2-24-16836/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

29.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-16836

Kohtuasi

L.L-i, M.G ja Y.F-i avaldus D.R-i surnuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.Z-i ja J.I määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldajad

1) L.L (isikukood XXX)

2) M.G (isikukood XXX)

3) Y.F (isikukood XXX)

Avaldajate seaduslik esindaja D.T

Puudutatud isikud:

1) D.R (isikukood XXX)

2) Q.Z (isikukood XXX)

3) J.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Egle

Esko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde avaldajate 06.03.2025 menetlusdokumendile lisatud

tõend (XX.XX.XXXX artikkel ajalehest „XXX“) ja 16.04.2025 esitatud

kinnituskiri fondilt The R.T. Weatherman Foundation.

2. Jätta Harju Maakohtu 13.01.2025 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebused rahuldamata.

4. Jätta Q.Z-i määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Q.Z-i kanda.

5. Jätta J.I määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud J.I kanda.

6. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-24-16836

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. L.L, M.G ja Y.F (avaldajad) esitasid 06.11.2024 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud

17.11.2024) D.R-i (puudutatud isik I) surnuks tunnistamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt hukkus puudutatud isik I XX.XX.XXXX vabatahtliku sõdurina

Ukrainas. Puudutatud isiku I hukkumisest andis lähedastele 22.06.2024 teada Eesti

Kaitsevägi. Kuna puudutatud isiku I säilmeid ei ole õnnestunud lahinguväljalt kätte saada

(lahingu piirkond on Venemaa Föderatsiooni armee poolt okupeeritud), siis ei ole teada,

millal Ukraina puudutatud isiku I surmatunnistuse väljastab.

1.2. Puudutatud isiku I hukkumist on kinnitanud Eesti Suursaatkond Ukrainas, Ukraina

Kaitsevägi ja Eesti Kaitsevägi. Samuti on puudutatud isiku I hukkumisest korduvalt räägitud

ajakirjanduses ning asjaomane teade avaldati Ukrainas asuva Eesti Suursaatkonna kodulehel

ja Ukraina ametlikes teadaannetes.

1.3. Avaldajatel on õiguslik huvi puudutatud isiku I surnuks tunnistamise vastu, sest

puudutatud isik I oli avaldajate isa. Avaldajad soovivad isa surnuks tunnistamise järel taotleda

toitjakaotuspensioni ning algatada puudutatud isiku I pärimismenetluse.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus rahuldas 13.01.2025 määrusega avalduse ja tunnistas puudutatud isiku I

surnuks, lugedes tema eeldatavaks surmajaks XX.XX.XXXX. Menetluskulud jäid avaldajate

kanda.

2.1. Maakohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmete kohaselt oli puudutatud isik I Eesti

Vabariigi kodanik ja tema elukoht oli Eestis.

2.2. Avalduse menetlusse võtmise järgselt kutsus maakohus puudutatud isikut I üles esitama

kohtule andmed oma elusoleku kohta ning teisi isikuid esitama kohtule teavet puudutatud

isiku I kohta. Pärast teate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded ei saabunud kohtule

andmeid, mis kinnitaks puudutatud isiku I elusolekut. Samuti ei ilmnenud muid asjaolusid,

mis annaks alust kahelda puudutatud isiku surmas.

2.3. Puudutatud isiku I ema Q.Z-i (puudutatud isik II) ja täisealise poja J.I (puudutatud isik

III) kirjalikest seisukohtadest järeldus, et puudus kahtlus puudutatud isiku I kadunuks

jäämises Ukrainas. Puudutatud isiku I hukkumist Ukrainas kinnitas 23.06.2024 Eesti

Suursaatkond Kiievis. Samasisulist infot kajastas 23.06.2024 Eesti Rahvusringhääling. Samuti

2-24-16836

väljastas Ukraina pädev asutus 09.07.2024 teate puudutatud isiku I kadunuks jäämise kohta

alates XX.XX.XXXX.

2.4. Siseministeeriumil puudusid vastuväited puudutatud isiku I surnuks tunnistamisele.

2.5. Puudutatud isikute II ja III hinnangul tuleb puudutatud isik I tunnistada surnuks Ukraina,

mitte Eesti kohtu poolt. Maakohtu hinnangul ei takista Eesti kohtu poolt puudutatud isiku I

surunuks tunnistamist asjaolu, et tema säilmed asuvad Ukrainas ja et Ukraina pädev asutus ei

ole seni väljastanud puudutatud isiku I surma kohta asjaomast tõendit. Maakohus nõustus

avaldajatega, et kuivõrd puudutatud isik I jäi kadunuks aktiivse sõjategevuse käigus Venemaa

Föderatsiooni okupeeritud alal, siis on puudutatud isiku I säilmete otsimine raskendatud.

Seetõttu ei ole ka Ukrainal olnud võimalik puudutatud isiku I surma kohta tõendit väljastada.

2.6. Avalduse rahuldamine on avaldajate huvides, kuivõrd avaldajad on puudutatud isiku I

alaealised lapsed, kelle suhtes oli puudutatud isikul I ülalpidamiskohustus, mida ta enam täita

ei saa.

2.7. Asja lahendamise seisuga oli puudutatud isiku I kadunuks jäämisest möödunud üle kuue

kuu. Kuna puudutatud isiku I hukkumine sõjategevuse käigus on ilmne, rahuldas maakohus

avalduse.

Määruskaebused

3. Puudutatud isikud II ja III esitasid määruskaebused, milles palusid tühistada maakohtu

määruse ja teha uus, millega jätta avaldus rahuldamata.

3.1. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis puudutatud isikud II ja III

menetlusse kaasamata. Maakohtu tegevuse tõttu ei olnud puudutatud isikutel II ja III võimalik

tutvuda asja materjalide ja esitatud tõenditega, mille alusel maakohus määruse tegi.

3.2. Sõjategevuse tõttu teadmata kadunuks jäänud isiku võib surnuks tunnistada, kui tema

elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul, arvates sõjategevuse lõppemisest. Kuna

sõjategevus Ukrainas jätkub, puudus maakohtul alus tunnistada puudutatud isik I surnuks.

3.3. Ukraina, kelle poolel puudutatud isik I võitles, ei ole puudutatud isikut I surnuks

tunnistanud, sest puuduvad kindlad tõendid tema surma kohta. Ära pole kuulatud ühtegi

usaldusväärset isikut, kes saaks kinnitada, et puudutatud isik I hukkus. Ukraina ei ole siiani

väljastanud surmatunnistust ja puudutatud isik I on Ukrainas teadmata kadunud isiku

staatuses.

3.4. Puudutatud isiku III esindaja suhtles Eesti kaitseatašeega 2024. a juulis telefoni teel, kes

väitis, et vahetult pärast lahingutegevust mindi puudutatud isikule I tema langemiskohta järgi,

et tema säilmed sealt ära tuua. Kohale jõudes aga surnukeha ei leitud. Juhul kui puudutatud

isik I oleks hukkunud ja seda kinnitaksid ka väidetavat hukkumist pealt näinud isik(ud), siis

oleks ka puudutatud isiku I surnukeha väidetavast hukkumiskohast leitud. Puudutatud isikute

II ja III hinnangul ei ole puudutatud isiku I hukkumine tõendatud.

3.5. Puudutatud isiku III esindaja sai Ukraina advokaadilt teabe, et juhul kui puudutatud isik I

tunnistatakse Eesti Vabariigis surnuks, siis ei ole Ukrainal kohustust tegeleda puudutatud

isiku I säilmete otsimisega ja nende transportimisega Eesti Vabariiki. Samuti langeb Ukrainal

ära kohustus tegeleda puudutatud isiku I surnuks tunnistamisega ning puudutatud isiku I

2-24-16836

lähedastel ei ole võimalik saada Ukrainalt hüvitist, mille tingimuseks on surmatunnistuse

väljastamine Ukraina poolt.

3.6. Ukraina ei ole kinnitanud puudutatud isiku I hukkumist. Ukraina advokaadi sõnul oli

puudutatud isiku I surma fakti registreerimiseks võimalik asjaomane taotlus esitada üksusel,

kelle juures puudutatud isik I teenis. Kuna asjaomane üksus ei ole senini taotlust esitanud, siis

ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et puudutatud isik I on hukkunud. Välistada ei saa

võimalust, et puudutatud isik I on sattunud vastaspoole kätte vangi. Samuti ei saa välistada, et

puudutatud isik I lahkus Ukrainast. Siseministeeriumi seisukohast selgus, et Politsei- ja

Piirivalveametil (PPA) puudus info puudutatud isiku I piiriületuste kohta. Sellest võib

järeldada, et PPA ei teinud järelpärimisi puudutatud isiku I piiriületuste kohta Ukrainast ja

Poolast.

3.7. Juhul kui puudutatud isik I hukkus, siis tuleb teha kõik selleks, et tema säilmed saaksid

maetud laste ja teiste lähedaste poolt Eesti Vabariigis. Avaldajad esitasid avalduse

majanduslikest põhjustest lähtuvalt, jättes arvestamata puudutatud isikute II ja III õigustatud

soovi kindlustada Ukraina jõupingutused puudutatud isiku I säilmete otsimiseks.

Toitjakaotuspensioni eeldatav suurus ei erine oluliselt seni avaldajatele makstud elatisabist.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

4. Maakohus kaasas 13.02.2025 puudutatud isikud II ja III määruskaebuste esitamise järel

menetlusse.

5. Avaldajad vaidlesid määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.

6. Siseministeerium ei toetanud määruskaebusi.

7. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastusena määruskaebuste

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde avaldajate 06.03.2025 menetlusdokumendile

lisatud tõendi (XX.XX.XXXX artikkel ajalehest „XXX“) ja 16.04.2025 esitatud kinnituskirja

fondilt The R.T. Weatherman Foundation (TsMS § 662 lg 3). Tõendid on asjakohased.

10. Puudutatud isikud II ja III leidsid, et maakohus jättis nad ebaõigesti menetlusse

kaasamata. Määruskaebuste esitamise järgselt kaasas maakohus puudutatud isikud II ja III

menetlusse. Maakohus selgitas, et ta ei pidanud avalduse menetlusse võtmisel vajalikuks

kaasata puudutatud isikuid II ja III menetlusse, kuid arvestas nende kirjalike seisukohtadega

asja lahendamisel.

Hagita menetluses on kohtu ülesanne kaasata kõik isikud, kelle õiguseid asja lahendamine

otseselt puudutab (TsMS § 198 lg 3). Ringkonnakohus nõustub määruskaebuste väitega, et

2-24-16836

maakohtul oleks tulnud menetlusse kaasata ka puudutatud isiku I ema (s.o puudutatud isik II)

ja täisealine laps (s.o puudutatud isik III). Ainuüksi puudutatud isikute II ja III menetlusse

hilisem kaasamine ei tingi siiski maakohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohtu hinnangul

on maakohus puudutatud isikud II ja III määruskaebuste esitamise järel menetlusse kaasates

rikkumise kõrvaldanud. Puudutatud isikud II ja III on saanud oma seisukohad esitada

määruskaebemenetluses ja ringkonnakohus saab nendega arvestada (vt ka RKTKm

13.05.2020, 2-18-15388, p 21.2). Lisaks esitasid puudutatud isikud II ja III oma seisukohad

juba maakohtu menetluses (dtl 38–41), vaatamata sellele, et nad ei olnud siis veel

menetlusosalised. Maakohus on märkinud, et ta arvestades nendega määruse tegemisel.

11. Puudutatud isikud II ja III on seisukohal, et kuna sõjategevus Ukrainas kestab, siis puudub

õiguslik alus tunnistada puudutatud isik I surnuks.

Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus avalduse lahendamisel õigesti tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg-st 3 – kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik

elule või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel, võib

isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Samuti leidis

maakohus õigesti, et juhul kui on alust arvata, et isik hukkus sõjategevuse tagajärjel, tuleb

lähtuda isiku surnuks tunnistamisel TsÜS § 19 lg-s 3 toodud kuuekuulisest tähtajast. TsÜS §

19 lg-s 4 sätestatud kaheaastane tähtaeg tuleb kohaldamisele vaid siis, kui ei ole alust

kohaldada lõiget 3, st et isik on jäänud kaduma, ilma et tema eeldatavat hukkumist saaks

siduda mingi konkreetse õnnetusjuhtumiga (TsÜS komm (2023), § 19, p 3.2.3.). Puudutatud

isik I jäi kadunuks sõjategevuses suurtüki- ja miinipildujatule tõttu Serhivyinka läheduses

Luhasnkis (tõlge dtl 17, teine lõik).

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita tõendite hindamise nõuete

rikkumist. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt tõendeid igakülgselt, täielikult

ja objektiivselt kogumis. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust tõendite

teistsuguseks hindamiseks. Arvestades Ukraina Kaitseväe 29.07.2024 teadet ja asjaolu, et

puudutatud isik I jäi teadmata kadunuks sõjategevuse käigus suurtüki- ja miinipildujatule

tõttu, on tõenäoline, et puudutatud isik I on hukkunud. Ka Siseministeeriumil puudub info

puudutatud isiku I elu ja tegevuse kohta, sh piiriületuste kohta 2024. aastal (dtl 33).

13. Isiku saab surnuks tunnistada, kui on piisavalt alust arvata, et isik ei ole elus, kuid tema

surm ei ole fikseeritud, st surnukeha ei ole leitud ning surm ei ole TsÜS § 22 alusel

tuvastatud. Sellises olukorras, kus surm on tõenäoline, kuid faktiliselt ei ole see teada, saab

isiku surnuks tunnistada (TsÜS komm (2023), § 19, p 3.1.). Siinsel juhul kinnitavad tõendid

kahetsusväärselt seda, et puudutatud isik I hukkus tõenäoliselt sõjategevuses XX.XX.XXXX.

14. Puudutatud isikud II ja III leiavad, et maakohtu määrus takistab Ukrainas puudutatud isiku

I võimalike säilmete otsimist ja tagastamist Eesti Vabariiki. Samuti välistab maakohtu määrus

avaldajate õiguse saada Ukrainalt hüvitist. Need väited ei ole leidnud menetluses kinnitust (vt

dtl 243 ja 238, p 2 – Ukraina seadus sõjaväelaste ja nende perekondade sotsiaalse ja

õiguskaitse kohta (nr 2011-XII, 20.12.1991: https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/2011-

12#Text, artiklid 15, p 4 ja 16 (sh artiklid 16¹–16³).

15. Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebustes avaldatud kahtlusele, et puudutatud

isik I võib olla sattunud vangi, et surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku

kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise (TsÜS § 21 lg 2) vastavalt TsMS

§-le 513. TsÜS § 21 lg 1 kohaselt ei tulene puudutatud isikule I, kui ta tegelikult peaks olema

elus, tema surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi. Samuti selgitab ringkonnakohus, et

2-24-16836

surnuks tunnistamine TsÜS § 19 järgi tähendab isiku surma kohtulikku kinnitamist (RKTKm

10.11.2011, 3-2-1-93-11, p 9 teine lõik). St siinne menetlus ei muuda ega mõjuta faktilist

olukorda. Isiku surnuks tunnistamine on õiguslikult samatähenduslik isiku surmaga.

16. Eelnevast tulenevalt jäävad määruskaebused rahuldamata.

17. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS §

171 lg 1 alusel puudutatud isikute II ja III enda kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)