3-24-135/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-135

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 28.04.2025, Jõhvi

Haldusasja number 3-24-135

Haldusasi X kaebus Kambja vallvanema 15.12.2023 käskkirja

13-1/65 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, teenistusest

vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise määramiseks

Menetluse vorm Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Kaebaja: X , esindaja: v. adv Urmas Kõrgesaar

Vastustaja: XXX, esindaja: v. adv Jaanika Reilik-

Bakhoff

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebaja taotlus täiendava tõendi haldusasja materjalide juurde võtmiseks.

2. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2025. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-135

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X oli kuni 15.12.2023 Kambja valla arendusjuht. Ta töötas Kambja vallas ametnikuna 16

aastat.

2. Kambja vallavanem koostas 2.11.2023 käskkirja nr 13-1/54, millega algatas

distsiplinaarmenetluse X suhtes ja kõrvaldas ametniku teenistusest. Käskkiri tehti X ile

teatavaks 2.11.2023. Menetluse läbiviimise tähtajaks määrati 30.11.2023.

3. X esitas 14.11.2023 vastuväited distsiplinaarmenetluse algatamise osas.

4. Kambja vallavanem pikendas 30.11.2023 käskkirjaga nr 13-1/60 distsiplinaarmenetluse

läbiviimise tähtaega, uueks tähtajaks määrati 15.12.2023.

5. Alates 30.10.2023 oli X tervisliku seisundi tõttu ajutiselt töövõimetu ja viibis

töövõimetuslehel kuni 27.12.2023.

6. X sai distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kätte 5.12.2023 ja esitas oma seisukohad ja

vastuväited 12.12.2023.

7. Kambja vallavanema 15.12.2023 käskkirjaga nr 13-1/65 määrati Kambja Vallavalitsuse

arendusjuht X ile (kaebaja) distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine (avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 94 lg 1 ja § 70 punkt 3).

8. Tartu Halduskohtusse laekus 15.1.2024 kaebus, milles kaebaja palus kohtul tunnistada

õigusvastaseks Kambja vallavanema 15.12.2023 käskkiri nr 13-1/65 ja see tühistada, mõista

vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis kaebaja keskmise 12 kuu töötasu ulatuses.

9. Tartu Halduskohus jättis 12.2.2024 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 10

päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused.

Kaebajal tuli vastata kohtu ettepanekule kaebuse muutmiseks.

10. Kaebaja esitas 13.2.2024 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles taotles Kambja

vallavanema 15.12.2023 käskkirja õigusvastasuse tuvastamist, teenistusest vabastamise aluse

muutmist ja kaebaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmist. Muus osas jäi

kaebaja varem esitatud seisukohtade ja nõuete juurde. Ühtlasi taotles kaebaja kaebuse

esitamise eest tasutud riigilõivu tagastamist summas 20 eurot.

11. Kohus tagastas kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 20 eurot 14.2.2024

määrusega.

12. Tartu Halduskohus võttis 28.3.2024 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks Kambja valla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jookusul

kohtumääruse kättesaamisest arvates.

13. Vastustaja vastus kaebusele laekus kohtusse 18.4.2024.

14. Tartu Halduskohus määras 25.6.2024 määrusega haldusasja läbivaatamise kirjalikus

menetluses, andis menetlusosalistele võimaluse täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite

3-24-135

esitamiseks, aga samuti menetluskuude nimekirjade esitamiseks kuni 27.2.2025, vastuväidete

esitamiseks kuni 28.3.2025 ja teatas kohtuotsuse avalikustamise kuupäevast.

15. Vastustaja esitas 20.2.2024 kohtule menetluskulude nimekirja koos kulude kandmist

tõendavate dokumentidega.

16. Kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus laekus kohtusse 27.2.2025.

17. Vastustaja esitas kohtule 28.3.2025 täiendava seisukoha.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

18. Kaebaja põhjendas kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt:

1) Vaidlusalune käskkiri on õigusvastane, kuna sellega rikutakse õigust heale haldusele,

õiguspärasusele menetlusele, ärakuulamisõigusele ning ei järgita õigusnorme. Vaidlusaluses

käskkirjas puuduvad piisavad ja selged distsiplinaarkaristuse määramise põhjendused ja

seosed kohaldatavate õigusnormidega. Käskkiri on olulises osas sisuliselt põhjendamata ja

käskkirjas esitatud faktikogum ei anna objektiivset alust määratleda, et tegemist on

teenistuskohustuste oluliste rikkumisega kaebaja poolt, mille vältimatuks tagajärjeks on

teenistusest vabastamine.

2) Episoodi osas seonduvalt 17.10.2023 vallavanema kabinetis toimunud koosoleku järgselt

vallavanema märkmiku pildistamise ja vallavalitsuse ja ametnike ning töötajate küsitlemisega

märkis kaebaja, et avatud märkmiku jätmine koosolekuteks avatud töökabineti töölauale

kõigile nähtuvalt ja infoga, mis puudutas kaebaja ja M. Uibo teenistussuhe üle otsustamist, on

kaebaja arvates loonud hädakaitse- või hädaseisundile sarnaneva situatsiooni ATS § 75 lg 3 p

3 mõttes. Kaebaja poolt selle märkmiku kande fotografeerimine ja selle sisu kohta selle info

pärimine teistelt teenistujatelt on tema huvidele ja õigustele vastav tegevus, mis ei kahjusta

ATS § 51 lg-s 4 kirjeldatud ametikohustust (kaevatavas käskkirjas on viide ATS § 51 lg-le 4).

Kuna vallavanem ei viibinud kohal, siis ei saanud kaebaja temalt vahetult nõusolekut ja

selgitusi küsida. Selle episoodi osas pole vaidlustatud käskkirjas selgitatud ja põhjendatud,

kuidas kaebaja tegevus diskrediteeris teda ametnikuna või kahjustas ametiasutuse mainet.

Vaidlusaluses käskkirjas esitatud otsustus rikkumise olulise kohta ja ametniku

usaldusväärsuse kaotamise kohta ei ole piisavalt ja selgelt põhjendatud.

3) Episoodi osas, mis puudutab LEADER projektitoetuse meetmes 2.1 toetuse taotluse

väidetavat esitamist, leidis kaebaja, et kaebajale esitatud etteheide seaduse rikkumise kohta ei

ole õige ega asjakohane. Seaduse rikkumist kaebaja poolt ei ole pädevate institutsioonide

poolt tuvastatud. Vastavalt kriminaalseadustiku §-le 7 ei käsitleta kedagi kuriteos süüdi enne

olevana, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistetav kohtuotsus. Seega viide ametniku suhtes

usalduse kaotamise kohta tema poolt korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 3 lg 2 p-s 1

toodud nõuete rikkumise tõttu on oma faktilise ja õigusliku aluseta tehtud lubamatu järeldus.

Distsiplinaarmenetluses pole kontrollitud toetuste taotlemise ja määramisega seotud

asjaajamiskorda. Eeltoodust tulenevalt käskkirjas esitatud põhjendus, et kaebaja on rikkunud

hea ametniku väärtusi - seaduslikkust ja usaldusväärsust, ei ole pädev ega tõendatud. Seega ei

vasta kaalutlusstandardile vastustaja järeldus rikkumise olulise kohta. Kaebajale etteheidetav

süütegu KVS § 3 lg 2 p 1 rikkumine ei ole seaduslikult tõendatud ja etteheited usalduse

kaotusele antud rikkumise tõendamatuse tõttu ei ole asjakohased, seega ei ole põhjendatud

distsiplinaarkaristuse määramine, eriti selle räigemas määras.

3-24-135

4) Episoodi 3 osas seoses kaebaja poolt 11.10.2023 toimunud istungil töökõnede

lindistamisega väitis kaebaja kokkuvõtvalt, et talle etteheidetav distsiplinaarsüütegu pole

tõendatud ja karistuse määramine ei ole põhjendatud ega ka arvatavale rikkumisele vastava

proportsiooniga.

5) Neljanda episoodiga seoses, mis puudutab tööarvuti ja serveriosa mittesihipärast kasutamist

leidis kaebaja, et vaidlustatud käskkirjas esitatud väited ja järeldused ei vasta faktilistele

asjaoludele, rikkumine ei ole niivõrd oluline ja ametniku usaldusväärsust jäädavalt rikkuv,

mille eest oleks proportsionaalne kõige raskema distsiplinaarkaristuse määramine.

Vaidlusalune käskkiri on vastavas osas tehtud kaalutlusvigadega.

6) Viiendat episoodi käsitledes oli kaebaja arvamusel, et vaidlusaluses käskkirjas esitatud

väited on tõendamata ja ei vasta faktilistele asjaoludele, etteheited on ebaselged, otsus

karistuse määramiseks on tehtud kaalutlusvigadega ja määratud karistus on

ebaproportsionaalne.

7) Vastustaja ei ole piisavalt arvestanud sellega, et kaebaja pole varasemalt karistatud ja tal

puudub kehtiv distsiplinaarkaristus. Kaebajale on andnud positiivse teenistusalase

iseloomustuse 3 teenistujat ja 10 volikogu liiget, mida pole karistuse määramisel arvesse

võetud. 2023. a läbiviidud teenistujate rahuolu küsitlus ei puutu distsiplinaarkaristusse

määramisse. Kaebaja teostas vallavalitsuses sisekontrolli, seega ei saa eeldada, et ta peaks

kõigile töötajatele meelepärane olema. Enda eest seismine menetluse käigus ei saa olla

rikkumiste raskuse hindamise kriteeriumiks. Kaebaja viibis distsiplinaarmenetluse läbiviimise

ja distsiplinaarkaristuse määramise ajal töövõimetuslehel ja oli töökeskkonnavolinik, sest

üldkoosolekul teda tagasi ei kutsutud, mistõttu oleks distsiplinaarkaristuse määramisel neid

asjaolusid tulnud arvesse võtta. Tegemist on töötaja ja ametnike esindajaga, kellel ATS § 105

lg 2 alusel õiguslik alus haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks ja hüvitise taotlemiseks.

Kaebaja tahtlus etteheidetavate distsiplinaarsüütegude toimepanemisel ei ole tõendatud.

Tegemist on töökiusuga ja lahendusega, et kaebaja hüvitist mitte maksta. Vastustaja 2.112023

käskkiri nr 13-1/54 kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise kohta pandi üles

dokumendihaldussüsteemis DH 2.11 kausta nr 13-1/54 ja see oli teenistujatele nähtav, muu

hulgas on seda loetud ja kommenteeritud. Seega peab kaebaja vastustaja tegevust tema mainet

kahjustavaks ja vaimseid üleelamisi tekitavaks. Kaebaja mainet kahjustavaks ning varalist ja

mittevaralist kahju tekitavaks otsuseks on ka vaidlusalune käskkiri. Varaliseks kahjuks on

kaebajal saamata jäänud töötasu, samuti uue töö leidmise takistus distsiplinaarkaristuse tõttu.

Mittevaraline kahju on tuleneb pikaajalise teenistussuhte ootamatust, ebaõiglasest

lõpetamisest, millega kaasnes ka tervisekahju. Vaidlustatud käskkirjaga ja

distsiplinaarmenetluses toimunud minetusega on rikutud kaebaja suhtes ka ATS § 13 ja § 131

sätestatud põhimõtteid.

8) Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt kaebaja suhtes alustatud väärteomenetlus nr

2780,24,006184 on lõpetatud 16.10.2024 määrusega. Kaebaja arvates tõendab selline määrus

distsiplinaarmenetluses kaebajale etteheidetud süüteo puudumist. Kaebaja palus kohtul võtta

haldusasja materjalide juurde 16.10.2024 väärteoasjas nr 278024006184 tehtud

väärteomenetluse lõpetamise määrus.

9) Kokkuvõttes leidis kaebaja, et tema distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine on

õiguslikult mitterelevantne ning ebaproportsionaalne karistus, mistõttu palub kaebaja

tunnustada vaidlusalune käskkiri õigusvastaseks, muuta teenistuses vabastamise alust ja

3-24-135

mõista kaebaja kasuks välja ettenähtud miinimumist suurem hüvitis kuni kaebaja 12 kuu

töötasu ulatuses, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja kaebaja pikka,

kaastöötajate ja volikogu liikmete poolt positiivselt tulemuslikuks hinnatud staaži ametnikuna.

19. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja esitas järgmised

vastuväited:

1) Vaidlusaluses käskkirjas esitatud faktikogum annab objektiivselt alust määratleda, et

tegemist on teenistuskohustuse olulise rikkumisega, mille tagajärjeks võib olla teenistusest

vabastamine.

2) Käskkirjas (lehekülgedel 1-6) on kirjeldatud põhjalikult kõiki olulisi faktilisi asjaolusid.

Ainuüksi eeldades, et need faktid on õiged, saab jõuda järeldusele, et tegemist on

distsiplinaarsüüteoga ning vähemalt osade puhul (kuigi piisaks ka ühest) on tegemist

rikkumisega, mille tagajärjeks saab olla teenistusest vabastamine.

3) Vaidlusaluses käskkirjas on esitatud olulised teenistuskohustuse rikkumised, mida kaebaja

faktiliste asjaoludena ei eita. Nimelt ei eita kaebaja vallavanema märkmiku sirvimist ja

pildistamist, aga samuti seda, et ta on teinud seda tahtlikult.

Vastustaja arvates toob selline kaebaja tegevusviis endaga kaasa usalduse kaotuse ATS § 75

lg-s 5 sätestatud tähenduses, mille toimepanemise eest võib järgneda teenistusest vabastamine.

Kaebaja on rikkunud samuti tahtlikult tegevus- ja toimimispiiranguid korruptsioonivastane

seaduse (KVS) § 3 lg 2 p-s 1 sätestatut nõuet ja § 11 lg 1 p 1 ning § 5 lg-t 1, kui kasutades

enda ametiseisundit esitas LEADER-projektitoetuse meetmes projekti „Nõo

kihelkonnamängude ja Küliste kogukonnapäeva korraldamine“ ja osalt samasisulise

projektitaotluse MTÜ Küliste Külaseltsi nimel, selgitades, et Küliste Külaselts on

kihelkonnapäeva korraldamise partner. Selline tahtlik tegu võib iseseisvalt olla

teenistuskohustuse oluliseks rikkumiseks ja ka teenistusest vabastamise aluseks.

Lisaks on kaebaja rikkunud usaldusväärsuse kohustust ja töötles ebaseaduslikult kolleegide

isikuandmeid, kui 11.10.2023 toimunud istungil lindistas töökõnesid. Tegemist on järjekordse

kaebaja poolt toime pandud teenistuskohustuse olulise rikkumisega, mille eest on põhjendatud

teenistusest vabastamine usalduse kaotuse tõttu. Lisaks ei ole kaebaja nõuetekohaselt

registreerinud Töövõtja KRC Ehitus OÜ-ga sõlmitud kokkulepet hankelepingus märgitud

tähtaja pikendamiseks kuni 28.6.2024 ega teavitanud sellest vastustajat.

4) Kaebajal polnud õigust sirvida ja pildistada vallavanema märkmikku isegi siis, kui see oli

tema laual vallavanema äraoleku ajal ja märkmikust nähtus sõna „U.T“. Tegemist on taunitava

teoga ja selle toimepanemise tõttu ei saa ametnik olla enam ka teiste kolleegide jaoks

usaldusväärne. Arusaamatuks jäävad kaebaja viited sellele, et ta tegutses hädakaitse- ja

hädaseisundis ning teda ei tohi ATS § 131 kohaselt ebasoodsalt kohelda.

5) LEADER projektitoetuse taotluse esitamisel garanteeris kaebaja ainuisikuliselt vastustaja

vallavalitsuse omafinantseeringu sellele projektile. Vastustajalt võeti otsustusõigus kaaluda

erinevate projektide vahel ja otsustada, kas vald ise soovib sellist projekti esitada.

6) Vastustaja arvates on käskkirjas piisavad ja selged distsiplinaarkaristuse määramise

põhjendused ja seosed kohaldatavate õigusnormidega.

