2-23-151257/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-23-151257

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi J. V. D. V. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3879,84 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ),

registrikood 11542046; lepinguline esindaja:

Marie Tsine, e-post: XXX

Kostja: J. V. D. V., isikukood XXX, tegelik

elukoht teadmata, materjalid kätte toimetatud

Ametlikud Teadaanded kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, ärakuulamine 21.10.24, pooled

istungile ei ilmunud

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt J. V. D. V. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev

võlgnevus summas 3879,84 eurot, millest põhivõlgnevus 2999,25 eurot, intress 366

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 479,59 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt J. V. D. V. hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 455

eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb J. V. D. V.-l tasuda B2 Impact OÜ-le

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada käesolev kohtuostus kostjale kätte avalikult Ametlikud Teadaanded

kaudu, juhul kui kättetoimetamine muul viisi ei ole võimalik.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Xxxx ja kostja sõlmisid 02.01.2023 krediidilepingu, mille tingimuste punkti B kohaselt

võimaldati Kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Krediidi kulukuse

määr on 45,93 % aastas. Teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja

krediidivõimelisuse hindamist kliendi konto väljavõtte alusel ja maksehäire registrist

saadud andmeid, mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma

kohustusi täitma. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis

Krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma

lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Asjaolude töötas kostja töötas

it- teenuste alal, üüris eluruumi, ülalpeetavaid polnud. Kostja Xxxx olevat arvelduskonto

andmeid kontrolliti ja see oli kontrolli kohaselt oli kostja sissetulek keskmiselt 2000 eurot

kuus ja selgus kostja krediidivõimekus.

Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3461

eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt

kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 38.398% aastas ehk

0.1052% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse

määraks 45.93% aastas. Lepingu eritingimuste punkti G. Kohaselt kujunes tagasimaksete

kogusummaks 3623.97 EUR. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid

summas 762.56 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 461.75 eurot, kulude

katteks 17.06 eurot ja intressi katteks 283.75 eurot. Kuivõrd viimane makse nõude katteks

teostati mais 2023, siis oli Kostja alates juunist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme,

juuni 2023, juuli 2023, august 2023, osamaksete tasumisega. Kostjale on 24.08.2023

edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse

kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub

aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt

ei tasunud lõppeski leping 08.09.2023 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva

võlgnevuse. Kostjat teavitati 06.10.2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele

võlausaldajale.

Hageja esitas 14.11.2024 hagiavalduse täiendused. Juhul, kui kohus on endiselt

seisukohal, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu on

hageja kohustatud esitama võlgnevuse ümberarvestuse, esitab hageja käesolevaga

alternatiivse nõude järgmiselt. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403.4 lg 7

järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Lepingu sõlmimise ajal

seadusjärgne intressimäär oli 2,5% aastas (hageja arvestab viiviseid 0% aastas). TsÜS §

84 lg 1 II lause sätestab, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu

rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Arvesse võttes kostjale tehtud väljamakseid (3461 eurot) ja kostja poolt teostatud

tagasimakseid (762,56 eurot) nõuab hageja kostjalt summa 3156,04 eurot tasumist,

millest väljastatud krediidisumma jääk 2698,44 eurot (väljastatud krediit 3461 eurot,

millest maha arvestatud kõik laekumised 762,56 eurot), sissenõudmiskulu 35 eurot ja

viivis põhivõlalt 2698,44 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates

lepingu ülesütlemisest 09.09.2023 kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga

kokku summas 392,60 eurot. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja

mõista menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning väljamõistetud

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas

3879,84 eurot, millest põhivõlgnevus 2999,25 eurot, intress 366.00 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 479.59 eurot ja sissenõudmiskulu 35,00 eurot; menetluskulud ning

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud 26.04.24, kohtukutse 06.07.24 ning täiendatud hagiavaldus 22.12.24 avalikult

Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile ja hagi täiendustele vastata 10

päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määr (45,93%) ei ole vastuolus

seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates

30.11.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

15.31%. Kostja sõlmis 02.01.23 krediidilepingu, mille krediidi kulukuse määraks on

45,93%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud

keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määradele

(15.31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik,

vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 455 eurot. Kuna hageja

tasus riigilõivu 455 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule

summas 455 eurot.

Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest

ei nähtu. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 455 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (455

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik