1-24-5503/28 · 1-24-5503/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Rahuldada vandeadvokaadi Andrei Matvejevi 25.02.2025 taotlus ja määrata tema - J. Pi musta värvi jalanõud, musta värvi rihm, halli värvi teksapüksid, musta värvi särk –

Legislator headnote

AI generated

1-24-5503/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Pi musta värvi jalanõud, musta värvi rihm, halli värvi teksapüksid, musta värvi särk –

Keywords

AI generated

alcohol abuse whiplash injury consumption of narcotics alcohol monopoly aggravated drunk driving breathalyzer test

AI generated

1-17-10131/38

Ago Ploovits on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ründas valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ajavahemikus 15.06.2017.a ööl vastu 16.06.2017.a.

1-15-8883/7

Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Milvi Pruus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.november 2015.a.

1-15-3375/6

süüdistuses KarS § järgi Menetlusliik Käskmenetlus Süüdistatav I.T, isikukood kodakondsus , XXX määratlemata, põhiharidusega, emakeel vene keel, elukoht xxxx; töötu, varem kriminaalkorras karistamata.

1-17-10615/31

Dmitry Shuparov’it süüdistatakse selles, et tema, varem kehalise väärkohtlemise toimepannud isikuna (karistatud KarS § 121 lg 2 p 2,3 alusel Viru Maakohtu 11.12.2015 otsusega) 24.06.2017 ajavahemikul kella 10:00 ja 12:40 vahel, viibides alkoholijoobeseisundis Narva linnas, aadressil xxx asuvas korteris, peksis isiklike vaenulike suhete pinnalt üles kerkinud tüli käigus A S’it käte ja jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse: pea ning näo piirkonda - xxx. Kannatanu peksmisel kõhtu ning rindkeresse asus kannatanu selili lamavas asendis. Lisaks muljus Dmitry Shuparov käega kannatanu kaela, tekitades xxx. Kannatanule tekitatud vigastused koosvõetuna ohustasid elu vigastuse tekitamise momendil ning tõid kaasa A S’i surma. Surma vahetuks põhjuseks oli Dmitry Shuparov’i löökidest põhjustatud kõhu xxx, millega kaasnes xxx järgneva massiivse sisemise verejooksu arenemisega. Pekstes kannatanut valimatult käte ja jalgadega elutähtsatessse piirkondadesse – pea, rindkere ja kõht pidi Dmitry Shuparov pidama võimalikuks ja möönma mistahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist. Sel moel pani Dmitry Shuparov oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

13

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2013.a.

Full text

1-24-5503

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2025.a, Jõhvi

Kriminaalasja arutati 25.02.2025, 26.02.2025, 03.03.2025 ja

13.03.2025.a avalikul kohtuistungil Jõhvi kohtumaja ruumides.

Kriminaalasja number

1-24-5503 (24244050802)

Kohtunik

Rahvakohtunikud

L Prokopenko

Siiri Eero, Ene Allikas

Kohtuistungi sekretär

Ingrid Koddo

Tõlk

Valentina Michelson

Kriminaalasi

Mihhail Lipitini süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi üldmenetluse

korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma

Süüdistatav

Mihhail Lipitin, isikukood 38701302253, elukoht xxx, xxx, xxx,

emakeel - xxx keel, töökoht xxx, kehtivad kriminaalkaristused

puuduvad

Tõkend – vahistamine alates 05.07.2024.

Kaitsja

Vandeadvokaat Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

juhindudes KrMS § 311, 312, 314, 315 kohus

OTSUSTAS

1. Mihhail Lipitin süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi õigeks mõista.

2. Tühistada tõkend vahistamine ning vabastada Mihhail Lipitin vahi alt.

3. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata U Je tsiviilhagi 319 eurot.

4. Rahuldada vandeadvokaadi Andrei Matvejevi 25.02.2025 taotlus ja määrata tema

poolt Mihhail Lipitinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses

osalemise eest 494,10 EUR (405 EUR + 22% s.o. 89,10 EUR).

1-24-5503

Rahuldada vandeadvokaadi Andrei Matvejevi 26.02.2025 taotlus ja määrata tema

poolt Mihhail Lipitinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses

osalemise eest 318,42 EUR (261 EUR + 22% s.o. 57,42 EUR).

Rahuldada vandeadvokaadi Andrei Matvejevi 03.03.2025 taotlus ja määrata tema

poolt Mihhail Lipitinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses

osalemise eest 230,58 EUR (189 EUR + 22% s.o. 41,58 EUR).

Rahuldada vandeadvokaadi Andrei Matvejevi 13.03.2025 taotlus ja määrata tema

poolt Mihhail Lipitinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses

osalemise eest 873,52 EUR (716 EUR + 22% s.o. 157,52 EUR).

5. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud:

-

ekspertiisitasud kokku 17 185 eurot,

-

kaitsja I Belugini tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses kokku 1856,73

eurot,

- kaitsja Andrei Matvejevi tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses kokku 1916,62

eurot.

6. Asitõendid

1) Ida prefektuuris hoiul asuvad (akt nr 24ATH30761, lk 179):

- J. Pi musta värvi jalanõud, musta värvi rihm, halli värvi teksapüksid, musta värvi särk –

tagastada kohtuotsuse jõustumisel J Pile;

- A. S halli värvi T-särk, musta värvi püksid, musta värvi kaks plätud, halli värvi sokid,

musta värvi aluspüksid - tagastada kohtuotsuse jõustumisel A Sle,

- V. K lühikeste varrukatega halli värvi särk, musta värvi dressipüksid, sinist värvi plätud,

halli värvi aluspüksid - hävitada peale kohtuotsuse jõustumist,

- M. Lipitini musta värvi T-särk, musta-sinise värvi sandaalid ja helesinist värvi

aluspüksid - tagastada kohtuotsuse jõustumisel Mihhail Lipitinile,

2) Ida prefektuuris hoiul asuvad (akt nr 24ATH31328, lk 180)

- musta värvi dressipüksid, kilepakend, kahjustatud punast värvi plastik pomm,

mobiiltelefon Huawei mustas kaitses, puuteproov lühikeste varrukatega särgilt rinnapiirkonnast

määrdumise pinnalt, puuteproov parema jala plätu pöia piirkonnalt, õlakott– hävitada peale

kohtuotsuse jõustumist.

3) Kaks DVD-R plaati - jätta kriminaaltoimiku juurde.

7. Kustutada andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvad

andmed Mihhail Lipitini kohta.

8. Mihhail Lipitinil on õigus taotleda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

(SKHS) § 5 lg 1 p 1 alusel kahju hüvitamist vahi all viibitud ajavahemiku eest 05.07.2025 –

28.04.2025.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates 29. aprillist 2025.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

1-24-5503

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus

Mihhail Lipitinit süüdistatakse selles, et tema 4.07.2024 ajavahemikul kella 19.43 kuni kella

21.43 aadressil xxx asuvas korteris, olles alkoholijoobes peksis tahtlikult käte ja jalgadega V

Tu. V T suri peksmise tagajärjel saadud vigastustesse sündmuskohal.

Vastavalt surnu ekspertiisiaktile nr 24E-AOS00677-01/KJ110 on V Tu surma põhjuseks

rindkere tömp trauma koos mõlemapoolsete roiete murru ja mõlema kopsu rebendiga, mille

tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind ja arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus.

Oma tahtliku tegevusega pani Mihhail Lipitin toime teise inimese tapmise, s.o KarS §

113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse

ning süü tasandite kontrollimisele.

Süüdistatav Mihhail Lipitin oma süüd ei tunnistanud.

Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on

seisukohal, et Mihhail Lipitini tegu temale esitatud süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi pole

tõendamist leidnud ja ta tuleb õigeks mõista.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid

nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele

tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud dokumentaalsed tõendid usaldusväärsed, samuti

ei ole kohtul alust kahelda tunnistajate K Ai (ütlused on avaldatud KrMS § 291-1 alusel), L Hi

ja J Hi ütlustes. Tunnistajate ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka teiste kriminaalasjas

kogutud tõenditega. Tunnistajate L Hi ja J Hi ütlused on kõige adekvaatsed ütlused selle

kohta, mis toimus peale nende tulekut sündmuskohale kuni politsei saabumiseni. Tunnistajate

S H (ütlused on avaldatud KrMS § 291-1 alusel), J P, V K, A S ütlused on lünklikud ja

osaliselt vastuolulised, mis on kohtu hinnangul tingitud pidevast alkoholi tarvitamisest.

Sündmuse ajal tarvitasid tunnistajad alkoholi juba mitmete päevade-kuude-aastate jooksul.

Nad ise tunnistavad, et jõid alkoholi, magasid, jälle jõid jne. Tunnistajad ajavad asjaolusid ja

sündmuseid segamini, kuid kohus leiab, et ütlustele, mis langevad omavahel kokku, võib

tugineda kohtuotsuse tegemisel.

Samuti kohtu hinnangul ei ole tunnistaja O A´a ütlused usaldusväärsed, tunnistaja N K

ütlused 4.07.2024 korteris aadressil xxx, toimunu kohta on vahendlikud ütlused ning ei ole

tõendiks käesolevas kriminaalasjas.

Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi otseset tõendit M.Lipitini

suhtes.

1-24-5503

Riigikohus on varem märkinud ka seda, et isiku süüküsimuse lahendamisel vaid kaudsetele

tõenditele tuginedes tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest

kujundada selline uue kvaliteediga kogum, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo

asjaolude kohta. Sel põhjusel omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Järelikult eeldab kaudsetele

tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (osutatud otsus asjas nr

3-1-1-55-13, p 7 koos viitega 8. märtsi 2012. a otsusele asjas nr 3-1-1-15-12, p 14).

Kriminaalkolleegiumi kogu koosseis peab vajalikuks kõnealust praktikat osaliselt muuta.

KrMS § 61 lg 1 kehtestab tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt ei ole ühelgi

tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Oluline on seejuures märkida, et otsesed ja kaudsed

tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui

vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Kui otsese tõendi sisuks on teave,

mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis

kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, küll aga võimaldab teha

olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2019. a otsus nr 1-18-86/128, p 64 koos viitega 9. märtsi

2010. a otsusele asjas nr 3-1-1-8-10, p 9) – RKKKL 4-19-447 p 11,12.

Kohtuistungil KrMS § 291-1 alusel esitas prokurör kohtule tõenditena tunnistajate (O A, )

kohtueelses uurimises antud ütlused – ülekuulamise protokollid. Kohus, kasutades analoogiat

KrMS §-dega 290, 291 viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile 1-21-7406, mille

kohaselt „Olukorras, kus KrMS § 291 lg 1 p 2 tingimused on täidetud, võib otsuse rajamine

tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustele olla siiski välistatud. KrMS § 15 lg 3 näeb

ette, et kohtuotsus ei või tugineda valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud

kaitsjapoolel võimalik küsitleda. Kohtuotsus tugineb KrMS § 15 lg 3 mõistes tõendile

valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava

tähendusega. (p 12)“, ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile 1-17-11682, mille

kohaselt

„Ka olukorras, kus KrMS § 291 lg 1 p 1 ja lg 3 tingimused on täidetud, võib avaldatud ütluste

kasutamise otsuse tegemisel välistada KrMS § 15 lg-s 3 sisalduv reegel. Selle kohaselt ei või

kohtuotsus tugineda üksnes või valdavas ulatuses selle isiku ütlustele, keda süüdistataval ega

kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda. Tõend, millele kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3

tähenduses "valdavas ulatuses", on selline, mis on kriminaalasja lahendamise seisukohalt

määrava või otsustava tähendusega (vt RKKKo 3-1-1-89-12, p-d 19 ja 20 ning RKKKo 3-1-1-

41-13, p 10). (p 23)“

Kohus leiab, et tunnistaja O A ütluseid ei saa lugeda usaldusväärseteks. Prokurör leidis, et

need on usaldusväärsed, kuna O. A tuli politseijaoskonda ütlusi andma ning tema seisund oli

siis palju parem. Kohtuistungil selgitas prokurör, et O. Aa toimetasid uurija juurde tema

sugulased ning uurijal ei tekkinud kahtlust tema vaimses tervises. Kohtul on aga selline

kahtlus tekkinud just tema ja teiste isikute ütlusi kõrvutades. Nimelt avaldas O. A

ülekuulamise protokollis (lk 220-223), et tal on probleemid mäluga ja ta ajab segi sündmused,

nt, et ta tutvus V Tuga umbes 5 aastat tagasi ja hakkasid koos elama. Samas kinnitasid

tunnistajad L H ja J H, et V T oli O Aa elukaaslaseks ligi 20 aastat. Sellest saab kohus

järeldada, et O. Aal on tõsised mäluprobleemid. O. A´a ülekuulamise protokollist tuleneb ka,

et ta ise alkoholi ei joo, kuid tunnistaja V K kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et 4.07.2024

jõi O.A 1 pitsi alkoholi, A.S andis ka ütlusi, et O A jõi 1-2 pitsi viina. Peale selle O.A ütlused

on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega samuti selles, et teised ülekuulatud isikud kinnitasid,

et O. A ei suuda iseseisvalt liikuda, kuid O A seletas protokollis, et „mingi hetk läks ta

vaatama, kuhu V kadus“.

1-24-5503

Tunnistajad S. H, L. H, J.H, A. S, V.K kinnitasid, et O A on voodihaige, ei saa iseseisvalt

liikuda. Perearsti vastusest päringule (lk 218-219) nähtub, et O A on lamav haige, mähkmetes,

peab toitma. Vahel tunneb isikuid ära, vahel mitte. Ei ole võimeline ilmuma kohtusse.

Patsiendiga kokkupuude puudub, psühhiaatrilisi diagnoose ei ole.

Nagu on juba öeldud - O. A avaldas ülekuulamise protokollis, et mingi hetk läks ta vaatama,

kuhu V kadus ning leidis ta põrandal toa juures. Kohus pöörab tähelepanu, et O A ütlustest

tuleneb, et ta ise ei näinud, kes lõi Vit, vaid toob välja oma mõtte, mis on rajatud tema

oletustel – et M.Lipitin oli agressiivselt meelestatud ja tal oli (kui tunnistaja ei eksi) sõnaline

konflikt Viga. Vaatamata sellele, et O A ei ole kuriteo toimepanemise pealtnägija, ise ei

näinud, et M.Lipitin oleks kasutanud vägivalda kannatanu suhtes, ei pea kohus tema ütlusi

usaldusväärseks, sest ütlused on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega. Peale selle kahtleb

kohus O A ütluste usaldusväärsuses ka põhjusel, et tunnistaja J H ütles kohtuistungil, et

vanaemalt (O A) ei küsinud ta, mis juhtus, kuna ta ei saa ümbritsevast aru. Samuti kinnitas

tunnistaja L H kohtuistungil, et emaga (O A) ta juhtunust ei rääkinud, kuna ta on

ebaadekvaatne ja tema sõnu uskuda ei saa. Lisaks ütles ka tunnistaja A S kohtule, et O A on

dementne. Seega järeldab kohus tunnistajate J. H, L.H ja A.S ütluste ning perearsti tõendist

tulenevalt, et O A ei saanud sündmuse toimumise ajal ümbritsevast aru. Kohus arvab O A

ütlused tõendite nimistust välja.

KrMS § 66 lg 2-1 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta

on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui:

1) vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud

põhjusel;

2) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude

kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata,

et

ta

moonutas

tõde;

3) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise

omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega;

4) tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud.

Tunnistaja N K ütluste kohaselt käib tema vend V K tihti joomas xxx O ja S juures. Ta kuulis

mõrva kohta ema käest. Ta ei tea, kus tema vend mõrva ajal oli. Vend oli ka kinni peetud koos

A S ja Mihhail Lipitiniga. Vend oli kinni peetud 4-5 päeva, täpselt ei mäleta.

Prokuröri küsimustele: „kas teie teada tuli vend otse vanglast koju? kas ta siis rääkis mis oli

juhtunud? millest rääkisite?“ N K vastas, et „peale vanglat tuli ta koju, tapmisest nad ei

rääkinud, vend mitte midagi ei rääkinud, tunnistaja üldse temaga ei suhelnud“ .

KrMS § 289 alusel vastuolude tõttu avaldas prokurör N K eeluurimisel antud ütlusi, mille

peale tunnistaja vastas, et vastuolu ei saa ta selgitada, kuid edasi ütles, et „vend rääkis, ei oli

tapmine, tapeti Vi“. Tunnistaja seletas, et vend valetas, et kui ta tuli, oli V juba surnud ja tal

paluti V välja tirida. Sel päeval ei käinud vend kodus magamas.

Edasi prokuröri küsimustele vastas N K: „jutuajamine vennaga, kui ta rääkis, et tassis Vi

rõdule oli „vist enne vanglat“, „juba enne vanglat vend rääkis et oli toimunud mõrv“.

Küsimusele: „ venda peeti kinni xxx, kuidas ta siis sai enne kinni pidamist mõrvast rääkida?“,

vastas tunnistaja: „sellest rääkisid mulle teised inimesed. Vend ütles, et viis üksi laiba

verandale peale vanglat… samuti vend rääkis, et Vi tappis Mihhail, pekstes jalgadega“.

Kohtu hinnangul on ilmselge, et N K ütlused 4.07.2024 korteris xxx toimunu kohta on

vahendlikud ütlused vastavalt KrMS § 66 lg-le 2-1. N.K sai asjaoludest teada teiste isikute

vahendusel – venna, ema vahendusel ning teiste (nimetamata) isikute kaudu. Kuna N.K

ütlused on vahendlikud, siis tuleb ütlusi põhjalikult kontrollida, hinnata tunnistaja

1-24-5503

usaldusväärsust. Kohus on toonud tunnistaja N.K ütlused ning leiab, et kohtuistungil antud

ütlused on vastuolulised, tunnistaja tihti eksis, kirjeldades toimunut erinevalt. Prokuröri

taotlusel olid avaldatud tunnistaja eeluurimise käigus antud ütlused seoses vastuoluga. Seoses

tunnistaja vastuoluliste ütlustega kahtleb kohus ütluste usaldusvääruses.

Peale selle ei vasta tunnistaja N K ütlused KrMS § 66 lg-s 2-1 nimetatud kriteeriumitele.

„Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise

isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata

käesoleva

seadustiku

§

lõikes

nimetatud

põhjusel;

Kohtuistungil on üle kuulatud vahetu tõendiallikas, N K vend - V K, kes andis ütlusi, et

4.07.2014 ärkas ta kodus kella 18-19 paiku ja läks tagasi xxx. Seal oli Mihhail, S, S, O ja V.

V magas elutoas televiisori ja laua vahel, ta tiris tema eemale verandale välisukse juurde.

Vigastusi Vil ei näinud, nägu oli põranda poole. Tiris kättpidi parema käega. Käsi oli soe. Ta

püüdis teda äratada, kuid V magas. Läks tuppa ja hakkas jooma Mihhaili, S ja Sga. Ei olnud

juttu, et vahepeal oli kellelgi konflikt. Ei näinud kedagi peksmas. Ta on ka varem koos

Mihhaili ja Viga alkoholi tarvitanud. Mihhail Lipitin ei ole olnud Vi ega teiste suhtes

agressiivne. Mihhail ei öelnud, et lõi Vit. Mihhail tõukas Vit 2 korda, kui ta magas. Ta

viis Sga Vi välja. Väljas oli pime ja vigastusi ta ei näinud. Nad lohistasid teda kätest hoides. V

K arvas, et ta magab, ei saanud aru, et on surnud, verd ei näinud.

Arvestades V K ütlusi, ei lange need kokku N K ütlustega, V.K ei kinnita, et Mihhail Lipitin

lõi V T´i surnuks. V.K seletas, et ei näinud peksmist ja ei rääkinud, et Mihhail lõi Vit. Seega

N K ütlused ei vasta KrMS § 66 lg 2-1 lg-s 1 nimetatud kriteeriumile. N.K ütlused, et mingi

info sai ta „emalt ja teistelt isikutelt“ kohus ei analüüsi KrMS § 66 mõttes, sest N.K ema ei

viibinud kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal aga „teised isikud“ ei ole tuvastatud.

„Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise

isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud sh kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult

kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise

ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde“.

Kohtu hinnangul ei vasta N K ütlused ka KrMS § 66 lg 2-1 p-s 2 kriteeriumile.

Määratluse „vahetult“ sisustamine sõltub olukorrast, selleks võib sobida nt mitmete minutiline

vahemiktajumise ja rääkimise vahel. Samas erinevad sündmused mõjuvad eri inimestele siiski

erinevalt. Pole välistatud, et mingi katastroofiline kogemus hoiab inimest võimuses päevi või

kauemgi. Oluline on näha kriteeriume omavahelises seoses. Vahetult kogetu pidi avaldama

inimesele sellist mõju, et ta ei suutnud teha rääkides veel kaalutletud valikut, millist versiooni

kellele rääkida või kuidas asuda tõde manipuleerima (Heili Sepp, riigikohtunik, Arvamus

31.05.2022)

Kohtu hinnangul puudub alus arvata, et isegi juhul, kui V K kohe peale politseist vabanemist

rääkis midagi õele juhtunust, rääkis ta sellest „vahetult“ peale toimunut. Kohtule ei ole

esitatud dokumentaalseid andmeid, millal V.K toimetati politseisse, millises seisundis ta oli

ning millal vabastati, kuid V.K ja teiste tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et V.K tarvitas

alkoholi ja politsei pidas teda kinni sündmuskohal öösel vastu 05.07.2024. Ta viibis

politseijaoskonnas vähemalt kuni kella 17.20-ni (tl 134-135), kus temaga teostati

uurimistoimingud ja kuulati ka üle. Seega ei saa rääkida, et õega jutt toimus „vahetult“ peale

kuriteosündmust. Samuti ei viinud kohtu hinnangul V Tu peksmine (tapmine) V.K „sellisse

tugevasse psüühilisse seisundisse, et olles kodus, viibis ta veel tajutu mõju all. V.K ütlustest

1-24-5503

tuleneb (ta ütles sellest kaks korda), et ta isegi ei saanud aru, et V on surnud – „purjus olime,

arvasime, et ta magab; ei saanud aru, kas elus või surnud“. Politseisse viidi ta ära tugevas

alkoholijoobes (tunnistajate ütluste järgi), ta isegi ei mäletanud, kuidas neid ära viidi (V K

ütlused), 05.07.2024 ülekuulamise ajal oli tal pohmell (V K ütlused); õega võis ta suhelda

vähemalt 12 tundi pärast sündmust. Arvestades ülalnimetatud asjaolusid on väga kahtlane, et

sündmus tõi V.Kle mingi katastroofilise kogemuse, et osutas V.Kle nii suure ja tugeva mõju,

et ta viibis tajutu mõju all järgmisel päeval, olles „pohmelli“ seisundis.

„KrMS § 66 lg 2-1 p 3,4 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta,

millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud sh kui

tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise

omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega ning tunnistaja ütluste

sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud“.

Kohtu hinnangul ei vasta N K ütlused ka KrMS § 66 lg 2-1 p-de 3,4 kriteeriumitele. V.K

andis kohtuistungil ütlusi, et „Mihhail ei öelnud, et lõi Vit“, samuti ei rääkinud ta kunagi, et ta

on

kuriteo

kaastäideviija

(kuritegu

on

toime

pandud

ühiselt).

