2-24-17064/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lihtmenetlusotsus

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

28. aprill 2025

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-24-17064

Julianus Inkasso OÜ hagi A.H. vastu AS-ga LHV Finance

sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 3771365 tuleneva

põhinõude 124,99 euro, intressi 26,82 euro,

sissenõudmiskulu 25 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 28,15 euro ja alates 12.11.2024 kuni võlgnevuse

täieliku tasumiseni põhinõudelt viivise 0,04% päevas

väljamõistmiseks

hagimenetlus lihtmenetlusena

Hagihind

220,43 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553)

Hageja lepinguline esindaja

jurist Fränk Valdmann

Kostja

A.H. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot,

on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta;

menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Kostja ja AS LHV Finance (krediidiandja) vahel sõlmiti 08.06.2021 järelmaksuga

müügileping nr 3771365, mille alusel andis krediidiandja kostjale laenu summas 599,99 eurot

kostja poolse kauba (s.o monitori 32" curved QLED monitor Samsung LC32G75TQSUXEN)

ostu (müüjalt Antista AS) finantseerimiseks. Laenu intressiks lepiti kokku 14,90% aastas ja

tagasimakse tähtajaks 24 kuud, millise laenu kohustus kostja krediidiandjale tagastama ning

tasuma intresse igakuiste maksetena vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Lepingutasuks

lepiti kokku 19,90 eurot. Viivise määraks lepiti kokku lepingujärgne intress (s.o 0,04% päevas).

Krediidi kulukuse määraks oli 34,41% aastas.

3. Enne laenulepingu sõlmimist hindas krediidiandja kostja krediidivõimelisust, kontrollides

tema maksekäitumist maksehäireregistritest, kust selgus, et puudusid varasemad maksehäired.

Samuti kontrolliti kostja sissetulekuid Eesti Väärtpaberikeskuse pensionikonto ja Maksu- ja

Tolliameti andmete alusel, võttes arvesse viimase kuue kuu sissetulekuid, milleks oli 1099,55

eurot kuus. Igakuiste finantskohustustena arvestati 500 eurot. Maksimaalseks võimalikuks

kuumakseks arvutati 104 eurot. Sõlmitud järelmaksulepingu igakuine makse oli 32,45 eurot, mis

jäi oluliselt alla maksimaalse kuumakse piiri.

4. Kostja tasus laenulepingu alusel esimesed 20 igakuist makset, kuid seejärel lõpetas maksete

tegemise. Selle tõttu saatis krediidiandja kostjale lepingust taganemise teated 14.03.2023 ja

14.04.2023. Teadetes oli välja toodud kolm tasumata arvet summas 32,45 eurot igaüks, mille

maksetähtajad olid vastavalt 10.02.2023, 10.03.2023 ja 10.04.2023.

5. Krediidiandja saatis kostjale teate, et annab võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni

28.04.2023. Kui selleks kuupäevaks võlga ei tasuta, ütleb krediidiandja lepingu üles alates

29.04.2023. Samuti oli teates märgitud, et lepingu ülesütlemise korral muutub kohe

sissenõutavaks kogu tagastamata krediidijääk koos kõrvalnõuetega (intressid, viivised,

teenustasud). Krediidiandjal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, kui ostja viivitab

vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ega tasu võlga ka 14-päevase lisatähtaja jooksul. Kuna

kostja ei tasunud võlgnevust ka 28.04.2023 tähtajaks, ütles krediidiandja lepingu üles

29.04.2023, millega kaasnes kogu krediidijäägi ja kõrvalnõuete viivitamatu tagasimakse

kohustus.

6. Krediidiandja loovutas 16.01.2023 antud nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest

tulenevate õigustega Intrum Investment No. 2 DAC’le ning seejärel loovutas Intrum Investment

No. 2 DAC 13.08.2023 antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate

õigustega AS-le Julianus Portfolio (registrikood 10036074 ja endise ärinimega Aktsiaselts

Intrum Estonia), mille õigusjärglane on hageja.

7. Kostja võlgnevus hageja ees on järgmine: krediidisumma 124,99 eurot, intressivõlgnevus

26,82 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ning pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks

muutunud viivis 28,15 eurot. Lisaks sellele palub hageja välja mõista täiendav viivis 0,04%

päevas 124,99 eurolt alates 12.11.2024 kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Samuti taotleb

hageja, et kõik menetluskulud, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 338 eurot, jäetaks kostja

kanda. Hageja palub samuti välja mõista seadusjärgse viivise menetluskuludelt.

8. Kostja sai menetlusdokumendid, sh hagi, isiklikult kätte 21.12.2024, kuid ei esitanud

kohtule vastust määratud tähtajaks, s.o 06.01.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

10. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

11. Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult

analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid.

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. On tuvastatav, et kostja on sõlminud LHV Finance AS-ga 08.06.2021

tarbijakrediidilepingu nr 3771365 tähtajaga 24 kuud.

13. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui

ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa

ainult KAVS § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et

metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas

tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus

kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei

saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele

inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.

14. Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-

106661, p 55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet

esitatud ega kontrollitud ei ole. Hageja on küll lakooniliselt selgitanud, et esialgne võlausaldaja

on hinnanud tarbija krediidivõimelisust ja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-test 2-4,

mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS §-de 49 ja 50 kohaselt, kuid

nimetatud lepingu sõlmimisega seonduvalt ei ole asjakohaseid tõendeid, mis selgitaksid

krediidiandjapoolset krediidivõimelisuse kontrolli, kohtu hinnangul menetluses esitatud. Laenu

taotluse esitamisel, s.o 08.06.2021 (dtl 89) märkis kostja, et tema netosissetulek on 1423 eurot,

igakuised kohustused on 500 eurot. Hageja on hinnanud kostja väljaminekuid taotluse esitamisel

esitatud andmete põhjal, sh krediidiinfost, krediidiregistrist ning Maksu- ja Tolliameti andmetest.

Analüüsi tulemusena selgus, et laenusaajal puudusid taotluse esitamise ajal maksehäired ning

samuti ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Seetõttu võis krediidiandja

järeldada, et kliendil puudus negatiivne maksekäitumine. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja

kontrollis Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja töötamist kehtiva töölepingu alusel ning tema

püsivate sissetulekute olemasolu, ei saa üksnes nende andmete põhjal olla veendunud isiku

maksevõimelisuses. Kui puuduvad andmed kostja tegelike väljaminekute kohta, mida oleks

võimalik kontrollida pangakonto väljavõtte alusel, siis ei ole võimalik hinnata kostja reaalseid

kohustusi ega tema tegelikku maksevõimet.

15. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on

märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7

teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud

RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 0%

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam.

Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

16. Kohus on hagiavalduse ja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostjale on krediiti

väljastatud kokku 599,99 eurot kauba ostu finantseerimiseks (dtl 79). Hagiavalduse punktist 1.13

nähtub, et kostja on teinud 20 maksegraafiku järgset tagasimakset, ning ülesütlemise teadetest

(dtl 93; 99) on tuvastatav, et kostja võlgnevus algas 10.02.2023 osamaksest, mistõttu on kostja

maksegraafiku alusel kokku tasunud 636,95 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet ja kostja on tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei ole hageja nõue

põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

17. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik