2-23-12030/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-12030

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi L. N. vastu võla

nõudes. Kirjalik menetlus.

Tsiviilasja hind

10 884,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepingulised esindajad: Ahto Järvela, Sigrid

Rahkema ja Anni Kennedy

Kostja L. N. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista L. N.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks 9831,38 eurot, mis

koosneb põhivõlgnevusest 6624,93 eurot, intressist 509,97 eurot, haldustasust 17,40

eurot, sissenõudmiskulust 50 eurot ja 23.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivisest 2629,08 eurot.

3. Välja mõista L. N.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis 15,90% aastas

arvestatuna põhivõlalt 6624,93 eurot alates 24.08.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista L. N.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks menetluskulude hüvitis

1800 eurot.

6. Välja mõista L. N.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-23-12030

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

Kohus võttis 14.09.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja

20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kostjale ei olnud võimalik dokumente üle anda

tema eluruumis isiklikult, mistõttu loeb kohus dokumendid kätte toimetatuks postkasti panemisega

21.09.2023 (TsMS § 326 lg 1). Hagile vastamise tähtpäev saabus 11.10.2023. Kostja ei ole hagile

vastanud.

31.01.2024 esitas hageja kohtule laenulepingu tagasimaksete ümberarvestuse. 12.02.2024 palus

kohus kostjal esitada seisukoht hageja eelnimetatud dokumendi osas ja määras seisukoha esitamise

tähtajaks 20 päeva kohtunõude kättesaamisest. Kohus juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et kostja

seisukoha esitamata jätmisel võib kohus lahendada hagi tagaseljaotsusega. Kostja ei avanud

kohtunõuet ja ümberarvestust e-toimikus. Kostjale ei olnud võimalik dokumente üle anda ka tema

eluruumis isiklikult, mistõttu loeb kohus dokumendid kätte toimetatuks postkasti panemisega

13.02.2024 (TsMS § 326 lg 1). Seisukoha esitamise tähtpäev saabus 04.03.2024. Kostja ei ole hagi

ega laenumaksete ümberarvestuse osas vastanud.

Kohus tegi 22.04.2024 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja laenumaksete võlgnevuse perioodil 10.03.2022 kuni 10.01.2024 ning viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu hinnangul ei järginud laenuandja

vatutustundliku laenamise kohustust.

21.08.2024 otsusega tühistas Tallinna ringkonnakohus maakohtu 22.04.2024 otsuse ja saatis asja

uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et hagist ja selle täiendustest nähtuvalt on krediidiandja

hinnanud kostja krediidivõimet ja nõudnud krediidivõime hindamiseks kostja pangakonto

väljavõtte esitamist, mida tuleb tarbijakrediidi korral vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks teha (vt ka TlnRnKo 16.12.2022, 2-20-3933, p 67). Maakohtul jäi pooltele selgitamata

alternatiivse nõude lahendamiseks kohaldatav õigus (TsMS § 392 lõike 1 p 41), poolte faktilised ja

õiguslikud väited (TsMS § 392 lõike 1 p 3) ning nende tõendamiseks esitatavad tõendid selle

nõude kohta (TsMS § 392 lõike 1 p 4).

TsMS § 658 lg 2 sätestab, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega

vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud

otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.

2 (2)

2-23-12030

31.01.2025 esitas kohus menetlusosalistele menetlust selgitava kirja ja määras seisukohtade

esitamise ajaks 21.02.2025. Kohus selgitas, et kostjal tuleb esitada kostja vastus, mis vastab TsMS

§-st 394 tulenevatele nõuetele. Kostja vastuse esitamata jätmisel on kohtul õigus asi lahendada

tagaseljaotsusega. Samaks tähtajaks tuli esitada ka menetluskulude nimekiri.

Hageja esitas omapoolsed seisukohad ja selgitused 18.02.2025.

Kostjale ei olnud võimalik 31.05.2025 menetlusdokumenti üle anda tema eluruumis isiklikult,

mistõttu loeb kohus dokumendid kätte toimetatuks postkasti panemisega 07.02.2025 (TsMS § 326

lg 1). Kostja jättis kohtule vastamata.

Kuivõrd ringkonnakohus on leidnud, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud, siis juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus

hageja taotluse ja teeb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses

tagaseljaotsuse esmase nõude osas, sest kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib

kohus lühidalt vaid järgmist.

Hagi aluseks on hageja ja kostja 13.03.2019 sõlmitud laenuleping xxxx, millest tulenevad

kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi esmase nõude järgi, siis puudub vajadus hinnata hageja alternatiivset

nõuet.

TsMS § 162 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 173 lg 3 teise lausega, jäävad kõik menetluskulud

kostja kanda.

Hageja on 23.08.2023 hagiavaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

kandnud menetluskuludena riigilõivu kulu 840 eurot ja õigusabikulu 507 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 840 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal,

et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide

komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 27) on

ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse

mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot.

TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kuna hageja ei ole seoses apellatsioonimenetlusega ja asja uuesti läbivaatamisega esitanud

täiendavat menetluskulude nimekirja selleks 31.01.2025 menetlusdokumendis määratud tähtaega

järgides, siis määrab kohus apellatsioonimenetluses kulud kindlaks TsMS § 174 lg 1 teises lauses

sätestatu kohaselt tsiviilasja materjalide järgi. Hageja on tasunud apellatsioonilt riigilõivu 840

eurot. Kohus määrab apellatsioonimenetlusega seotud kulud kindlaks 840 euro ulatuses.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1800 (840+120+840) eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1800 eurot.

Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3 (2)

2-23-12030

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

4 (2)