Ülaltoodu alusel tuleb kohus järeldusele, et N K ütlused tõendamiseseme nende asjaolude

kohta on saanud teise isiku vahendusel ning ei ole tõendiks käesolevas kriminaalasjas, tema

vahendlike ütlustega ei saa tõendada kuriteo toimepanemist Mihhail Lipitini poolt.

Tunnistaja V K ütluste kohaselt V T elas O A juures, samuti elas seal S H ja vahel A S. O ja S

on invaliidid ja ei saa iseseisvalt liikuda. 04.07.2024 kella 12 ajal läks ta S juurde. Seal olid

Mihhail Lipitin, O, V ja J P. Ta oli kaine ja nad Mihhailiga käisid poes, ostsid 2 l viina. Algul

V magas teises toas ja siis tuli nende juurde viina jooma. P Ka ta ei tea, korteris teda polnud.

Enne elas V ka seal, kuid läks elama xxx. Ta on ka varem seal alkoholi tarvitanud, kui aitas

Ot. O võttis 1 pitsi. Nad olid suures toas. V läks algul tahatuppa ja pärast kui viina toodi, siis

tuli nende juurde. Tülisid, konflikte ei olnud. Üks kord nimetati Vit pedofiiliks (tema ja

Mihhail), tegid nalja. Ta läks koju magama kella 14-15 ajal. O läks enne seda oma tuppa

magama, ta viis ta sinna ja läks koju. Ta elab koos õega, õde oli kodus ja ei liigu ise. Ta ärkas

18-19 paiku ja läks tagasi. Seal oli Mihhail, S, S, O ja V. V magas elutoas televiisori ja laua

vahel, ta tiris tema eemale verandale välisukse juurde. Vigastusi Vil ei näinud, nägu oli

põranda poole. Tiris kättpidi parema käega. Käsi oli soe. Ta püüdis teda äratada, kuid V

magas. Läks tuppa ja hakkas jooma Mihhaili, S ja Sga. Ei olnud juttu, et vahepeal oli kellegil

konflikt. Ei näinud kedagi peksmas. Ta on ka varem koos Mihhaili ja Viga alkoholi

tarvitanud. Mihhail Lipitin ei ole olnud Vi ega teiste suhtes agressiivne. Siis tuli S õde L koos

S tütrega. Mihhail ei öelnud, et lõi Vit. Mihhail tõukas Vit 2 korda, kui ta magas. L tahtis, et

vabastaksime läbipääsu ja viiksime Vi välistrepile. Ta viis Sga Vi välja. Väljas oli pime ja

vigastusi ta ei näinud. Nad lohistasid teda kätest hoides. Ta arvas, et ta magab, ei saanud aru,

et on surnud, verd ei näinud. L kutsus politsei ja neid viidi koos Mihhaili ja Sga minema.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 1-16) ja CD-plaadist (lk 1-17) nähtub, et 05.07.2024 A.

xxx, maja terrassiga risti on maas kõhuli meesterahva surnukeha, mille kõrval on kaks

värvilist tekki. Surnukeha näopiirkond on verine, jalas mustad teksapüksid ja musta värvi

jalatsid. Mõlemal pool seljal sedastatavad küllaltki rohked kaootiliselt paiknevad

kahvatulillad ümarovaalsed läbimõõdus 2 cm-3 cm nahaalused verevalumid ning samuti

valdavalt vertikaalsed, omavahel paralleelselt paiknevad nahamarrastused/kriimustused, mis

rohkem sedastatavad vasakul pool selja ülaosas. Parema kõrvalesta tagapinnal siledate

servade, teravate nurkadega vertikaalne haav pikkusega 4 cm. Koolnukangestus kell 03.43

ülajäsemetes ja sõrmedes tugev. Alajäsemetes tugev, kaelalihastes mõõdukas, alalõuas tugev.

1-24-5503

Nägu turseline, mõlema silma ümbruses tumelillad verevalumid ja mõlemal ülalaul 1 cm

haavad. Küünarvartel marrastused. Terrassist paremal on trepp, mille alumisel astmel on

verejälg (foto 10). Esikus ukse kõrval põrandal on verejälg (fotod 14, 16-18). Elutoa ukse

raamiosa pinnal vereloik ja verepritse (fotod 20-22, 27-29). Elutoa põrandal verejälg (fotod

23-24). Kirjutuslaualt võetud ära musta värvi õlakott. Koridori ja vannitoa vahel põrandal on

valget värvi kilekott kirjaga „CityAlko“, mille pinnal on verekahtlane määrdumine (fotod 45-

47).

Peale sündmuskoha läbivaatlust viidi V T surnukeha ekspertiisi teostamiseks (Surnuveo akt nr

2945 lk 18)

DNA ekspertiisiakti nr 24E-GE00714-01 (lk 69-83) kohaselt proovid, mis võeti trepi pinnalt

(B240471), põranda pinnalt (B240472), ukse raami vereloigust (B240473), ukse raami

verepritsmelt (B240474), põrandal olevast verejäljest (B240475), ukse põrandaliistul olevast

vere pritsmest (B240476) ja kilekoti pinnalt (B240477), on kokku langevad V Tu DNA

profiiliga.

Siinjuures DNA profiilid (B240471- B240475 – „A“) pärinevalt tõenäoliselt ühelt isikul,

DNA profiil, mille üheski lookuses ei ole ilmsiks tulnud üle kahe alleeli; DNA profiilid

(B240476- B240477 – „B“) - DNA segaprofiil, milles eristub peamine DNA-profiil –

segaprofiil, milles ühe isiku alleelid on selgelt tugevamalt väljendunud kui teise isiku (teiste

isikute) alleelid, st ühe isiku bioloogilist materjali on uuritavas segaproovis rohkem kui teise

isiku (teiste isikute) bioloogilist materjali. „B“ profiili puhul ei ole tuvastatud ekspertiisi

edastatud teiste isikute proovidega.

Proove B240471-B240477 testiti vere kindlakstegemiseks Tetrabase meetodil, tulemus on

positiivne „TB+“.

Profiilides B240471- B240475 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-23, see tähendab, et antud

DNA-profiili saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal

pärineb V Tlt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud

tundmatult isikult.

Profiilides B240476- B240477 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-23, see tähendab, et antud

peamise DNA-profiili saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline

materjal pärineb V Tlt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud

tundmatult isikult.

Samuti võeti V Tu küünealused proovid (B240518-B240527), proovis B240522 – „B“ leiti V

Tu DNA profiili. „B“ on DNA segaprofiil, milles eristub peamine DNA-profiil – segaprofiil,

milles ühe isiku alleelid on selgelt tugevamalt väljendunud kui teise isiku (teiste isikute)

alleelid, st ühe isiku bioloogilist materjali on uuritavas segaproovis rohkem kui teise isiku

(teiste isikute) bioloogilist materjali. „B“ profiili puhul ei ole tuvastatud ekspertiisi edastatud

teiste isikute proovidega. Proovides B240518-B240521, B240523-B240527) on profiil „A“

pärineb V Tult.

Profiilides B240518-B240527 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-23, see tähendab, et antud

DNA-profiili saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal

pärineb V Tlt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud

tundmatult isikult.

Kiirabikaardist V Tu kohta (lk 32), nähtub, et 05.07.2024 kell 01.24 teatas L H, et xxx, lebab

koridoris surnult V T, korteris on 6 joobes isikut. Kiirabi saabudes oli surnukeha õues kõhuli

ja kaetud põrandatekiga. Hulgi hematoome, parema kõrva taga lõikehaava, nägu verine.

1-24-5503

Ekspertiisiakti nr 24E-AOS00677-01/KJ110 (lk 23-30) kohaselt V Tu surnukeha

välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised kehavigastused: parema III-XI roide murd

mitmel anatoomilisel joonel, rinnakelme vigastusega; vasakul I-XII roide murd mitmel

anatoomilisel joonel, rinnakelme vigastusega; rinnakukeha murd; mõlema kopsu rebendid;

nahaalused verevalumid rindkere eespinnal; peaaju pehmekelmealune verevalum vasakul pool

oimu-kiirusagaras; marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool näol,

põrutushaavaad mõlema silma ümbruses ja parema kõrvalesta tagapinnal; ninaluude murd;

marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool üla- ja alajäsemetel. Kõik sedastatud

kehavigastused on elupuhused, tekitatud lühikese aja jooksul, lühikest aega enne surma

saabumist, mis ei ole täpselt määratav kuid võibolla mõõdetav minutite-kümnete minutitega.

Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (nt

kängitsetud jala ja rusikaga) ja rindkere kompressioonist eest-taha suunas (nt hüppamisel

lamavas asendis viibiva kannatanu rindkere peale). On vähetõenäoline, et kannatanu võis

peale rindkere trauma saamist sooritada aktiivseid tegevusi. Rindkere tömp trauma koos

mõlemapoolsete roiete murru, rinnakelme vigastuse ja mõlema kopsurebendiga põhjustas

kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Surnukeha asend oli vähemalt 1 korral muudetud

enne surnukeha läbivaatust sündmuskohal. V Tu surma põhjuseks oli rindkere tömp trauma

koos mõlemapoolsete roiete murru ja mõlema kopsu rebendiga, mille tüsistusena tekkis

mõlemapoolne verirind ja arenes välja äge kopsu-südamepuudulikkus. Kannatanu surm võis

saabuda 6-8 tundi enne läbivaatust sündmuskohal. Surnukeha verest leiti 3,00 mg/g etanooli,

uriinist leiti 3,65 mg/g etanooli. Selline etanooli verekontsentratsioon vastab elaval isikul

raskele alkohoolsele joobele. Saab välistada, et rindkere tömp trauma võis tekkida kukkumisel

oma kasvu kõrguselt.

Jäljeekspertiisi akti nr 24E-TR00016-01 (lk 55-65) kohaselt ekspertiisiks esitatud fotodel

tuvastati: tilkumisplekid trepiastmel ja selle ees oleval taimelehel (vt lisa 1 foto 1-4), mis on

tekkinud gravitatsiooni mõjul langevast veretilgast; ülekandumisjäljed põrandal (vt lisa 1 foto

5-8; 9, 11 ja 12), uksepiidal (vt lisa 1 foto13), kilekotil (vt lisa 1 foto 17), mis on tekkinud

verise pinna ja teise pinna vahelise kokkupuute tulemusena; pritsmed põrandal (vt lisa 1 foto

6 tähistatud punaste nooltega), uksepiidal (vt lisa 1foto 13 ja 14 suunad tähistatud punase

noolega), põrandaliistul (vt lisa 1 foto 15 ja 16 suunad tähistatud punase noolega), kilekotil (vt

lisa 1 foto 17 suunad tähistatud punase noolega), mis on tekkinud õhus laialipihustunud verest

vereallikale mõjunud välisjõu toimel; löögijälg ukse alumisel osal (vt lisa 1 foto 9 ja 10;

suunad tähistatud punase noolega), mis tekib vedelasse verre mingi esemega (ka nt käe või

jalaga) löömisel. Ekspertiisiks esitatud fotodele jäädvustatud löögijälg ukse alumises osas ja

selle lähedal olevad pritsmed uksepiidal on tõenäoliselt tekitatud kannatanule vigastuste

tekitamisel, kannatanu paiknemisel lamavas asendis.

Seega on kohtu poolt sündmuskoha vaatluse protokolli, kiirabikaardi, surnu kohtuarstliku

ekspertiisi akti, DNA ekspertiisi akti ja jäljeekspertiisi aktiga tuvastatud, et V Tu surm saabus

xxx asuvas korteris 04.07.2024 kella 19.43 – 21.24 vahel tema peksmise tagajärjel käte ja

jalgadega. V Tu surma põhjuseks oli rindkere tömp trauma koos mõlemapoolsete roiete murru

ja mõlema kopsu rebendiga, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind ja arenes välja

äge kopsu-südame puudulikkus.

Arvestades kohtumeditsiini eksperdi arvamust, et on vähetõenäoline, et kannatanu võis peale

rindkere trauma saamist sooritada aktiivseid tegevusi, et surnukeha asend oli vähemalt 1

korral muudetud enne surnukeha läbivaatust sündmuskohal, tunnistajate L H, V K ütlusi, et V

Tu surnukeha lamas korteris nn „veranda“ põrandal koridori ukse juures ja enne politsei ja

kiirabi saabumist teda viidi üle õue, ning jäljeekspertiisi järeldust, et ekspertiisiks esitatud

fotodele jäädvustatud löögijälg ukse alumises osas ja selle lähedal olevad pritsmed uksepiidal

1-24-5503

on tõenäoliselt tekitatud kannatanule vigastuste tekitamisel, kannatanu paiknemisel lamavas

asendis, on kohtu hinnangul suure tõenäosusega, et V Tule ekspertiisiaktis märgitud

kehavigastused on tekitatud ja ta sai surma antud kohas-koridori/veranda ukse kõrval.

Tunnistaja L H ütluste kohaselt 04.07.2024 elas tema ema, O A, xxx koos venna S Higa.

Varem elas seal ka ema elukaaslane V T. Seal käidi pidevalt joomas. Ta käis samal päeval

kella 11 paiku seal emale toitu ja mähkmeid viimas ning seal olid veel V T, naaber V Ku, A

S, P K. Tarvitati alkoholi. Ema ja vend ei saa ise liikuda. Vil vigastusi päeval ei olnud. Kella

23.30 ajal läks ta uuesti sinna koos J Higa. Välistrepil seisis Mihhail Lipitin, kes avas ukse ja

ütles, et V magab. J läks sisse ja ütles, et V lamab maas. Ta läks ja katsus teda, oli külm ja

näoga põranda poole. Ta läks tuppa, seal kõik jõid, küsis mis juhtus, kuid nad olid

ebaadekvaatsed. Toas olid O, S, A S, Mihhail Lipitin, teises toas magas P, P K oli ka, kuid kui

teda nägi, siis jooksis majast välja. Ta helistas politseisse. Enne politsei saabumist palus ta

meestel keha liigutada, et mööda pääseda. K ja S viisid surnukeha õue trepi ette. Ta pani

surnukeha peale mingi vaiba. Vigastusi ega verd ta Vil ei näinud. Politsei viis minema kõik

mehed peale S ja ema.

Tunnistaja L. H ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokollis (lk 84-86) vaadeldud

häirekeskuse kõnesalvestisega, kus L H teatab, et avastas aadressil xxx, meesterahva laiba.

Korteris on 6 inimest, kes tarvitavad alkoholi.

Samuti on tunnistaja L.Hi ütlused kooskõlas tunnistaja J Hi ütlustega, mille kohaselt tema isa

S H ja vanaema O A elasid 05.07.2024 xxx tänaval. Ta läks kuskil kella 12 paiku öösel koos

tädi L Higa isa juurde, kuna nad vanaemaga ei vastanud telefonile ja ta muretses. Tädi oli

päeval seal käinud ja kõik oli korras olnud. Nad andsid uksekella ja väljus Mihhail Lipitin.

Mihhail ütles, et V lamab maas, ei tea mis temaga on. L puudutas Vit ja ütles, et ta on külm.

Ta astus üle Vi esimesse tuppa, et isaga rääkida, kuid isa oli ebaadekvaatne. Peale isa ja

vanaema oli toas veel 3-4 inimest, s.h lähedal elav naaber. Ta nägi põrandal verd, kuid Vi

nägu ta ei vaadanud, see oli ära pööratud. Ta läks välja ja tädi kutsus politsei. Kuna koridoris

oli tugev hais, siis V viidi välja trepi juurde maha.