Analüüsitud on kõiki ATS § 75 lg-s 2 nimetatud asjaolusid ja ning selgitatud, mida on

karistuse määramisel arvesse võetud ja kuidas on see tehtud. Käskkirjas on selged viited ATS

§ 75 lg-le 4, lg-le 6 p-le 1 ja lg-le 5. Vastustaja on selgitanud usalduse kaotust ja kaebaja

tegude tahtlust, aga samuti kaebaja poolt toime pandud rikkumiste olulist. Muu hulgas selgitas

vastustaja, miks usaldussuhte taastamine on keeruline.

7) Vastustaja leidis, et vaidlusalune käskkiri on sisuliselt põhjendatud. Käskkirjas on selgitus,

milliseid konkreetseid teenistuskohustusi on kaebaja iga süüteoepisoodi osas rikkunud ja

milles seisnes tema igakordne distsiplinaarsüütegu. Vaidlusaluses käskkirjas kaalutlusõiguse

3-24-135

rakendamine ei olnud kallutatud. Distsiplinaarmenetluse viis läbi erapooletu komisjon.

Vallavanem tutvus komisjoni poolt koostatud kokkuvõttega ja ning nõustus komisjoni

seisukohaga ja ka karistusega. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi ja huve, sh õigust

heale haldusele, õiguspärasele menetlusele, ärakuulamisõigusele ning õigusnormi järgimisele.

Tõele ei vasta kaebaja väide, et vastustaja ei ole arvesse võtnud kaalutlemisel seda, et kaebajal

puuduvad distsiplinaarkaristused. Vastustaja märkis, et ükski positiivne iseloomustus ei käi

kaebaja poolt rikutud teenistuskohustuse kohta. Teenistuja võib olla tubli, kuid kui selline

teenistuja rikub süüliselt oluliselt teenistuskohustusi, siis on õigus haldusorganil määrata selle

eest karistus. Vastustaja rõhutas muu hulgas, et asjaolu, et kaebaja oli töövõimetuslehel või

töökeskkonnavolinik, ei mõjuta kuidagi teenistuskohustuste rikkumist ja nende raskust.

8) Kaebaja tegutses tahtlikult ja ainuke koht, kus on võimalik jaatada hooletust on episood nr

5. Asjaolu, et vastustaja on viidanud kaebaja seisukohtadele, kus ta oma tegevust õigustab, ei

ole ebaseaduslik, vaid viitab sellele, et kergendavad asjaolud puuduvad. Vastustaja ei pidanud

kaebaja teenistusest vabastamist töökiusuks.

9) Vastustaja leidis, et töövõimetuse perioodil teenistussuhte lõpetamine kaebajaga ei ole

keelatud.

Käesolevas asjas ei ole distsiplinaarmenetluse tähtaja kulgemist peatatud ning keegi pole

selleks ka soovi avaldanud, kuna menetluse pidamine oli võimalik ning kaebaja haigestumine

seda ei takistanud. Kaebaja osales täiemahuliselt distsiplinaarmenetluse läbiviimises ning ei

andnud kordagi teada, et tal poleks võimalik menetluses osaleda – igasugune haigestumine ei

välista menetluses osalemist. Seega ei saa vastustaja arvates lugeda menetlust peatatuks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

20. Esmalt võtab kohus seisukoha kaebaja taotluse osas täiendava tõendi vastuvõtmiseks (I),

seejärel hindab kaebuse põhjendatavust (II) ja viimasena jagab menetlusosaliste vahel

menetluskulud (III).

I

21. Kaebaja esitas 27.2.2025 taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Tõendiks on PPA

väärteo lõpetamise määrus väärteosasjas nr 2780,24,006184. Tõend on esitatud kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul. Tegemist on asjakohase ja lubatud tõendiga (HKMS § 62).

Sellest tulenevalt rahuldab kohus taotluse ja võtab haldusasja materjalide juurde kaebaja poolt

esitatud PPA 16.10.2024 määruse väärteosasjas nr 2780,24,006184.

II

22. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei

kuulu rahuldamisele.

23. Haldusasja materjalide kohaselt koostas Kambja vallavanem 2.11.2023 käskkirja nr 13-

1/54, millega algatas distsiplinaarmenetluse kaebaja suhtes ja kõrvaldas kaebaja teenistusest.

Käskkiri tehti kaebajale teatavaks 2.11.2023. Menetluse läbiviimise tähtajaks määrati

30.11.2023. Alates 30.10.2023 oli kaebaja tervisliku seisundi tõttu ajutiselt töövõimetu ja

viibis töövõimetuslehel. Kambja vallavanem pikendas 30.11.2023 käskkirjaga nr 13-1/60

distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega, uueks tähtajaks määrati 15.12.2023. Kaebaja sai

distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kätte 5.12.2023 ja esitas oma seisukohad ja vastuväited

12.12.2023.

3-24-135

Kambja Vallavanema 15.12.2023 käskkirjaga nr 13-1/65 määrati kaebajale

distsiplinaarkaristus teenistusest vabastamine ja sama käskkirjaga vabastati ta teenistusest,

mida kaebaja vaidlustab käesolevas haldusasjas.

24. Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt tuvastati kaebaja suhtes läbi viidud

distsiplinaarmenetluse tulemusena ATS-s ja muudes tööalases dokumentides sätestatud

kohustuste rikkumine. Käskkirjas on nenditud, et kaebaja kohustuste rikkumised nagu

vallavanema märkmiku pildistamine ja lugemine, ning huvide konflikti korras projektitaotluse

esitamine on niivõrd rasked, et selliste tegude puhul on keeruline taastada pooltevaheline

usaldus. Samas on need teod toime pandud tahtlikult. Seega, juhindudes ATS § 70 p-st 3,

otsustati määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise ATS § 94 lg 1

alusel (käskkirja resolutsiooni punkt 1) ja vabastada kaebaja teenistusest Kambja

Vallavalitsuse arendusjuhi ametikohalt (resolutsiooni punkt 2).

25. Pooltevaheline vaidlus taandub eelkõige sellele, kas vastustajal oli õigus määrata

kaebajale distsiplinaarkaristus ja vabastada ametist ajal, millal kaebaja viibis

töövõimetuslehel.

Samuti pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on oluliste ja tahtlikult toime pandud

rikkumistega ning kas esinevad distsiplinaarkaristust välistavad asjaolud, aga samuti kas

tegemist on proportsionaalse karistusega ja asjakohaselt teostatud diskretsiooniga karistuse

liigi valimisel.

26. ATS § 94 lg 1 sätestab, et ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 p-s

3 sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lg 4 sätestatud tingimusel. ATS §

70 p-i 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuse üheks liigiks teenistusest vabastamine.

27. Kaebaja on väitnud, et teenistussuhe temaga oli lõpetatud töövõimetuse perioodil, mida

kohtupraktikast tulenevalt lubatud ei ole. Vastustaja arvas, et töövõimetuse perioodil

teenistussuhte lõpetamine ei ole keelatud ja kaebaja poolt viidatud kohtupraktika ei ole antud

juhul kohaldatav.

28. Riigikohus leidis, et ATS § 83 lg 3 järgi peatub distsiplinaarsüüteo toimepanemises

süüdistatava ametniku avaliku võimu teostamise õigus ajutise töövõimetuse ajaks

ravikindlustuse seaduse (RaKS) tähenduses.

RaKS § 52 lg 1 ja lg 3 kohaselt on haigusleht üks töövõimetuslehe liikidest, mille alusel

tõendatakse isiku ajutist töövõimetust.

ATS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtajad on materiaalõiguslikud tähtajad, täpsemalt

distsiplinaarvõimu teostamise õigust (karistuse määramise õigust) lõpetavad tähtajad. Seega

peaks olema materiaalõiguslik ja ametniku suhtes distsiplinaarvõimu teostamise õigust

peatav ka kuuekuulise tähtaja peatumise regulatsioon, mis on sätestatud ATS § 77 lg-s 2.

Kuna ATS § 77 lg 1 kõneleb distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegadest ja sama paragrahvi

lg 2 nende tähtaegade peatumisest, siis on loogiline järeldada, et distsiplinaarkaristust on

keelatud määrata (distsiplinaarvõimu teostada) mitte üksnes ajal, mil need tähtajad on

möödunud, vaid ka ajal, mil distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja kulgemine on peatunud.1

Lisaks leidis Tartu Ringkonnakohus sama teemat käsitledes, et Riigikohus on selles asjas väga

põhjalikult selgitanud, miks ei saa distsiplinaarkaristust määrata ajal, mil ametnik viibib

töövõimetuslehel, ja toonud välja nii ajaloolised argumendid (kunagised töökoodeks,

töölepingu ja töötajate distsiplinaarvastutuse seadused ning avaliku teenistuse vana

redaktsioon) kui ka süstemaatilised argumendid (töövõimetuslehel viibival ametnikul on enda

1 RKHKo 3-15-325, p 12.1-14.2

3-24-135

õigusi distsiplinaarmenetluses raske kaitsta ja seetõttu ka enda õiguste rikkumist hiljem

kohtus raske tõendada).

Riigikohtu seisukoht puudutab eelkõige ATS § 77 lg-te 1 ja 2, § 82 lg 2 ning § 83 p 5

tõlgendust nende koosmõjus. Ringkonnakohus lähtus Riigikohtu halduskolleegiumi

seisukohast. Kõnealuses lahendis tuvastas ringkonnakohus Mäksa vallavanema 2.4.2015. a

käskkirja nr 18-1.2/20 „Teenistusest vabastamine“ õigusvastasuse, kuna Mäksa vallavanem

vabastas kaebaja teenistusest 2.4.2015 käskkirjaga ehk ajal, mil kaebaja viibis

töövõimetuslehel.

29. Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja oli perioodidel

30.10.2023-9.11.2023; 10.11.2023-27.11.2023 ja 28.11.2023-27.12.2023 tervisliku seisundi

tõttu ajutiselt töövõimetu ja viibis töövõimetuslehel. Töövõimetuslehel viibimise kohta esitas

kaebaja kohtule tõendid (dtl 88-90). Esitatud tõendite ehtsuse vastu ei ole vastustaja vastu

vaielnud. Järelikult loeb kohus kaebaja poolt tõendatuks asjaolu, et vaidlusaluse käskkirja

väljastamise ajal 15.12.2023 viibis kaebaja töövõimetuslehel ehk oli töövõimetu.

30. Vastustaja väitis, et vaatamata sellele, et kaebaja viibis haiguslehel, oli ta võimeline enda

õigusi kaitsma, mistõttu ei kohaldu antud juhul tekkinud kohtupraktika, et töövõimetuslehel

viibivat ametnikku ei tohi vabastada teenistusest.

Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik on distsiplinaarmenetluse käigus esitanud pidavalt

sisulisi vastuväited talle etteheidetavate tegude osas, ei ole võimalik asuda seisukohale, et ta ei

olnud viibides töövõimetuslehel võimeline edukalt kaitsma enda õigusi. Kohus nõustub

vastustajaga selles, et konkreetsel juhul ei tohi pelgalt lähtuda eeldusest, muid faktilisi

asjaolusid arvesse võtmata, et töövõimetuslehel viibimine raskendaks igal juhul kaebajal anda

õiguste kaitsmise võimalusi distsiplinaarmenetluses. Nimelt tuleneb haldusasja materjalidest,

et 14.11.2023 esitas kaebaja isiklikult vastuväited distsiplinaarmenetluse algatamise osas.

Esitatud vastuväited on sisulised ehk käivad kaebajale etteheidetava teo kohta ning suhteliselt

mahukad (16 lk). Nendega tutvudes ei jää kohtul muljet, et töövõimetuslehel viibimine oleks

mingil viisil takistanud selliste vastuväidete koostamist ja esitamist. Lisaks peale

distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kättesaamist 5.12.2023 esitas kaebaja isiklikult oma

sisulised seisukohad ja vastuväited 12.12.2023 (19 lk), kus üksikasjalikult kirjeldas ja

põhjendas, miks ta ei ole distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega nõus ja vaidles kokkuvõttes

pakutud distsiplinaarkaristuse vastu ning lisas tõendid.

31. Kohus märgib, et kuigi kaebaja on viidanud kaebuses Riigikohtu lahendile asjas nr 3-15-

325 ja väitis, et teda ei tohtinud töövõimetuslehel viibimise ajal distsiplinaarkaristusena

ametist vabastada, ei ole ta väitnud, kuidas tal esinenud töövõimetus takistas kaitsta enda

õigusi distsiplinaarmenetluses. Kaebaja vastuväidetest on näha, et tal esines ka võimalus

hankida enda väiteid kinnitavaid tõendeid. Arvestades seda, et 14.11.2023 ja 12.12.2023 on

kaebaja esitanud vastustajale sisulisi vastuväiteid distsiplinaarmenetluse alustamise ja

koostatud kokkuvõtte kohta, ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebajal esinenud

töövõimetus takistaks enda õigusi kaitsmist distsiplinaarmenetluses. Järelikult ei pea kohus

vaidlusalast käskkirja õigusvastaseks pelgalt põhjusel, et vastustaja määras kaebajale

distsiplinaarkaristuse ja ühtlasi vabastas ta teenistusest ajal, millal kaebaja viibis

töövõimetuslehel.

32. Järgmisena hindab kohus vaidlusaluse käskkirja õiguspärasust selles kirjeldatud

episoodide kaupa.

3-24-135

33. Vallavanema isikliku märkmikuga tutvumine ja selle sisu pildistamine 17.10.2023

(episood 1)

33.1. Käskkirja faktiliste põhjenduste kohaselt 17.10.2023 vallavanema tööruumis toimunud

koosoleku järgselt võttis kaebaja omavoliliselt vallavanema märkmiku enda kätte ja hakkas

seda vaatama ning pildistama. Kohus märgib, et eelpoolkirjeldatud faktilise asjaolu üle

vaidlus puudub.

Vaidlus käib aga selle üle, kas kaebaja 17.10.2023 tegevust on võimalik kvalifitseerida ATS §

51 lg-s 4 nimetatud ametkohustuse rikkumiseks ehk kas tegemist on vääritu ja tahtliku teoga.

Ühtlasi käib vaidlus selle üle, kas antud episoodi osas esines kaebajal hädakaitse- või

hädaseisundile sarnanev situatsioon ATS § 75 lg 3 p 3 mõttes.

33.2. ATS § 51 lg 4 sätestab, et ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka

väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või

kahjustaks ametiasutuse mainet.

Riigikohus on leidnud, et sättest tuleneb, et alates 1.04.2013 ei nõua avaliku teenistuse seadus

enam diskrediteerimise tegelikku aset leidmist (sõna "diskrediteeriks"). ATS § 51 lg 4

kohaselt tuleb hinnata, kas ametniku poolt toime pandud vääritu tegu on selline, mis võib

potentsiaalselt rikkujat ametnikuna diskrediteerida. Ametniku või ametiasutuse

diskrediteerimine kui vääritu tegu on materiaalne teokoosseis, mis eeldab kahjuliku

tagajärjena ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise

teokoosseisu puhul tekib vastutus siis, kui ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise

teo ning saabunud tagajärje vahel on kausaalne seos. Kohtupraktikas on vääritu teo

sisustamisel leitud, et ametnikku diskrediteeriva vääritu teona kvalifitseerimiseks on piisav,

kui usutavalt on põhjendatud, et tegu diskrediteeris ametnikku ülemuse silmis.2

Riigikohus on viidatud lahendis pidanud oluliseks, et järeldus maine kahjustumise kohta on

piisavalt objektiivne selleks, et ka erapooletu ja mõistlik vaatleja leiaks, et käitumine oli

sobimatu ning laiduväärne. Riigikohus pidanud diskrediteerimise koosseisu täidetuks, kui

saab eeldada et rikkumisel on olulised tagajärjed kaebaja mainele, kui juhtumit tajunud isikute

kirjeldusest ja/või ülemuse hinnangust võib järeldada, et enamik organisatsiooni liikmetest ja/

või avalikkus tajuksid ja hindaksid kaebaja käitumist valdavalt sarnasel moel.3

33.3. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja käitumist 17.10.2023 tuleb kvalifitseerida

väärituks teoks ja seetõttu ka ATS § 51 lg-s 4 nimetatud kohustuse rikkumiseks. Vastustaja on

kohtu hinnangul õigesti hinnanud kaebaja käitumist vääritu teona, kuna ilma teise ametniku

loata tema märkmiku enda kätte võtmine, vaatamine ja selle sisu pildistamine ning

kolmandatele isikutele näitamine ei ole aktsepteeritav ametniku tegevus.

Kohtu arvates on kaebaja ennast ametnikuna diskrediteerinud. Tema tegutses tahtlikult ja tema

tahe oli suunatud sellele, et ilma loata tutvuda vallavanema märkmiku sisuga ja selle sisu

jäädvustada. Ametnikuna oleks ta pidanud aru saama, et selline märkmik võib sisaldada teise

isikute isikuandmeid, mistõttu sellisel viisil nende isikuandmete töötlemine oleks vastusolus

isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Järelikult, lisaks vääritu teole ei ole kaebaja käitunud

eelpoolkirjeldatud viisil vallavanema märkmikuga tutvudes seaduslikult, millega ühtlasi

rikkus ka ATS §-s 50 sätestatud kohustust tegutseda seadusega kooskõlas.

Kaebaja käitumist ei õigusta tema väide, et ta on väidetavalt näinud avatud märkmikus enda

nime.

2 RKHKo 3-3-1-29- 16, p 11.

3 RKHKo 3-3-1-29-16 p 13.

3-24-135

33.4. Kohus nõustub vastustajaga, et sellist kaebaja käitumist ei ole võimalik kvalifitseerida

hädakaitse- või hädaabiseisundis sooritatuks teoks. ATS § 75 lg 3 p 3 sätestab, et

distsiplinaarkaristus on välistatud sellise teenistuskohustuse rikkumise eest, mis pandi toime

hädakaitse- või hädaabiseisundis. Hädakaitse- või hädaabiseisundi mõisteid defineerib

karistusseadustiku § 28 ja 29. Hädakaitse- või hädaabiseisundi peamiseks eelduseks on

vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastase ründe tõrjumise või vahetut või vahetult

eesseisvat ohu kõrvaldamise vajadus.

Kohus märgib, et vallavanema laual avatud märkmik ei kujutanud kaebajale mingisugust

ohtu, et selle tõrjumiseks pidi ta selle kätte võtma, vaatama ja sisu pildistama. Juhul, kui

kaebaja tõepoolest nägi avatud märkmikus enda nime ja muid andmeid, mis viitaksid

planeeritava teenistussuhe lõpetamisele, oleks ta võinud sellest vallavanemaga hiljem rääkida.

Kohtule ei nähtu, et 17.10.2023 oleks olukord selline, kus vallavanema märkmikuga

tutvumine oleks mingil viisil põhjendatud ja lubatud. Kohus rõhutab, et isegi siis, kui kaebaja

väited on õiged ja märkmik oleks tõesti jäetud avatuna kabineti lauda, kus peeti 17.10.2023

koosolekut, ei saanud kaebaja ilma vallavanema nõusolekuta tutvuda tema isikliku

märkmikuga ja teha selle sisust pilte, aga samuti jagada neid pilte teiste ametnikega.

33.5. Kohus on seisukohal on vaidlusalune käskkiri 17.10.2023 toimunud episoodi osas on

piisavalt põhjendatud, et sellest on võimalik aru saada, et vastustaja arvates pani kaebaja

toime vallavanema märkmikuga tutvumisel ja selle sisu jäädvustamisel ning jagamisel teiste

ametnikega vääritu teo, millega rikkus tahtlikult ATS § 51 lg 1 sätestatud kohustust. Vastustaja

on muu hulgas piisavalt põhjendanud, miks tema arvates on tegemist olulise

teenistuskohustuse rikkumisega (ATS § 75 lg 5). Kohus nõustub vastustajaga selles, et

kaebaja enda käitumisega diskrediteeris ennast ametnikuna vallavanema silmis, mis omakorda

tõi endaga kaasa kaebaja vastu usalduse kaotamise.

33.6. Kaebaja viide ATS §-le 131 on kohtu hinnangul asjakohatu. Kaebajal olid teised

võimalused enda õiguste kaitsmiseks juhul, kui ta juhuslikult nägi vallavanema isiklikus

märkmikus enda kohta käivat teavet. Täiendavate selgitusete saamiseks oleks kaebaja võinud

pöörduda vallavanema poole, kui ta naaseks tööle. Kaebaja soov tutvuda enda isiklike

andmetega ei tähenda seda, et ta ei pea järgima muude isiklike andmete töötlemise

põhimõtteid. Selline kohustus tuleneb otseselt ATS §-st 50. Kaebaja õigus saada tema kohta

infot, et tähenda seda, et tal on õigus ilma nõusolekuta üle vaadata teiste ametnike isiklikke

asju ja teha nendest pilte.

33.7. Seoses kaebaja väitega, et tunnistajad andsid distsiplinaarmenetluses vastuolulised

ütlused, on vastustaja vaidlustatud käskkirjas selgitanud nii, et juristi K. Piirsalu eksimus

sündmuste kirjeldamisel kuupäeva osas on tingitud asjaolust, et ta käis tööülesannete pärast

vallavanema kabinetis nii 17.10.2023 kui ka 18.10.2023 ning seetõttu täpselt ei mäletanud,

mis kuupäeval kaebaja pildistas vallavanema isikulikku märkmikku. Kohtu arvates on selline

eksimus sündmuse kuupäevas võimalik. Samas ei ole selline eksimus oluline, kuna poolte

vahel tegelikult puudub vaidlus selle üle, et kaebaja tutvus omavoliliselt vallavanema

märkmikuga ja pildistas seda 17.10.2023.

34. Toetustaotluse esitamine (episood 2)

34.1. Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt esitas kaebaja 21.09.2023 vastustaja nimel

volitatud esindajana LEADER-projektitoetuse meetmes 2.1 „Kohalike traditsioonide

hoidmine ja arendamine“ projekti „Nõo kihelkonnamängude ja Külitse kogukonnapäeva

korraldamine“ Enne projektitoetuse esitamist ei teavitanud kaebaja sellest vastustajat ega

3-24-135

küsinud nõusolekut projektitoetuse esitamiseks. Vastustaja ei saa ilma sisulise aruteluta ega

eelarvelist poolt hindamata nõustuda, et tegemist on prioriteetse projektiga, mille jaoks

vastustaja toetust taotleb ja 2024. a eelarvesse omaosalusena summad planeerib. Ilma

vastustaja nõusolekuta ei olnud kaebajal õigust esitada toetuse taotlust. Sellega võttis kaebaja

vastustajalt õiguse kaaluda erinevate projektide vahel. Kaebaja on kursis taotluste esitamise

korraga. 15.10.2023 esitas kaebaja vastustajale MTÜ Küliste Selts juhatuse liikmena (juhatuse

liige alates 27.09.2023) alates taotluse tegevustoetuse saamiseks 2024. aastaks viitega

vastustaja poolt LEADER-projektitoetuse meetmes 2.1 „Kohalike traditsioonide hoidmine ja

arendamine“ projekti „Nõo kihelkonnamängude ja Külitse kogukonnapäeva korraldamine“

esitatud taotlusele. Sellest tulenevalt leidis vastutaja, et kaebaja tegevus tekitab huvide

konflikti. Kaebaja rikkus KVS § 3 lg 2 p-s 1 toodud nõuet pidada kinni tegevus- ja

toimingupiirangutest. Kaebaja tegutses tahtlikult soovides saada MTÜ-le Küliste Külaselts,

millega on ta eraisikuna seotud, vastustaja poolt rahalist toetust. Sellega rikkus kaebaja

ametniku eetikakoodeksi väärtusi – seaduslikkust ja usaldusväärsust. Tegemist on olulise

rikkumisega.

34.2. Kaebaja vaidles eelpoolkirjeldatule vastu ja väitis, kuna teda ei ole süüdi tunnustanud on

vastustaja viide KVS § 3 lg 2 p-s 1 nimetatud tegevus- ja toimimispiirangu rikkumisele

alusetu.

34.3. KVS § 3 lg 2 p 1 sätestab, et ametiisik peab seaduses sätestatud juhul ja tingimustel

pidama kinni tegevus- ja toimingupiirangutest. KVS § 11 lg 1 p-d 1-3 sätestavad, et

ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2)

ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis

võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

34.4. Haldusasja materjalide kohaselt lõpetas PPA 16.10.2024 määrusega väärteomenetluse

väärteosasjas nr 2780,24,006184 (X poolt KVS § 11 lg 1 p-de 1-3 rikkumine)

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 29 lg 1 p 1 alusel.

VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb

lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus märgib väärteotunnuste puudumine

tähendab antud juhul seda, et pädeva organi hinnangul ei ole kaebaja KVS § 11 lg 1 p-des 1-3

nimetatud toimingu või otsuse tegemise piirangut rikkunud. Seega, Eesti õiguses kehtivale

süütuse presumptsioonile tuginedes ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebaja on rikkunud

KVS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud kohustust.

Kohus toob esile asjaolu, et faktiliste asjaolude kohaselt ei ole kaebaja isiklikku kasu saanud.

Samas ei keela seadus kaebajal MTÜ Küliste Selts juhatuse liikmena taotleda vastustajalt

toetust. Haldusasja materjalidest ei ole näha, et selline toetus oleks MTÜ-le Küliste Selts välja

makstud. Kaebaja poolt võimalik pädevuse ületamine 21.09.2023 projektitoetuse esitamisel ei

tähenda automaatselt kaebaja korruptiivset tegevust KVS § 11 lg-s 1 sätestatud tähenduses.

34.5. Eelnevat arvestades ei nõustu kohus vastustajaga selles, et kaebaja tegevus on vastuolus

KVS § 11 lg 1 p-dega 1-3, millega ta on rikkunud ATS §-s 50 sätestatud kohustust.

35. Töökõnede lindistamine 11.10.2023 (episood 3)

35.1. Vaidlusalusest käskkirjast tulenevalt lindistas 11.10.2023 kaebaja Kambja vallavalitsuse

istungil töökõnesid, millega rikkus isikuandmete üldmääruse artiklis 5 toodud isikuandmete

töötlemise põhimõtteid. Rikkumine on tahtlik ja oluline.

3-24-135

35.2. Kaebaja arvas, et antud juhul ei ole distsiplinaarsüütegu tõendatud ja karistuse

määramine ei ole põhjendatud ega ka arvatavale rikkumisele vastava proportsiooniga.

35.3. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt selgus 11.10.2023 toimunud Kambja

vallavalitsuse istungil, et kaebaja lindistab töökõnesid. Töökõnede lindistamist kinnitas

kaebaja ka vallavanema poolt 24.10.2023 kokku kutsutud kantselei, arendus- ning haridus- ja

kultuuriosakonna teenistujate koosolekul, kus tutvustati vallavalitsuse teenistujate töörahulolu

küsitluse tulemusi. Koosolekul kinnitas kaebaja, et salvestas töötelefonikõnesid enesekaitseks,

sama põhjenduse tõi ta oma 14.11.2023 antud seletuses. 24.10.2023 toimunud koosolekul

vastas kaebaja kaastöötaja küsimusele, kas ta teavitas kõne salvestamisest isikut, kellega

rääkis, eitavalt. Teavitamise kohta tõi välja ainult ühe isiku nime, kes on seda fakti eitanud.

24.10.2023 koosolekul antud selgituse ja 14.11.2023 antud seletuse kohaselt on kaebaja antud

rakenduse töötelefonist kustutanud ja telefonis salvetatud kõned kustutanud ning pole neid

kolleegidele edastanud ja muul viisil kasutanud ei ole.

35.4. Hiljem (12.12.2023 esitatud arvamus ja selgitused distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele)

hakkas kaebaja väitma, et 11.10.2023 istungi lindistamine pole tõendatud. Kohtu arvates

nähtub eelnevast, et kaebaja hakkas eitama 11.10.2023 toimunud Kambja vallavalitsuse

istungil lindistamist hilisemas menetluse staadiumis, kui kustutas enda telefonist tehtud

salvestised. Kohtu hinnangul on sellisel juhul võimalik pidada tõendatuks seda asjaolu, et

kaebaja lindistas 11.10.2023 töökõnesid toimunud istungil, millega ühtlasi töötles

isikuandmeid. Samas nähtub distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest, et kaebaja on 11.10.2023

töödelnud isikuandmeid ebaseaduslikult. Kuna rikkumise ulatust ei ole võimalik tuvastada

ning see ei toonud kaasa andmesubjektide huvide olulist kahjustamist, ei pidanud

distsiplinaarmenetluse komisjon vajalikuks määrata kaebajale vastava episoodi osas

distsiplinaarkaristuse.

35.5. Selles valguses oleks vastustaja pidanud vaidlusaluses käskkirjas üksikasjalikult

põhjendama, miks ta peab võrreldes distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega kaebaja poolt

11.10.2023 toimunud istungil salvestiste tegemist oluliseks rikkumiseks. Seda ei ole tehtud.

Käskkirjas piirduti vaid lakoonilise ja napisõnalise järeldusega, et rikkumine on tahtlik ja

oluline.

Sellest tulenevalt nõustub kohus kaebajaga, et vaidlusaluses käskkirjas ei ole põhjendatud,

miks peetakse kaebajapoolset rikkumist võrreldes distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega

oluliseks rikkumiseks. Samas ei ole välja toodud, millist teenistuskohustust on kaebaja

istungil salvestamisega rikkunud.

35.6. Järelikult on kohus seisukohal, et eelpoolkirjeldatud episoodi osas ei vasta vaidlusalune

käskkiri HKMS § 4 lg-s 2 ja § 56 lg-tes 1-3 sätestatud nõuetele.

36. Tööarvuti kasutamine isiklikul otstarbel ja failide kustutamine (episood 4)

36.1. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt on kaebaja rikkunud nii Kambja vallavalitsuse

töökorralduse reeglite punkti 11.2 kui oma ametijuhendi punkti 6.3, kuna on kasutanud talle

ametiülesannete täitmiseks antud arvutit ja serveriosa mittesihipäraselt. Nimetatud

rikkumised (tööfailide kustutamine serverist, tööfailide viimine välisele kõvakettale, e-

postkasti kasutamine isiklikuks kirjavahetuseks, tööarvuti ja serveriosa kasutamine isiklike

andmete/failide hoidmiseks) on olnud kaevatava käskkirja põhjenduste kohaselt kaebaja

tahtlik tegevus, millega ta on rikkunud töökorralduse reeglite punkte 11.2., 11.4 ja 12.1,

3-24-135

samuti ametijuhendi punkti 6.3. Töövahendite kasutamine isiklikul otstarbel ei olnud

ühekordne tegevus, see on toimunud pikemat aega, sihipäraselt ja teadlikult. Seega on alust

arvata, et kaebaja võib seda teha ka tulevikus ja sellega on kaotanud usalduse tema vastu.

Vallavanema hinnangul on tuvastatud rikkumine oluline.

36.2. Kaebaja arvas antud episoodi osas, et vaidlusaluses käskkirjas esitatud väited ja

järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, rikkumine ei olnud oluline ja tema usaldusväärsust

jäädavalt rikkuv, mille eest oleks proportsionaalne kõige raskema distsiplinaarkaristuse

määramine. Põhjendamata on jäänud kohustuse rikkumise olulisust.

36.3. Kambja vallavanema 18.3.2019 käskkirjaga 14-1/6 kinnitatud ja 25.1.2021 käskkirjaga

nr 14-1/3 täiendatud Kambja vallavalitsuse töökorralduse reeglite (TKR) punkti 11.2. kohaselt

hoitakse arvutites ainult tööülesannetega seotud andmeid. Selliseid faile, mille seaduslikkus ei

ole selge, ei tohi arvutites hoida ega neid levitada. Punkti 11.4. kohaselt salvestatakse

tööülesannetega seotud failid serviosal „public“ asuvasse vastavasse kausta. Punkti 12.1

sätestab, et koos kasutajakontoga saab töötaja ka asutuse e-postiaadressi, mis on asutuse

ametniku domeeniga. Asutuse e-postiaadress on reeglina ette nähtud tööalaseks suhtluseks.

Ametijuhendi punkti 6.3. sätestab, et teenistuskohustuste täitmiseks vastutavale hoiule

usaldatud vallavara säilimise ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest.

36.4. Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et tööarvutit (sh tööpostkasti) on

kaebaja kasutanud nii tööülesannete jaoks kui ka isiklikel eesmärkidel.

36.5. Kaebaja väitis, et tööalaselt loodud ja kasutatud failid on salvestatud P-kettale. Samas on

kaebaja maininud tööarvuti puhastamist (muu hulgas olemasoleva tööalase informatsiooni

kustutamist enda poolt). Haldusasja materjalide kohaselt olid teenistusest vabastamise seisuga

kaebaja tööarvutist kõik tööalaste ja isikliku informatsiooniga failid kustutatud. Kustutatud

andmete taastamisega tegeles OÜ Kaughaldus (dtl 221-222).

Seega on õige vastustaja järeldus selle kohta, et kaebaja rikkus muu hulgas TKR punkti 11.4.

36.6. ATS kohaselt on distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui

rikkumine on oluline (ATS § 75 lg 4). Rikkumise olulisust eeldatakse, kui rikkumine on toime

pandud tahtlikult ja saabub vähemalt üks ATS § 75 lg-s 6 sätestatud tagajärjest. Käskkirja

põhjendustest on näha, et vastustaja peab episoodis kirjeldatud kaebaja tegevust tahtlikuks,

kuid ei viita ATS § 75 lg-s 6 nimetatud tagajärjele.

Kohus märgib, et mõistab ATS § 75 lg-t 6 nii, et selles sätestatud õiguslike tagajärgede loetelu

ei ole ammendav. Sellisel juhul peab haldusorgan põhjendama, miks ametniku poolt

toimepandud rikkumine tõi endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et

rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada

teenistuskohustuse täitmist.

36.7. Õiguskirjanduses on leitud, et teenistuskohustuste oluline rikkumine on määratlemata

õigusmõiste ja selle peab sisustama distsiplinaarkaristuse määramise õigust omav isik või

ametiasutus distsiplinaarasja menetlemise käigus. Distsiplinaarkaristuse määramisel ja

karistuse valikul on pädeval ametiisikul ulatuslik kaalumisruum ning karistuse määramise

õigust omav isik on kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid

asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma.

3-24-135

36.8. ATS § 51 lg 3 sätestab, et ametnik peab juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi

seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti

ametijuhendist.

36.9. Vastustaja nimetas TKR 11.2., 11.4 ja 12.1, samuti ametijuhendi punkti 6.3 rikkumist

oluliseks teenistuskohustuse rikkumiseks, kuna kaebajapoolne töövahendite kasutamine

isiklikul otstarbel ja ei olnud ühekordne tegevus, see on toimunud pikemat aega, sihipäraselt

ning teadlikult ja kaebaja ei vaidle sellele vastu, vaid isegi õigustab oma tegevust. Lisaks

kustutas kaebaja tööarvutist kõik tööalased andmed. Seega leidis vastustaja, et on alust arvata,

et ta võib seda teha ka tulevikus ja sellega on kaotanud usalduse enda vastu. Eelnevast nähtub,

et vastustaja pidas kaebajapoolset teenistuskohuste rikkumist oluliseks ATS § 75 lg 6 p 1

alusel, millal rikkumise olulist eeldatakse tahtliku teenistuskohustuse rikkumise tõttu. ATS §

74 lg 5 sätestab, et tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine. Sama

paragrahvi lg 4 kohaselt on raske hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku

hoole olulisel määral järgimata jätmine.

36.10. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja tegutses tahtlikult. Kaebaja põhjendas, et vallas

oli levinud selline praktika ametnike seas, kus kasutatakse tööarvuteid ja e-posti isiklikul

otstarbel. Selle vastu ei ole vastustaja vastu vaielnud.

Selles valguses on kohus seisukohal, et ei ole piisav, et pidada kaebaja poolt tööarvuti

kasutamist isiklikul otstarbel oluliseks teenistuskohustuse rikkumiseks.

ATS § 74 lg 5 sätestab, et tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine. Kaebaja

ei vaielnud selle üle, et tema on tutvunud TKR-s 11.2 ja 12.1, samuti ametijuhendi punktiga

6.3, kuid eiras neid ametiülesannete täites. Haldusasja materjalidest ei nähtu kohtule muid

asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kaebajal esineks muu süü vorm nagu hooletus või raske

hooletus (ATS § 74 lg 2).

36.11. TKR punkti 11.4 rikkumise osas nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja tegutses

tahtlikult, mistõttu esines vastustajal põhjendatud alus arvata, et kaebaja ei järgi TKR punktis

11.4 ka edaspidi sätestatuid kohustusi kui jätkab teenistust. Seega esines vastustajal

põhjendatult usalduse kaotus kaebaja vastu ATS § 75 lg-s 5 sätestatud mõttes. Ilmselgelt

tööfailide kustutamisega tööarvutist tegutses kaebaja pahatahtlikult. Juhul, kui kaebajal olid

tööarvutis nii enda kui ka tööfailid, oleks kaebaja saanud kustutada enda tööarvutist vaid

isiklikke faile (erafailid) tööfaile puutumata.

37. Töövõtulepingu muutmise kokkuleppe sõlmimine töövõtjaga (episood 5)

37.1 Vaidlusaluse käskkirja kohaselt on distsiplinaarmenetluse käigus tulnud ilmsiks asjaolu,

et kaebaja kui Tõrvandi kooli ehituse tellija lepinguline esindaja sõlmis Töövõtja KRC Ehitus

OÜ-ga kokkuleppe hankelepingus märgitud lepingu tähtaja pikendamiseks kuni 28.6.2024.

Selline kokkuleppe oli fikseeritud 7.6.2023 ehituskoosoleku protokollis nr 2, mille on

vallavalitsuse poolt allkirjastanud kaebaja 28.6.2023.

Peale kokkuleppe sõlmimist ja protokolli allkirjastamist ei teavitanud kaebaja sellest

kokkuleppest vallavalitsust.

Kaebaja ei registreerinud enda allkirjastatud ehitustööde koosoleku protokolli nr 2

vallavalitsuse dokumendiregistris ja ei teinud ka sealtkaudu kättesaadavaks vallavalitsuse

liikmetele, kuigi koosoleku protokolli viimane lause: „Käesolev protokoll on ehituse

töövõtulepingu nr 12-17/109 lahutamatu lisa.“ Ehituskoosoleku protokolli nr 2

allkirjastamisega nõustus kaebaja vallavalitsuse nimel sisuliselt töövõtulepingu nr 12-17/109

muutmisega.

3-24-135

37.2. Kaebaja väitis, et ehituskoosoleku protokolli allkirjastamine ei ole võrdsustav lepingu

või lepingu muudatuse allkirjastamisega.

37.3. Kohus nõustub kaebajaga. Ehituskoosoleku 7.06.2023 protokolli nr 2 allkirjastamine,

milles lepiti kokku, et: „Lepingu järgi on ehitusaeg 13 kuud. Ehitusluba anti välja 31.5.2023 a.

Tellija ja töövõtja leppisid kokku, et ehitusaeg hakkab kehtima ehitusloa väljastamisest,

järgmisel päeval. Töövõtja esitab ajagraafiku ehitustööde algusega 1.6.2023 ja kummalgi

osapoolele ei ole sellest tulenevalt teineteise suhtes pretensioone“ on siduv kokkuleppe.

37.4. Kohus märgib, et tulenevalt kaebaja ametikohustusest esines tal õigus pidada 7.06.2023

ehituskoosolekut, millele järgnes selle kokkuvõtva protokolli allkirjastamise kohustus ja

sõltumata sellest, milline oli selle protokolli sisu. Selline kohustus tuleneb HMS § 18 lg-st 3.

HMS-st ei tulene, et protokollis fikseeritud eraõiguslikud tahteavaldused oleksid koheselt

siduvad, pelgalt seetõttu, et protokolli all on allkirjaõigust omava ametniku allkiri. Kohus

möönab, et selline kokkulepe võib olla siduv, kui see tuleneb lepingupoolte vahel kujunenud

praktikast.

Antud juhul sõlmis töövõtulepingu nr 12-17/109 vallavanem (kirjutas alla), mitte kaebaja.

Vastustaja ei ole tõendanud ega usutavalt põhjendanud, et tal esines selline praktika, et

ehituskoosoleku protokolli allkirjastamisega muudetakse hankemenetlusena sõlmitud

töövõtulepingu osi. Järelikult ka teine lepingu pool ei saanud tugineda 7.6.2023 allkirjastatud

ehitusprotokolli siduvusele. Vaidlus puudub ka selle üle, et kaebajal oli pädevus selliseid

koosolekuid pidada ja kokkuleppeid saavutada koosoleku tasandil, et hiljem edastada

kokkulepitu allkirjastamisele vallavanemale. Sellele järeldusele jõudis ka

distsiplinaarmenetluse komisjon.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebajale ei saa olla etteheidetav, et ta kirjutas alla

ehituskoosoleku 7.6.2023 protokollile nr 2.

37.5. Kaebaja on ka usutavalt põhjendanud, et ehitusdokumendid on salvestatud programmis

Bauhub, millele on viidatud ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes. Kaebaja selgitas muu

hulgas, et tema pikaajalise töökogemuse ja vallavalitsuse siseste kokkulepete kohaselt töötati

ehitusdokumentatsiooniga süsteemis Bauhub, mille kaudu vahendatakse kogu ehituse vältel

dokumentatsiooni ja ka allkirjastatakse dokumente. Hiljem, kui ehitustegevus lõppeb ja

Bauhubi enam ei kasutata, laaditakse dokumendid dokumendiregistrisse. Kohus märgib, et

vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud. Eelnevat arvestades võib kohus järeldada, et kaebaja

on esitanud ehituskoosoleku 7.6.2023 protokolli nr 2 selles ettenähtud ja vastustaja poolt

aktsepteeritud dokumendisüsteemis.

37.6. Kokkuvõttes ei nõustu kohus vaidlusaluses käskkirjas toodud väitega, et kaebaja on

vastava episoodi osas rikkunud ATS § 51 lg-s 1 sätestatud kohutust täita vahetu juhi poolt

antud täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene

ametijuhendist ega õigusaktidest, aga samuti ATS § 51 lg-s 1 toodud kohustust täita

teenistusülesandeid ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt.

37.7. Kaebaja arvas, et talle määratud distsiplinaarkaristus ei ole proportsionaalne ja on

kaalutlusvigadega.

37.8. HMS § 54 lg 1 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 2 lg 4 sätestab, et

3-24-135

kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HKMS

§ 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides

kaalutlusõigust haldusorgani eest.

37.9. Kohtupraktikas on leitud, et mõne teo äralangemine tegude kogumist, mille eest määrati

distsiplinaarkaristus, ja mõne teo ebaõige kvalifitseerimine tahtliku teona ei too alati kaasa

distsiplinaarkaristuse määramisel tehtud kaalutlusotsuse õigusvastasust, kui ebaõigesti

kvalifitseeritud tegu või teod ei moodusta olulist osa ette heidetud tegudest ei arvu ega

eelkõige rikkumise raskuse poolest. Kohtul ei tohi tekkida kahtlust, et ebaõigel õiguslikul

kvalifikatsioonil põhinev kaalutlusotsus võib olla ebaproportsionaalne või et kaalutlusviga

võib olla kaasa toonud teistsuguse karistuse.4

37.10. Kohus tegi kindlaks, et episoodide 1 ja 4 osas on vastustaja järeldus kaebaja kohustuste

rikkumise olulisuse kohta põhjendatud. Episoodide 2, 3, 5 osas mitte.

ATS § 75 lg 5 sätestab, et teenistuskohustuste rikkumise eest määratakse üks

distsiplinaarkaristus, välja arvatud juhul, kui rikkumised on iseseisvad ega ole üksteisega

sisuliselt ja vahetult seotud. Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt määrati kaebajale

ATS § 70 lg 3 alusel episoodides 1-4 tahtliku kohustusete rikkumise eest distsiplinaarkaristus

– teenistusest vabastamine.

Kohus märgib, et käskkirja põhjenduste kohaselt igas episoodis (v. a 5 episood) on vastustaja

eraldi leidnud, et kohustuste rikkumine on oluline (ATS § 75 lg lg 4), mis tähendab seda, et

mõni episoodi osas rikkumise äralangemine ei tähenda seda, et vastustaja oleks teinud

teistsuguse otsuse, kui mitte kaebaja teenistusest vabastamine. Ka käskkirja põhjendustest ei

ole näha, et vastustaja oleks hinnanud kaebaja kohustuste rikkumisi kogumis niiviisil, et kõige

raskema distsiplinaarkaristuse määramise valikut ei mõjutanud kohustuste rikkumise maht

kogumis. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et puudub alus arvata, et kohtumenetluses

episoodide 2, 3, 5 väljalangemine võiks mõjutada kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse

proportsionaalsust.

37.11. Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti kohaldanud diskretsiooniõigust.

Distsiplinaarkaristuse määra valikul on arvesse võetud ATS § 75 lg-s 2 sätestatud asjaolusid.

Tuvastatud faktilistele asjaoludele on kohtu hinnangul antud õige kaal ja arvesse on võetud

kõik vajalikud asjaolud. Kohus nõustub vastustaja poolt esitatud põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid korrata. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et vaidlusalune käskkiri talle

määratud karistuse osas on ebaproportsionaalne.

Halduskohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri muudele HMS § 4 lg-s 2, §-s 54 ja § 56

lg-tes 1-3 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetele.

37.12. Kaebaja taotles muu hulgas kohtult teenistusest vabastamise aluse muutmist ja kaebaja

12 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmist.

37.13. Kaebaja teenistusest vabastamise aluseks on märgitud ATS § 94 lg-d 1 ja 2 ja ATS § 70

lg 3.

4 RKHKo 3-15-2221, p 13.

3-24-135

ATS § 94 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse §

70 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lg-s 4 sätestatud

tingimusel. ATS § 70 lg 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuse liigiks teenistusest vabastamine.

Kohus leiab, et kuna Kambja vallavanema 15.12.2023 käskkiri nr 13-1/65 on õiguspärane, siis

puudub põhjus kaebaja teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning talle hüvitise

määramiseks.

37.14. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata.

III

38. HKMS § 158 lg 5 sätestab, et kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja esitas kohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Vastustaja palus välja mõista kaebajalt enda

kasuks välja menetluskulud summas 1973,77 eurot ja viivis väljamõistetavatelt

menetluskuludelt.

38.1. Kohus jätab vastustaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus

märgib esmalt, et tulenevalt kohtupraktikast kui vaidlus ei välju vastustaja põhitegevuse

raamidest, ei tule vastustaja õigusabikulusid kaebajalt välja mõista. Kohus on seisukohal, et

vastustaja põhitegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksusesse ametnike määramine ja nende

teenistusest vabastamine. Seega ka vaidlused, mis puudutavad teenistusest vabastamist, on

sellised, mis ei välju vastustaja põhitegevuse raamidest. Järelikult vastustaja poolt käesolevas

haldusasja menetluse raames kantud menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud.

38.2. Viivise väljamõistmise osas selgitab kohus, et kohtupraktika haldusasjades ei toeta selle

väljamõistmist määratud menetluskuludelt.

38.3. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata.

Kohus jätab poolte halduskohtumenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda.

38.4. Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses avaldatud

füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 02.12.2025 Tartu Ringkonnakohtu otsusega:

Jätta Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2025. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse

põhjendusi.