2-22-12784/71 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja ja Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-22-12784

Tsiviilasi

Osaühingu Alumiinid avaldus juurdepääsu

määramiseks avalikule teele

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. aprilli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Natalja Lilla määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik I): Natalja Lilla

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Sergei Desjatnikov

Vastustaja (avaldaja): Osaühing Alumiinid (registrikood

11290751), lepinguline esindaja Monica Meristo-

Dmitrijev

Puudutatud isik II: Rakvere vald (Rakvere

Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 77000329)

Puudutatud isik III: Eesti Vabariik (Transpordiameti

kaudu) (registrikood 70001490)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 2. aprilli 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-12784

ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.

2. Natalja Lilla määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 6186 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1. Osaühing Alumiinid (avaldaja) esitas 30. augustil 2022 Viru Maakohtule avalduse, milles

palus määrata avaldajale kuuluvale Y. kinnistule (asukoht XXXXXXXX, registriosa nr

XXXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX) juurdepääs avalikult kasutatavale teele

üle Natalja Lillale (puudutatud isik I) kuuluva XX kinnistu (asukoht XXXXXXXX,

registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX) mööda XX kinnistut läbiva

6 m laiust ja 51 m pikkust teed algusega Rakvere-Haljala maanteelt.

Avaldaja taotles anda Y. kinnistu igakordsele omanikule juurdepääs läbi XX kinnistu

tähtajatult, ööpäevaringselt ning seda nii jalgsi, kergliiklusvahenditega kui ka

mootorsõidukitega. Avalduse kohaselt rajaks tee ja ka hooldaks seda Y. kinnistu igakordne

omanik ning avaldaja tasub selle eest puudutatud isikule 100 eurot aastas.

Juurdepääsutee võimaldamine avaldajale ei koorma kuidagi puudutatud isikut, sest

puudutatud isik XX kinnistut läbivat teed (algusega Rakvere-Haljala maanteelt) ei kasuta.

Avaldaja palus asendada kohtumäärusega puudutatud isiku tahteavaldus juurdepääsutee kohta

kinnistusraamatusse märkuse tegemiseks.

Avaldaja korrigeeris 10. mai 2023 seisukohas puudutatud isikule iga-aastaselt makstava tasu

suurust ning leidis, et kohane summa on 30 eurot aastas. Pakkumine 100 eurot aastas oli

pakkumine asja koheseks lahendamiseks.

3. jaanuari 2024 seisukohas täpsustas avaldaja, et taotleb Y. kinnistule avalikult kasutatavale

teele üle XX kinnistu juurdepääsutee rajamist selliselt, et rajatava tee pikkus on 18 m + 47 m,

kokku 65 m (diagonaal 45 kraadi) ning laius maksimaalselt 5 m algusega Rakvere-Haljala

maanteelt.

2. Puudutatud isik I avaldusega ei nõustud. Avaldaja taotletud viisil juurdepääsutee

määramisel kaotaks puudutatud isik võimaluse kasutada maad, mis jääb n-ö tekkinud

kolmnurga sisse (ca 350–400 m2). Juurdepääsutee lõikuks teravnurga alt olemasoleva teega

vahetul ristumisel Rakvere-Haljala maanteega ning oleks liiklusohtlik kõigile tee kasutajatele.

„Maantee projekteerimisnõuete“ kohaselt on mahasõitude vähim omavaheline kaugus 150 m.

Samas aga võimaldavad viidatud nõuete punktid 5.2.1 ja 3 mahasõite rajada tihedamini, kuid

sellisel juhul tuleb vastaval teelõigul piirata kiirust kuni 50 km/h. Puudutatud isik leidis, et X

külas on kiiruse piiramine põhjendatud, eelkõige põhjusel, et sõidukiiruse 90 km/h lubamine

seab ohtu tee ääres elavad inimesed. Lisaks võimaldab piirkiiruse 50 km/h kehtestamine

rajada avaldajale täiendava mahasõidu Y. kinnistule.

Avaldaja ei ole põhjendanud iga-aastaselt makstava tasu suurust 100 eurot millegi muuga kui

üksnes tee hooldamisega. Tasu koormatud kinnisasja omanikule koosneb kahest

komponendist – hüvitis omandi väärtuse vähenemise eest ning hüvitis juurdepääsu talumise

eest. Mõlemad tasu komponendid peavad vastama õiglase ja kohese hüvitamise tingimustele.

Kinnisvaraportaalis kajastatud andmete kohaselt on kinnisasjade keskmine väärtus ca 2 eurot/

m2. Seega oleks ühekordse hüvitise suurus 700–800 eurot.

Puudutatud isik ei välistanud kompromissi sõlmimist piiride korrigeerimise teel selliselt, et

puudutatud isik annab avaldajale vajalikus suuruses maad ning saab avaldajalt samas

suurusjärgus maad vastu. Nii saab välistada olukorra, kus puudutatud isikul puudub rajatava

tee tõttu võimalus kasutada oma maad ning mõlemad kinnistud säilitavad endise suuruse.

Ühekordse tasu maksmine ei korva olukorda, kus puudutatud isik oma maad kasutada ei saa.

Tulenevalt asjaolust, et avaldaja ei ole taotlenud juurdepääsuteed seoses võimaliku

ehitustegevusega, puudub juurdepääsuteeks ka vajadus. Avaldaja kinnistu näol on tegemist

metsamaaga, avaldaja maa sihtotstarbe muutmist taotlenud ei ole ning metsamaterjali

väljaveoks on võimalik Transpordiametilt taotleda ajutine mahasõit. Kinnistu teenindamiseks

piisab ajutisest mahasõidust.

Puudutatud isik ei ole ka nõus olemasoleva tee laiendamisega temale kuuluva maa arvelt.

Avaldaja saab alternatiivselt oma kinnistule pääsemiseks kasutada YX. kinnistut

(katastritunnus XXXXXXXXXXXXX), mida ta kasutab ka praegu oma kinnistule

pääsemiseks. Mahasõidu rajamine YX. kinnistule ei oleks vastuolus tee projekteerimise

normidega, mille kohaselt II ja III klassi maanteedel tuleb üldjuhul vähimaks ristmike

vaheliseks kauguseks pidada 500 m. XX mahasõidust kuni potentsiaalse mahasõiduni YX.

kinnistul on rohkem kui 500 m. Avaldaja ei ole selgitanud, miks ta ei soovi juurdepääsuteed

YX. kinnistu kaudu.

Avaldaja kinnistu piirneb avalikult kasutatava teega, mistõttu ei saa avaldaja ka väita, et tal

puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldaja kinnistul ei ole mahasõite, samuti

ehitisi ega maju ning sellest oli avaldaja teadlik 2021. a kinnistu soetamisel. Kinnistu on

100% maatulundusmaa.

Puudutatud isik ei esitanud arvestust tasu suuruse kohta, kuna leiab, et avaldajal on oma

kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning avaldus ei ole põhjendatud.

3. Rakvere Vallavalitsuse seisukoha kohaselt on avaldaja avaldanud, et planeerib oma

kinnistule ehitada projekteerimistingimuste alusel mõned elamud, mistõttu ei ole välistatud

tulevikus juurdepääsutee tihe kasutamine erinevate kruntide omanike poolt.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt saab ilma detailplaneeringut koostamata rajada krundile

elamu juhul, kui on olemas juurdepääs.

Enne avaldaja kinnisasja kruntideks jagamist ja projekteerimistingimuste väljastamist tuleb

lahendada kinnisasja juurdepääsu küsimus (sh tee hooldamise küsimused, ligipääsu tähtaeg

ning kasutustasu suurus).

Rakvere Vallavalitsus toetab Transpordiameti pakutud lahendusvarianti, kus avaldaja

kinnisasjalt rajatakse juurdepääs avalikult kasutatavale teele puudutatud isiku kinnistu kaudu,

säilitades seejuures olemasolev ristmik ning rajatakse paralleelselt riigiteega uus tee.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus rahuldas 2. aprilli 2024. a määrusega avalduse ning määras Y. kinnistu

(registriosa nr XXXXXXXX) omaniku kasuks tähtajatu ning ööpäevaringse juurdepääsu Y.

kinnistule läbi XX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX), pikkusega 18 m + 47 m (diagonaal

45 kraadi), kokku 65 m ja laiusega maksimaalselt 5 m, algusega Rakvere-Haljala maanteelt

vastavalt määruse lisas toodud plaanile.

Juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks XX kinnistu omanikule on 30 eurot aastas,

mis tuleb Y. kinnistu omanikul tasuda iga jooksva aasta 1. veebruariks XX kinnistu omaniku

arvelduskontole.

Lisaks iga-aastasele tasule 30 eurot tuleb Y. kinnistu omanikul iga-aastaselt tasuda maamaks

XX kinnistule langeva juurdepääsu aluse maa-ala katteks vastavalt makse teostamise hetkel

kehtivale maamaksu suurusele.

Maakohus määras, et juurdepääsu servituut ja tasu (juurdepääsu kasutamise eest makstav iga-

aastane tasu 30 eurot ja iga-aastane maamaksu tasumise kohustus) maksmise tingimus tuleb

kanda märkusena kinnistusraamatu III jakku 1. vabale järjekohale. Maakohus märkis, et tuleb

lugeda, et kohtumäärus asendab selliselt XX kinnistu omaniku tahteavaldust KrS § 341 lg 1

tähenduses. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Määruse kohaselt puudub avaldajal juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldaja kinnistu

küll piirneb looduslikult ühest küljest vahetult avalikult kasutatava teega, kuid sealt kaudu ei

ole juurdepääsu rajamine lubatud tee-ehituslikult.

Transpordiameti selgituste kohaselt on riigimaanteelt suurim lubatud mahasõitude arv kaks

mahasõitu ühe kilomeetri kohta ühes sõidusuunas. Vaidlusalusel teelõigul on mahasõite ühe

kilomeetri kohta samas sõidusuunas juba kolm. Täiendava mahasõidu rajamine Y. kinnistuga

piirnevas lõigus on vastuolus kehtestatud normidega ning Transpordiamet selleks luba ei

anna.

Samuti ei tule kõne alla juurdepääsutee rajamine YX. kinnistu kaudu. Puudutatud isik ei ole

tõendanud oma väidet selle kohta, et vahemaa XX mahasõidust kuni YX. kinnistult tehtava

mahasõiduni on 500 m. Kohtu ette ei ole toodud, milline Transpordiameti seisukoht lubaks

YX. kinnistule mahasõidu rajada, võttes seejuures arvesse, et mahasõite on juba praegu

ettenähtust rohkem.

Puudutatud isiku I seisukoht, et uue mahasõidu rajamine oleks võimalik samaaegse kiiruse

piiramisega, on maakohtu hinnangul ebamõistlik ning seda ei toeta ka Transpordiamet. Lisaks

ei luba Transpordiamet avaldajale juurdepääsu andmist ka viisil, et riigimaanteelt maha sõites

teha koheselt diagonaallõige avaldaja kinnistuni, kuid toetab juurdepääsu viisil, mis tagab

pöörderaadiuse mistahes sõidukitele ehk algusega riigiteelt, mahasõiduna XX kinnistul oleval

teel 18 m pikkuses ja seejärel diagonaallõikena üle puudutatud isiku kinnistu.

Kohtu määratud viisil juurdepääsu andmine on võimalik tee-ehituslikult ning koormab

puudutatud isiku kinnisasja vähimal võimalikul viisil. Põhjendatud ei ole juurdepääsutee

rajamine puudutatud isiku kinnistul asuva tee lõpust või keskpaigast. Kinnistule ülemäärases

pikkuses juurdepääsutee rajamine ei ole kummagi osapoole huvides. Avaldaja peaks vastasel

juhul tegema suuremaid kulutusi juurdepääsutee hooldamiseks ning puudutatud isiku huvi on

jätta võimalikult suur osa oma kinnistust koormatistest vabaks.

Puuduvad kaalukad argumendid, miks peaks kohus jätma rahuldamata avaldaja taotluse

määrata juurdepääs tähtajatult, ööpäevaringselt ning juurdepääsutee kasutamiseks nii jalgsi

kui ka sõidukitega.

Kuivõrd puudutatud isik on nõustunud juurdepääsu tasuga 30 eurot, ei pea maakohus

põhjendatuks kohaldada kohtupraktikas selgitatud diskontomäära rakendamist ning määrab

juurdepääsu aastasumma kindla rahasummana.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Puudutatud isik I palub määruskaebuses tühistada Viru Maakohtu 2. aprilli 2024 määrus

ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebuse esitaja hinnangul on

maakohus määruse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme (TsMS § 6182 lg 1 ja § 198 lg

1 p 2).

Maakohus jättis kaalumata alternatiivse juurdepääsu võimaluse YX. kinnistu kaudu ning

menetlusse jäi kaasamata YX. kinnistu omanik. Maakohus on jätnud arvestamata Riigikohtu

lahendiga tsiviilasjas nr 2-21-4128, mille kohaselt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramise asjades (AÕS § 156 lg 1) peab kohus sisuliselt kaaluma kõiki mõistlikult

võimalikke alternatiivseid juurdepääsu määramise võimalusi avaldaja kinnisasjale avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks. Seejuures on juurdepääsuasjade lahendamisel

üheks olulisemaks põhimõtteks kõigi kinnisasjade omanike kaasamine, üle kelle kinnisasjade

võiks avaldaja kinnisasjale juurdepääs kõne alla tulla. Selliselt tagatakse, et vaidlus

lahendatakse tervikuna ning korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt (RKTKm 01.06.2022, 2-

19-20416).

AVALDAJA SEISUKOHT

6. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Määruskaebus on sisutu ning sisaldab asjaolusid, mis on mitme aasta pikkuse kohtumenetluse

vältel läbi arutatud. Avaldajal oli kinnistut ostes kohe plaan kinnistule elamud ehitada. Selle

tarbeks võttis avaldaja soetatud kinnistult maha metsa. Detailplaneeringut ei ole saanud

koostada, kuna puudub juurdepääsutee. Puudutatud isik on algusest peale olnud vastu

juurdepääsutee rajamisele üle tema kinnistu ning pole olnud nõus ühegi tehtud ettepanekuga.

Selline käitumine ei ole kooskõlas heade kommetega.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

7. Tartu Ringkonnakohus andis 11. märtsil 2025 Transpordiametile tähtaja esitada täpsustus

selle kohta, millisele konkreetsele kolme mahasõiduga ühe kilomeetrisele teelõigule on

Transpordiameti otsuse punktis 2.3 viidatud. Samuti tuli Transpordiametil selgitada, kuhu

Rakvere-Haljala teel saab rajada järgmise võimaliku ristumiskoha ning kas ristumiskoha

rajamine on võimalik Y. ja YX. katastriüksustele ning millistel tingimustel.

8. Transpordiamet esitas 24. märtsil 2025 menetlusdokumendi, kus on välja toodud uute

võimalike mahasõitude ja ristumiskohtade rajamise võimalikud asukohad YX. ja Y.

kinnistutele ning nende rajamise tingimused.

9. Määruskaebuse esitaja 31. märtsi 2025 seisukohast nähtub, et tema eelistab mahasõidu

rajamist YX. kinnistule ning seda eelkõige põhjusel, et avaldajale on ka praegu sealt kaudu

tagatud juurdepääs enda kinnisasjale. Alternatiivselt palub puudutatud isik I nihutada

(avaldaja kulul) XX kinnistul oleva mahasõidu Y. ja XX kinnistute piirile. Uue mahasõidu

rajamisel tuleb arvestada Sauna kinnistu omaniku põhjendatud huvidega.

10. Avaldaja leiab, et maakohtu määratud juurdepääs on kõige õigem ja otstarbekam ning

Viru Maakohtu 2. aprilli 2024 määrus tuleb jätta muutmata.

11. Rakvere Vallavalitsus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning puudub alus selle tühistamiseks. Kui ringkonnakohus otsustab maakohtu määrust muuta,

on kohaliku omavalitsuse hinnangul kõige otstarbekam nihutada mahasõit kahe kinnistu

piirile. Ligipääs üle YX. kinnistu ei ole säästlik, kuna selle ehitamiseks (üle 500 m) kuluks

oluliselt rohkem ressurssi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu

tühistada ning saata asi TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 656 lg 2 alusel maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohus ei ole kaasanud menetlusse kõiki

asjast puudutatud isikuid ega selgitanud välja kaalutlusotsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid

ja kogunud selleks tõendeid (TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 5). Ringkonnakohus ei saa maakohtu

rikkumisi ise kõrvaldada.

13. Avaldaja pöördus kohtusse talle kuuluvale kinnistule avalikult kasutatavalt teelt

juurdepääsu määramiseks AÕS § 156 lg 1 alusel. Avaldaja taotles maakohtule esitatud

avalduses juurdepääsu määramist üle puudutatud isikule kuuluva XX kinnistu. Maakohus

rahuldas avalduse ja määras juurdepääsu avaldaja kinnistule tema soovitud viisil ning lisas

plaanimaterjali määruse resolutsioonile. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale

määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses. Puudutatud isiku

hinnangul on maakohus rikkunud menetlusnorme (TsMS § 6182 lg 1 ja § 198 lg 1 p 2) ning

jätnud kaalumata alternatiivse juurdepääsu võimaluse YX. kinnistu kaudu.

14. Avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 131

järgi hagita menetluses. TsMS § 5 lg 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud uurimispõhimõtte

kohaselt on sellises menetluses kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud

asjaolud. Kohus peab kohtumenetlusse TsMS § 198 lg 3 lause 1 kohaselt kaasama puudutatud

isikutena (TsMS § 198 lg 1) kõik puudutatud kinnisasjade omanikud. Kõigi kinnisasjade

omanike, üle kelle kinnisasjade võiks juurdepääsu taotleja kinnisasjale juurdepääs tulla kõne

alla, kaasamine (TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 6182 lg 1) on üks olulisemaid põhimõtteid

juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse

tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt (RKTKm 06.06.2023, 2-21-4128/88, p 13).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul kaasanud kõiki Y. kinnistuga

külgnevate kinnistute omanikke, s.o YX. kinnistu omanikku, ning on jätnud välja selgitamata

asjaolud, mis on vajalikud õige kaalutlusotsuse tegemiseks.

15. Kuigi avaldaja on taotlenud juurdepääsu üle XX kinnistu, ei ole see maakohtule siduv.

Riigikohus on rõhutanud, et juurdepääsuasja lahendamisel hagita menetluses on piisav, kui

avaldaja soovib, et kohus määraks kindlaks tema kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt

teelt. Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib

määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega.

Selliselt tagatakse, et juurdepääsu nõudes ei tuleks menetluslikel põhjustel alustada uut

menetlust mujalt kulgeva juurdepääsu kindlaksmääramiseks (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-

10, p 25).

Puudutatud isik I on menetluses teinud korduvalt ettepaneku rajada avaldaja kinnistule

juurdepääsutee üle YX. kinnistu. Avaldaja ei ole võtnud (TsMS § 231 lg 2 tähenduses)

omaks, et juurdepääsuteed ei ole võimalik rajada üle YX. kinnistu. Maakohus on otsuse

punktis 6 märkinud, et kõne alla ei tule puudutatud isiku väidetud alternatiiv YX. kinnistu

kaudu. Puudutatud isik I ei soovinud selgitada, milline tõend kinnitab tema väidet, et vahemaa

XX mahasõidust kuni YX. kinnistult tehtava mahasõiduni on 500 m ja milline

Transpordiameti seisukoht lubaks YX. kinnistule mahasõidu rajada. Kuna kohus ei ole seotud

avaldaja taotletud juurdepääsuga ning võib määrata juurdepääsu ka mujalt, pidanuks

maakohus TsMS § 198 lg 3 ja § 6182 lg 1 alusel menetlusse kaasama ka YX. kinnistu

omaniku. Maakohtul ei olnud ilma YX. kinnistu omanikku menetlusse kaasamata võimalik

tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt lahendada vaidlust juurdepääsutee asukoha

küsimuses. Seega võis jääda välja selgitamata sobivaim juurdepääsutee avaldaja kinnisasjale.

16. Kuna maakohus ei ole nõuetekohaselt kaasanud kõiki asjast puudutatud isikuid ega

selgitanud välja nende seisukohta, siis ei ole võimalik veenduda, et maakohus on lahendanud

avalduse õigesti. Ringkonnakohus ei saa maakohtu menetlusviga ise parandada, sest see

tähendaks sisuliselt asja algusest peale ise lahendamist. Menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks

arutamiseks (TsMS § 656 lg 2).

Ringkonnakohus selgitab, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kaaluda sisuliselt kõiki

mõistlikult võimalikke alternatiivseid juurdepääsuteid (sh üle YX. kinnistu, aga ka

olemasoleva XX kinnistu mahasõidu nihutamist Y. ja XX kinnistute piirile). Maakohtul tuleb

välja selgitada võimalike rajatavate juurdepääsuteedega seotud olulised asjaolud ning kaasata

asjast puudutatud kinnisasjade omanikud (sh YX. kinnistu omanik), välja arvatud need, kelle

puhul on selge, et nende kinnisasjade kaudu ei tule juurdepääs avaldaja kinnisasjale kõne alla

(TsMS § 198 lg 3), või sisuliselt põhjendada, miks kohus leiab, et alternatiivsed juurdepääsu

loomise võimalused ei tule kõne alla. Vaidluse juurdepääsutee asukoha üle on võimalik kõigi

asjast puudutatud isikute huvide ja õiguste igakülgse kaalumise teel lahendada pärast seda, kui

kõik menetlusosalised on saanud võimaluse esitada avalduse osas omapoolseid seisukohti ja

tõendeid.

17. Eeltoodu ei tähenda, et maakohus ei võiks avalduse uuel läbivaatamisel pärast kõigi asjast

puudutatud isikute huvide kaalumist ja seisukohtade arvestamist jõuda samale tulemusele, et

juurdepääs Y. kinnistule tuleb määrata üle XX kinnistu. Kuigi juurdepääsutee

maakorraldusliku võimalikkuse hindamisel tuleb arvestada, et taotletud juurdepääsu asukohas

ei pea paiknema teed seaduse tähenduses; juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee

rajamise alus (RKTKm 15.03.2023, 2-19-517/133, p 17), on maakohus juurdepääsu

määramisel iseenesest põhjendatult arvestanud, et XX kinnistul on juba olemas mahasõit ja

(sõidukitega) liiklemist võimaldav tee ning avaldaja taotletud viisil juurdepääsu määramine

koormab puudutatud isikut vähimal võimalikul viisil. Asukoha sobivuse hindamisel tuleb

maakohtul arvestada ka avaldaja kinnisasja kasutamise eesmärki ning võimalusel tuleb

juurdepääs taotleja kinnisasjale määrata sellisest kohast, mille kaudu juurdepääsu rajamiseks

ei ole vaja kasutada liigset ressurssi (sh loodusressurssi) ja/või kinnisasja kasutamist oluliselt

ümber korraldada.

18. Eelneva põhjal ja TsMS § 667 lg 2 alusel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse,

tühistab maakohtu määruse ning saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

19. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks lahendamiseks, jääb TsMS § 173 lg

3 teise lause järgi menetluskulude jaotus ja § 174 lg 6 järgi menetluskulude suuruse

kindlaksmääramine maakohtu otsustada.

20. TsMS § 6186 lg 2 kohaselt võib kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või

rahuldamata jätmise kohta esitada määruskaebuse. Kuna käesoleva määrusega

ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega avaldus rahuldati, ja saadab avalduse

uueks läbivaatamiseks maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust (vt

ka RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)