Legislator Case Law & Legislation
3-25-995/10 AI generated

3-25-995/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-995/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja Vladislav Akulin esitas 10.04.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse nõudeks on keelata vastustajal piirata usaldusisiku õigusi tema kohustuste täitmisel.

Legislator headnote

AI generated

3-25-995/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaebuse nõudeks on keelata vastustajal piirata usaldusisiku õigusi tema kohustuste täitmisel.

Keywords

AI generated
cash settlement of balance banking law short-term credit bank account holders fraudulent bankruptcy third-party claim procedure in bankruptcy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-995

Määruse kuupäev

28. aprill 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Vladislav Akulini kaebus Viru Vangla kohustamiseks

kanda vahekontole deponeeritud summa kolmanda isiku

arveldusarvele või maksta välja sularahas

Menetlusosalised

Kaebaja Vladislav Akulin

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte-

toimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 7).

Asjaolud

1. Kaebaja Vladislav Akulin esitas 10.04.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse

nõudeks on keelata vastustajal piirata usaldusisiku õigusi tema kohustuste täitmisel.

Vastustajal puudub õiguslik alus sekkuda usaldusisiku toimingutesse või käsutada kaebajale

kohtumäärusega usaldatud rahalisi vahendeid. Kaebaja viitas tsiviilasjale 2-21-15848.

Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest.

2. Kohus on kindlaks teinud järgmised asjaolud.

2.1. Harju Maakohus kuulutas 09.12.2021 tsiviilasjas 2-21-15848 välja kaebaja (endine

perekonnanimi Tergujev, isikukood 38905010274) pankroti. Kohus lõpetas 10.03.2023.a

määrusega kaebaja pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist,

algatas kaebaja kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas kaebajat ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitas kaebajale, et temal kui usaldusisikul on kohustus hoida

võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas

ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksta. Viidatud kohtuasja

materjalide põhjal esitas kaebaja võlgadest vabastamise avalduse pankrotiavalduse osana

09.10.2021.

2.2. Kaebaja esitas 08.04.2025 vastustajale taotluse kanda vahekontolt raha kolmanda isiku

pangakontole või maksta kaebajale vabanemisel ehk 16.04.2025 välja sularahas.

2.3. Vastustaja jättis 10.04.2025.a otsusega nr 4-4/3-25/2904-2 taotluse rahuldamata.

Vastustaja põhjendas, et kaebaja määrati Harju Maakohtu 10.03.2023.a määrusega kohtuasjas

2-21-15848 täitma usaldusisiku ülesandeid iseenda pankrotimenetluses. Usaldusisiku

ülesandeks on hoida võlgnikult saadud makseid oma varast eraldi ja need vastavalt

võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksta.

Kaebajal tuleb esitada vanglale oma arveldusarve andmed, kuhu vangla saab nõuete katteks

kinni peetud raha üle kanda.

2.4. Kaebaja esitas 14.04.2025 vaide, milles ta taotleb 10.04.2025.a otsuse nr 4-4/3-25/2904-

2 kehtetuks tunnistamist.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Kaebaja sõnastas kaebuse nõude nii, et ta palub keelata vastustajal piirata usaldusisiku õigusi

tema kohustuste täitmisel. Kohtuasja dokumentidest kogumist nähtub, et kaebaja eesmärgiks

on saavutada, et tema vanglas avatud vahekontole kogunenud summa kantakse kolmanda

isiku pangakontole või makstakse kaebajale välja sularahas. Tegemist on kohustamisnõudega

eelnimetatud toimingute tegemiseks.

4. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks

võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja soovitud väljamakse tegemise kord on

kindlaks määratud seadusega ning seda ei ole võimalik muuta.

Vangistusseaduse § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest

jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks. Kohtupraktikas on teada, et kui kinnipeetava

suhtes toimub pankroti- või võlgadest vabastamise menetlus, siis nimetatakse kontot, kuhu

kogutakse raha nõuete täitmiseks, vahekontoks. Vahekontolt tehakse väljamakseid vastavalt

pankroti- või võlgadest vabastamise menetluse sätetele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 46 lg 2 ütleb, et kohustustest vabastamise menetluse

kestel peab usaldusisik hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt

pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ette nähtud jaotistele üks kord aastas

võlausaldajatele välja maksma.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus jõustus 01.07.2022. Selle seaduse § 68 lg 2 sätestab, et

enne 01.07.2022 esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni

30.06.2022. Sel ajal kehtinud pankrotiseaduse § 172 lg 2 sätestas samuti, et usaldusisik peab

võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate

nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

Eeltoodud sätetest tuleneb, et kaebaja vanglas avatud vahekontole kogunenud summa saab üle

kanda üksnes kaebaja kui usaldusisiku pangakontole. Olenemata käesoleva kohtumenetluse

tulemustest ei ole võimalik selle ülekandmine kolmandale isikule või väljamaksmine

sularahas.

5. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust

vabastamiseks.

6. Kaebaja teavitas kohut, et 21.04.2025 esitas ta vastustajale oma kontonumbri, kuid

22.04.2025 ei ole raha veel laekunud. Kohtu hinnangul näitab see, et kaebaja on mõistnud, et

vahekontole kogunenud summa tuleb kanda tema enda kontole. Makse laekumise aja osas

juhib kohus kaebaja tähelepanu vastustaja 10.04.2025.a otsuses antud selgitusele, et

ülekandeid vahekontolt pangakontole tehakse üks kord kuus. Eeltoodu ei takista kaebajal

usaldusisiku ülesannete täitmist, kuna määruse punktis 4 viidatud normide järgi toimub

väljamaksete tegemine usaldusisiku kontolt võlausaldajatele üks kord aastas.

7. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks