3-25-1274/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

19. May 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1274

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X (X)

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja

Piirivalveamet, volitatud esindaja Helena Velba

Puudutatud isik – X (Bangladeshi Rahvavabariigi

kodanik; sündinud xx xx xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetluses 28. aprilli 2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile

luba X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.06.2025 (k.a), seejuures juhindudes

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 artiklis 28

sätestatud tähtaegadest.

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult puudutatud isikule

tutvustada ja selgitada selle edasikaebamise võimalusi.

3. Tõlkida puudutatud isikule bengali keelde määruse resolutsioon, edasikaebamise

kord ning määruse punktis 14 tehtud kokkuvõte.

4. Määruse avaldamise korral asendada puudutatud

nimi ja sünniaeg

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

Puudutatud isikul on võimalik korraldada endale määruse tõlkimine, kasutades selleks vabalt

kättesaadavaid tõlkeprogramme translate.google.com või https://www.typingbaba.com/.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) esitas 28.04.2025 Tallinna Halduskohtule

taotluse X (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks loa saamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (edaspidi VRKS) § 362 lg 3 ja § 361 lg 1 ja lg 2 punktide 4, 5 ja 7 alusel. Taotluse

põhjendused on järgmised:



Puudutatud isik viibis Soomes elamisloa alusel, mis tunnistati kehtetuks 27.08.2024.

Samuti tegi isikule tagasisaatmisotsus ning kohustati lahkuma Schengeni alalt

hiljemalt 22.05.2025. Isik lahkus 26.04.2025 Soome Vabariigist, soovides liikuda

Saksamaale, transiitriigina kasutas isik Eestit. Isikul puudub viibimisalus väljaspool

Soome Vabariiki viibimiseks.



Kuna taotluse menetlus on alles algusfaasis, siis ei ole PPA jõudnud Soomele

ametlikku tagasivõtupalvet esitada. Peale tagasivõtupalve esitamist on tulenevalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (edaspidi Dublini III

määrus) määrusest sätestatule on vastutaval riigil aega vastata kuni kaks nädalat.



Kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist,

annab see alust arvata, et välismaalane võib põgeneda ning tema suhtes on vajalik

kohaldada kinnipidamist ka Dublini määruse artikli 28 lg 2 alusel üleandmismenetluse

täideviimiseks. Isik võib üritada hoiduda kõrvale menetlustoimingutest ning võib

lahkuda muudesse endale sobivatesse Schengeni riikidesse seda selleks, et hoiduda

kõrvale koduriiki tagasisaatmise menetlusest.



Puudutatud isiku kinnipidamiseks esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 4, 5 ja 7

sätestatud asjaolud;



puudutatud isiku põgenemisohu aluseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (edaspidi VSS) § 68 punkt 9 (puudutatud isik on varjupaigasüsteemi

kuritarvitaja) ja 6 (puudutatud isik …).



Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik.

2. 28.04.2025 toimunud kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde.

3. Puudutatud isik ei vaielnud taotlusele vastu, kuid tundis huvi enda kinnipidamistingimuste

vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1). Kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise ajal või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, on PPA-l õigus

taotleda 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest halduskohtult luba isiku

kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks (VRKS § 362 lg 3). VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib

rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui VRKS-s

sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

5. PPA tugineb isiku kinnipidamise taotluses kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2

punktidele 4, 5 ja 7 ning põgenemisohu osas VSS § 68 punktidele 6 ja 9.

6. Esmalt analüüsib kohus, kas puudutatud isiku kinnipidamiseks esinevad VRKS § 361 lg 2

punktides 4, 5 ja 7 sätestatud alused. Põgenemisohu olemasolu analüüsib kohus määruse

punktis punktides 7 ja 8.

6.1.

VRKS § 361 lg 2 punkti 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu

vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud

korras. Kinnipidamine on lubatud põgenemisohu esinemisel. Kui isik, kelle

kinnipidamist PPA teisele liikmesriigile üleandmise eesmärgil taotleb, on

rahvusvahelise kaitse taotleja, tuleb VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tõlgendada kooskõlas

Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et seda isikut saab kinni pidada juhul, kui on

olemas tema märkimisväärne põgenemise oht ning on täidetud muud Dublini III

määruse art-s 28 sätestatud tingimused (Riigikohtu 08.06.2021 otsus nr 3-20-1943,

punkt 22). Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku kinnipidamiseks esineb VRKS

§ 361 lg 2 punktis 7 sätestatud alus, et tagada puudutatud isiku Soomele

üleandmismenetlust. Kohtupraktika kohaselt võib isiku kinnipidamine Dublini III

määruse alusel olla lubatav alates ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on

teine liikmesriik ning ta alustab tagasivõtmise menetluse (art 23 lg 1, Riigikohtu

08.06.2021 määrus nr 3-20-1697). PPA taotlusest nähtuvalt on PPA-l piisavalt alust

arvata, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutab Soome ning

isiku saab Dublini III määruse alusel Soomele üle anda. PPA esitas 27.04.2025 ka

Dublini III määruse alusel vastavasisulise vastuvõtmispalve Soomele, ent sellele ei ole

veel vastust saadud. Seega on PPA alustanud tagasivõtmise menetlust ja täidetud on

VRKS § 361 lg 2 punkti 7 kohaldamise eeldus koostoimes Dublini III määruse art 28

lg-ga 2.

6.2.

VRKS § 361 lg 2 punkti 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu

vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

Normi peamine eesmärk on tagada taotleja kättesaadavus rahvusvahelise kaitse

taotluse menetluses tähtsust omavate

asjaolude selgitamiseks vajalikeks

menetlustoiminguteks (intervjuudeks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad

eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise

kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust

(Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, punkt 18.2). Samas aitab selle normi

kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Puudutatud isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ja menetlus on alles algamas. PPA-l tuleb

rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga põhjalikult vestelda ja

kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, aga ka päritoluriigi teabega. Samuti

tuleb PPA-l läbi viiva vastutava liikmesriigi menetlus. Neid toiminguid ei saa teha

puudutatud isiku osaluseta. Seega esineb praegusel juhul ka VRKS § 361 lg 2 punktis

4 sätestatud kinnipidamise alus.

6.3.

VRKS § 361 lg 2 punkti 5 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu

vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise

menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik peeti 26.04.2025 Tallinna sadama kinni

VSS-i alusel ning taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks esitas puudutatud isik ca

24 tundi hiljem, kui PPA asus ette valmistama puudutatud isiku väljasaatmist

Bangladeshi. Seega on täidetud ka VRKS § 361 lg 2 punktis 5 sätestatud eeldus

puudutatud isiku kinnipidamiseks.

7. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse põgenemisohuna mh seda, kui esineb VSS §-s 68

nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb

vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, punkt 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, punkt 13).

Kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada rahvusvahelise kaitse taotlejat, kelle põgenemise

tõenäosus on väike. Loa andmine on kinnipidamise võimaliku kestuse ja isikust lähtuvate

ohtude osas prognoosotsus, st ohu jaatamiseks ei pea see olema realiseerunud. Kuna

esmakordsel paigutamise taotlemisel ja loa andmisel tuleb tegutseda piiratud informatsiooni

tingimustes, piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et KPK-sse paigutamine on vajalik ja ei

ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punktid 12 ja

14). Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku osas esinevad VSS § 68 punktides 6 ja 9

nimetatud põgenemisohu alused ning isikuga seotud elulisi asjaolusid arvestades on

põgenemisoht reaalne.

7.1.

VSS § 68 punkti 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui

välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni

konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Praegusel juhul esineb isiku suhtes

Dublini III määruse art 28 lg 2 tähenduses märkimisväärne põgenemisoht. Soome

kohustas puudutatud isikut Schengeni viisaruumist lahkuma, kuid puudutatud isik seda

ei teinud. Selle asemel asus puudutatud isik teele Saksamaale, kus ta soovis esitada

rahvusvahelise kaitse taotlust. Soomes puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotlust ei

esitanud. Seejuures nähtub isikuga toimunud vestlusest, et isik oli teadlik, et

lahkumiskohustuse täitmata jätmisel Soome ametivõimud deporteerivad ta ning

puudutatud isiku teadlik soov oli Soomest põgeneda ning taotleda rahvusvahelist

kaitset mõnes teises riigis. Puudutatud isiku ütlustest nähtub soov, et kui ta ühes või

teises liikmesriigis hakkama ei saa, siis ta suunduks kuhugi järgmisse ning isiku kogu

tegevus on orienteeritud töötamisele.

7.2.

VSS § 68 punkti 6 saab välismaalase põgenemisohtu järeldada, kui isiku on

PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku senine elu

Soomes ja sealt lahkumise asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse, et ta ei soovi jääda

rahvusvahelist kaitset taotlema Eestis, vaid reisida edasi mujale Euroopasse. Ehkki

isiku sõnul ei oma ta Saksamaal tutvusi, siis tõi ta vestlusel välja, et lootis leida

Saksamaal kedagi koduriigist, kes leiaks talle seal tööd. Isik on sõna ja teoga juba

näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamisel reeglitest (oli teadlik viisa

kehtivusaja lõppemisest ja Schengeni alalt lahkumise kohustusest), vaid liigub tööd ja

paremaid majanduslikke tingimusi otsides sinna, kuhu ise õigeks peab. Ta ei esitanud

rahvusvahelise kaitse taotlust Soomega ega ka PPA-le esimesel võimalusel, vaid alles

24 tundi pärast kinnipidamist. Seejuures oli isik rahvusvahelise kaitse esitamise

võimalustest teadlik, kuna tema reisi eesmärk oli seda teha Saksamaal.

8. Eeltoodud asjaolude tõttu kogumis tuleb puudutatud isiku puhul möönda piisavalt suurt

põgenemisohtu, mis õigustab tema kinnipidamist kaheks kuuks, tagamaks isiku

kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks.

9. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine tema Soomele üleandmise eesmärgil või ka

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks

proportsionaalne VRKS § 361 mõttes ja puuduvad leebemad, sama tõhusad alternatiivsed

sunnimeetmed. Arvestades põgenemisohu olemasolu, ei täidaks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

leebemad järelevalvemeetmed (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele

ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) praegusel juhul eesmärki samaväärselt

kinnipidamisega.

10. Isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust

pidada tema kinnipidamiskeskuses kinni pidamist ebaproportsionaalseks. Kuigi

kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud

abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

PPA poolt vastuvõtupalvega seonduvate asjaolude kohta kohtuistungil antud selgitusi

arvestades ei kujune kinnipidamine eelduslikult pikaajaliseks.

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa isiku

kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks kuni kaheks kuuks, mille juures PPA-l tuleb mh

juhinduda Dublini III määruse lg-s 3 sätestatust. Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmanda

lõigu kohaselt antakse selle artikli alusel kinni peetud isik vastutavale liikmesriigile üle

esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt 6 nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik

tagasivõtmispalve kaudselt või otseselt rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või

läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb. Vastasel juhul tuleb kinnipeetud isik

vabastada (art 28 lg 3 neljas lõik). PPA ei või üleandmise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul

isikut teisele liikmesriigile üle anda. Kui isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab 6-nädalane

tähtaeg kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab sama

tähtaeg kulgema ajast, mil üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb. Kui

kinnipidamise muud tingimused on täidetud, on võimalik isikut selle kuuenädalase perioodi

vältel kinni pidada.

12. Kohus selgitab, et kui kinnipidamise alus ära langeb, tuleb isik viivitamatult

kinnipidamiskeskusest vabastada.

13. Määruse avaldamisel tuleb puudutatud isiku nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

Kokkuvõte

14. Kohus annab PPA-le loa pidada X kinni ja paigutada ta kuni 28.06.2025

kinnipidamiskeskusesse. Loa andmise aluseks on asjaolu, et isiku käitumisest saab järeldada,

et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et vältida enda väljasaatmist

kodumaale. Sellele viitab asjaolu, et puudutatud isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust

Soomes, ega ka esmasel kokkupuutel Eesti ametivõimudega. Puudutatud isikule oli Soome

kehtestatud lahkumiskohustus teada, kuid vaatamata sellele asus ta Soomest teele Saksamaale,

et taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Selleks kasutas puudutatud isik transiitriigina Eestit. On

alust eeldada, et Soome vastutab Dublini III määruse aluse puudutatud isiku rahvusvahelise

kaitse taotluse läbivaatamise eest ning isik tuleb Soomele üle anda. Selleks tuleb tagada, et

puudutatud isik ei jätkaks Schengeni viisaruumis ebaseaduslikku liikumist ning viibiks

esmaste menetlustoimingute ning hilisema võimaliku üleandmise ajal Eestis. Seda ei ole

võimalik tagada järelevalvemeetmete kohaldamisega. Puudutatud isiku tervislik seisund ei

välista tema kinnipidamist.

(allkirjastatud digitaalselt)