2-24-143086/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-143086

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

102,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Asja läbivaatamine

Hageja: AS Ühisteenused, registrikood: 11052490

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress:

xxx

Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx

Kostja lepinguline esindaja: Julia Tuštšenko, e-posti aadress:

xxx

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Ühisteenused hagi X vastu.

2. Välja mõista Xilt AS-i Ühisteenused kasuks leppetrahv 57 eurot, sissenõudmisekulu

20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 20,13 eurot ja viivis tasumata põhivõlalt 57

eurolt alates 29.04.2025 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Välja mõista Xilt AS Ühisteenused kasuks menetluskulu 600 eurot.

5. Mõista Xilt AS Ühisteenused kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt 600 eurolt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1).

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. Hagiavalduse kohaselt kostja X parkis 13.12.2021 sõiduautot reg.nr-ga XXX AS Ühisteenused

poolt parkimist opereeritavas eraparklas P.Kerese 3 Narva, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes

(invakohal parkimine), mille kohta on koostatud leppetrahvi nõue nr 0258006923 summas 57 eurot.

AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa

omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul

või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse

leppetrahv summas kuni 57 €. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14

päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille

kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõude kokku summas 57,00 eurot, mis kostja on avaldajale

jätnud tasumata. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile

kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale

leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud.

Hageja arvestab põhinõudelt ka viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast

kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras. Kokku on kostjal

hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summas 18,06 eurot. Hageja palub

kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 31.12.2024

kuni põhinõude (57,00 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Leppetrahvi 0258006923 sissenõudekulud on 20,00 eurot, so 30.03.2022 võlateatis maksumusega 15

eurot; 23.11.2023 võlateatis maksumusega 5 eurot. Hageja nõuab ka sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 20,00 eurot (dtl 29-35).

2. Vastates kostja seisukohtadele, leiab hageja et hageja on tõendanud, et kostja parkis oma sõidukit

(reg nr. XXX) 13.12.2021 P. Kerese 3, Narva, parklas puudega inimese sõiduki parkimiskohal,

millega seoses väljastati leppetrahv summas 57,00 eurot. Hagejale jääb arusaamatuks kostja viide

justkui kostja poolt parklas tehtud pildid kinnitavad, et liiklusmärk „Puudega inimese sõiduk“ oli

paigaldatud kõrval territooriumile, aadressil A.Puškini tn 19 Narva, mitte territooriumile aadressil P.

Kerese, 3, Narva. Antud parkla on P. Kerese 3, Narva (Kerese keskus) parkla ning liiklusmärk oli

paigutatud antud parklasse. A. Puškini 19, Narva on kõrvalkinnistu, mis on eraldatud aiaga nagu

hagiavalduse lisa 2 piltidelt nähtub. Kuna liiklusmärk ei saa reguleerida alade taga, kus see ei ole

nähtav või selle mõju ei ulatu, siis on selge, et parkimispiirangud kehtivad vaid sellele alale, millel

märk on nähtav ja kehtiv. Hageja on esitanud hagiavaldusega pildid, kust nähtub, et kostja sõiduk oli

pargitud liiklusmärgi ette mitte ca 5 meetrit liiklusmärgist paremale. Hageja esitab pildid

parkimistingimustest 2021 ja 2023 aastatel, millega on tõendatud, et ala oli tähistatud. Ehk et alale

parkides loeti leping sõlmituks, mida kostja rikkus. Liiklusmärgil on märgitud, et puudega inimese

sõidukile on arvestatud 3 järjestikust parkimiskohta. Hagiavalduse lisana 2 esitatud pildid tõendavad,

et kostja parkis autot puudega inimese sõiduki parkimiskohal omamata selleks vastavat luba. Hageja

lisab eraldi juurde ka üldised parkimistingimused. Hageja on tõendanud, et parkimisalad olid

tähistatud. Samuti on hageja esitanud fotod infotahvlitest parkimislepingu tingimustega, mille p 1

kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida

parkimisleping; p 7 järgi peab parkimisõigust tõendav dokument olema sõiduki

esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal; p 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu

rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostjale

kuuluvad sõiduk parkis hageja poolt parkimist opereeritavas parklas. Millises parklas on pargitud

ning milles rikkumine seisnes on samuti hagiavalduses välja toodud. Kostjale kuuluv auto sisenes

hageja poolt reguleeritud parkimisalasse. Parklasse sisenemisel loetakse lepingu tingimustega

nõustunuks ja leping sõlmituks. Hageja selgitab, et lepingut sõlmides aktsepteerib klient lepingu

tingimusi, sealhulgas ka leppetrahvi tasumise kohustust juhul, kui ta lepingut rikub (näiteks jätab

tasumata parkimistasu). Leppetrahvi ei saa käsitleda avalik-õigusliku parkimistrahvina ega

viivistasuna, millise tegemise õigus on ainult parkimisjärelvalve ametiisikutel, vaid leppetrahvi näol

on tegemist eraisikute vahel kokku lepitud lepingulise kohustusega. Vastavalt kokkuleppele võib

hageja leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist nõuda, kui klient lepingut rikub.

Hageja on ka tõendanud, et ta on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi posti teel. Kostja

vastuväited on hageja seisukohast otsitud, vabanemiseks vastutusest ja soovist trahvi mitte tasuda.

Kohtumenetlusega kaasnevad kulud, s.t riigilõivu tasumine ning hageja õigusabikulud on tekkinud

kostja tegevuse tulemusena ning tuleb jätta kostja kanda (dtl 77-84).

Hageja jääb täies ulatuses varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning leiab et hagi kuulub

rahuldamisele. Hagejale jääb arusaamatuks kostja 27.02.2025 seisukohas esitatud pilt. Arusaamatu,

mis ajal on pilt tehtud ja kuidas seda on töödeldud (dtl 94-97). Kostja menetluskulude taotlus tuleb

jätta täies ulatuses rahuldamata (dtl 117-118).

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagi on tõendamata. Väär,

paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et kostja parkis 13.12.2021 parklas, aadressil P. Kerese,

3, Narva, oma sõiduauto, riiklik registreerimismärk XXX invakohal, millega seoses esitati

leppetrahvinõue summas 57 eurot. Kostja esitab kohtutoimikusse aadressil P. Kerese, 3, Narva

paiknevas parklas tehtud pildid, mis kinnitavad, et liiklusmärk numbriga 874 „Puudega inimese

sõiduk“ oli paigaldatud kõrval territooriumile, aadressil A.Puškini tn 19 Narva, mitte territooriumile

aadressil P. Kerese, 3, Narva ning liiklusmärgi juures puudus teemärgitus, mis kehtestaks

liiklusmärgi kehtivuse ala. Teemärgistuse puudumise tõttu ei olnud võimalik visuaalselt aru saada,

kus on liiklusmärgi numbriga 874 kehtivuse ala. Kostja sõiduauto oli pargitud ca 5 meetri kaugusel

liiklusmärgist paremale. Kostja pole liikluskorralduse nõudeid rikkunud ning leppetrahvi esitamiseks

pole alust.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja AS Ühisteenused kanda (dtl 63-

64, 85, 86-88).

Kostja selgitab, et kõnealusel päeval olid teekattemärgised lume ja jää tõttu sõidukijuhtidele täiesti

nähtamatud. Sellises olukorras oleks olnud asjakohane võtta lisameede, nimelt parkimiskohtade

värvimine siniseks, mis oleks muutnud need nähtavamaks. Lisaks peaks invaparkimiskoha tähise

asukoht olema sõidukijuhtidele selgelt nähtav. Kuid antud juhul on märk paigutatud aia taha ja

märkimisväärsel kaugusel parkimiskoha algusest, mis muudab selle raskesti nähtavaks ja takistab

nende kohtade asukoha õigeaegset tuvastamist. Kostja menetluskulu on tasu õigusabile 75 eurot (dtl

90).

Kostja selgitab ka, et 27.02.2025 esitatud fotot kasutati üksnes illustreeriva näitena ja see on võetud

avalikest allikatest (Google Maps). Samuti juhib tähelepanu, et hageja on lisanud 17.02.2025 aasta

foto, kus puuduvad puuetega inimestele mõeldud kohti tähistavad teekattemärgised. Varem on juba

viidatud, et ei ole võimalik kindlaks teha, millisest parkimistsooni osast peaks algama puudega

inimeste kohtade arvestamine, kuna selliseid kohti tähistav liiklusmärk on paigaldatud parkla

algusest märkimisväärse kauguse peale. Need mõjutavad otseselt olukorra objektiivset hindamist (dtl

100, 103, 110).

Kostja palub arvestada käesolevas menetluses tema majanduslikku olukorda. On käesoleval ajal

ametlikult xxx arvel xxx ning tema ülalpidamisel on xxx. Sellest tulenevalt puudub kostjal rahaline

võimalus hüvitada teise poole poolt avalduses välja toodud menetluskulud. Palub võimalust jätta

need kulud välja mõistmata või vähendada nende suurust, võttes arvesse eespool toodud asjaolusid

(dtl 105).

Lõplikus seisukohas leiab kostja, et auto paigutamise kuupäeval - 13.12.2021 - puudus

parkimiskohal teekattemärgistus. Auto oli pargitud keelumärgi mõjuala vahele. Samas ei sisalda

märk ise mingit (nooled), mis määraks keelu suunda. Juhil puudus kavatsus rikkuda parkimise ja

peatumise eeskirju. Ta hindas visuaalselt sõiduki paigutamise lubatud piire, kuid läheduses pargitud

autode puudumisel oli seda raske teha. Eriti tuleb märkida, et tal puudus kavatsus rikkuda

parkimisreegleid. Vastupidi, püüdsin sõidukit paigutada vastavalt liiklusmärgi nõuetele, sest peame

oluliseks järgida eeskirju, mis näevad ette juurdepääsu puuetega inimestele mõeldud

parkimiskohtadele äri- ja avalike asutuste sissepääsude läheduses (dtl 113-115).

Kohtuotsuse põhjendused

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad

on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kuivõrd kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust

ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).

5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et

hagi kuulub rahuldamisele.

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist,

kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

7. Hageja on esitanud nõude leppetrahvi, viiviste ja sissenõudekulude väljamõistmiseks kostjalt.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või

vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (RKTKo

nr 3-2-1-3-16, nr 3-2-1-68-16 (p 31), nr 3-2-1-77-16, nr 2-15-3430) ning leppetrahvinõude

tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot

äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik

tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.

8. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja oli sõiduauto BMW numbrimärgiga XXX omanik. Kostja parkis

sõiduauto 13.12.2021 kell 15:45 hageja opereeritavale parkimisalale P.Kerese 3 Narva (dtl 38, 43,

45,78,79,80,95). Kostja neid asjaolusid vaidlustanud ka ei ole (dtl 63-64).

Hageja koostas kostjale 13.12.2021 leppetrahvi nõude nr 0258006923 summas 57 eurot selle eest, et

kostja rikkus parkimiskorralduse nõudeid, st parkis invakohal (leppetrahvi nõue, dtl 37). Kostja ei ole

tuginenud sellele, et ta ei oleks leppetrahvi nõuet kätte saanud. Kostja on seisukohal, et ta ei ole

liikluskorralduse nõudeid rikkunud ning seetõttu ei ole leppetrahvi esitamiseks alust.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus

on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on

seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et

parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja

teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-75-10, p 14).

Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Käesolevaga sarnastel juhtudel

sõlmitakse parkimislepingud tüüptingimustel põhinevate lepingutena (VÕS § 35 jj). Kohus selgitab,

et tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende

olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (VÕS § 37 lg 1).

Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritaval parkimisalal P.Kerese

3 Narva oli parkimistahvel nähtav, millelt nähtus viide parkimistingimustele ja mille kohaselt loeb

hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja esitas tõendid

eelviidatud parkimistingimuste ja parkimistahvli olemasolust (dtl 79,81,99). Seega hagis esitatud

asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja

kostja vahel 13.12.2021 hageja opereeritavale parkimisalale P.Kerese 3 Narva parkimisel. Parkides

oma auto parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva isiku vahel lepinguline suhe.

Kohus nõustub, et kuna tegemist on tüüptingimustega, siis ilmselgelt iga päev aladel märke,

infotahvleid ja tingimusi ei muudetud, kuid hageja esitatavatest tõenditest peab saama järeldada, et

vajalikud märgid, tingimused ja infotahvlid olid ala sissesõitudel leppetrahvinõuete esitamise ajal, et

kohus saaks tuvastada lepingu sõlmimise ja tüüptingimuste parkimislepingus osaks saamise.

Riigikohus on selgitanud, et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise

päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused

üheaegselt (RKTKo 6.12.2017, nr 2-15-3430 p 18). Käesolevas asjas tõendina esitatud

parkimistingimustes on mh märgitud, et parkida võib vastavalt paigaldatud

liikluskorraldusvahenditele (viidad, teemärgistus, liiklusmärgid), keelatud on parkida kohtades, mis

on tähistatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Parkimisõigust tõendav dokument peab olema

sõiduki esiklaasi/armatuurlaual nähtaval kohal, täielikult loetav ning parkimisoperaatorile ühiselt

mõistetav. Juhul, kui sõidukijuht eirab käesolevates tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhi

kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja poolt esitatud

tõenditega loeb kohus tuvastatuks ka asjaolu, et kostja rikkus parkimiskorralduse nõudeid, st parkis

invakohal (dtl 43,78,95). Liiklusseaduse § 6 lõike 2 kohaselt tuleb juhil liikluses osaledes juhinduda

liikluskorraldusvahenditest. Puudega isikutele mõeldud parkimiskohad peavad olema tähistatud

liiklusmärgiga, mis oli ka leppetrahvi määramise hetkel kohapeal olemas ja nähtav. Parkimise alasse

sisenenud mootorsõiduki juhil tuleb parkimisel liiklusmärkidega arvestada. Paigaldatud liiklusmärk

annab piisava aluse eriparkimiskoha olemasolu tuvastamiseks ning eeldab, et sõidukijuht on teadlik

kohapeal kehtivatest eritingimustest. Kostja selgitused ja tõendid (dtl 71,72,73,86,88) tuvastatud

asjaolusid ümber ei lükka. Kohtu hinnangul nähtub hageja tõenditest, et kostja parkis enda sõiduauto

liiklusmärgi ette (dtl 43,78, 95), st kostja väide, et ta parkis auto 5 meetrit liiklusmärgist eemale ei

ole tõendatud. Sõiduauto oli pargitud invakohale, so märgi kehtivusalal. Invakohal parkimisõigust

tõendavat dokumenti sõiduauto esiklaasi/armatuurlaual ei olnud. Asjaolu, et rikkumise ajal oli

teemärgistus puudu või nähtamatu seonduvalt maha sadanud lumega, ei väära seda, et rikkumise

kohas oli paigaldatud liiklusmärk, mis võimaldas parkida vaid invasõidukitel. Kostja ei ole

avaldanud, et tal on invakohal parkimiseks välja antud luba. Samuti märgib kohus, et trahvi

väljastamise ajal tehtud fotolt teavitusmärgist paistab, et märk ei ole lumega kaetud ja on selgesti

nähtav. Selle foto on teinud parkimiskorraldaja 13.12.2021 kell 15:46:09 (dtl 43). Seega, oli kostjal

võimalik aru saada, et parkimine antud kohas on lubatud invasõidukitele vastava loa olemasolul, mis

on pandud sõiduki esiklaasi/armatuurlaua nähtavale kohale. Kohtu hinnangul ei saa kostja tugineda

ka sellele, et liiklusmärk ei olnud mõistetav. Liiklusseaduse § 6 lg 6 ja § 7 lg 11 alusel majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded

fooridele“ § 21 p 19 kohaselt tahvel 874 „Puudega inimese sõiduk” teatab parklast või selle osast,

mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava

sõiduki parkimiskaart. Paigaldatud liiklusmärk oli nõuetekohane ja arusaadav, st kui kostja parkis

sõiduauto märgi ette, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, mida kostja on väitnud, so, et auto oli

pargitud keelumärgi mõjuala vahele. Liiklusmärgilt on aru saada, et invakohtadeks on mõeldud 3

kohta. Asjakohane ei ole kostja seisukoht, et märgil ei ole nooli, mis määraks keelu suuna või, et

parkimisel teisi autosid selles kohas ei parkinud. Liiklusmärgi järgi pidi kostjale olema selge, et ta

pargib selleks õigust mitteomaval parkimiskohal, mis kvalifitseerub rikkumiseks.

Tuvastatult on kostja eiranud parkimistingimusi ja hagejal on õigus kostjalt nõuda leppetrahvi

tasumist. Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus

leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg

1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha

maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud,

jättes 57 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha

maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb

hagejale välja mõista leppetrahvi eest 57 eurot.

