3-24-3093/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3093

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.11.2024

lahkumisettekirjutuse nr 1052283794 osaliseks tühistamiseks

(sissesõidukeeld)

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Marta Gromtsev

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.05.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 05.11.2024 ettekirjutusega (dtl 37jj) tehti X lahkumisettekirjutus

ja kohaldati sissesõidukeeldu pikkusega 3 aastat. Põhjendused:

-

Isikul kui Kameruni kodanikul oli kehtiv elamisluba Eestis ettevõtluse eesmärgil viibimiseks

kehtivusega 08.09.2022-15.06.2024.

-

Isik esitas 09.04.2024 tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse töötamiseks iduettevõttes

Dynamite Technologies OÜ. PPA keeldus 24.10.2024 tähtajalise elamisloa pikendamisest, kuna

taotleja ei tegele ettevõtte juhtimise ega arendamisega, lisaks on äriregistris äriühingule pandud

keelumärge. Taotleja selgitused kavandatava tegevuse kohta ei ole veenvad. Taotleja kohta

puuduvad 2022-2024 andmed maksustatava tulu deklareerimise kohta. Taotlejal puudub legaalne

sissetulek. Taotleja ei plaani lähitulevikus Eestis elada, kuna tal on soov sõita USAsse lähisugulast

põetama.

-

Isik viibib alates 24.10.2024 Eestis ebaseaduslikult, mille osas viidi isikuga 05.11.2024 läbi

vestlus. Isik selgitas, et luges dokumentidest välja, et tal on õigus viibida ka Eestis elamisloa

andmisest keeldumise vaidlustamise ajal. E-kirjas sellist selgitust ei olnud.

-

Isikul ei ole Eesti Vabariigis ega Schengeni alal pereliikmeid ja tema pere elab USAs. Kuigi isik

väidab, et tegeleb palju ettevõtlusega, puudus Maksu- ja Tolliameti andmetel ettevõttel 2024.

aastal tegevus.

-

Isik nõustus Eestist lahkuma 25 päeva jooksul ja ostis endale lennupiletid.

-

Sissesõidukeelu kohaldamine ei riiva isiku põhiõiguseid ega oma mõju tema pereelule. Isiku

ettevõte ei tegutse ega maksa makse.

1(4)

2. X esitas 12.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 05.11.2024

lahkumisettekirjutuse nr 1052283794 osaliseks tühistamiseks, s.o sissesõidukeelu osas.

Kohus küsis kaebajalt kaebuse kohta 13.11.2024 käiguta jätmise määruses täiendavaid küsimusi.

Koos algse kaebusega on kaebaja seisukohad käesolevas menetluses järgmised:

1. Kaebajal oli vale arusaam enda lahkumise tähtajast pärast elamisloa andmisest keeldumist.

Kaebaja proovis aktiivselt pärast keeldumist täpsustada enda lahkumiskohustust.

2. Kaebaja sai 24.10.2024 otsusest teada, et tal on 10 päeva edasi kaebamiseks, kuid otsus ei

täpsustanud tema lahkumise tähtaega. Kaebaja uuris vastustaja veebilehte, kus leidis, et elamisloa

taotlejal võib olla pärast elamisloa pikendamata jätmist oma asjade korraldamiseks ja lahkumiseks

kuni 90 päeva. Seetõttu pöördus kaebaja 30.10.2024 lahkumise aja täpsustamiseks vastustaja

poole. Kaebaja esitas vaide tähtaegselt, s.o 10 päeva jooksul.

3. Kaebajale selgitati 04.11.2024, et ta peab Eestist viivitamatult lahkuma, kuna ta viibib siin

ebaseaduslikult. Kaebaja püüdis selgitada, et ta oli oodanud vastustaja juhiseid lahkumise kohta.

4. Sissesõidukeelul on kaebajale märkimisväärne mõju, kuna Eesti on olnud tema koduks üle 3 aasta.

Tal on siin üürikorter, lemmikloom, kohalik partner, sõbrad ja tugivõrgustik. Sealjuures juhib ta

ettevõtet, millel on kontoriruumid, varustus ja kohalikud kliendid. Sissesõidukeeld takistab

kaebajal uue elamisloa taotlemist, mis omakorda takistab kaebaja äri järjepidevust, mis sõltub

kaebaja kohalolekust Eestis.

5. Kaebaja teadis, et ta võib viibida Eestis, kuni tema elamisloa taotlus on menetluses. Samas ei

teadnud kaebaja, et peab kohe pärast keeldumist lahkuma. Kaebaja ei oodanud, et talle

keeldutakse elamisloa andmisest. Kaebaja ei saanud kahjuks reeglitest õigesti aru ja arvas, et ta

saab jääda Eestisse vaidemenetluse ajaks. Samuti arvas kaebaja, et 90-päevane tähtaeg algas

elamisloa andmisest keeldumisest. Kaebaja ei kavatsenud siia ebaseaduslikult jääda.

6. Vastustaja on valesti tõlgendanud kaebaja e-kirja, kus kaebaja uuris ajutise reisiloa kohta, et

hoolitseda USAs haige pereliikme eest.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Kaebaja lahkus Eestist ja Schengeni alalt 29.11.2024.

2. Kaebajal ei olnud alates 24.10.2024 enam seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Seetõttu puudus

vastustajal lahkumisettekirjutuse tegemisel kaalutlusõigus.

3. Käesoleval juhul puudusid humaansed kaalutlused, mille tõttu tulnuks jätta sissesõidukeeld

kohaldamata. Kaebajal ei ole erilist seost Eestiga. Kaebajal ei ole Eestis perekonda ning sõpradega

on tal võimalik edaspidi suhelda sidevahendite abil. Kaebaja ei ole tegelikkuses ettevõtet juhtinud

ega arendanud, samuti takistab ettevõtte toimimist keelumärge.

4. Kaebaja pidi arvestama sellega, et tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisel peab ta Eestist

lahkuma. Kaebaja elamisluba kehtis kuni 15.06.2024 ning juba enne seda pidi kaebaja endale

selgeks tegema, kas ja kauaks tohib ta seejärel Eestisse jääda. Vastustaja teavitas kaebajat

05.09.2024, et tema taotluse suhtes esinevad tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise

alused. Kaebajal oli piisavalt aega enda lahkumise korraldamiseks ning tal puudus õiguspärane

ootus, et tema elamisluba pikendatakse.

5. Kaebaja pöördus vastustaja poole nõu saamiseks, kuidas keelduvat otsust vaidlustada. Vastuses on

toodud, et vaidemenetlus toimus eesti keeles, mitte et kaebaja peab selle menetluse ajal Eestis

viibima.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis ja vastustaja poolt kohtumenetluses toodud seisukohaga

ega korda neid seisukohti ja põhjendusi täies mahus HKMS § 165 lg 2.

5. Kaebaja on selgitanud, et tal oli vale arusaam, millal ta peab Eestist lahkuma.

2(4)

Kohus selgitab kaebajale järgmist:

-

Välismaalane on kohustatud järgima Eesti õigusakte (VMS § 11).

-

Välismaalasel on õiguslik alus Eestis viibimiseks järgneva 90 päeva jooksul elamisloa kehtivus-

aja lõppemise päevast arvates, kui välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivusaeg lõppes tähtaja

saabumisel (VMS § 43 lg 1 p 8 ja lg 4). PPA 24.10.2024 otsuse kohaselt kehtis kaebaja senine

elamisluba kuni 15.06.2024 (p 22, lk 7) ehk kaebaja võis elamisloa kehtivuse lõppemisest

tulenevalt viibida Eestis kuni 13.09.2024.

-

Kui välismaalane on elamisloa kehtivusajal või elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis

seadusliku viibimise (VMS § 43 lg-d 4 ja 5) tähtaja jooksul taotlenud elamisloa pikendamist, uut

tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba, on tema Eestis viibimine seaduslik tema

taotluse läbivaatamise ajal (VMS § 130). Kuna kaebaja taotles elamisloa pikendamist senise

elamisloa kehtivuse ajal, oli kaebaja Eestis viibimine seaduslik kuni taotluse läbivaatamise

lõppemiseni ehk kuni 24.10.2024.

Kaebaja pidi toodud tähtajad endale selgeks tegema juba tähtajalise elamisloa saamisel, elamisloa

kehtivuse tähtaja pikendamise taotlemisel ja viimati kehtinud elamisloa kehtivusaja lõppemisel.

Kohus möönab, et kaebajal ei pidanud olema veendumust juba 05.09.2024 (dtl 121-126), et tema

tähtaegse elamisloa pikendamisest igal juhul keeldutakse, ega ka teadmist, millal otsus tehakse.

Küll aga pidi ta olema hoolas selgitamaks 24.10.2024 otsuse tegemise ajaks välja, kas tal on selle

aja seisuga edaspidi viibimisalus olemas või mitte. Seetõttu ei ole sissesõidukeelu lühendamise

humaanseks kaalutluseks asjaolu, et kaebaja pöördus 6 päeva hiljem (30.10.2024) vastustaja poole

küsimusega, kaua tal on veel aega seaduslikult Eestis viibimiseks (dtl 16).

6. Kaebaja on viidanud vastustaja veebilehel olevatele selgitustele (dtl 15), millest kaebaja järeldas,

et tal on õigus viibida Eestis pärast elamisloa pikendamata jätmist veel 90 päeva. Kohus märgib, et

vastav küsimus puudutab õppimiseks (for study) antud elamisluba ning küsimus asub osas, kus on

selgitatud püsivalt Eestisse (to settle permanently) elama asumiseks tähtajalise elamisloa saamist.

Seega ei puuduta saadud juhised ettevõtluseks antud elamisluba.

7. Kaebaja selgitas 05.11.2024 küsitlusel (dtl 113jj), et talle annab õiguse Eestis viibida see, et tal

on õigus elamisloa pikendamisest keeldumise otsus 10 päeva jooksul edasi kaevata ja tal on õigus

selle aja kestel Eestis viibida ja oodata. Ta ei teinud midagi õigeaegselt lahkumiseks, sest ta arvas,

et võib siin olla, sh 90 päeva kestel pärast dokumendi kehtivuse lõppu (dtl 114).

Vastustaja vastas kaebaja päringule (dtl 16) järgmisel päeval (dtl 116), kuidas toimub keelduva

otsuse vaidlustamine. Vastuses puudub mistahes viide selle kohta, et kaebajal oleks õigus või

kohustus viibida keelduva otsuse vaidlustamise ajal Eestis. Seega ei saanud migratsiooninõustaja

kaebajat selles osas eksitada.

Lisaks sellele, et kaebajale selgitati 05.09.2024, et tema elamisloa andmisest võidakse keelduda (dtl

121 jj), on samas dokumendis kaebajale selgitatud ka, et VMS § 130 tulenevalt on taotlejal Eestis

viibimise õigus taotluse menetluse ajal (dtl 125). Seega pidi kaebajale juba 05.09.2024 kirja

saamisel olema arusaadav, et tal tuleb pärast haldusmenetluses otsuse tegemist Eestist lahkuda ning

tal ei ole täiendavalt 90 päeva aega enda lahkumise korraldamiseks.

8. Vastustaja on õigesti hinnanud ka seda, et sissesõidukeelul puudub intensiivne mõju kaebaja

põhiõigustele. Kaebaja ei toonud enda ärakuulamisel 05.11.2024 (dtl 114) välja, et tal on Eestis

olulisi lähedasi suhteid, s.o kohalik partner, mistõttu ei saanud vastustaja seda ka arvestada. Eestis

korteri üürimine ega ka kinnisvara omamine ei ole kaalukaks põhjuseks, mis saaks olla

välismaalasele elamisloa andmise aluseks ega seega ka sissesõidukeelu kohaldamata jätmise

mõjuvaks põhjuseks.

3(4)

Kohus nõustub ka vastustajaga, et Eestis ettevõtlusega tegelemise soov ei ole sissesõidukeelu

kohaldamata jätmisel oluliseks kaalutluseks, eriti olukorras, kus ettevõte ei tasu makse, kaebajal

puudub legaalne sissetulek ning äriühingule on seatud keelumärge. Samad asjaolud nähtuvad ka

elamisloa andmisest keelduva otsuse peale tehtud vaideotsusest (p 25 ja 33, dtl 130-132).

9. Eeltoodust tuleneb kokkuvõttes, et sissesõidukeeld on kooskõlas VSS §-s 74 sätestatuga. Kõiki

tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ei ole sissesõidukeelu 3-aastase tähtaja lühendamata jätmine

ebaproportsionaalne lg 3 mõttes. Kohtule ei nähtu, et asjas olnuks asjaolusid, mille tõttu tulnuks

sissesõidukeeldu lühendada, sh ei selgitanud kaebaja ise eelnevalt välja, kaua ta võib Eestis viibida,

ning tal puuduvad Eestiga olulised sidemed. Samuti puuduvad humaansed kaalutlused, mille tõttu

tulnuks jätta sissesõidukeeld tervikuna kohaldamata (lg 4).

10. Kohus märgib, et kaebajale on täiendavalt selgitatud, et pärast Eestist lahkumist võib ta taotleda

vastustajalt sissesõidukeelu lühendamist või kehtetuks tunnistamist (11.11.2024 kiri kaebajale, dtl

119).

11. Kohus peab oluliseks märkida vastustajale obiter dictum korras, et juhul kui välismaalane on

taotlenud piisava ajavaruga elamisloa pikendamist, siis võib pika haldusmenetluse korral kaduda

välismaalase Eestis viibimise õiguslik alus päeva pealt (VMS § 130). Ka juhul, kui isik on saanud

ärakuulamisel indikatsiooni, et tema taotlus võidakse jätta rahuldamata, s.o elamisluba

pikendamata, ei loo see isikule kohustust lahkuda või korraldada enda lahkumine Eestist enne

taotluse tegelikku lahendamist. Sealjuures võib isikul puududa teave, mis päeval täpselt tema taotlus

lahendatakse ning keeldumise korral võib samal päeval lahkumine olla raskendatud. Seega tuleks

vastustajal mõelda ja kaaluda, kuidas saab isik, teades, et tema viibimisaluse lõppemine on

tõenäoline, kuid mitte veel kindel, korraldada enda lahkumise ilma riigi seatud reegleid rikkumata.

Nii võib olla võimalik ka ajutise viibimisaluse andmine vähemalt nii kauaks, mis on keeldumise

järel Eestist lahkumise korraldamiseks vajalik. Kohus selgitab, et kuivõrd elamisloa taotlus tuleb

lahendada 30 päeva jooksul ning välismaalasel on mitmel juhul õigus viibida Eestis 90 päeva

jooksul pärast täht-ajalise elamisloa lõppu, on võimalik tekkinud olukordi vältida ka elamislubade

prioretiseerimisega.

Eeltoodu ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei asunud kohe

keelduva otsuse saamisel enda Eestist lahkumist korraldama, vaid oli ekslikult veendunud enda

viibimisaluse jätkuvas kehtivuses.

12. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

4(4)