Kaitsja poolt tunnistaja J Hile KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel näidatud sündmuskoha vaatluse

fotode nr 13, 14, 16 kohta selgitas tunnistaja, et surnukeha oli veranda lõpus (foto 13), pea oli

pööratud vasakule, akna poole. Jalad oli sisemise veranda ukse poole, uks oli avatud (foto 14).

See koht ei olnud valgustatud ja väljas oli pime, kui nad tädiga sisse tulid ja tädi veendus, et V

on surnud, lülitasid nad tule sisse. Keha takistas pääsu korterisse.

KrMS § 2911 alusel avaldati tunnistaja K Ai ülekuulamise protokoll (lk 209-210), mille

kohaselt oli ta patrullis ja sai väljakutse aadressile xxx, kus oli laip. Sündmuskohal olnud L H

andis talle üle kannatanu mobiiltelefoni Huawei koos pangakaardiga V Tu nimele. Tema

andis telefoni üle uurijale I Mle.

Tunnistaja K. Ai ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokollis (lk 87-97) vaadeldud

vormikaamerate salvestisega, kus naisterahvas (L. H) selgitab, et ta leidis laiba koridoris ja

kuna oli juba laiba lõhn, siis palus seal olnud isikutel laip välja viia. Majas on 4 isikut. V K

ütleb, et kannatanu kukkus purjus peaga.

Seega on kohus tunnistajate L Hi, J Hi ja K Ai ütlustega ning häirekeskuse kõnesalvestisega

ja vormikaamera salvestisega tuvastanud, et kui tunnistajad Hid tulid aadressile xxx, lamas V

Tu surnukeha koridoris ning tugeva haisu pärast palus L H viia A Sl ja V Kl surnukeha õue.

1-24-5503

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et sündmuskohal xxx viibis vähemalt 6

isikut: O A ja S H, kes elavad antud aadressil ning J P, V K, A S, Mihhail Lipitin. L Hi, V K,

A S ja Mihhail Lipitini ütluste kohaselt enne politsei saabumist viibis antud korteris ka P K.

J P, V K, A S ja Mihhail Lipitin olid sündmuskohal politseiametnike poolt kinni peetud.

J Pil tuvastati isiku läbivaatuse protokolli (lk 33-39) kohaselt 05.07.2024 vasakul pool

rindkere tagapinnal marrastus 1,5 x 0,8 cm, nimmepiirkonnas marrastus 0,8 x 0,4 cm, vasaku

küünarliigese sirutuspinnal marrastus 1,8 x 1 cm, vasakul reiel marrastus, paremal

küünarvarrel kaks verevalumit 7 x 3 cm ja 5 x 3 cm.

J P selgitas kohtuistungil, et fotodel on tema ning fotol 3 ja 8 on fikseeritud marrastused ja

sinikas. Joobes ta kukub palju ja ei tea kust need saab.

Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (lk 107-115) vaadeldi J Pi musta värvi särki,

mille välisküljel paremal pool veremäärdumine. Vaadeldi J Pi musta värvi rihma, millelt

midagi ei avastatud. Vaadeldi J Pi halli värvi põlvpükse, millel roosat värvi määrdumine;

vasaku sääre alumisel poolel veretilk. Vaadeldi J Pi jalanõusid ning riidest esiosa pinnal on

veremäärdumine.

DNA ekspertiisi akti nr 24E-GE00714-01 (lk 69-83) kohaselt oli J Pi küünealused proovid

B240508, B240510, B240512- B240513, B240516 – profiil „A“ ja pärinevalt tõenäoliselt

ühelt isikul, DNA profiil, mille üheski lookuses ei ole ilmsiks tulnud üle kahe alleeli;

küünealused proovid B240509, B240511, B240515, B240517- profiil „B“, mis on DNA

segaprofiil, milles eristub peamine DNA-profiil – segaprofiil, milles ühe isiku alleelid on

selgelt tugevamalt väljendunud kui teise isiku (teiste isikute) alleelid, st ühe isiku bioloogilist

materjali on uuritavas segaproovis rohkem kui teise isiku (teiste isikute) bioloogilist materjali.

„B“ profiili puhul ei ole tuvastatud ekspertiisi edastatud teiste isikute proovidega. Siinjuures

küünealune proov B240509 lisaks kokku langev V Tu ja J Pi DNA profiiliga. Proov

B240514 on profiil „C“, mis on DNA-segaprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Proov

B240514 (C) lisaks kokku langev A S DNA profiiliga.

Profiilides B240508, B240510, B240512- B240513, B240516 saadi hüpoteeside tõepärasuhe

10-23, see tähendab, et antud DNA-profiili saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui

proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb J Pilt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal

pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult.

Profiilides B240509, B240511, B240515, B240517 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-23, see

tähendab, et antud DNA-profiili saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv

bioloogiline materjal pärineb J Pilt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb

juhuslikult valitud tundmatult isikult.

J Pi riietelt võetud puuteproovid B240537, B240537, A243266 – profiil „E“ – DNA profiil ei

ole kasutatav ekspertiisiülesande täitmiseks, proovid võivad sisaldada verd; proov A243265 –

profiil „C“ mis on DNA-segaprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Proovis A243265 (C)

leiti J.Pi DNA profiil, eeltesti alusel ei sisalda proov verd.

Profiilides B240509, B240511, B240515, B240517 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-23, see

tähendab, et antud peamise DNA-profiili saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis

leiduv bioloogiline materjal pärineb J Pilt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb

juhuslikult valitud tundmatult isikult.

1-24-5503

A Sl tuvastati isiku läbivaatuse protokolli (lk 40-45) kohaselt 05.07.2024 parema reie

siseküljel paksu koorikuga marrastus 0,4 x 0,3 cm.

Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (lk 121-131) vaadeldi A S halli värvi T-särki,

mille esipinnal on verejälg. Vaadeldi A S musta värvi pükse, mille esiküljel ja seespool

vasaku jala reie keskkolmandikul avastatud kuivanud määrdumisjälg. Vaadeldi A S must

värvi plätusid, mille peal avastati pöia piirkonnas jälg. Vaadeldi A S halli värvi sokke ja

musta värvi aluspükse, millelt jälgi ei avastatud.

DNA ekspertiisi akti nr 24E-GE00714-01 (lk 69-83) kohaselt tuvastati proovides

(küünealused proovid) B240488-B240497, A243261 (T-särgilt võetud proov), A243262

(pükste vasaku jala reielt võetud proov) A S DNA profiil, siinjuures proovides B240488,

B240490, B240495, A243261 –„B“ profiil, ülejäänud proovides „A“ profiil.

Profiilides B240488-B240497, A243261 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-20, see tähendab,

et antud peamise DNA-profiili saamine 10-20 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv

bioloogiline materjal pärineb A Slt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb

juhuslikult valitud tundmatult isikult.

Profiilides B240489, B240491, B240492, B240493, B240494, B240495, B240496, A243262

saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-20, see tähendab, et antud DNA-profiili saamine 10-20

korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb A Slt, võrreldes

sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult.

A S pükste vasaku jala säärelt võetud proovist A243263 tuvastati V Tu DNA profiil „A“,

eeltesti alusel ei sisalda verd, tõepärasuhe 10-23.

V Kl tuvastati isiku läbivaatuse protokolli (lk 46-53) kohaselt 05.07.2024 kahtlustataval

vasaku õlaliigese tagapinnal kuivanud põhjaga marrastus 0,7 x 3,5 cm, rinna osas marrastused

15 x 5 cm alal, vasaku küünarliigese pinnal marrastus 0,5 x 1,5 cm, parema reie tagapinnal

pruunikas lilla kergelt kollaka äärisega verevalum 1,3 x 2 cm, vasakus põlveõndlas nahk veidi

paksenenud hüperpegmenteerunud 3 x 4 cm alal, vasakul nimmepiirkonnas lilla kergelt

rohekas verevalum 2 x 3,5 cm, parema rindkere keskosas rägumisel kaenla joonel verevalum

9 x 3 cm. Vasaku jalalaba I ja II varba vahel on verekahtlane määrdumine, millest võetud

puuteproov.

Kohtuistungil selgitas V K, et ta ei tea, kus olid tema kehal marrastused ja sinikad. Vahel

kukub joobes olekus.

Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (lk 137-146) vaadeldi V K halli värvi T-särki,

mille rinnapiirkonnas on tuvastamata määrdumine. Vaadeldi V K musta värvi dressipükse,

mille parema sääre allosas avastati veremäärdumine. Vaadeldi V K tumesiniseid plätusid ning

vasaku plätu kaarel ja talla äärel on veremäärdumine. Vaadeldi V K halli värvi aluspükse,

millelt jälgi ei leitud.

DNA ekspertiisi akti nr 24E-GE00714-01 (lk 69-83) kohaselt tuvastati V Klt võeti proovid

B240498- B240507 (küünealused proovid) profiiliga „A“ ja tõepärasuhtega 10-23; vasaku

jalalaba I ja II varba vahelt võetud proovist A243258 segaprofiil „B“, kus eristub peamiselt V

K DNA profiil, eeltesti alusel ei saa teha usaldusväärseid järeldusi vere sisaldumise kohta.

Dressipükste parema sääre alaosa eespinnalt võetud proovis B240533 saadi segaprofiil

„C“, tuvastati V Tu DNA profiil, eeltesti alusel võib sisaldada verd; ning vasakpoolse

plätu kaarelt vääremäärdumise pinnalt (A243264) saadi V Tu DNA profiil „A“, eeltesti

alusel võib sisaldada verd, tõepärasuhe 10-23.

1-24-5503

V Klt võetud proovist B240534 saadi tema DNA profiil „A“, proovist A243264 tema DNA

profiil „C“ ning proovist B240535 profiil „E“.

Mihhail Lipitinil tuvastati isiku läbivaatuse protokolli (lk 155-164) kohaselt 05.07.2024

parema küünarvarre siseküljel õhukese pruuni koorikuga kriimustus 0,1 x 4 cm; parema

labakäe IV ja V põhiliigese sirutus pinnal paksu pruuni koorikuga kaetud ümarovaalsed

marrastused läbimõõdus 0.5 cm (IV sõrmel) ja 0.7 cm (V sõrmel); parema küünarliigese

siseküljel õhukese pruuni koorikuga kaetud marrastus katkendlikult 1 x 1.5 cm alal; parema

reie ülemise kolmandiku siseküljel — eespinnal lilla kollase äärisega nahaalune verevalum

mõõtmetega 2.5 x 15 cm; parema õlavarre alumise kolmandiku taga pinnal õhukese pruuni

koorikuga kaetud kriimustus 4 x 0.4 cm; vasaku sääre keskmise kolmandiku eespinnal kaks

vähemärgatavad ümbritsevast nahast madalama punaka põhjaga marrastust, esimene: 1 x 0.3

cm, teine: 0.8 x 0.5 cm; parema labajala selgmisel pinnal nahk on kergelt pruunikaks

pigmenteerunud, veidi turseline 7 x 8 cm alal; parema sääre alumise kolmandiku eespinnal—

välisküljel 2 ümbritsevast nahast madalama punaka kuivanud põhjaga marrastust 0.5 x 2.5 cm

ülemine ja 1.5 x 0.7 cm alumine; parema sääre keskmise kolmandiku eespinnal eelmisega

sarnaste tunnustega marrastus mõõtmetega 1 x 0.7 cm; Vasaku sääre alumise kolmandiku

siseküljel üleminekuga hüppeliigese painutuspinnale üksikud vähemärgatavad väga

pindmised kriimustused mõõtmetega 0.2 x 1 cm kuni 0.2 x 0.7 cm katkendlikult 10 x 2 cm

suurusel alal; parema kõrva lesta ülevas osas välisel kõverikul ümbritsevas nahas madalama

punaka põhjaga marrastus 0.3 x 0.7 cm, mis osaliselt kaetud kuivanud verega. Parema labajala

sisemisel pinnal, parema käe peopesal, vasaku käe peopesal on veremäärdumine.

Kohtuistungil selgitas Mihhail Lipitin, et kriimustused ja marrastused võisid tekkida tööl, ta

tegeles metalliga, samuti paigaldas suvilas karkassi. Samuti võis vigastusi saada kalal käies.

Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (lk 165-173) vaadeldi Mihhail Lipitini musta

värvi T-särki, mille puhul Tetrabase test osutus positiivseks ning Lumiscence lahusega

töötlemisel hakkas helendama (veremäärdumiste kohast). Vaadeldi Mihhail Lipitini musta-

sinist värvi sandaale ning paremal sandaalil avastati verekahtlane määrdumine ja verejälg.

Vaadeldi Mihhail Lipitini helesiniseid aluspükse, millelt jälgi ei leitud.

Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (lk 174-178) vaadeldi Mihhail Lipitini musta

värvi dressipükse, mille eespinnal on tundmatu määrdumine. Verekahtlust ei avastatud.

DNA ekspertiisi akti nr 24E-GE00714-01 (lk 69-83) kohaselt Mihhail Lipitini

küünealune proov B240479, B240481 ja B240484 (proovid „C) on kokku langev V Tu ja

Mihhail Lipitini DNA segaprofiilidega. Mihhail Lipitini küünealune proov B240482

(proov „C) on kokku langev V Tu, A S ja Mihhail Lipitini DNA segaprofiilidega. Proov

B240530 (proov „C, eeltesti alusel võib sisaldada verd) vasaku peopesa pinnalt on kokku

langev V Tu ja Mihhail Lipitini DNA segaprofiilidega. Proov A243259 (proov „B“) T-

särgi parema õlaliigese piirkonnalt on kokku langev Mihhail Lipitini DNA profiiliga.

Proovidest B240531 (proov „A“ eeltesti alusel võib sisaldada verd) ja B240528, B240532

(proovid „B“ eeltesti alusel võib sisaldada verd) parema jala sandaali pealispinnalt ja

välisküljelt saadi V Tu DNA profiil.

Profiilides B240479, B240481 ja B240484, B240530 tõepärasuhe ei ole ekspertiisiaktis

tuvastatud.

1-24-5503

Profiilis B240531, saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-23, see tähendab, et antud DNA-profiili

saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V

Tult, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult.

Profiilis B240532, B240528 saadi hüpoteeside tõepärasuhe 10-23, see tähendab, et antud

peamise DNA-profiili saamine 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline

materjal pärineb V Tult, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult

valitud tundmatult isikult.

Mihhail Lipitini küünealused proovid B240478 (profiil „B“), B240480 (profiil „B“), B240483

(profiil „A“), B240485 (profiil „B“), B240486 (profiil „B“), B240487 (profiil „B“) kokku

langevad Mihhail Lipitini DNA-profiiliga tõepärasuhtega 10-23. Proovid B240529 (profiil

„E“), B240529 (profiil „E“), A243260 (profiil „E“) ei ole kasutatavad ekspertiisiülesande

täitmiseks.

Kokkuvõttes DNA ekspertiisi aktiga nr 24E-GE00714-01 on tuvastatud, et V Tu DNA-

profiiliga langevad kokku järgmised proovid:

J Pi küünealune proov B240509, segaprofiil „B“, tõepärasuhe 10-23;

A S pükste vasaku jala säärelt võetud proovi A243263 profiil „A“, eeltesti alusel ei

sisalda verd, tõepärasuhe 10-23;

V K dressipükste parema sääre alaosa eespinnalt võetud proov B240533, segaprofiil

„C“, eeltesti alusel võib sisaldada verd, tõepärasuhe ei ole ekspertiisiaktis tuvastatud;

V K vasakpoolse plätu kaarelt vääremäärdumise pinnalt võetud proov A243264, DNA

profiil „A“, eeltesti alusel võib sisaldada verd, tõepärasuhe 10-23;

Mihhail Lipitini parema jala sandaali pealispinnalt võetud proov B240531 (profiil „A“

eeltesti alusel võib sisaldada verd), tõepärasuhe 10-23;

Mihhail Lipitini parema labajala siseküljest verepinnalt võetud proov B240528

(segaprofiil „B“ eeltesti alusel võib sisaldada verd), tõepärasuhe 10-23;

Mihhail Lipitini parema jala sandaali välisküljelt võetud proov B240532 (segaprofiil

„B“ eeltesti alusel võib sisaldada verd), tõepärasuhe 10-23.

Mihhail Lipitini küünealused proovid B240479, B240481, B240482 ja B240484

(segaprofiilid „C), vasaku peopesa pinnalt võetud proov B240530 (segaprofiil „C,

eeltesti alusel võib sisaldada verd), tõepärasuhe ei ole ekspertiisiaktis tuvastatud;

Seega V Tu DNA-profiil on tuvastatud J Pilt, V Klt, A Slt ja Mihhail Lipitinilt võetud

proovides tõepärasuhtega 10-23.

Kohtu hinnangul DNA ekspertiisiakt on üheks kaudseks tõendiks Mihhail Lipitini suhtes.

RKKKL 3-1-1-29-14 kohaselt DNA-eksperdi arvamuse tõendina kasutamisel tuleb aga

arvestada, et KrMS § 60 lg 2 kohaselt peab tõend andma kohtule teavet tõendamiseseme

asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab KrMS § 60 lg-s 2

sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste

tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-

eksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud kolleegiumi hinnangul üldjuhul olematu. Nimelt

möönab ekspert järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ küll võrdlusisiku DNA

1-24-5503

olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on

eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon - et proovis ei sisaldu

võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata

süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Kolleegium möönab, et kriminaalasja kohtueelses

menetluses võib võrdlusisiku DNA olemasolu võimalus õigustada erinevate

uurimisversioonide püstitamist, isiku kahtlustatavana kohtlemist ja tema suhtes edasiste

menetlustoimingute tegemist, kuid isiku vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse

kontrollimiseks kohtumenetluses ei pruugi sellest piisata. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei

lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt

tuvastada. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu

jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei

astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiendavate

tõendamisalaste sammudena (nt täiendekspertiis) on sellisel juhul käsitatavad DNA-

ekspertide tõepära suhet määravad arvutused, milledest nähtub, mitu korda on üks hüpotees

teisest tõepärasem, ja millised võimaldavad kõnealuse kahtluse kõrvaldada.

Kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas eksperdi arvamus profiilide osas, mille kohta ei

ole ekspertiisiaktis tuvastatud tõepärasuhe, ei vasta KrMS § 60 lg-s 2 sätestatud kriteeriumile.

Mihhail Lipitin andis kohtuistungil ütlusi, et nägi V T lamavas seisundis, kuid sai aru, et V

magab. M.Lipitin pidi temast üle astuma, kui läks poodi. V.T oli kõhuli, käed tahapoole ja

palja ülakehaga, nägu M.Lipitin ei näinud. M.Lipitin patsutas talle vasakule põsele ja togis

parem jalaga, jalas olid sandaalid. Samuti M.Lipitin seletas, et V T veri võis sattuda tema

kätele, kui ta teda katsus, arvates, et ta magab.

KrMS § 2911 alusel avaldati tunnistaja S Hi ülekuulamise protokollid (lk 211-217).

05.07.2024 protokolli kohaselt oli ta 04.07.2024 oma ema O A juures xxx. Ema on

voodihaige ja ta hoolitseb tema eest. Üle päeva käib nende juures tema tütar J H ja toob neile

toitu. Päeval tulid tema juurde 3 tundmatut meest ja pakkusid alkoholi, nad jõid ja siis läks ta

oma tuppa magama. Ärkas öösel, kui politseinikud tuppa astusid, kuid ei tea, miks nad tulid.

26.07.2024 protokolli kohaselt meenus talle veidi hiljem mis juhtus 04.07.2024. Ta tarvitas

tihti ja palju viina ning on mäluprobleemid. Viina tõid sel päeval talle tuttavad A S ja V K,

nad tarvitasid alkoholi. Kuna A Sl ei olnud kusagil elada siis kuu aega varem lubas ta temal

elada tema ja ema juures. Ta läks välja suitsetama ja maja juurde tuli Mihhail Lipitin koos

Jga, neil oli kaasas 2 l viina. Nad hakkasid toas neljakesi alkoholi tarvitama. Tunni aja pärast

liitus nendega ka V K. Kui viin sai otsa, käisid Mihhail Lipitin ja J poes alkoholi toomas.

Mingi hetk jäi ta diivanil magama ja ei kuulnud, mis toimus. V T on tema ema endine

elukaaslane. Kevadel kolis V xxx ning ta pole teda sellest ajast näinud. Ei mäleta, et oleks

teda 04.07.2024 enda juures näinud. Õde ütles, et V peksti läbi. Ta on kindel, et seda ei teinud

A S ega V K. Ema ütles, et Vi tappis Mihhail Lipitin.

Kohtu hinnangul S Hi ütlesed, et „ema ütles, et Vi tappis Mihhail Lipitin“ ei ole tõendiks, sest

ütlused on vahendlikud, samuti leidis kohus juba eelnevalt, et O A ütlused ei ole

usaldusväärsed.

Tunnistaja J Pi ütluste kohaselt käis ta Jõhvis O A juures alkoholi tarvitamas paaril korral.

Viimasel korral oli seal O, V K, Mihhail Lipitin ja ka teised isikud, keda varem ei näinud,

samuti V T. O ise vaevu liikus, teda oli vaja tualetti aidata. Nad jõid viina. Olid pidevalt tülid

ja vaidlused. Ta oli tugevas joobes ja magas vahepeal tagatoas. Ei mäleta füüsilist konflikti. Ei

mäleta, kas V Tul olid nähtavad vigastused. Mihhail Lipitinil vigastusi vist polnud. Ta ei

1-24-5503

mäleta, kes teda ärastas, kuid politsei viis teda minema. Trepi ees nägi Vit, kellel olid silmade

juures suured hematoomid, mida varem ei olnud. Ta ei tea, kes Vi õue viis.

Tunnistaja A S ütluste kohaselt 04.07.2024 oli ta xxx O A juures. Ol oli tervis halb, dementne

ja vajas liikumisel abi. Ta tutvus selle perega 8-9 aastaselt, nad aitasid teda ja S H on talle

nagu kasuisa. S liigub ka halvasti vajab abi. 04.07.2024 olid seal korteris veel P K, S H,

Mihhail Lipitin ja J P. Kui ta magama läks kella 14-15 ajal, siis Ka enam ei olnud. Magas

samas toas kus joodi, külmkapi kõrval maas. Joomise ajal konflikte ei olnud, oli lõbus. Ta

ärkas kella 20-22 ajal, O oli oma kohal ja S istus voodil. V tuli päeval ja vigastusi tal näha ei

olnud. V K tuli järgmisel päeval. Mihhail tuli koos sõbraga tagasi 20-30 min pärast tema

ärkamist ja tõid 0,5 l viina. Vit ta ei näinud. Ta aitas vanaema WCsse ja mähet vahetada. Nad

jõid viina kuskil kella 12-ni. Ta käis veel puude järel maja vastas. Väljas ei märganud midagi.

Kui ta läks õue WCsse, nägi Vit lamamas ja arvas, et ta on purjus, ütles sellest Sle. V oli

vasakul küljel. S vist ütles talle, et V on surnud. L kutsus politsei ja teda viidi kainenema.

Lipitini ja Vi vahel konflikte ei olnud. Mihhail ei olnud alkoholijoobes agressiivne.

Agressiivselt võis käituda vaid K. K ütles talle, et kui ta 9 aastaks kinni pannakse, siis lööb ta

maha.