9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 20 eurot. VÕS § 113² lg 2 p 1

kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud

kostjale nõudekirjad kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile (dtl 48, 49). Kostja ei ole

väitnud, et at ei ole nõudekirju kätte saanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

sissenõudekulud summas 20 eurot.

10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised ja viivised, mis ei ole

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja arvestab

viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, viivise summaks on 18,06 eurot.

Tuvastatult ei ole kostja leppetrahvi tasunud, seega on hageja viivisenõue kooskõlas VÕS § 113 lg 1

ja TsMS § 367 sätestatuga ning põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

seadusjärgse viivise alates 28.12.2021 (leppetrahvi tasumise tähtaja järgmine päev) kuni 28.04.2025

(otsuse tegemise kuupäev) põhinõudelt 57 eurolt summas 20,13 eurot ja edasiulatuva viivise alates

29.04.2025 põhinõudelt 57 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kostja on avaldanud, et on käesoleval ajal ametlikult xxx arvel xxx (tõend dtl 106,107) ning tema

ülalpidamisel on xxx, millest tulenevalt puudub kostjal rahaline võimalus hüvitada teise poole poolt

avalduses välja toodud menetluskulud. Kostja palub jätta kulud välja mõistmata või vähendada

nende suurust. Riigikohus on selgitanud (vt Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-

10, p 10), et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid

seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul ei

nähtu asja materjalidest erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 sätte kohaldamist.

Kostja pidi leppetrahvinõudele vastuvaidlemisel arvestama, et poolel, kelle kahjuks otsus tehakse,

tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi kanda teise poole menetluskulud.

Seega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

12. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt

muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja hageja

poolt esindajale makstud tasu 1203 eurot (ilma käibemaksuta), dtl 96-97). Hageja on selgitanud, et

hagi koostamiseks vajalikud toimingud on: hagi koostamiseks vajalike dokumentide ja info

kogumine, dokumentide salvestamine; hagi koostamiseks vajalike dokumentide ja andmetega

tutvumine; võlgnevuse arvestuse õigsuse kontrollimine ja arvestuse koostamine olemasolevate

andmete põhjal; hagiavalduse koostamine; info edastamine riigilõivu tasumiseks vajalike andmete

kohta; hagi lisade komplekteerimine; hagiavalduse digitaalne allkirjastamine; hagiavalduse ja lisade

kohtule esitamine. Isegi kui hageja oli esitanud oma nõude esialgselt maksekäsu kiirmenetluse

avalduses, siis ei ole põhjendatud arvata, et menetluse jätkamisel hagimenetluses ei oleks need

toimingud põhjendatud ja vajalikud. OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab teenust 169,00 eur/h ilma

käibemaksuta. Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur.

Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot

käibemaksuta ((RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm

27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Arvestades raha väärtuse vähenemist inflatsiooni tõttu ja üldist

elukalliduse tõusu, ei saa praegusel ajal nimetatud tunnitasu määra pidada ebamõistlikult suureks.

Riigikohus on ka selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja

liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi

arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Seega lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus õigusabile kulunud aja (arvestades mh

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja liiki, keerukust ja mahukust) ning esindaja tunnitasu

(arvestades seejuures esindaja kvalifikatsiooni, sh kas tegemist on vandeadvokaadi või muu

lepingulise esindajaga) hindamise osas. Riigikohus on selgitanud (nt 13.11.2013 määruses tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-13, p 25), et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtul ei ole kohustust hinnata iga

menetlustoimingut eraldi minutilise täpsusega vaid tuleb arvestada ajakulu põhjendatust tervikuna.

Kohus peab põhjendatuks hageja kulu riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele

ja kohtule esitamisele (TsMS § 4842), kokku 120 eurot. Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult

keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus

arvestab ka sellega, et hageja esitab tüüphagisid. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

kokku on 4 tundi. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole

põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Siinjuures märgib kohus, et

Riigikohus on seni 169 euro suuruse tunnihinna kohta avaldanud arvamust vandeadvokaadi esinduse

korral. Praegusel juhul hagejat ei esinda vandeadvokaat. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks

tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 1 töötunni eest 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 600 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 480 eurot (4x120). Kohus mõistab nimetatud kulu

kostjalt hageja kasuks välja.

TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse

hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (600 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik