2-23-17091/36 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-23-17091

Tsiviilasi

X.R hagi X.W vastu elatise suuruse muutmise

nõudes

Tsiviilasja hind

1227,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: X.R (isikukood XXX, elukoht: XXX, XXX-i),

seaduslik esindaja I.N, lepinguline esindaja Ave-Pirjo

Paluvere

Kostja: X.W (isikukood XXX, elukoht XXX-i)

Eelistung 06.03.2025, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Pärnu Maakohtu 03.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-121469 kinnitatud

kompromissi alusel hagejale tasutava elatise suurust järgnevalt:

2.1. Mõista X.R-i kasuks välja igakuine elatis alates 01.12.2023 kuni 31.03.2024

summas 144,85 eurot mis vastab 55,64%-le PKS § 101 alusel arvestatud elatisele

(baassumma 249,78 eurot millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55

eurot ja millest on maha arvestatud pool lapsetoetust 40 eurot).

2.2. Mõista X.R-i kasuks välja igakuine elatis alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025

summas 160,09 eurot mis vastab 55,64%-le PKS § 101 alusel arvestatud elatisele

(baassumma 272,76 eurot millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96

eurot ja millest on maha arvestatud pool lapsetoetust 40 eurot).

2.3. Mõista X.R-i kasuks välja igakuine elatis alates 01.04.2025 summas summas

167,89 eurot mis vastab 55,64%-le PKS § 101 alusel arvestatud elatisele

(baassumma 282,31 eurot millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43

eurot ja millest on maha arvestatud pool lapsetoetust 40 eurot).

2.4. Mõista X.R-i kasuks välja igakuine elatis alates 29.04.2025 kuni K X.R omandab

põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem

kui 21-aastaseks saamiseni s.o kuni 23.05.2026 summas 167,89 eurot, mis vastab

55,64%-le PKS § 101 alusel arvestatud elatisele (baassumma 282,31 eurot millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha

arvestatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatis muutub 1. aprillil 2026, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

2.5. Mõista X.R-i kasuks välja igakuine elatis alates K X.R-i poolt põhi-, kesk- või

kõrghariduse omandamisest või kutseõppe tasemeõppes õppimise lõpetamisest,

kuid hiljemalt alates 24.05.2026 kuni X.R-i täisealiseks saamiseni (21.04.2028)

summas 167,89 eurot, mis vastab 55,64%-le PKS § 101 alusel arvestatud elatisele

(baassumma 282,31 eurot millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43

eurot ja millest on maha arvestatud pool lapsetoetust 40 eurot) ja millele

lisandub 50 eurot. Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

3. Arvestada resolutsiooni p-s 2 nimetatud elatise sissenõutavaks muutunud summast

maha hagejale kostja poolt käesoleva kohtumenetluse ajal juba tasutud elatis.

4. Mõista X.R-i kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse summana

perioodi 01.12.2023 kuni 28.04.2025 eest kokku 353,23 eurot.

5. Jooksev elatis tuleb tasuda hagejale Pärnu Maakohtu 03.02.2020 määruse nr 2-19-

121469 p 4 kindlaks määratud korras, s.o hageja ema I.N arvelduskontole xxxxx

(SEB Pank AS) iga eelneva kuu viimaseks kuupäevaks märkides makse

selgitusse ,.elatis“.

6. Resolutsiooni p 2, 4 rahuldatud summat ületavas osas jätta hagi rahuldamata.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X.R esitas 01.12.2023 Pärnu Maakohtule hagi elatise muutmise nõudes. Kohus võttis

hagi 13.12.2023 menetlusse. Kostja vastas hagile 26.12.2023 ja esitas 17.01.2024 täiendava

seletuse. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 02.02.2024 ning kostja omapoolse seisukoha

29.02.2024.

2. Kohus 13.05.2024 määrusega kohustas hagejat: tõendama, et tema vajadused on,

võrreldes kohtu poolt 03.02.2020 määrusega kinnitatud kompromissi sõlmimise ajaga,

suurenenud ja esile tooma kas ja millised muud asjaolud peale miinimumelatise muutumise on

veel tekkinud või muutunud; esitama kohtule tabelina andmed hageja seadusliku esindaja kohta

(tagasiulatuvalt 6 kuud alates 17.01.2024): sissetulekud, varaline seis, st mis vallas- või

kinnisvara kostja omab; kohustused: laenud, järelmaksud, igapäevakulud, kommunaalid jne;

kellele ja kui palju maksab ülalpidamist; filtreerimata pangakonto väljavõte viimase 6 kuu kohta.

Kostjat kohustas kohus: tõendama PKS § 102 lg 2 kohase mõjuva põhjuse esinemist; täpsustama

26.12.2024 hagivastuse osas II (Kostja selgelt väljendatud taotlused) toodud alternatiivset nõuet.

Ka kohustas kohus menetlusosalisi esitama andmed, millest nähtuks kummagi lapsevanema

varaline seis tsiviilasjas nr 2-19-121469 03.02.2020 määrusega kinnitatud kompromissi

sõlmimise ajal.

3. Hageja vastas 13.05.2024 määrusele 28.05.2024 ja kostja 30.05.2024.

4. Kohus 04.10.2024 kohtunõudega palus pooltel täpsustada kuidas otsustati hagejal

motokrossiga tegelemise võimaldamine. Kohus tõi välja, et 03.02.2020.a kohtu poolt kinnitatud

kompromissist tulenevad rahalised kohutused kostja jaoks käesolevaks vähenenud summas 59,78

eurot. Selleks, et kohtul oleks võimalik tuvastada, millises summas igakuise elatise maksmise

kohustus oli kostjal kompromissi kohaselt koos puitbriketi tagamise kohustusega, on vaja esitada

kohtule andmed selle kohta, kui suured kulutused kandis kostja seoses kompromissi p 5 märgitud

kohutuse täitmisega ühe kütteperioodi jooksul. Kohus selgitas, et olukorras, kus kohus tuvastab,

et vanemate varalised võimalused on erinevad võib kohus jõuda järeldusele, et vanemate

osalemine lapse ülalpidamisel tuleb määrata vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi

proportsioonile.

5.

04.10.2024 kohtunõudele vastas hageja 24.10.2024 ja kostja 28.10.2024.

6. Kohus 22.01.2025 määras asjas kohtu eelistungi kuupäevale 05.03.2025. Eelistungil

kohus esmalt arutas pooltega asjas kompromissi sõlmimise võimalikkust, seejärel selgitas

pooltele millised asjaolud vajavad täiendavalt tõendamist. Pooled olid nõus, et kohus jätkab asjas

menetlust kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja: hagejale tõendite esitamiseks

ema sissetulekute osas nüüd kui tal on uus ülalpeetav ja ta on lapsehoolduspuhkusel ja kostjale

pangakonto väljavõtte esitamiseks perioodi kohta jaanuar 2024 kuni tänaseni. Samuti andis

kohus pooltele tähtaja soovi korral vastaspoole tõendite osas seisukohtade ja vajadusel tõendite

esitamiseks.

7. Kostja esitas 09.03.2025 kohtule enda arvelduskonto väljavõtte. Hageja esitas enda

täiendavad tõendid ja seisukohad 17.03.2025 ning kostja 26.03.2025 seisukoha hageja poolt

17.03.2025 esitatu osas. Hageja esitas 03.04.2025 oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude

nimekirja.

Hageja nõue ja põhjendused

8.

01.12.2023 hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust

sündinud kolm last. Pärnu Maakohtu 3. veebruari 2020 määrusega on lapsevanemad kinnitanud

kompromisslepingu millega X.W kohustub laste emale tasuma elatist summas 100 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui 34,2 % igakordsest ½-st kehtivast töötasu alammäärast. Pärnu Maakohtu 3.

veebruari 2020 määrusega on lapsevanemad kinnitanud kompromisslepingu millega X.W

kohustub laste emale tasuma elatist summas 100 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 34,2 %

igakordsest ½ -st kehtivast töötasu alammäärast. Kohtus kinnitatud kompromiss puudutas kõiki

lapsi, kuid tänaseks on kostjal kohustus tasuda elatist tsiviilasja nr 2-19-121469 raames ainult

X.R K-le (kuni 21.04.2028.a.). Peale kompromissi kinnitamist on muutunud alaealisele lapsele

elatise kindlaksmääramise kord. Hageja leiab, et tal on õigus esitada hagi kohtusse PKS § 2172

lg 2 ja TsMS § 459 lg 1 ja lg 2 alusel.

Hageja leiab, et kostja peab maksma X.R-ile ülalpidamiseks elatist PKS § 101 alusel

arvestatavas miinimummääras lähtudes baassumma indekseerimisest, brutokuupalga muutusest,

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3

esimene lause, PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele

järgnevast kuust ehk alates hagi esitamisest elatisena 260,33 eurot ja see summa muutub

vastavalt mis muutub vastavalt baassumma indekseerimise, brutokuupalga muutumisel, PKS §

101 lg-tele 3 ja 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene

lause, PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast

kuust.

9.

02.02.2024 seisukohas hageja tõi välja, et kostja elukoht kuulus kostjale, kuid kostja on

ennast elatise menetluste jooksul „edukalt“ varatuks muutnud. Hageja esindaja esitas 28.09.2023

kostjale kohtuvälise ettepaneku, kostja on, vastavalt kinnistusraamat kandele, 17.10.2023

„liigutanud“ enda ½ osa ema nimele. Hageja on seisukohal, et on alust arvata, et kohtule kostja

poolt esitatud elektriarve sisaldab ka samas majas oleva tööstuspinna kulusid, seetõttu vaidleb

hageja vastu kostja esitatud elektri kulu arvestusele, sest pole üheselt selge, kas see on ettevõtte

kulu või kostja kulu. Tõendamata on kostja väide, et elukaaslane on kostja ülalpidamisel ja tal

puudub isiklik sissetulek. Hageja vaidleb vastu kostja eluaseme laenu maksete osas ja

küttekuludele. Ka vaidles hageja vastu kostja arvelduskonto väljavõttele leides, et see on esitatud

filtreeritult. Hageja tõi välja, et kostja ei ole alates 2021.a sügisest täitnud kohustust varustada

lapse eluaset puitbriketiga. 3.veebruari 2020 ts.asja 2-19-121469 määruse tegemisel vähendati tol

korral elatise summat kuu kohta just nimetatud kütte vajadust silmas pidades.

10. Hageja esitas 28.05.2024 kohtule enda pangakonto väljavõtte perioodist 21.12.2023-

21.05.2024, tõi välja hageja seadusliku esindaja tulud, enda varaöise seisundi tsiviilasja nr 2-19-

121469 03.02.2020 määrusega kinnitatud kompromissi sõlmimise aja seisuga. Samuti tõi hageja

välja enda igakuised ja põhjendatud kulud ühe kuu kohta. Täiendavalt selgitas hageja ülevaate

motokrossi hobiga seonduvast ja selgitas, et peab oluliseks lastega reisimist ning kogub selleks

otstarbeks ka raha. Hageja pidas vajalikuks välja tuua, et tema hinnangul ei ole kostja

ammendavalt menetluse käigus esile toonud, et tema majanduslik olukord ei võimalda hagejale

nõutavas ulatuses elatist maksta. Samuti ei ole lapse isa pärast vanemate kooselu lõppemist ja

lahkuminekut oma hooldusõiguslikke kohustusi täitnud, sealhulgas ei ole ta osalenud lapse

suhtes koolis toimuvatel kohtumistel/koosolekutel.

11.

24.10.2024 hageja selgitas, et hagejal detsembris 2020 diagnoositud F90.0 – ATH tõi

kaasa olulise pöörde lapse vajadustes ja toimetulekus. Motokross osutus hageja jaoks ainsaks

sobivaks tegevuseks, mis toetab tema füüsilist ja vaimset arengut, eriti arvestades tema ATH

diagnoosi, prooviti ka muid tegevusi. Kostja ei ole pärast diagnoosi aktiivselt osalenud lapsega

seotud otsustes, sealhulgas motokrossi treenimise võimaldamises. Hageja selgitas ka, et alates

01.11.2024 jääb hageja ema rasedus- ja sünnituspuhkusele, perelisa eeldatav sünnikuupäev on

21.12.2024, mille järel jääb hageja ema lapsega koduseks. See tähendab, et hageja ema

sissetulekud vähenevad märkimisväärselt. Kostja 30.05.2024 vastusega seoses märkis hageja, et

jääb kõikide enda varasemate seisukohtade juurde. Hageja juhtis tähelepanu kostja sissetuleku ja

vältimatute kulutuste suursute lahknevusele, leides, et see vajab täiendavalt selgitamist. Hageja

esindaja leiab, et kostja ei ole esitanud piisavaid tõendeid kulude õigustamiseks ning nende

õiguspärasust ja vajalikkust tuleb kaaluda, arvestades hageja õigust saada elatist, mis vastab

seaduses ettenähtud miinimumsuurusele.

12.

05.03.2025 eelistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja seaduslik esindaja

selgitas, et kostja praeguse elukoha renoveerimiseks võetud laenud olid tema nimel, lahku

mineku järel võttis kostja viimase laenu üle, see ei olnud lahkumineku ajaks makstud. Kostja sai

kinnistu päranduseks ning kuna hageja seaduslik esindaja võttis kinnistu renoveerimiseks ja

parendamiseks laene, siis garantiiks kirjutas kostja ½ kinnistust hageja seadusliku esindaja

nimele. Kui lahku mindi, pani hageja seaduslik esindaja oma poole müüki, mille ostis kostja

elukaaslane. Pärast kooselu lõppu elas mingi aja talus edasi. Laen vormistati kostja nimele ümber

enne lõplikku lahkuminekut. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et noorim laps on sündinud 2024

.a detsembris.03.04.2025 seiskohas jäi hageja varasemate väidete ja seisukohtade juurde.

13.

17.03.2025 täiendavas seisukohas hageja esitas kohtule tõendid, millest nähtuvad hageja

ema igakuised sissetulekud, et tal on uus ülalpeetav ja, et hageja seaduslik esindaja on

lapsehoolduspuhkusel ning täiendavad seisukohad. Hageja ema teinud järgmised vajalikud

kulutused: hageja hambaravi ja nägemisprillid kokku 438,50 eurot. Samuti on olnud vajalikud

vältimatud kulutused hageja huvides: voodit 129 eurot, kõrvaklapid 39,99 eurot, Noorkotkaste

varustus 25,20 eurot ja 109,35 eurot. Kostja ei ole suutnud esitada konkreetseid andmeid ega

tõendeid selle kohta, millal ja kuidas ta on tegelikult hageja vaimse tervise toetamisele kaasa

aidanud või koolivälistes tegevustes osalenud. Kostja väide, et maal ei ole võimalik leida

tasuvamat tööd, ei ole tõendatud. Kuigi põllumajandussektor võib olla madalama tasustusega, ei

ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks püüdnud leida paremini tasustatud

töökohta. Hageja vaidleb kõigile kostja esitatud kuludele vastu ja palub kohtul hinnata nende

seotust hagiavalduses taotletud ulatuses elatise maksmise kohustusega. Hageja esindaja leiab, et

kostja ei ole esitanud piisavaid tõendeid kulude õigustamiseks ning nende õiguspärasust ja

vajalikkust tuleb kaaluda, arvestades hageja õigust saada elatist, mis vastab seaduses ettenähtud

miinimumsuurusele.

Kostja seisukohad

14. Kostja 26.12.2023 vastuses ei tunnistanud enda vastu esitatud hagi ja palus jätta see

rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja vähendada hageja elatisnõuet ja mõista kostjalt hageja

kasuks elatisena välja summa, mis on õiguslikult põhjendatud, arvestaks ka kostja alaealise

ülalpeetavaga, täisealisele lapsele K-le makstava elatisega kostja enese ja kostjaga kooselava

ülalpeetava ema toimetulekuga, kes on alla 3-aastase lapsega kodune ja ei oma seetõttu

sissetulekut. Kostja maksab hagejale elatist. Kostjal on sisuliselt endiselt ülalpidamise kohustus

kolme lapse ees. Hagejale makstava elatise suurendamisel jääks kostja vahetul ülalpidamisel

olev laps varaliselt vähem kindlustatuks.

15.

17.01.2024 esitas kostja enda eelneva kuue kuu sissetulekute ja väljaminekute ülevaate,

filtreerimata arvelduskonto väljavõtte sama perioodi kohta ning töötasu laekumised sama

periood jooksul.

16.

29.02.2024 vastuses kostja selgitas kostjale kuulunud kinnisasja omanikuvahendusega,

elektri- ja kütusekuludega seotud asjaolusid. Kehtivast kohtulahendist tuleneva küttebriketi

tagamise kohustuse osas märkis kostja, et asjaolud on muutunud, hageja on kolinud mugavustega

korterisse, millest tulenevalt võivad hageja kulud olla eelmise lahendi tegemise ajaga hoopis

tunduvalt vähenenud. Kostja kasutab oma rahalisi vahendeid enda ja oma laste ülalpidamiseks

ühetaoliselt – K ülalpidamiseks makstav summa on 100 eurot kuus, kuid hagejale maksab kostja

isegi rohkem (140,22 eur), kui K ja S võimalik kulutada on.

17.

30.05.2024 vastuses kohtunõudele selgitas kostja mõjuva põhjuse esinemist hagejale

elatise väljamõistmisel PKS § 101 alusel arvutatud elatisest väiksemas summas milleks on see, et

kostja vahetul ülalpidamisel olev alaealine laps jääks varaliselt vähem kindlustatuks. Laps on 2-

aastane, teda kasvatavad mõlemad vanemad ühiselt, ta ei käi veel lasteaias, lasteaiakoht on

lubatud alates 2024.a septembrist ning lapse emal puudub töölkäimise võimalus. Lapse emale

laekub vaid tema kahe lapse lapsetoetus. Ainsaks pere ülalpidajaks on kostja, kelle sissetulek on

keskmiselt 1085,7 eurot kuus. Kostja selgitas, et tema sissetulekust puudu jääva osa igakuistest

kuludest aitab kanda kostja ema. Hagejale makstava elatise suurendamisel PKS § 101 alusel

arvutatud määrani (hetkel 287,72 eurot kuus) jääks kostja vahetul ülalpidamisel olev laps

ilmselgelt varaliselt vähem kindlustatuks. Kostjal on võimalik hagejat ülal pidada vaid oma

sissetulekust, mida ta saab Kärla Põllumajandusühistus töötades ja tal ei ole muud vara, millega

hagejat ülal pidada. Kostja esitas andmed enda varalise seisu kohta tsiviilasjas nr 2-19-121469

3.02.2020. a kompromissi sõlmimise ajal.

18.

28.10.2024 kostja selgitas, et hageja motokrossiga tegelemise otsuse tegi hageja ema

ainuisikuliselt, kostjaga pole arutatud nimetatud huvitegevusega seotud kulutusi. Samuti selgitas

kostja kompromissiga talle pandud puitbriketi tagamise kohustuse täitmisega seonduvaid

asjaolusid. Kostja leidis, et hageja seaduslik esindaja on temast varaliselt paremini kindlustatud

ning, et hageja hügieeni- ja transpordikulud on ülepaisutatud pidades õigustatuks arvestada

hageja hügieenikuludeks 17, ja transpordikuludeks 28 eurot kuus. Reisikulude osas märkis

kostja, et need ei ole vältimatu püsikulu, vaid selliseid kulutusi saab lapsevanem teha omal

soovil rahaliste vahendite olemasolul. Kostja selgitas et mõjuv põhjus elatise vähendamiseks ei

ole ära langenud. Kostja laps käib lasteaias alates 2024 septembrist, kuid on kahel esimesel kuul

olnud väga palju haige. Kostja elukaaslane käib alates 21.10.2024 tööl, kuid on pidanud lapse

haigestumistest tulenevalt töölt eemal viibima.

19.

05.03.2025 eelistungil kostja selgitas, et tal ei ole võimalik hagejale varasemast suuremas

summas elatist maksta, maksab ka teisele pojale 100 eurot kuus järgmised kaks aastat, kuni lapse

21- aastaseks saamiseni. Eelmisel kuul jäi peale kõikide kohustuste täitmist söögirahaks 120

eurot. Kohtuistungi toimumise ajaks on kostja noorim laps läinud lasteaeda, elukaaslane käib

tööl, laps on terve. S kinnistu osas selgitas kostja, et kuna hageja ema pani oma osa müüki, oli

kostja elukaaslane sunnitud selle ära ostma, oli siis kodus, sissetulek puudus ja kostja ema aitas

laenumaksete tasumisel. Kostja noorima lapse ema sissetulek läheb poole maja laenu

maksmiseks, enne aitas selle tasumisel kostja ema. Samuti selgitas, kuidas pärandusena saadud

kinnistust ½ hageja ema nimele kirjutati. Laenu maksis kostja oma sõnul ka enne hageja emast

lahkuminekut, laen oli võetud kahe peale. Lahkumineku järel võttis hageja ema osa laenust

maksmise enda peale. Kostja selgitas, et kõigepealt võttis hageja emalt laenu üle oma emaga,

ema tahtis kaastaotlejaks tulles garantiid, siis sai tema nimele pool kinnistust. Praegu maksab

laenu kostja. Selgitas, et maal tasuvamat tööd ei ole leida, põllumajandus on südamelähedane.

Pangast võetud laenuga selgitas, et seda kasutati elukaaslase varasema kohustuse täitmiseks, sest

sellisel juhul oli elukaaslasel võimalik kinnistu ostuks laenu saada. Hageja hobi osas märkis

kostja, et krossisõitu ei toeta, otsus tehti hageja ema poolt ainuisikuliselt. Toetab noorkotkastes

käimist, mis on kostja sõnul hagejale rohkem meeldima hakanud. Kostja sõnul käib ta hagejaga

psühholoogi, psühhiaatri juures, hiljuti käis ka koolis. Koolivälistest tegevustest toetab

noorkotkastes osalemist, kui hageja soovib külla tulla, ei ole kunagi keelanud. Kostja möönis, et

on hagejale rohkem moraalseks toeks, poisil on omad tegevused, ei taha alati kostja juurde tulla,

kostja helistab hagejale, viimati kohtuistungile eelnenud päeval.

20. Kostja esitas 09.03.2025 kohtule enda arvelduskonto väljavõtted 01.01.2024-01.01.2025

ja 01.01.2025-08.03.2025.

21.

26.03.2025 seisukohas kostja märkis, et hageja sissetulekute vähenemine on ajutise

iseloomuga, üleüldine hinnatõus mõjutab ka kostja toimetulekut. Kostja hinnangul ei ole

kõrvaklappide kulu vältimatuks kuluks, hambaravikulu jaguneb vähemalt aastale ning prillide

ettemaksuarvet ei ole võimalik seostada hagejaga. Kostja leiab, et hageja mööblikulu tuleks

jagada aastatele ja Noorkotkastega seotud kulud vähemalt kahele aastale. Kostja palub kohtul

hagiavalduse lahendamisel arvestada hagejale siiani makstud ülalpidamist, tema teise alaealise

lapse S kasvatamiseks vajalikke vahendeid ja täiskasvanud lapsele K-le elatise maksmist ning ka

kostja enda toimetulekuga. Hageja ei ole tõendanud, et vajaks elus vältimatute kulude

kandmiseks kostjalt suuremat elatist. Suurema elatise maksmine seaks kostja raskesse

majanduslikku seisu, mistõttu palub kostja jätta hageja hagi elatise suurendamiseks rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid

kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui

oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

23. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).

24. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160,

p 15.1), et kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega

seisukohtadega. Riigikohus on selgitanud ka, et elatise suuruse saab kindlaks määrata iga

üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes ning kohtule jääb muu hulgas võimalus arvestada elatise

suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga või sellega,

milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel (viidatud lahendi p 15.6).

25. Pärnu Maakohtu 03.02.2020 määrusega nr 2-19-121469 (dtl 8-10) kinnitas kohus hageja

ja kostja vahel sõlmitud kompromissi järgmistel tingimustel:

1) Kostja X.W (laste isa) kohustub hagejale I, K X.R, tasuma elatist summas 100 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui 34,2% igakordsest 1/2-st kehtivast töötasu alammäärast, alates käesoleva

kompromissi jõustumisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. 02.07.2021.a;

2) Kostja X.W (laste isa) kohustub hagejale II, K X.R, tasuma elatist summas 100 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui 34,2% igakordsest 1/2-st kehtivast töötasu alammäärast, alates käesoleva

kompromissi jõustumisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. 24.05.2023:.a.;

3) Kostja X.W (laste isa) kohustub hagejale III X.R, X.R, tasuma elatist summas 100 eurot

kuus, kuid mitte vähem kui 34,2% igakordsest 1/2-st kehtivast töötasu alammäärast, alates

käesoleva kompromissi jõustumisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. 21.04.2018.a.;

4) Kostja X.W kannab hagejate igakuise elatise maksed lapse ema I.N arvelduskontole xxxx

(SEB Pank AS) iga eelneva kuu viimasekskuupäevaks märkides makse selgitusse ,.elatis“;

5) Kostja X.W , kohustub oma kulul tagama, kompromissi sõlmimise ajal hagejate elukohaks

oleva maja aadressiga XXX-i, iga-aastaseks kütteperioodiks vajaliku koguse puitbriketti.

Kütteperioodi pikkuseks on 7 kuud alates iga aasta oktoobrist ja igaks kütteperioodi kuuks tagab

kostja ühe tonni küttebriketti. Iga kütteperioodi kuu puitbriketi koguse hagejate elukohta

toimetamise tagab kostja vähemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.

26. Poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse (PKS) §

101 lg 1 ütles, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära.

27. Riigikohtu 09.06.2017.a otsuse nr 3-2-1-35-17 p 37.1-37.4 tuleneb, et olukorras, kus

kohus on kinnitanud poolte vahel kompromissi, milles kostjat on kohustatud tasuma elatist

väiksemas summas, kui kompromissi sõlmimise ajal kehtinud miinimumelatis, tuleb eeldada, et

kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb

aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. Seega

tuleb kindlaks teha, kas ja millised muud asjaolud peale miinimumelatise muutumise on veel

tekkinud või muutunud. Kolleegiumi arvates saab lähtuda sellest, et kui elatis lepiti kokku mingi

protsendina miinimumelatisest, saab muude asjaolude muutumatuna püsimisel lähtuda

miinimumelatise muutumisel eeldusest, et lapsele tuleb tagada elatis jätkuvalt sama protsendi

ulatuses miinimumelatisest.

28.

03.02.2020 kompromissiga on kostjale pandud kohustus tasuda hagejale elatist summas

100 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 34,2% igakordsest 1/2-st kehtivast töötasu alammäärast

ning täiendavalt kohustus tagada hageja elukohaks oleva maja aadressiga XXX-i, iga-aastaseks

kütteperioodiks vajalik koguse puitbriketti arvestusega, et kütteperioodi pikkus on 7 kuud ja iga

kuu küttevajadus on 1 tonn puitbriketti.

29. PKS § 100 lg 3 lubas kompromissi kinnitamise ajal ja lubab ka praegu vanematel leppida

kokku elatise andmise viisis. Seega ei pea elatist maksma ainult rahas. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul on pooled kompromissi sõlmimisel kokku leppinud, millises ulatuses tasub

kostja hagejale ülalpidamist rahas ja millises ulatuses mitterahalise kohustusena.

30. Kostja mittevaraline kohustus on rahaliselt mõõdetav: on võimalik kindlaks teha, kui

suure kulutuse pidi kostja hageja kasuks kokku lepitud mitterahalise kohustuse täitmiseks

tegema, mida kohus selgitas pooltele 04.10.2024 kohtunõudes (dtl 206, p 9).

31. Menetluses on selgunud, et mitterahalise kohustuse täitmise vajadus oli elatise

suurendamise hagi esitamise ajaks ära langenud – hageja oli kolinud elamispinnale, mis ei kasuta

ahjukütet. Seega tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist igakuiselt summas, mis vastab

03.02.2020 kinnitatud kompromissis kokku lepitud rahalise kohustuse ja mitterahalise kohustuse

summale kompromissi sõlmimise hetkel. Kohus on mitterahalise kohustuse suuruse kindlaks

teinud reaalselt kostja poolt võimalikult kompromissi sõlmimise aja lähedaselt tehtud tegeliku

kulutusega kompromissi p 5 täitmisel.

32. Kostja 28.10.2024 seisukohas tõi välja, et vastavalt 03.02.2020 kompromissile soetas ta

19.01.2021 briketti koos transpordiga 4 kuuks (4 tonni) millega seoses tekkis koos transpordiga

kulu 572,16 eurot. Rohkem kostja hagejatele küttepuid ja briketti ei soetanud kuna hagejad

vahetasid elukohta ja uues elukohas ahiküte puudus (dtl 219). Kona kohtule muid andmeid

esitatud ei ole, siis lähtub kohus 03.02.2020.a kinnitatud kompromissi p 5 kohustuse rahalise

väärtuse hindamisel eeltoodud andmetest. Kostja esitatule tuginedes oli 1 tonni briketi soetamise

kulu 143,04 eurot, mis, arvestades kompromissis märgitud aastast küttekogust (7 tonni) teeb

kompromissi p 5 kokku lepitud kohustuse väärtuseks ühe kuu kohta (143,04*7)/12= 83,44 eurot.

Kostja kohustus tagama hagejate eluaseme kütteks vajaliku materjali kogu kütteperioodi jooksul

ning elamut kasutas elukohana lisaks hagejatele ka nende seaduslik esindaja. Seega, et kindlaks

teha, kui suures summas andis kostja igale hagejale elatist ühes kuus läbi 03.02.2020 sõlmitud

kompromissi p 5 võetud kohustuse täitmisega, tuleb eelpool leitud kohustuse ühe kuu väärtus

jagada 4-ga: 83,44/4= 20,86 eurot.

33.

03.02.2020 määrusega kinnitatud kompromissi sõlmimise seisuga oli kostja seega

võimeline tasuma hagejale elatist summas 100 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 34,2%

igakordsest 1/2-st kehtivast töötasu alammäärast millele lisandub täiendav kohustus rahalise

väärtusega 20,86 eurot kuus ehk kokku 120,86 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja

seaduslik esindaja müüs enda osa Saia kinnistust ja kolis elama muul pinnale, kus ahjuküte

puudus. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras tuleb eeldada, et rahaliselt mõõdetava

kohustuse väärtus kompromissi kinnitamise ajal ja hagi esitamise ajal on võrdne.

34. Arvestades kompromissi tingimusi pidi kostja hagi esitamise seisuga tasuma hagejale

elatist 34,2% ½-st kehtivast töötasu alammäärast ehk 34,2% 362,50-st eurost, mis on 123,98

eurot, millele lisandub kompromissi p 5 kohustusele vastav summa 20,86 eurot, kokku seega

144,84 eurot.

35. Hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 101 alusel arvestatava elatise suuruseks oleks olnud

260,33 eurot, alates 01.04.2024 oleks PKS § 101 alusel arvestatava elatise suuruseks 287,72

eurot ja alates 01.04.2025 301,74 eurot. 03.02.2020 kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatis

(s.o rahaliselt makstav elatis ja mitterahalise kohustuse rahaline väärtus) vastab 55,64%-le hagi

esitamise ajal PKS § 101 alusel arvutatavale miinimumelatisele. Seega, kui kohus leiab, et

kostjal tuleb elatist tasuda jätkuvalt sama protsendi ulatuses miinimumelatisest nagu 03.02.2020

kinnitatud kompromissis kokku lepiti, siis tuli kostjal alates hagi esitamisest kuni 31.03.2024

tasuda hagejale elatist summas 144,85 eurot, alates 01.04.2024-31.03.2025 160,09 eurot ja alates

01.04.2025 peab kostja hagejale maksma elatist summas 167,89 eurot.

36. Riigikohtu seisukohast (Riigikohtu 09.06.2017.a otsuse nr 3-2-1-35-17 p 37.3, 37.4)

tuleb hagejal välja tuua faktilised asjaolud, mis, peale miinimumelatise muutumise, on veel

tekkinud või muutunud. Kui muud asjaolud muutunud ei ole, siis tuleb kostjal tagada hagejale

elatis jätkuvalt sama protsendi ulatuses miinimumelatisest nagu 03.02.2020 kinnitatud

kompromissis kokku lepiti.

37. Hageja leiab, et muutunud on järgmised asjaolud: hagi esitamise hetkeks on täisealiseks

saanud K X.R ja K-l X.R ja peale Pärnu Maakohtu kohtuotsuse jõustumist on alaealisele lapsele

elatise kindlaksmääramise kord muutunud.

38.

03.02.2020 kinnitatud kompromissi sõlmimise ajal oli kostjal kohustus anda ülalpidamist

kolmele alaealisele lapsele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et elatise suurendamise hagi

esitamise ajal, menetluse kestel ja ka käesoleval ajal on kostjal kohustus anda ülalpidamist

kahele alaealisele lapsele ja ühele täisealisele lapsele. Kostja poolt täisealisele lapsele makstav

elatis on 100 eurot kuus (26.12.2023 vastus hagile, dtl 27, 30; 30.05.2024 vastus dtl 178, 184;

05.03.2025 eelistungi protokoll dtl 280; 09.03.2025 dtl 287-304 nähtuvad maksed K X.R-ile

selgitusega elatis). 03.02.2020 kinnitatud kompromissi p 2 kohaselt kohustus kostja tasuma

samale lapsele elatist summas 100 eurot. Kostja on selgitanud, et täiselaine laps õpib (26.12.2023

vastus hagile, dtl 27, p 3.2). Seega on kostjal endiselt PKS § 97 tulenevalt kohustus anda

ülalpidamist kolmele ülalpidamist saama õigustatud isikule.

39. Kohus tegi tsiviilasja nr 2-19-121469 materjalidest kindlaks, et 01.11.2019.a esitatud

hagiavalduse terviktekstis nähtuvalt oli nimetatud hagi esitamise ajal ühe lapse ehk hageja

vajaduste suuruseks 453,33 eurot kuus (dtl 205).

40. Hageja on oma vajadused välja toonud 28.05.2024 seisuga ja need on kokku 838,50 eurot

kuus, täpsemalt: toidukulu keskmiselt 150 eurot, kommunaalkulud 83 eurot, kindlustus 12,50

eurot, huvitegevusega seotud kulud 333,33 eurot (motokross, aasta kulu keskmiselt 4000 eurot),

telefon/tv/internet 30 eurot, riided 50 eurot, hügieenitarbed 50 eurot, transport 100 eurot, vaba

aeg ja meelelahutus 30 eurot. Täiendavalt lisanduvad kulud seoses hamba arsti juures käimisega

2 korda aastas ja hageja ema kogub järjepidevalt raha, et käia lastega reisimas, mida tehakse

regulaarselt.

41. Kostja esitas vastuväited hageja järgmistele kuludele. Hageja eluaseme-, side- ja

kindlustuse kulud on tõendamata, hügieeni- ja transpordikulud on ülepaisutatud. Kostja peab

õigustatuks arvestada hageja hügieenikuluks 17 eurot ja transpordikuluks 28 eurot kuus, mis on

võrdne kostja lapse kuludega. Kostjaga pole arutatud hageja kuluka huviharidusega tegelemise

kulu, millega kostja palub kohtul arvestada ja selle kulu võrra elatist mitte suurendada.

42. Kohus 13.05.2024 määruses (p 13, dtl 121-126) selgitas hagejale, et elatise suuruse

muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude

muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad ehk käesoleval juhul tuleb hagejal

tõendada, et tema vajadused on, võrreldes kohtu poolt 03.02.2020 määrusega kinnitatud

kompromissi sõlmimise ajaga, suurenenud ning tuginemine ainult õigusliku olukorra

muutumisele ei pruugi olla hageja nõude rahuldamiseks piisav. Hageja on 28.05.2024 oma

vajadused loetlenud, kuid ei ole viidanud, millega kavatseb oma vajadusi tõendada. Hagejat

esindab menetluses õigusteadmistega lepinguline esindaja.

43. Kohus, tuginedes, Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.1, 15.6

hindab hageja eluaseme-, side- ja kindlustuse kulude vastavust hageja vajadustele tuginedes

hageja poolt 28.05.2024 esitatud hageja seadusliku esindaja arvelduskonto väljavõttele (dtl 133-

172). Arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on väljavõttes kajastatud perioodi jooksul tasutud

korteriühistule M S kahel korral: detsembris 2023 190,99 eurot ja jaanuaris 2024 229,40 eurot,

mis teeb keskmiseks kuluks ühe inimese kohta 70,07 eurot ((190,99+229,40) : 2 kuuga : 3

inimesega). Sidekuludega seoses on arvelduskonto väljavõttelt tuvastatavad igakuised maksed

xxx OÜ-le summas 22 eurot ja perioodil jaanuar kuni mai 2024 T E AS-ile keskmiselt 43,98

eurot kuus ((41,33+44,81+42,64+44,86+46,26) : 5). Igakuine kulu kokku keskmiselt seega 66,98

eurot, mis jagatuna kolme inimesega teeb hageja osaks 21,99 eurot. Hageja ema arvelduskonto

väljavõttelt nähtuvad mitmed regulaarsed maksed kindlustusandjatele, millest võib järeldada, et

hageja ema on sõlminud mitmeid kindlustuslepinguid. Motokross on teatavasti väga riskirohke

huvitegevus ning riskide maandamiseks reeglina sõlmitakse kindlustusleping. Kohus eeltoodust

tulenevalt peab usutavaks, et hageja püsikulude hulka kuulub kindlustuskulu. Hageja

põhjendatud eluaseme, side ja kindlustuskulud on kohtu hinnangul 70,07+21,99+12,50 = 104,56

eurot.

44. Kohus nõustub kostjaga, et hageja hügieenikulud on üle paisutatud. Samas ei saa kohtu

hinnangul nõustuda, et kahe-aastase lapse ja 14-15 aastase aktiivselt sportiva teismelise

vajadused erinevate hügieenitoodete järele on võrdsustatavad. Arvestades teisme-eaga

kaasnevate võimalike kehaliste iseärasustega (akne, suurenenud higistamine jne) ja asjaoluga, et

hageja tegeleb motokrossiga, peab kohus põhjendatuks hügieenikuluks keskmiselt 25 eurot kuus.

45. Hageja on välja toonud, et tema vajalike kulude hulgas on kütusekulu 100 eurot kuus.

Kostja peab hageja transpordikulusid ülepaisutatuks pidades õigustatuks arvestada hageja

transpordikuludeks 28 eurot kuus. Kohus nõustub, et hageja avaldatud kütusekulu 100 eurot kuus

on ka teisme-eas lapse kohta ebatavaliselt suur. Kohus 13.05.2024 määruse p 13 selgitas

hagejale, et hagejal tuleb tõendada, et tema vajadused on võrreldes kohtu poolt 03.02.2020

määrusega kinnitatud kompromissi sõlmimise ajaga suurenenud. Hageja on 28.05.2024 vastuses

eelnimetatud määrusele piirdunud enda vajaduste loetlemisega. Kohus koos 28.05.2024

vastusega esitatud hageja ema arvelduskonto väljavõttelt ei tuvastanud kulutusi, mida oleks

võimalik liigitada hageja transpordikuludeks. Samas ei saa kohus nõustuda, et hageja

transpordikulud on võrdsed kostja lapse transpordikuludega. Kostja laps oli kostjapoolse

hinnangu andmise ajal kahe-aastane ja ei käinud lasteaias. Hageja on kooliealine ning tegeleb

erinevate hobidega (motokross ja noorkotkad), seega on eluliselt usutav, et hageja ema peab

tegema eraldi sõite seoses võimaliku hageja kooli, huvitegevusele ja/või koju sõidutamiseks.

Samuti tuleb arvestada, et ka hageja puhul tekivad transpordikulud seoses hageja

püsivajadustega. Kohus peab hageja põhjendatud transpordikuluks 50 eurot kuus.

46. Kostja ei ole vaidlustanud hageja kulutuste suurust seoses toidukuluga summas 150 eurot

ning kulutustega riietele (50 eurot) ja vabale ajale (30 eurot). Kohtu hinnangul on hageja välja

toodud kulutused eelnimetatud artiklitele mõistlikus suuruses ja põhjendatud.

47. Kostja vaidleb täies ulatuses vastu hageja motokrossiga tegelemise kulutuste lugemisele

hageja püsikulude hulka, kuna temaga ei ole hageja motokrossiga tegelemist ega varustuse

soetamist arutatud, kulutuste suurusele kostja vastuväiteid ei esitanud. Hageja selgitas, et

motokrossiga tegelema hakkamine on seotud temal 2020 .a. detsembris saadud ATH diagnoosiga

ja selle hobiga tegelemine toetab hagejat nii vaimselt kui füüsiliselt, pakkudes piisavalt füüsilist

koormust, vähendades ärevust, suurendades keskendumisvõimet ja parandades sotsiaalseid

oskuseid ning toob ATH diagnoosiga hageja ellu vajalikku distsipliini ja rutiini. Proovitud on ka

teisi spordialasid, kuid need ei ole hagejale sobilikuks osutunud. Kostja ei ole vaidlustanud, et

hagejal on diagnoositud ATH ega motokrossiga tegelemise alustamise aega.

48. Kohus ei nõustu kostjaga, et tulenevalt sellest, et kostjaga ei ole hageja motokrossiga

tegelemist ega varustuse soetamist arutatud tuleks nimetatud kulutused hageja püsikuludest välja

arvata. Hageja on kohtu hinnangul veenvalt põhjendanud, miks on just motokrossiga tegelemine

temale tema diagnoosist tulenevalt sobiv hobi. Seda, kas kostjale on jõukohane tasuda hagejale

elatist hageja poolt taotletud määras hindab kohus allpool, kuna kohtul on elatise asjas

muuhulgas kohustus hinnata vanemate varalist võimekust tasuda lapsele elatist selliselt, et tema

enese tavaline ülalpidamine ei saaks kahjustada.

49. Hageja 28.05.2024 vastuse kohaselt on tema huvitegevusega seotud täiendavad kulutused

keskmiselt 333,33 eurot kuus (aastas keskmiselt 4000 eurot (suvel rohkem, talvel vähem)).

Hageja selgitas, et motokrossiga on tegelenud 3 aastat. Selle aja jooksul on hageja ema soetanud

2 mootorratast (esimene maksis 3200 eurot, teine 2500 eurot), hageja käib vähemalt kaks korda

aastas treeninglaagris maksumusega 150 eurot, millele lisandub kütus. Võistlustest osavõtu

maksud on 25-50 eurot kord. Treeningu kohatasu on 10-20 eurot kord ning kui treening toimub

treeneriga, siis lisandub eelnevale 30 eurot. Mootorrattale tuleb regulaarselt teha hooldustöid,

mille kulud on 60-1000 eurot. Hageja esitas motokrossiga seotud kulude tõendamiseks

motokrossi varustuse saabaste ja pükste ostuarve kogusummas 420 eurot (dtl 175), arve tasumine

hageja ema poolt nähtub 28.05.2024 vastuse lisast 2 (hageja ema COOP Pank AS arvelduskonto

väljavõte), dtl 166. Hageja ema arvelduskonto väljavõttest nähtub 14.02.2024 ülekanne S.S-le

summas 280 eurot, selgitusega Saaremaa krossika rehv, dtl 146. Hageja ema arvelduskonto

väljavõttest perioodil 21.12.2023-21.05.2024 kohus ei tuvastanud muid tasumisi/ülekandeid, mis

oleks otseselt seostatavad hageja motokrossi hobiga, millest kohus järeldab, et tegemist on

hobiga, millega seoses talvisel perioodil tekkivad kulud on väiksemad, kui suvisel perioodil

tekkivad kulud.

50. Kohus 13.05.2024 määruses (p 13) selgitas hagejale kohustust tõendada enda suurenenud

kulutusi võrreldes 03.02.2020 kinnitatud kompromissi ajaga. Hageja 28.05.2024 vastuses

märgib, et motokrossiga hakkas hageja tegelema pärast kompromissi kinnitamist. Seega on

motokrossiga seotud kulutused sellised, milliseid tuleb hagejal tõendada. Kohus loeb hageja

poolt tõendatuks hageja kulutused krossivarustusele 26.04.2024 arvega summas 420 eurot ja

14.02.2024 ülekandega summas 280 eurot. Hageja on kasvueas, seega saab eeldada, et esineb

vajadus soetada igal hooajal uut krossivarustust. Krossiratta rehvid on samuti kuluvarustus,

milliste soetamise kulu jaotab kohus samuti aasta peale. Seega on hageja tõendanud igakuiseid

kulutusi seoses motokrossiga summas (420+280)/12 = 58,33 eurot.

51. Hageja poolt välja toodust saab järeldada, et motokrossiga tegelemine eeldab regulaarseid

treeninguid ning võistlusperioodil võistlustel osalemisi. Samas ei ole hageja välja toonud, millise

sagedusega hageja treeningutes ja võistlustel osaleb ning kui sageli on treeningutesse kaasatud

treener. Kohus peab mõistlikuks arvestada, et hageja osaleb aasta lõikes treeningutes vähemalt

korra nädalas ehk u neli korda kuus. On selge, et võistlustel osalev harrastussõitja aeg-ajalt

treenib treeneri juhendamise, kohus hindab, et selliseid treeninguid võiks hagejal olla

regulaarsetest treeningutest üks kord kuus. Aasta lõikes peab kohus põhjendatuks arvestada, et

hageja osaleb võistlustel u ühe korra kuus. Treeningute ja võistluste osalustasud hageja esitatust

nähtuvalt varieeruvad, seega juhindub kohus tasu leidmisel hageja välja toodud tasu keskmisest:

treeningu puhul on see (10+20)/2=15 eurot kord, koos treeneriga seega 15+30=45 eurot kord ja

võistluste puhul (25+50)/2=37,50 eurot kord. Treeningutega seoses peab kohus seega

põhjendatuks hageja kulutusi kuu kohta järgmiselt: 3x15 eurot (treening) + 1x45 eurot (treening

treeneri juhendamisel) + 37,50 eurot (võistlusel osalemine ehk kokku 127,50 eurot.

52. Treeninglaagrites käib hageja kaks korda aastas, seega kulu aasta kohta on 300 eurot, mis

teeb kuluks ühe kuu kohta 300 : 12 = 25 eurot.

53. Motokrossiga tegelemiseks on hageja ema soetanud hagejale kaks mootorratast

kogumaksumusega 3200+2500=5700 eurot. Arvestades, et mootorratta kasutusaeg ja eluiga on

pikem kui üks hooaeg, arvestab kohus, et kulutus tuleb jagada 5 aasta peale ning igakuiseks

kuluks on seega 5700 : 5 : 12= 95 eurot.

54. Kostja ei ole vaidlustanud hageja toodud mootorratta regulaarsete hooldustööde

hinnavahemikku, samas ei ole hageja esitanud kohtule piisavalt andmeid, mille pinnalt oleks

võimalik seonduvat igakuist kulu välja arvestada. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja

motokrossi hobiga seotud igakuised kulutused on põhjendatud summas (58,33+127,50+25+95)

305,83 eurot. Hageja on arvestanud igakuiseks keskmiseks kuluks krossisõidule 333,33 eurot.

Kohus leiab, et hageja toodud keskmise igakuise kulu ja kohtu poolt põhjendatuks hinnatud kulu

vahe 27,50 eurot kuus võib olla piisav, et katta minimaalsed mootorratta regulaarsed

hoolduskulud. Seega peab kohus hageja arvestusi seoses igakuiste kulutustega motokrossile

summas 333,33 eurot põhjendatuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et on motokrossiga

tegelemisega seoses tekkivate suuremate kulutustega kütusele arvestanud hinnates hageja

kulutusi transpordile ega hakka seose hobiga tekkivaid transpordikulusid eraldi hindama.

55. Hageja on enda esitatud menetlusdokumentides toonud välja kulusid, mis lisanduvad

hageja igakuistele põhjendatud ja vajalikele kuludele, s.o ei nähtu, et hageja oleks arvestanud

hambaarstikulu, kulu mööblile, prillidele ja kõrvaklappidele hageja igakuiste püsikulude summas

838,50 euro hulka. Tegemist on vältimatute püsikuludega ja tegemist võib olla ka kuludega,

milliseid ei arvestatud 03.02.2020 kinnitatud kompromissi sõlmimise ajal. Teoreetiliselt olnuks

tõepoolest võimalik eelnimetatud kulutuste tekkimise võimalusega arvestada ka 2020 aasta

alguses kompromissi sõlmimisel, kuid ülalpidamise ulatuse kindlaks määramisel lähtutakse

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist ülalpidamise suuruse

kindlaksmääramise ajal. Asjakohane ei ole seega eeldada et kompromissi sõlmimise ajal tulnuks

pooltel ette näha ja arvestada kõikvõimalike teoreetiliste kuluartiklite ja nende võimaliku

maksumusega järgnevate aastate jooksul. Kohus seega peab vajalikuks hinnata ka hageja poolt

täiendavalt 838,50 euro suurusele vajalikele kulutustele lisanduvat välja toodud kulutuste

vajalikkust ja põhjendatust.

56.

17.03.2025 esitas hageja kohtule täiendava tõendi, selle kohta, et seoses Noorkotakastega

liitumisega on hagejal tekkinud kulu summas 25,20 eurot (dtl 318) – hagejale soetati taskunuga

ja valguspulk. Kostja 26.03.2025 vastuses leiab, et eeltoodud kulu on põhjendatud. Noorkotkaste

tegevustes osalemine on reeglina tasuta, samas peab mingis ulatuses osaleja ka ise vajalikku

varustust soetama, seega võib eeldada, et organisatsiooni tegevuses osalemise jätkamisel tekib ka

edaspidi hagejal sellega seoses kulutusi. Üldteadaolevalt käivad noorkotkad regulaarselt

(metsa)laagrites ning seal on nii taskunuga kui valguspulk vajalikud vahendid ehk tegemist on

huvitegevusega tegelemiseks vajalike vahenditega. Tegemist on esemetega, mida on võimalik

kasutada pikema aja jooksul, hea hoidmise korral ka aastaid. Samas valguspulk iseenesest vajab

kulumaterjale (patareivahetust või akulaadimist) või väljavahetamist, kui selle energiaallikas ei

ole vahetatav. Samuti ei ole harv, kui lapsed oma asju, eriti metsalaagrites toimuvate tegevuste

käigus, kaotavad. Kohus leiab, et kulu tuleb jagada ühe aasta peale, mis teeb ühe kuu kuluks

25,20 : 12 = 2,10 eurot.

57. Samuti leiab kostja, et hagejale voodi soetamise kulu 129 eurot (dtl 317) on põhjendatud,

kuid palub selle kulu jagada vähemalt viie aasta peale. Voodi soetamine ei ole väike kulu ning

selle eest tuleb reeglina tasuda koheselt, ühe maksega. Samas on reeglina ette näha uue voodi

soetamise vajadus: kõik esemed kuluvad ja väsivad, lapse kasvades jääb varasem voodi talle

väikeseks. Teisalt on voodi kasutusiga reeglina pikk, ehk vajadus uue voodi soetamiseks, eriti,

kui laps on juba jõudnud teismeikka ja soetatakse n.ö täispikkuses voodi, võib uuesti tekkida

mitme aasta möödudes. Seega on asjakohane kostja seisukoht, et voodi soetamise kulu tuleb

jagada mitme aasta peale. Kohtu hinnangul on kostja pakutud 5 aastane periood ebamõistlikult

pikk ja arvesse tuleks võtta konkreetselt hageja isikuga seotud asjaolusid. Üldteadaolevalt on

mööbli vastupidavus ajas langenud, hageja on menetluse kestel saanud 15-aastaseks ning ei ole

välistatud, et kasutab voodit reaalselt u kolm aastat ehk kuni täisealiseks saamiseni, misjärel

siirdub mujale elama seoses edasiste hariduslike valikutega. Kohus peab põhjendatuks jagada

voodi soetamise kulu kolmele aastale, mis teeb igakuise kulu suuruseks 129 eurot : 3 aastaga : 12

kuuga = 3,58 eurot.

58. Kohus nõustub kostjaga, et kõrvaklappide soetamist (dtl 319) ei saa lugeda vältimatult

vajalikuks kulutuseks.

59. Samuti nõustub kohus kostja märkusega, et I O OÜ kviitungi (dtl 320) ei ole võimalik

siduda hagejaga. Kohus ei sea kahtluse alla, et olukorras, kus hagejal on vajalikud optilised

prillid, on tegemist vältimatu ja vajaliku kulutusega. Samas ei ole hageja esitanud kohtule

tõendeid, millest nähtuks hageja vajadus optiliste prillide järele, ning, et selline vajadus on

hagejal tekkinud pärast 03.02.2020 kompromissi kinnitamist. Kohus on hagejale selgitanud enda

suurenenud kulutuste tõendamise vajadust (13.05.2024 määruse p 13) ja hagejat esindab

menetluses õigusteadmistega lepinguline esindaja. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, et temal

on tekkinud pärast 03.02.2020 kompromissi kinnitamist nägemisprillide kasutamise vajadus ja

sellest tulenevate täiendavate kulutuste suurust, kohus eeltoodud kulutusega arvestada ei saa.

60. Hageja 28.05.2024 vastuses tõi välja, et käib kaks korda aastas hambaarsti juures. Kostja

ei vaidlusta hageja vajadust käia hambaarsti juures, kuid märgib, et hageja külastab hambaarsti

kord aastas, seega tuleb kulu ka jagada aasta peale. Hageja on seoses hambaarsti külastamisega

esitanud kohtule E V H OÜ 08.02.2024 arve summas 155 eurot (dtl 174) ja E V H OÜ

13.02.2025 arve summas 190 eurot (dtl 321). Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et hageja käib

hambaarsti juures vähemalt korra aastas ning viimaste aastate lõikes on sellega seoses tekkinud

kulutused keskmiselt summas 172,50 eurot ehk 14,38 eurot kuus.

61. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et reisikulud ei kuulu hageja vältimatute kulude hulka,

vaid selliseid kulutusi saab lapsevanem teha omal soovil rahaliste vahendite olemasolul.

62. Kohus peab eeltoodule tuginedes põhjendatuks ja vajalikuks hageja kulutusi toidule

summas 150 eurot, kommunaalkuludele 70,07 eurot, sidekuludele 21,99 eurot, kindlustusele

12,50 eurot, hügieenile 25 eurot, kütusele 50 eurot, riietele 50 eurot, vabale ajale 30 eurot,

motokrossile 333,33 eurot, noorkotkastes käimisele 2,10 eurot, voodile summas 3,58 eurot ja

hambaravile 14,38 eurot ehk kokku 762,95 eurot. Seega on hageja vajadused, võrreldes

03.02.2020 kinnitatud kompromissi ajaga, suurenenud.

63. Analüüsides hageja vajalike püsikulude kulude koosseisu, ei saa kahtlust olla selles, et

hageja püsikulude suurenemine tuleneb asjaolust, et kompromissi sõlmimise järgselt ja enne

elatise suurendamise hagi esitamist hakkas hageja tegelema motokrossiga ning muud hageja

püsikulud on jäänud 03.02.2020 kinnitatud kompromissi sõlmimise ajal hageja poolt näidatud

kuludega samasse suurusjärku.

64. Järgnevalt analüüsib kohus hageja vanemate varalist seisundit kompromissi kinnitamise

ajal 03.02.2020 ja käesoleval ajal.

65. Hageja ema varanduslik seis 03.02.2020 määrusega kinnitatud kompromissi sõlmimise

aja seisuga oli järgnev (dtl 129):

- töötas MTÜ-s Õ ja sai töötasu summas 1361 eurot/kuus;

- omas korteriomandit asukohaga xxx (hageja hinnangul siis elamiskõlbmatus seiskorras);

- omas 1/2 kaasomandi osa kinnistust xxxxxx asukohaga XXX-i ;

Arvestades, et 03.02.2020 kompromissi sõlmimise ajal oli hageja emal kolm alaealist last, sai ta

peretoetusi kogusummas 520 eurot (Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetust

60+60+100 eurot ja PHS § 21 lg 2 alusel lasterikka pere toetust summas 300 eurot).

05.03.2025 kohtuistungil hageja ema selgitas, et võttis kostjaga kooselu ajal laenu S kinnistu

parendamiseks SEB Pank AS-ilt, hiljem vormistati laen kostja nimele (05.03.2025 eelistungi

protokoll, ajamärk 00:28:30, dtl 282). Kostja esitas koos 29.02.2024 vastusega kohtule

21.05.2021 allkirjastatud laenulepingu lisa, millest nähtuvalt on laenajateks X.W ja M R (dtl

102, 109). Eeltoodu pinnalt tuvastab kohus, et 03.02.2020 kompromissi kinnitamise ajal oli

hageja emal koos kostjaga eluasemelaenu tasumise kohustus. 21.05.2021 seisuga oli igakuise

osamakse suuruseks 131,39 eurot.

66. Hageja poolt 28.05.2024 esitatud andmete kohaselt hageja ema varanduslik seis

28.05.2024 seisuga oli järgnev (dtl 129):

- töötas MTÜ-s Õ ja sai töötasu summas 1361 eurot/kuus;

- sai lapsetoetust kogusummas 160 eurot;

- omas korteriomandit asukohaga xxxx (hageja hinnangul endiselt elamiskõlbmatus seiskorras);

- omas korteriomandit asukohaga M XXX-i;

- ei ole välja toonud, et oleks kohustusi laenude, järelmaksude näol, ega seda, millised on

igapäevakulud, kommunaalid;

Lapsetoetust sai kahe lapse eest vähemalt PHS § § 17 lg 1 ja 2 alusel kuni 2023/2024 õppeaasta

lõpuni, kuna täisealine õppiv laps sai 2023/2024 õppeaasta kestel täisealiseks. Seda, et täisealine

hageja ema ja kostja ühine laps õpib kinnitab kostja 26.12.2023 vastuses hagile (dtl 27) ning

06.03.2025 kohtuistungil selgitas kostja, et täisealisele lapsele elatise maksmise alus ei ole ära

langenud (dtl 280, ajamärk 00:08:52).

67. Kohus 28.05.2024 esitatud perioodi 21.12.2023-21.05.2024 käsitleva arvelduskonto

väljavõttest tuvastas, et hageja ema on nimetatud perioodi jooksul tasunud enda arvelduskontolt

regulaarselt T N OÜ-le 22 eurot, T E AS-ile keskmiselt 43,98 eurot, AS-ile A 57,93 eurot,

erinevatele kindlustustele (SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal, ekindlustus.if.ee, IF

P&C Insurance AS) 71,37 eurot ja Netflix.comile 7,99 eurot. Apteegikaupu on perioodi jooksul

ostetud keskmiselt 44,72 euro eest kuu kohta. Arvelduskonto väljavõttelt on hageja ema

transpordikuludena tuvastatavad erinevatelt teenusepakkujatelt ostetud piletid (Elron, T Grupp

OÜ, TS Laevad) keskmise kuluga kuu kohta 19,71 eurot. Ka nähtuvad arvelduskontolt

regulaarsed kulutused seoses lemmikloomaga, millega seotud keskmiseks kulutuseks kuu kohta

perioodi jooksul oli 65,40 eurot. Eelnimetatud hageja ema püsikulud kokku kuu kohta keskmiselt

on 333,10 eurot.

68. Perioodi jooksul on hageja ema teinud kolm ülekannet Agari KÜ-le ja kaks ülekannet

KÜ-le M. Hageja ema on seotud A KÜ-ga ja KÜ-ga M omades kummassegi korterühistusse

kuuluvat korterit. Kuna arvelduskontolt ei nähtu kogu perioodi lõikes korteritega seotud

korteriühistu arvete tasumist järeldab kohus, et need kulud kannab hageja ema eest kolmas isik,

alates ajast, mil hageja ema arvelduskontolt on nende kulude kandmise lõppenud. Korteriühistute

arvete tasumine on arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt katkenud peale hagi esitamist, seega

eeldab kohus, et hagi esitamise ajal olid nimetatud kulud hageja ema kanda. Korteriühistutele

tasutu pinnalt arvestab kohus KÜ-le M keskmiseks igakuiselt tasutavaks summaks 210,19 eurot

((190,99+229,40)/2) ja A KÜ-le 41,67 eurot.

69. Eeltoodu pinnalt tuvastab kohus, et hagi esitamise ajal olid hageja ema püsikulud (va toit,

riided, meelelahutus) keskmiselt 333,10+210,19+41,67=584,96 eurot, menetluse ajal on need

vähenenud 333,10 euroni.

70. Hageja emal on perioodil 21.12.2023-21.05.2024 olnud võimalik regulaarselt kanda üle

summasid K.A (vahemikus 51-91 eurot) ja R OÜ-le (avalikel andmetel põhitgevusala juuksuri-

ja muu iluteenindus, 35-55 eurot) ning anda laenu endaga seotud MTÜ-le Õ (13.03.2024

summas 800 eurot, 08.04.2024 summas 1000 eurot) ja OÜ-le U T (09.01.2024 summas 1600

eurot, 15.05.2024 summas 2000 eurot), käia restoranides C, M, C. 25.04.2024 on kontole tehtud

sularaha sissemakse summas 2000 eurot.

71. Menetluse ajal (20.12.2024) sündis hageja emal laps ning sellega seoses muutus hageja

ema varanduslik seisund järgnevalt:

- jäi 01.11.2024 rasedus- ja sünnituspuhkusele (dtl 210);

- 31.12.2024 on temale määratud perehüvitis – jagatav vanemahüvitis, mis ühe päeva kohta on

64,16 eurot (bruto), hüvitise kasutamise periood algab 21.01.2025 (dtl 311). 08.01.2025 ja

07.02.2025 on hageja ema kontole laekunud vanemahüvitis summas 1569,14 eurot ja 07.03.2025

summas 1449,78 eurot;

- saab alates 20.12.2024 lapsetoetust kokku 160 eurot (dtl 315-316);

72. Kohus 23.04.2025 tegi e-Äriregistrisse tehtud päringuga kindlaks, et hageja seaduslik

esindaja on registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjana. Oli kuni 24.10.2024

Mittetulundusühingu S L juhatuse liige. On XXX, M küla, A korteriühistu juhatuse liige, OÜ U

T juhatuse liige ja Mittetulundusühing Õ juhatuse liige. Liiklusregistri andmetel hageja ema ei

ole ühegi sõiduki omanik, kuid on kantud registrisse mitmete sõidukite kasutajana.

73. Kostja varaline seis 03.02.2020 kompromissi kinnitamise seisuga oli järgnev (dtl 180):

- töötas K P, keskmine sissetuleku oli 1126,90 eurot/kuus;

- omas 1/2 kaasomandi osa kinnistust xxxxxx asukohaga XXX-i;

03.02.2020 kohtu poolt kinnitatud kompromissist nähtub, et kompromissi sõlmimise ajal oli

XXX-i hagejate elukohaks. 05.03.2025 eelistungil kostja selgitas (05.03.2025 eelistungi

protokoll, ajamärk 00:22:51, dtl 281), et peale lahkuminekut elas hageja ema koos hageja ja

teiste kostja ja hageja ema ühiste lastega S kinnistul. Hageja 05.03.2025 eelistungil (05.03.2025

eelistungi protokoll, ajamärk 00:28:30, dtl 282) selgitas, et peale kooselu lõppu elas S kinnistul

mingi aeg, kostja kolis ära.

05.03.2025 kohtuistungil hageja ema selgitas, et võttis kostjaga kooselu ajal laenu S kinnistu

parendamiseks SEB Pank AS-ilt, hiljem vormistati laen kostja nimele (05.03.2025 eelistungi

protokoll, ajamärk 00:28:30, dtl 282). Kostja esitas koos 29.02.2024 vastusega kohtule

21.05.2021 allkirjastatud laenulepingu lisa, millest nähtuvalt on laenajateks X.W ja M R (dtl

102, 109). Eeltoodu pinnalt tuvastab kohus, et 03.02.2020 kompromissi kinnitamise ajal oli

kostjal koos hageja emaga eluasemelaenu tasumise kohustus. 21.05.2021 seisuga oli igakuise

osamakse suuruseks 131,39 eurot.

74. Kostja varaline seis 01.01.2024 ja 17.01.2024 kostja poolt esitatud andmetel:

- keskmine sissetulek ajavahemikul 14.08.2023-14.01.2024 oli 1144,97 eurot kuus (dtl 59 1.

tabeli, dtl 74 konto väljavõtte keskmine), töötas Kärla Põllumajandusühistus (dtl 74);

- omab murutraktorit, soetatud järelmaksuga, mida jätkuvalt maksab;

- dtl 36-45 nähtuvalt on igakuised püsikulud järgmised: tasub väikelaenu, mille osamakse on

alates 17.08.2023 keskmiselt 78,28 eurot; eluasemelaenu keskmise põhiosa osamaksega summas

99,33 eurot; vajadusel elukaaslase eluasemelaenu (nt 16.08.2023 summas 135,45 eurot, põhiosa

osamaks); laenukaitse kindlustust keskmiselt 30,12 eurot; murutraktori järelmaksu 145,97 eurot;

sidekulude katteks 10,01 eurot; elektrikulude katteks 183,05 eurot; kulud kütusele 176,17 eurot;

täisealisele lapsele elatist 100 eurot ja alaealisele lapsele (hagejale) elatist 17.07-14.09.2023

summas 100 eurot, alates 14.10.2023 summas 123,97 eurot; üle jääva vaba raha kannab

elukaaslase kontole, et too saaks oma kohustused täita, kuna elukaaslasel seoses alaealise lapse

kodus hooldamisega sissetulek puudub.

Kohus 17.01.2024 kontrollis ja tuvastas, et kostja kinnisvara ei oma ning on MTÜ E K ja P

juhatuse liige. Liiklusregistri andmetel on kostja registreeritud sõiduki IZ 412IE (ehitusaasta

1988) omanikuks, sõiduki kasutajaks on märgitud I.N; sõiduki Opel Frontera (ehitusaasta 1994)

omanikuks ja Mopeedi Charming CM50Q-2 (ehitusaasta 2017) omanikuks (dtl 49-51).

Transpordiameti e-teeninduse avalikult kasutatava sõiduki taustakontrolli abil tuvastas kohus, et

kõik nimetatud sõidukid on peatatud kandega sõidukid, neil puudub liikluskindlustus ja mõlemal

sõiduautol ka kehtiv tehnoülevaatus.

75. Kohus eeltoodule tuginedes tuvastab, et kostja sissetulekud on, võrreldes kompromissi

kinnitamise ajaga, jäänud samasse suurusjärku.

76. Kostja 30.05.2024 esitas kohtule 16.11.2021 koostatud Euroopa standardinfo teabelehe,

mille kohaselt on S.O-le ja kostjale võimaldatud laenu summas 70 000 eurot tähtajaga

16.11.2051, igakuise osamaksega 259,39 eurot, mis muutub baasintressimäära muutumisega.

Kostja selgitas, et kohustus on võetud seoses hageja emalt Skinnistu ½ kaasomandi osa

omandamisega kostja elukaaslase poolt (dtl 179).

77. Kostja 05.03.2025 eelistungil selgitas, et tasub sellest aastast hagejale elatist natuke

rohkem kui 150 eurot (05.03.2025 eelistungi protokoll, ajamärk 00:08:25, dtl 280), hageja

lepinguline esindaja täpsustas, et tasutav summa on 152 eurot (sama protokoll, ajamärk 00:08:35,

dtl 280). Samuti selgitas kostja, et tema noorima lapse ema on läinud tööle, lapse ema sissetulek

läheb poole maja laenu maksmiseks, mida enne aitas maksta kostja ema (sama protokoll,

ajamärk 00:22:51).

78. Kostja esitas 09.03.2025 oma arvelduskonto väljavõtted perioodi 01.01.2024-08.03.2025

kohta (dtl 287-304). Väljavõtetest nähtub igakuine muster: iga kuu 12-14 kuupäeval laekub

kostja arvelduskontole töötasu K P, seejärel toimuvad järgmise paari päeva jooksul maksed

seoses lepinguga L060061691, SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaalile tehakse kaks

makset, Telia Eesti AS-ile, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile, hageja emale (selgitus lapse

elatisraha), täisealisele pojale (selgitusega elatis), tasutakse elektrienergia eest (Alexela AS,

Elektrum Eesti OÜ), Texor OÜ-le ja tehakse kaardimakse K tanklas, tasutakse SEB-le teenuste

(kiirteavituse teenustasu, paketi hooldustasu) eest. Igas kuus järele jäänud rahast enamus

kantakse üle S.O-le ning tehakse üksikud muud ülekanded (12.01.2024 ülekanne Eesti Loto AS-

ile, 14.03.2024 ja 12.07.2024, 14.11.2024 OÜ-le HUGO, 15.08.2024 MTÜ-le S L, 14.11.2024 S

V, 19.02.2025 S.K.K:) või tehingud (nt 16.06.2024 on tasutud kaardiga apteegis, 20.06.2024

tasumine Hesburgeris, 14.07.2024 A kaupluses, 15.09.2024 S S, 16.11.2024 A kaupluses,

24.12.2024 R tanklas, 16.01.2025 R OÜ-le). Reeglina on peale loetletud tehingute tegemist

arvelduskonto jääk 0,00 eurot juba mõni päev pärast töötasu laekumist.

79. Lisaks töötasule on 2024 aastal kostjale laekunud tulumaksutagastus 66,63 eurot ja

õppekogunemisel osalemisega seotud tasud 217,60 eurot.

80. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on ennast menetluse ajal varatuks teinud eesmärgiga

enda varasid varjata näimaks võimalikult maksejõuetu. Kostja teadis tehingut tehes, et selliselt

toimides kahjustab ta elatist saama õigustatud lapse huve, eesmärgiga vältida vara arvelt

kohustuste täitmist.

81. Kohus on seisukohal, et kostja tehingud S kinnistuga ei ole olnud kantud soovist näida

võimalikult maksejõuetu. 05.03.2025 eelistungil hageja ja kostja selgitasid (ajamärgid 00:22:51,

00:28:30, 00:32:55), et S kinnistu omandas kostja pärimise teel. Kuna hageja võttis kinnistu

parendamise eesmärgil laenu ja tasus seda, siis lepiti kokku, et hageja kindlustamiseks

kirjutatakse ½ kinnistust hageja nimele. Seoses lahkuminekuga jäi lahkumineku seisuga hageja

ema poolt S kinnistu parendamise huvides võetud laen täielikult kostja kanda ning kostja kaasas

kaaslaenajaks oma ema, kes aitas kostjal ka laenumakseid tasuda. Kostja on selgitanud

(29.02.2024 vastus, dtl 96, 30.05.2024 vastus, dtl 180, 05.03.2025 eelistungi protokoll, ajamärk

00:22:51) et kuna kostja ema tuli hageja ema asemel hageja emalt üle võetud laenu kaaslaenajaks

kostja kõrvale, tasus nii hageja emalt üle võetud laenu kui ka hilisemalt kostja elukaaslase poolt

hageja emalt ½ S kinnistu omandamiseks võetud laenu makseid, siis tema kindlustamiseks

kirjutati S kinnistu kostjale kuuluv osa kostja ema nimele. Seega on kostja kohelnud oma ema

sama moodi nagu hageja ema: on isiku poolt kostja kasuks täidetud kohustuse taganud kostjale

kuuluva kinnisvara omandiõiguse üleandmisega.

82. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates ajast, kui hageja koos ema ja õe-vennaga S

kinnistult välja kolis on kinnistu kostja elukohaks. On õige, et vanemal on kohustus hankida nii

enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid sissetuleku arvel või piisava

sissetuleku puudumisel muu vara arvel. Ennekõike peab vanem lapse ülalpidamiskohustust

täitma enda sissetuleku arvelt ning kui sissetulek ei ole piisav, siis muu vara arvelt. Siiski ei

tähenda eelöeldu kohtu hinnangul seda, et kostjal on kohustus hagejale ülalpidamise andmiseks

müüa enda ja oma noorima alaealise lapse elukoht. Kohus märgib, et S kinnistu on koormatud

hüpoteekidega, mis on seotud seoses kinnistu parendamise ja hageja emalt temale kuulunud osa

omandamisega. Kinnistu müümisel täidetakse esmalt hüpoteekidega tagatud kohustused. ½ osa

kinnistust, mis on kasutatav ühe leibkonna poolt, müümine on keerulisem, kui terve kinnistu

müümine ning seetõttu on ka ½ osa kinnistu võimalikust müügist saadav kasu eelduslikult

eelnevaga võrreldes väiksem. Kinnistu müümise tulemusena tekib kostjal vajadus leida endale ja

oma noorimale alaealisele lapsele uus elukoht, mis kahtlemata toob endaga kaasa kulutusi.

Seega, isegi kui eeldada, et ½ S kinnistust kuuluks ka praegu kostjale, ei tuleneks sellest kostjale

automaatset kohustust kinnistu endale kuuluvas osas hagejale ülalpidamise tagamiseks

võõrandada ja isegi kui kostja oma osa kinnistust võõrandaks ei suureneks seeläbi kostja

võimekus anda hagejale ülalpidamist.

83. Kostja on esitanud tõendid tõendamaks, et tema poolt esile toodud elektrikulud ei ole

seotud asjaoluga, et sama kinnistu on äriregistri andmete kohaselt kostja elukaaslasele kuuluva

ettevõtte asuukohaks. Kostja on esitanud väljavõtte S kinnistu elektritarbimisest 2022 ja 2023

aasta kohta (dtl 99-100), milles nähtub, et elektritarbimise mastaap oli nimetatud aastatel sama

ehk ettevõttega seoses ei ole kinnistul elektritarbimine kasvanud.

84. Ka on kostja selgitanud enda kütusekuluga seonduvaid asjaolusid, s.o, et kasutab sõitude

tegemiseks elukaaslase autot, suveperioodil võimaldab tööandja töölt koju sõita ka traktoriga.

Kütuse eest tasumine on korraldatud selliselt, et kuuajase perioodi tankimised märgitakse üles

ning kostja tasub täkkimise eest korra kuus ühe maksega. Arvestades kostja poolt esitatud

kontoväljavõtetel nähtavaid tehinguid ja seda, et tanklat haldab väike-ettevõte peab kohus kostja

poolt esile toodud korraldust kütuse eest tasumisel usutavaks. Küttele kuluv summa kuu lõikes ei

ole ebamõistlikult suur vastates kohtu hinnangul keskmiselt kütusele kuluvale summale eeldusel,

et pere igapäevases kasutuses on üks sõiduauto, mida kasutatakse tööl käimiseks ja muude

vajalike asjajaamiste tegemiseks.

85. Kostja on menetlusdokumentides ja eelistungil selgitanud, mis eesmärkidel on erinevad

laenukohustused võetud. Vaidlust ei saa olla selles, et kostjal on kohustus tagastada laen, mis

esmalt võeti ühiselt kostja ja hageja ema poolt. Samuti ei saa olla vaidlust seoses hageja emalt ½

S kinnistu ostmisega võetud laenukohustusega. Kostja on mõlema kohustusega seoses

tõendanud, et on üheks kaaslaenajaks (dtl 102, 187) seega on ka temal laenu tagasimaksete

tegemise kohustus.

86. Hageja etteheide kostjale, et kohtule on esitatud filtreeritud arvelduskonto väljavõte on

kohtu hinnangul alusetu. Arvelduskonto väljavõte (dtl 63-73) kajastab lisaks tehingutele ka iga

päeva sissetulekute, väljaminekute kogusummasid ja konto jääki milliste muutused on omavahel

nähtavas seoses, seega on kostja esitanud kohtule enda arvelduskonto väljavõtte filtreerimata

kujul. Hageja ei ole põhistanud millistel asjaoludel on hagejal küllaldane põhjus arvata, et kostja

oma sissetulekuid varjab (dtl 82 p 23), kohus selliste asjaolude esinemist tuvastanud ei ole.

87. Hageja etteheidetele seoses kostja poolt hageja hooldusõiguslike kohustuste täitmisega

märgib kohus, et käesoleva menetluse esemeks on hageja elatise suurendamise nõue kostja vastu

ning kohus käesoleva menetluse raames hooldusõiguslikke küsimusi ei lahenda.

88. Asjakohased on hageja tähelepanekud seoses kostja poolt suhtlemisõiguse teostamisega,

kuna PKS § 101 lg 6 tulenevalt peab sama sätte alusel elatise suuruse määramisel arvesse võtma

lapse kohustatud vanema juures viibimise aega. Samas ei ole kostja vaidlustanud, et laps viibib

tema juures vähe ehk PKS § 101 lg 6 sätestatud alused elatise vähendamiseks puuduvad.

89. Kohus jätab tähelepanuta hageja 02.02.2024 menetlusdokumendis toodud arutlused MTÜ

E K P teemal, kuna ei ole selge, kuidas see arutelu omab puutumust käesoleva vaidlusega või

millist asjaolu hageja arutluskäiguga tõendada soovib.

90. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on enda arvelduskonto väljavõtetest nähtuvalt

tasunud õigusabi eest (tasumised OÜ-le HUGO). Arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt ei ole

võimalik tuvastada, kas OÜ-le HUGO on tasutud seoses käesoleva menetlusega või on kostjat

nõustatud seoses mõne muu menetlusega. Eeldades, et kostja kandis õigusabikulusid seoses

käesoleva menetlusega märgib kohus, et nii nagu hagejal on ka kostjal õigus osaleda menetluses

isiklikult või esindaja kaudu (TsMS § 217). Asjaolu, et kostja on eelduslikult seoses käesoleva

vaidlusega enda õigusliku positsiooni selgitamiseks ja kaitsmiseks otsinud juriidilist abi, ei saa

lugeda hageja huvide kahjustamiseks.

91. Kostja poolt esitatud menetlusdokumentidest ja tõenditest ei nähtu, et kostja kannaks

eluaseme TV ja internetikulu, Sirje X.R-i riide- ja jalatsikulu, pere hügieenikulu ja tasuks

eluaseme prügiveoteenuse eest. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud kostja noorima lapse

toidukulu. Hageja märgib, et tema toidukulu kuu kohta on 150 eurot, kostja leiab, et sama suur

on ka tema ühe kuu toidukulu. Hageja on käesolevaks 15-aastane ehk kasvueas nooruk ja

harrastussportlane, kelle puhul võib eeldada, et tema igapäevane energiavajadus on võrdne

täiskasvanu energiavajadusega. Kostja noorim laps on sündinud 08.12.2021 ehk sai vahetult

peale hagi esitamist kahe aastaseks ning on praeguseks rohkem kui 3 aasta ja 4 kuu vanune. Ka

sellises vanuses laps vajab ilmselgelt kvaliteetset ja mitmekesist toitu kuid tema energiavajadus

ei ole võrdväärne täiskasvanuga. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et sellises vanuses lapse

toidukulu moodustab 50% täiskasvanu toidukulust ehk lapse põhjendatud toidukulu on 75 eurot

kuus.

92. Kostja 17.01.2024 esitatud arvelduskonto väljavõtetest ajavahemiku 01.08.2023-

08.03.2025 (dtl 63-73, 287-304) pinnalt tuvastab kohus, et 2023 aastal oli kostja kanda toidukulu

(s.o ostude tegemine toidukaupluses) kuu kohta keskmiselt 158,12 eurot, 2024 aastal 39,30 eurot

ja 2025 aastal (01.01-08.03) on kostja toidupoes kaardiga maksnud ühe korra summas 6,74 eurot.

Seega on kostja tõendanud et hagi esitamise ajal oli tema kanda pere toidukulu kuus keskmiselt

summas 158,12 eurot, 2024 aastal vastavalt 39,30 eurot ning 2025 aasta osas saab järeldada, et

kostja pere toidukulusid kandnud ei ole.

93. Eeltoodu pinnalt tuvastab kohus, et kostja vältimatud püsikulud kuu kohta on 100 eurot

täisealisele lapsele makstav elatis, hagejale makstav muutuva suurusega elatis, eluasemelaenu

makse 160,50 eurot, II eluasemelaenu makse 259,39 eurot, väikelaenu makse 78,28 eurot, kostja

sidekulud (2023 aastal 10,01, hiljem 10,17 eurot), tervisekulu 10 eurot, eluaseme elektrikulu

(2023 aastal keskmiselt 196,67 eurot, 2024 aastal 162,08 eurot ja 2025 aastal 176,63 eurot) ja

kindlustuskulu (2023 aastal keskmiselt 29,36 eurot, 2024 aastal 33,81 eurot ja 2025 aastal 33,86

eurot), kütusekulu (2023 aastal 182,42 eurot, 2024 aastal 226,56 eurot ja 2025 aastal 255 eurot)

ja osaliselt toidukulu. Kostja arvelduskonto väljavõtetele tuginedes olid hagi esitamise ajal kostja

kanda

vältimatud

püsikulud

kogusummas

(100+123,97+160,50+259,39+78,28+10,01+10+196,67+29,36+182,42+158,12) 1308,72 eurot,

2024

aastal

oli

nimetatud

kulude

kogusummaks

(100+140,22+160,50+259,39+78,28+10,17+10+162,08+33,81+226,56+39,30) 1220,31 eurot ja

2025

aastal

oli

nende

kulude

summaks

(100+151,51+160,50+259,39+78,28+10,17+10+176,63+33,86+255) 1235,34 eurot.

94. Kohus eeltoodule tuginedes tuvastab, et hageja ema majanduslik seis oli nii kompromissi

kinnitamise ajal 03.02.2020 kui hagi esitamise ajal ja on jätkuvalt parem kui kostjal samadel

aegadel. Kostja varanduslik seis on menetluse kestel jäänud sisuliselt muutumatuks. Kostja küll

kompromissi sõlmimise ajal omas ½ S kinnistust, kuid kuna kostja peale hageja emaga suhte

lagunemist kolis kinnistult välja, ei saanud ta sel ajal kinnistust kasu vaid pidi tegema kulutusi

seoses oma uue elukohaga. Samuti ei nähtu, et sel ajal oleks olnud arutatud hageja ema ja kostja

poolt kaasomandina omatud Saia kinnistu võõrandamist, mis oli sel hetkel hageja elukohaks.

95. Arvestades, et üldreeglina kannab kumbki vanem poole oma lapse vajalikest kuludest,

langeks kostja kanda hageja kulud summas 762,95 : 2 = 381,48 eurot. Hageja soovib, et kohus

suurendaks kostjalt varasemalt välja mõistetud elatist PKS § 101 alusel arvestatava

miinimumsummani, mis hagiavalduse esitamise ajal 01.12.2023 oli 260,33 eurot, alates

01.04.2024 oli 287,72 eurot ja alates 01.04.2025 on 301,74 eurot. Kostja tasus hagi esitamise ajal

hagejale elatist 123,97 eurot (dtl 32), alates 01.01.2024 140,22 eurot (dtl 185) ja alates

01.01.2025 151,51 eurot (dtl 287) kuus.

96. Käesolevas asjas peab kohus arvestama sellega, et 03.02.2020 kinnitatud kompromissis

kokku lepitud elatis s.o rahaliselt määratletud elatise osa ja rahaliselt mõõdetav mitterahaline

kohustus, vastab 55,64%-le hagi esitamise ajal PKS § 101 alusel arvutatavale miinimumelatisele.

Riigikohtu seisukohast (Riigikohtu 09.06.2017.a otsuse nr 3-2-1-35-17 p 37.3, 37.4) tulenevalt

tuleb kohtul seega hinnata kas esineb aluseid, et suurendada kostja poolt hagejale tasutavat elatist

kuni 100%-le miinimumelatisest või esineb asjaolusid, millest tulenevalt tuleb jätta 03.02.2020

kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatise protsent miinimumelatisest muutmata.

97. Kostja 26.12.2023 hagiavalduses palub kohtul jätta temalt välja mõistetud elatis

suurendamata (jätta hagi rahuldamata) või, alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja

elatis summas, mis on õiguslikult põhjendatud, arvestaks ka kostja alaealise ülalpeetavaga,

täisealisele lapsele K makstava elatisega, kostja enese ja kostjaga kooselava ülalpeetava ema

toimetulekuga, kes on alla 3-aastase lapsega kodune ja ei oma seetõttu sissetulekut (dtl 27).

30.05.2024 vastuses märgib kostja temalt väljamõistetava elatise vähendamist allapoole

miinimumelatist mõjuvaks põhjuseks, et hagejale elatise väljamõistmisel PKS § 101 alusel

arvutatud elatise summas jääb kostja vahetul ülalpidamisel olev alaealine laps S X.R varaliselt

vähem kindlustatuks (dtl 178). 28.10.2024 vastuses märkis kostja, et mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks allapoole miinimumi esineb endiselt: kostja laps käib alates septembrist 2024

lasteaias, kuid on kaks esimest kuud olnud palju haige. Kostja elukaaslane käib alates

21.10.2024. a tööl, kuid lapse haigestumisel tuleb temal tööst eemal viibida. 05.03.2025

eelistungil kostja selgitas, et käesolevaks tema noorim laps käib ilusasti lasteaias ja elukaaslane

on saanud tööl käia, kuid tal endiselt ei ole vahendeid, et maksta hagejale varasemalt kokku

lepitust suuremat elatist. Seega on kostja seisukohal, et ära ei ole langenud asjaolud, mis annavad

aluse kohtu poolt kompromissiga kinnitatud elatise suuruse muutmiseks ehk selle

suurendamiseks.

98. Vanem vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kui vanem on nimetatud olukorras,

peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (lg

2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud

miinimumsumma.

99. Elatise vähendamiseks on alust üksnes juhul, kui esinevad PKS § 102 lg 2 kolmandas ja

neljandas lauses sätestatud tingimused. Kohus võib elatist vähendada alla PKS § 101 alusel

arvutatud miinimumsumma mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtlasi ei

anna kohtupraktika järgi töötus ja sissetuleku puudumine automaatselt alust elatist vähendada

alla miinimummäära. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumisel muu vara

arvel. Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane sellest põhjusel, et tal ei ole

sissetulekut või see on liiga väike. Eelnev ei tähenda siiski, et nelja lapse vanemal oleks kohustus

teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt kahe palga alammäära suurust töötasu. Mitme

lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub

muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise

hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm

sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma

lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2

teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse

minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (vt RKTKo 25.04.2018, 2-16-

100215, p 20; 13.02.2018, 2-16-2343, p 13; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 21.2–21.4; 24.10.2012,

3-2-1-118-12, p-d 14–16; 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 17).

100.

Kostja on spetsialiseerunud töötaja, s.o töötab põllumajandusliku tehnika juhina,

põllumajandusega tunneb kostja kõige suuremat seotust (05.03.2025 eelistungi protokoll,

ajamärk 00:32:55, dtl 283). Arvestades, et kostja on valdkonnas töötanud pikemajaliselt,

vähemalt alates 2020 aasta algusest (arvelduskonto väljavõte 2020 aasta töötasude laekumistest

K P-lt, dtl 203) on ta muuhulgas aastatega omandanud selle töö tegemiseks vajalikud

kompetentsid. Kostja elab maapiirkonnas, kus on üldteada tööandjate vähesus. On üldteada, et

põllumajanduse valdkonnas jäävad makstavad töötasud pigem allapoole keskmist brutopalka.

Kostja hetke töökohta vastab tema kvalifikatsioonile. Arvestades kostja spetsialiseerumist on

vähetõenäoline, et kostjal on võimalik leida kõrgemalt tasustatavat tööd.

101.

Kohus on ülalpool kirjeldanud milline oli poolte esitatud andmete ja kohtu tuvastatud

asjaolude põhjal poolte varanduslik seis tsiviilasjas nr 2-19-121469 kompromissi kinnitamise

ajal, hagi esitamise ajal 01.12.2023 ja kuidas on see menetluse kestel muutunud.

102.

Kostja palub varasemalt kompromissiga kinnitatud elatise suurust mitte muuta, kuna selle

tagajärjel jääks tema noorim alaealine laps hagejast varaliselt vähem kindlustatuks.

103.

Kostja on 30.05.2024 menetlusdokumendis (dtl 179) välja toonud, et tema noorima lapse

igakuised kulud on kokku 414,20 eurot, millest 80 eurot on kaetud lapsetoetusega.. Kohus on

leidnud, et nendest kuludest on toidukulu ülepaisutatud ja peab põhjendatud toidukulu suuruseks

75 eurot. Seega olid kohtu hinnangul kostja noorima lapse põhjendatud kulud hagi esitamisel ja

menetluse ajal 414,20-80-75=259,20 eurot ning seaduse järgi sellest kostjale langevaks osaks

(pool summast) oli 129,60 eurot.

104.

Alates septembrist 2024 käib laps lasteaias (dtl 219). Seega on lapse varasematele

kuludele seoses lasteaia käimisega lisandunud lasteaia kohatasu ja toidu eest tasumise kohustus.

Toidukulude osas leiab kohus, et nende võrra on vähenenud lapse toidukulud kodus ehk sellega

seoses reaalset kulude suurenemist toimunud ei ole. Küll aga on lapse kulud suurenenud lasteaia

kohatasu võrra.

105.

Saaremaa Vallavolikogu 01.09.2023 määruse nr 57 Lastevanemate poolt kaetavate

kulude osa määra kinnitamine Saaremaa valla koolieelsetes lasteasutustes § 2 lg 1 p 2 kohaselt

on osalustasu lapse kohta ühes kuus väljaspool Kuressaare linn asuvates Saaremaa Vallavalitsuse

hallatavates koolieelsetes lasteasutustes 18 eurot ning seda tasutakse 9 kuu eest aastas (sama akti

§ 3 lg 1) ning suvekuudel lasteaiakoha kasutamine toimub vanema vastavasisulise avalduse

alusel (sama akti § 3 lg 4). Seega on menetluse kestel kostja noorima lapse kulutused kasvanud

259,20+18= 277,20 euroni ning sellest seaduse alusel kostja kanda jääv osa (pool) on 138,60

eurot.

106.

Kostja tasub elatist oma täisealisele pojale K X.R-ile igakuselt summas 100 eurot (kostja

26.12.2023 vastus hagile, dtl 27, 45, arvelduskonto väljavõtted dtl 287-304). PKS § 97 p 2 ütleb,

et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust

või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. K X.R sai

täisealiseks 24.05.2023 ning saab 21-aastaseks seega 24.05.2026.

107.

Kostjal oli hagi esitamise ajal ja on käesolevalt kohustus anda ülalpidamist kahele oma

alaealisele lapsele ja ühele täisealisele lapsele maksimaalselt kuni 24.05.2026. a ning eelneva

käigus ei tohi vanema enda tavaline ülalpidamine kahjustatud saada.

108.

Kostja poolt esitatud tõendite pinnalt ei ole kahtlust, et ülalpidamise kohustuse täitmisel

järgib kostja PKS § 98 lg 1 sätestatud põhimõtet eelistades hagejat enda täisealisele lapsele:

hagejale makstav elatis on suurem, kui kostja täisealisele lapsele makstav elatis.

109.

05.03.2025 eelistungil poolte poolt avaldatu pinnalt järeldab kohus, et 03.02.2020 kohtu

poolt kinnitatud kompromissi sõlmimise ajal elas kostja ühes leibkonnas oma praeguse

elukaaslasega (05.03.2025 protokoll dtl 281-282, ajamärgid 00:22:51 ja 00:28:30). Seega

asjaolu, et kostja elab ühes leibkonnas elukaaslasega, kellega ka igapäevaseid püsikulusid jagab

ei ole uus asjaolu, mis oleks tekkinud pärast kohtu poolt kompromissi kinnitamist.

110.

Kostja majanduslik võimekus ei ole võrreldes 03.02.2020 kinnitatud kompromissi

sõlmimise ajaga paranenud. Kohtu poolt eelpool tuvastatust nähtuvalt on hageja ema olnud ja on

jätkuvalt kostjast varaliselt kindlustatum, sh oli ja on hageja ema sissetulek kostja sissetulekust

suurem. Hageja tõi välja, et otsustus, et hageja hakkab tegelema motokrossiga tehti peale hageja

vanemate lahkuminekut ja 03.02.2020 kinnitatud kompromissi sõlmimist (24.10.2024 vastus, dtl

209-210, p 7), kostja seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Kohtu hinnangul langeb lapsel kuluka

hobiga tegelemise võimaldamine samasse kategooriasse lapsele välisreisidel käimise

võimaldamisega – tegemist on kulutusega, milliste tegemine on võimalik siis, kui vanemal on

olemas piisav sissetulek, et eelnimetatud tegevusi lapsele võimaldada. Hageja ema ei ole

vaidlustanud kostja väidet, et hageja ema võttis ainuisikuliselt vastu otsuse, et hageja hakkab

tegelema motokrossiga, mis on väga kulukas hobi – hageja on välja toonud, et tema keskmine

igakuine kuluseoses hobiga on 333,33 eurot. Kohtu hinnangul näitab eelnev, et hageja ema ei

pidanud enne otsustuse tegemist vajalikuks teha kindlaks, kas sellise kuluka hobi pooles ulatuses

rahastamine on kostjale jõukohane millest kohus järeldab, et ajal, mis hageja ema otsustas

võimaldada hagejal alustada motokrossiga tegelemist ei pidanud ta hobiga tekkivat kulu endale

ülejõu käivaks.

111.

Tuginedes eelnevale, hageja ema varalise seisundi analüüsile 03.02.2020 kinnitatud

kompromissi sõlmimise, elatise suurendamise hagi esitamise ja selle menetluse ajal ning seda, et

hageja püsikulude kasv peale 03.02.2020 kompromissi kinnitamist on olnud tingitud asjaolust, et

hageja on hakanud tegelema kuluka hobiga millisega tegelema hakkamise otsustas hageja ema

ainuisikuliselt, esinevad kohtu hinnangul alused vanemate majandusliku võimekuse erinevusest

tulenevalt jaotada hageja ülalpidamiskohustus selliselt, et suurem osa sellest jääb hageja ema

kanda.

112.

Arvestades kostja noorima lapse püsikulusid, kostja sissetulekute suurust ja kostja

püsikulusid ei ole kohtu hinnangul kostja varanduslik seis võrreldes 03.02.2020 kompromissi

kinnitamise ajaga paranenud ehk kostja ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist suuremas

protsendis miinimumelatisest, kui 03.02.2020 kinnitatud kompromissis kokku lepitud määr.

Kohtu hinnangul puuduvad alused kompromissis kokku lepitud protsendi vähendamiseks PKS §

102 alusel, kostja seda ka taotlenud ei ole.

113.

Menetluses on selgunud, et käesoleva otsuse tegemise seisuga ei ole asjaolud muutunud

selliselt, mis annaks alust kompromissis kokku lepitud elatise arvestamise protsendi muutmiseks.

114.

Kuna võrreldes kompromissi kinnitamise aja seisuga on muutunud miinimumelatise

arvestamise alused ja miinimumelatis on lahti seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast, tuleb kostja poolt hagejale tasutav elatist arvestada protsendina PKS § 101 alusel

arvestatavast miinimumelatisest.

115.

Hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 101 alusel arvestatava elatise suuruseks oleks olnud

260,33 eurot, alates 01.04.2024 oleks PKS § 101 alusel arvestatava elatise suuruseks 287,72

eurot ja alates 01.04.2025 301,74 eurot. 03.02.2020 kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatis

(s.o rahaliselt makstav elatis ja mitterahalise kohustuse rahaline väärtus) vastab 55,64%-le hagi

esitamise ajal PKS § 101 alusel arvutatavale miinimumelatisele. Kostjal tuleb seega hagejale

alates hagi esitamisest tasuda elatist summas mis vastab 55,64%-le PKS § 101 alusel arvestatud

miinimumelatisest.

116.

Kohtuotsuse koostamise seisuga on elatise suuruseks seega 167,89 eurot, mis vastab

55,64%-le PKS § 101 alusel arvestatud elatisele (baassumma 282,31 eurot millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvestatud pool lapsetoetust 40

eurot). Elatis muutub 1. aprillil 2026, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

117.

Samas on menetluses selgunud, et hiljemalt alates 24.05.2026 langeb kostjal ära

seadusest tulenev täisealisele lapsele ülalpidamise andmise kohustus. Seejärel on kostjal

võimalik vabanevat 100 eurot kasutada oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kohus on

seisukohal, et alaealisi lapsi tuleb kohelda võrdselt, so vabanevat raha tuleb kasutada võrdselt

mõlema alaealise lapse heaks. Seega alates 24.05.2026 on kostjal võimalik hagejale anda elatis

summas mis vastab 55,64% PKS § 101 alusel arvestatavale elatisele + 50 eurot.

118.

Kuna kohus leiab, et kostjal tuleb elatist tasuda jätkuvalt sama protsendi ulatuses

miinimumelatisest nagu 03.02.2020 kinnitatud kompromissis kokku lepiti, siis tuli kostjal alates

hagi esitamisest kuni 31.03.2024 tasuda hagejale elatist summas 144,85 eurot, alates 01.04.2024-

31.03.2025 160,09 eurot ja alates 01.04.2025 peab kostja hagejale maksma elatist summas

167,89 eurot.

119.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on elatise suurendamise hagi esitamise ajal tasunud ja

käesoleval ajal tasub hagejale elatist summas, mis vastab 34,2%-le poolest Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast ehk 34,2%-le 03.02.2020 kinnitatud kompromissi sõlmimise

ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatisest.

120.

Kostja ei ole ei ole sel ajal täitnud 03.02.2020 kinnitatud kompromissi p 5 tulenevat

mitterahalist kohustust ega hüvitanud mitterahalise kohustuste täitmata jätmist hagejale

rahaliselt. Kohus on, võimalikult 03.02.2020 kompromissi kinnitamise aja lähedaselt, teinud

kindlaks milline oli mitterahalise kohustuse rahaline väärtus hageja kohta ja leidnud, et see oli

20,86 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks ühekordse maksena välja

mõista mitterahalise kohustuse rahaline väärtus alates hagi esitamisest 01.12.2023 kuni otsuse

kuulutamiseni, s.o perioodi 16 kuud ja 28 päeva eest summas 16 x 20,86 + (20,86 : 30 x

28)=333,76+19,47=353,23 eurot.

Menetluskulud

121.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus

märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

122.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Hageja palub kohtul jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 164 lg 3 lubab

kohtul, sõltumata menetluse tulemusest, jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda,

kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku

ja vara kohta. Kostja on kogu menetluse kestel andnud teavet enda varalise seisukorra kohta

kohtu määratud tähtaegadeks, esitatud andmete ja kohtu poolt kontrollitud andmete vahel ei ole

selliseid ebakõlasid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et kostja on teavet enda varandusliku

seisukoha kohta varjanud. Kohus on seisukohal, et TsMS § 164 lg 3 kohaldamise alused

puuduvad ning kohus jaotab poolte menetluskulud PKS § 164 lg 1 alusel jättes need poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik