4-25-799/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025, Tartu

Väärteoasja number

4-25-799

Kohtunik

Kristina Domaškina

Kohtuistungi sekretär

Signe Hint

Väärteoasi

Tiit Märtmani kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri 26.02.2025. a otsusele väärteoasjas nr

2780,23,006706

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

vanemkomissaar Ivan Moskaljov

Menetlusalune isik

Tiit Märtman

isikukood: 38604060229; XXX; elukoht: XXX; töötu;

e-post: XXX; telefon: XXX

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26.02.2025. a otsus muutmata ja Tiit

Märtmani kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale kassatsioon. Menetlusalusel isikul on

kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal on

kassatsiooni esitamise õigus endal või advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb

esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus kassatsiooniõigusest loobuda.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik ja kaebuse sisu

1. Väärteoprotokollis heidetakse Tiit Märtmanile ette, et ta karjus 14.06.2023 kell 15:30 Tartu

linnas Kopli 1a Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli fuajees (s.o avalikus kohas) kõvahäälselt

ebatsensuurseid väljendeid. Selline käitumine ei vasta ühiskonna tavadele ja on keskmise

objektiivse inimese seisukohast häiriv, sest tavaliselt inimesed nii ei käitu ning

ebatsensuursete sõnade karjumine avalikus kohas häirib inimesi. Lisaks lõhkus T. Märtman

tahtlikult hotelli vastuvõtulaua küljes olnud monitori väärtusega 1157,50 eurot, kahjustades

selle käigus ka monitori kinnitusjalga väärtusega 48 eurot. Kokku tekitas T. Märtman Tartu

Rakendusliku Kolledži Hotellile varalist kahju 1205,50 eurot. Ülal kirjeldatud käitumisega

rikkus T. Märtman korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-s 2 sätestatud avalikus kohas

käitumise üldnõuet ja pani toime karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo. Samuti pani ta toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o KarS § 203

lg-s 1 sätestatud süüteo, ületamata olulise kahju piirmäära.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26.02.2025. a otsusega tunnistati Tiit

Märtman süüdi KarS § 218 lg 1 ja § 262 lg 1 järgi ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1, karistati

teda KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühikut (s.o 420 eurot). Kokkuvõtlikult

märgitakse karistusotsuses, et tunnistaja V. S. ütlustest ja Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli

fuajee valvekaamera videosalvestisest kogumis nähtub, et T. Märtman saabus 14.06.2023

kella 15:30 ajal Tartu linnas Kopli 1a Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli vastuvõtulauda, ei

leppinud sellega, et teda keelduti majutamast, ning solvas nii tunnistajat V. S. kui ka teist

klienditeenindajat ebatsensuursete väljenditega, vehkis kätega ja räuskas. Lõpuks tõmbas T.

Märtman kell 15:37 puruks vastuvõtulaua küljes asuva kliendi registreerimise monitori,

misjärel lahkus hotellist. Eelnevaga on T. Märtmani süü KarS § 218 lg 1 ja § 262 lg 1 järgi

tõendatud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjolusid pole. T. Märtman pani toime ühe teo

KarS § 63 lg 1 mõttes. Arvestades toimepandud süüteo ohtlikkust ning karistuse kohaldamise

aluseid ja eesmärke, vastab 105-trahviühikuline (s.o 420-eurone) rahatrahv toimepandud

süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks teda

hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest.

3. T. Märtman esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26.02.2025. a otsuse peale

Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotleb enda õigeksmõistmist. Kokkuvõtlikult märgitakse

kaebuses, et hotell keeldus T. Märtmani ilma põhjuseta majutamast ja alles kohapeal teatati, et

teda ei majutata. Selle peale ütles T. Märtman, et hotell peab talle kahjutasu maksma, toetas

oma käe korraks monitori peale ja kogemata kätt ära võttes kukkus monitor maha. T.

Märtman ei karjunud ega solvanud kedagi, samuti ei lõhkunud ta monitori tahtlikult. Monitor

jäi lihtsalt näpu taha kinni.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtuistungil

4. Kohtuistungil jäi T. Märtman kaebuse juurde, selgitades, et ta tegi Booking keskkonnas

broneeringu Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli, kuid kui ta läks kohale, keelduti teda

teenindamast, väites, et ta on nn mustas nimekirjas. Täpsemalt ei selgitatud, miks ta mustas

nimekirjas on. Hotell oleks võinud kahtluse korral T. Märtmanile enne helistada või e-kirja

saata, et veenduda, kas ta on sama isik, kes on mustas nimekirjas. T. Märtman läks natuke

endast välja ja rääkis natukene kõvemini, kuid ei solvanud kedagi, ei ähvardanud ega

karjunud. Ta oli rahulolematu ja ütles, et hotell peab talle mingi raha maksma, s.o tema

ajakulu, et ta tuleb ilmaasjata kohale ja peab uue hotelli otsima. Hotell polnud nõus hüvitist

maksma, T. Märtman pani korraks käe sinna monitori peale ja hakkas ära minema, kuid

monitor jäi käe taha ja kukkus maha. Seejärel T. Märtman lahkus, sest tal oli kiire. T.

Märtman on samas hotellis varem ööbinud 2-3 korda ja mingi arusaamatus oli võibolla, kuid

talle pole teatatud, et ta on mustas nimekirjas. T. Märtman ei tea, miks ta pandi musta

nimekirja.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta karistusotsuse muutmata ja T. Märtmani kaebuse

rahuldamata. Tunnistaja ütlused ja videosalvestis on usaldusväärsed tõendid ning kinnitavad

T. Märtmani süüd. Rahatrahv 420 eurot on 1/3 maksimummäärast ja vastab T. Märtmani süü

suurusele.

Kohtu seisukoht

6. Praeguses asjas pole vaidlust, et T. Märtman viibis 14.06.2023 kell 15:30 Tartu linnas

Kopli 1a Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli fuajees ega olnud rahul hotelli otsusega

keelduda tema majutamisest, kuid kohtumenetluse poolte seisukohad lahknevad T. Märtmani

täpse käitumise osas. Kohtu hinnangul tunnistas kohtuväline menetleja T. Märtmani

põhjendatult süüdi KarS § 218 lg 1 ja § 262 lg 1 järgi.

7. Nimelt selgub tunnistaja V. S. kohtuistungil antud ütlustest, et ta töötab hotellis

administraatorina ja puutus T. Märtmaniga kokku tööalaselt, mil T. Märtman viibis kliendina

samas hotellis. Aasta või kaks aastat tagasi suvel (täpset aega V. S. ei mäletanud) tuli

Bookingu kaudu broneering, milles oli nimes 1 täht teistmoodi – perekonnanimes oli „ä“

asemel „a“. Hotell tegi broneeringu ja ootas kliendi ära, kuid kui klient tuli kohale, nägi V. S.,

et hotell on temaga varem kokku puutunud, kusjuures varasem kokkupuude läks mitte väga

hästi ̶ klient käitus hotellis hästi ebaviisakalt, s.o ähvardas telefonitsi ja Bookingu teel

sõnumites V. S. ja tema kolleege. V. S. küsis kliendi dokumenti, nägi, et perekonnanimi ei

klapi sellega, mis on kirjas Bookingus, ja keeldus teda vastu võtmast, sest majutusjuht oli

pannud kliendi musta nimekirja. T. Märtman oli esialgu rahulik, kuid kui V. S. ütles, et teda ei

võeta vastu, muutus ta natukene kurjemaks ja hääletoon oli käsutav. T. Märtmanile ei

meeldinud, et teda ei võeta vastu, kuid V. S. jäi endale kindlaks. T. Märtman kasutas väga

ebameeldivaid ja ebaviisakaid väljendeid ning ropendas (täpseid sõnu V. S. ei mäletanud).

Lõpuks lõhkus T. Märtman ära ekraani, kuhu kliendid sisestavad registreerimisel oma

andmed, s.o võttis ekraani ülevalt poolt kinni ja lõhkus selle ära. Seejärel T. Märtman lahkus.

Sündmuse ajal oli fuajees veel üks V. S. kolleeg, kes vajutas mingi hetk enne ekraani

lõhkumist turvanuppu, ja sündmuse lõpuks jõudis fuajeesse ka teine kolleeg, kes püüdis T.

Märtmani rahustada, kuid see ei õnnestunud. Pärast T. Märtmani lahkumist teatas V. S.

juhtunust politseile. T. Märtmani käitumine mõjutas V. S. negatiivselt, ta tundis end

ebaturvaliselt ja kartis just öövahetustes tööl käia, sest ei teadnud, kus T. Märtman viibib.

Kohus märgib, et ülal refereeritud ütlustega langeb kokku Tartu Rakendusliku Kolledži

Hotelli valvekaamera videosalvestis, millelt nähtub, et 14.06.2023 kell 15:36 seisab

päikseprillidega meesterahvas hotelli fuajee vastuvõtulaua ees, vastuvõtulaua taga seisavad 2

naisterahvast ja 3. naisterahvas seisab samuti vastuvõtulaua ees näoga meesterahva poole.

Meesterahval on käed enda kõrval külgedel ja ta vestleb naisterahvastega. Veidi aja pärast

pöörab vastuvõtulaua ees seisev naisterahvas end seljaga meesterahva poole ja vastuvõtulaua

taga seisvad naisterahvad raputavad ühel ajal meesterahvale vastuseks pead, mispeale tõstab

meesterahvas parema käe, haarab vastuvõtulaual seisvast monitori ülaservast kinni ja tõmbab

selle järsu liigutusega juhtmete küljest lahti. Üks vastuvõtulaua taga seisvatest naistest tõstab

ehmatusest käed hetkeks näo juurde ning meesterahvas heidab pilgu põrandale kukkunud

monitorile ja lahkub fuajeest.

8. T. Märtman selgitas kohtuistungil omakorda, et ta tegi Booking keskkonnas broneeringu

Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli ja läks kohale, kuid teda keelduti teenindamast, väites, et

ta on mustas nimekirjas. T. Märtman läks natuke endast välja ja rääkis natukene kõvemini,

kuid ei solvanud kedagi, ei ähvardanud ega karjunud. Ta oli rahulolematu ja ütles, et hotell

peab talle mingi raha maksma, s.o tema ajakulu, et ta tuleb ilmaasjata kohale ja peab hakkama

uut hotelli vaatama. Hotell polnud nõus hüvitist maksma, T. Märtman pani korraks käe sinna

monitori peale ja hakkas ära minema, kuid monitor jäi käe taha ja kukkus maha. Seejärel T.

Märtman lahkus, sest tal oli kiire. Kohtu hinnangul on T. Märtmani ütlused vastuolus nii

tunnistaja V. S. ütlustega kui ka valvekaamera videosalvestisega. Kuna videosalvestise järgi

tõstis T. Märtman administraatorite eitava pearaputuse peale oma parema käe, haaras

vastuvõtulaual seisvast monitori ülaservast kinni ja tõmbas selle järsu liigutusega juhtmete

küljest lahti, ei vasta tõele T. Märtmani väide, et monitor jäi ära minnes kogemata tema käe

taha ja kukkus maha.

9. Täiendavalt on T. Märtmani verisoon vastuolus tunnistaja V. S. kolleegi käitumisega T.

Märtmani hotellis viibimise ajal. Kohus leiab, et juhul, kui T. Märtman oleks käitunud

tõepoolest nii nagu ta väidab (s.o üksnes rahulolematul toonil nõudnud kohaletuleku ja uue

majutuskoha otsimise eest rahalist hüvitist, karjumata ja kedagi solvamata), poleks teisel

hotelli administraatoril olnud vähimatki põhjust juba enne monitori lõhkumist turvanuppu

vajutada. V. S. selgitas, et T. Märtman kasutas väga ebameeldivaid ja ebaviisakaid väljendeid

ja ropendas, T. Märtmani käitumine mõjutas teda negatiivselt ning ta tundis end

ebaturvaliselt. Kohtu hinnangul langeb seega V. S. kolleegi käitumine kokku V. S. ütlustega,

et T. Märtman kasutas Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli fuajees ebatsensuurseid

väljendeid, ning lükkab täiendavalt ümber T. Märtmani vastupidise versiooni.

10. Arvestades, et ülal toodust nähtuvalt on T. Märtmani ütlused vastuolus kõikide muude

tõenditega (s.o tunnistaja V. S. ütlustega, videosalvestisega ja V. S. kolleegi käitumisega

sündmuse ajal), on T. Märtmani ütlused ebausaldusväärne tõend ning kohus jätab selle

väärteoasja lahendamisel kõrvale. Ülejäänud tõendid (s.o V. S. ütlused ja valvekaamera

videosalvestis) langevad omavahel kokku ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes

viimati nimetatud usaldusväärsetele tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et T. Märtman

kasutas 14.06.2023 kell 15:30 Tartu linnas Kopli 1a Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli

fuajees sealsete töötajatega suheldes ebatsensuurseid väljendeid ja ropendas, samuti lõhkus ta

vastuvõtulaual seisva monitori, haarates sellest parema käega kinni ja tõmmates järsu

liigutusega juhtmete küljest lahti põrandale.

11. Asudes andma T. Märtmani eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut,

märgib kohus, et hotelli fuajee, kuhu kolmandatel isikutel on piiramatu ligipääs, on avalik

koht KarS § 262 mõttes. KorS § 55 lg 1 p 2 järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist

isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel

solvata, hirmutada või ähvardada. Pidades silmas, et T. Märtman kasutas hotelli töötajatega

suheldes ebatsensuurseid väljendeid ja ropendas, solvas ta avalikus kohas sõnadega teisi

inimesi, s.o rikkus KorS § 55 lg 1 p-s 2 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Kuna

tunnistaja V. S. ütluste järgi tundis ta end T. Märtmani käitumise tõttu ebaturvaliselt ja V. S.

kolleeg vajutas turvanuppu, häiris T. Märtman hotelli vastuvõtulaua töötajate rahu ja

turvatunnet. Eelnevast tulenevalt vastab T. Märtmani käitumine KarS § 262 lg 1

objektiivsetele tunnustele.

12. KarS § 203 lg 1 sätestab kuriteona võõra asja rikkumise, kui sellega tekitati oluline kahju.

KarS § 218 lg 1 näeb väärteona ette varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. KarS §

218 lg 4 kohaselt on väheväärtuslik selline asi, mille rikkumisega KarS § 203 mõttes ei

tekitatud olulist (s.o üle 4000 euro ulatuvat) kahju. Hotelli vastuvõtulaual seisev monitor oli

T. Märtmani jaoks võõras vallasasi ning tõmmates monitori järsu liigutusega juhtmete küljest

lahti nii, et see kukkus põrandale, pani T. Märtman toime võõra asja rikkumise KarS § 203

mõttes. Kuigi väärteomenetluses pole kogutud tõendeid monitori täpse väärtuse kohta, selgub

nii tunnistaja Viktoria Sadajeva ütlustest kui ka valvekaamera videosalvestiselt, et Tartu

Rakendusliku Kolledži Hotell kasutas kõnealust monitori oma igapäevases

majandustegevuses klientide registreerimisel. Järelikult oli monitoril ilmselgelt rahaline

väärtus ja T. Märtman tekitas monitori rikkumisega hotellile varalist kahju. Eelnevast

tulenevalt vastab T. Märtmani tegevus KarS § 218 lg 1 objektiivsetele tunnustele.

13. Kohtu meelest on täidetud ka KarS § 262 lg 1 ja § 218 lg 1 subjektiivsed tunnused. Kuna

T. Märtman teadis, et hotelli vastuvõtulaual seisev monitor on tema jaoks võõras asi, haaras

käega monitorist kinni ja tõmbas selle järsu liigutusega juhtmete küljest lahti põrandale, oli

välise teopildi põhjal T. Märtmani eesmärk tekitada monitori lõhkumisega hotellile varalist

kahju ning ta pidas vähemalt võimalikuks, et monitor purunebki. Seega tegutses T. Märtman

võõra asja rikkumise osas kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Mis puudutab KarS § 262 lg-t 1,

siis kuna T. Märtman suhtles hotelli vastuvõtulauas olnud töötajatega ebaviisakalt,

ropendades ja kasutades ebatsensuurseid sõnu, pidas ta välise teopildi põhjal ka vähemalt

võimalikuks ja möönis, et ta häirib hotelli töötajate turvatunnet. Seega tegutses T. Märtman

avaliku korra rikkumise osas kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.

14. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tunnistati Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26.02.2025. a otsusega T. Märtman põhjendatult süüdi KarS

§ 218 lg 1 ja § 262 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja järgis väärteoasja menetlemisel ka

väärteomenetlusõigust ning VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid

pole.

15. Kohtu hinnangul on T. Märtmanile määratud karistus seaduslik. KarS § 63 lg 1 sätestab, et

kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse

või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS §

262 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti ning KarS § 218 lg 1

sätestab karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga, et T. Märtman realiseeris KarS § 262 lg 1 ja § 218 lg 1 tunnused ühe teoga ̶ T.

Märtman ärritus Tartu Rakendusliku Kolledži Hotelli otsuse peale keelduda tema

teenindamisest ning väljendas oma rahulolematust hotelli töötajate solvamise ja hotelli vara

rikkumisega. Tiheda ajalis-ruumilise seose tõttu on T. Märtmani tegevus käsitletav ühe

kokkukuuluva teona. Seega määras kohtuväline menetleja T. Märtmanile õigesti ühe karistuse

KarS § 218 lg 1 kui raskemat karistust ettenägeva sätte alusel.

16. Analüüsides T. Märtmani süü suurust, märgib kohus, et T. Märtman häiris teiste inimeste

rahu ja turvatunnet avalikus kohas ebatsensuursete väljendite kasutamisega ning võõra asja

rikkumine seisnes hotelli vastuvõtulaua küljes olnud monitori põrandale tõmbamises,

kusjuures tekitatud varalise kahju täpne suurus pole tõendatud. Eelnevast tulenevalt ei pannud

T. Märtman toime kuigi raskeid rikkumisi ega tekitanud kuigi suurt varalist kahju, mistõttu

jääb tema süü suurus alla keskmise.

17. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Eripreventiivse kaalutlusena

arvestab kohus aga, et karistusregistri väljavõtte järgi oli T. Märtmanil 14.06.2023. a seisuga

2 kehtivat väärteokaristust samalaadsete rikkumiste eest. Täpsemalt karistati Politsei- ja

Piirivalveameti Lääne prefektuuri 11.07.2022. a otsusega T. Märtmani KarS § 275 lg 1 järgi

(s.o võimuesindaja solvamise eest) 120-trahviühikulise (s.o 480-eurose) rahatrahviga ning

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 14.09.2022. a otsusega (s.o ca 2 kuud hiljem)

karistati T. Märtmani KarS § 218 lg 1 järgi 100-trahviühikulise (s.o 400-eurose) rahatrahviga.

Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et T. Märtman pani 14.06.2023 (s.o 9 kuud

pärast eelmist karistusotsust) taas toime KarS § 262 lg 1 ja § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo. Seega ei mõjutanud kaks varasemat trahvi T. Märtmani õiguskuulekalt käituma.

Teisalt jällegi koostas kohtuväline menetleja praeguses asjas karistusotsuse 26.02.2025 (s.o

enam kui 1 aasta ja 8 kuud pärast 14.06.2023) ning karistusregistri kohaselt pole T. Märtman

vahepealse aja jooksul rohkem sarnasel viisil seadust rikkunud.

18. Pidades silmas eelnevat kogumis, karistas kohtuväline menetleja põhjendatult T.

Märtmani rahatrahviga (s.o valis KarS § 218 lg-s 1 sätestatud kergema karistusliigi).

Arvestades nii T. Märtmani eelpool analüüsitud süü suurust kui ka varasemat karistatust

samalaadsete rikkumiste eest, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selleski, et 105-

trahviühikuline rahatrahv (s.o KarS § 218 lg 1 karistusmäärast ca 1/3), on kooskõlas nii süü

suuruse kui ka eripreventiivsete kaalutlustega. Kuna 14.06.2023. a seisuga oli 1 trahviühiku

suurus 4 eurot, kujuneb T. Märtmani trahvi suuruseks 420 eurot.

19. Lähtudes eelnevast, jätab kohus VTMS § 132 p 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri 26.02.2025. a otsuse muutmata ja T. Märtmani kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)