

vastusele koostamine 2 h; kompromissiga tutvumine, kliendi konsulteerimine ja vastuse koostamine

1 h; hageja seisukoha, vastuväide kostja menetluskulude peale ja menetluskulude nimekirja

koostamine 2 h. Arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning menetluse käiku, peab kohus

nimetatud toimingutele, kokku 11 tundi, kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks kuluks.

22. Seega on hüvitatavate õigusabikulude suurus kokku 1650 eurot (11*150).

23. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1650 eurot.

Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

24. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik