2-24-12319/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12319

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

A K, A K ja A K hagi O Bi vastu elatise nõudes

Hageja I osas 2251,98 eurot, hageja II osas 2251,98 eurot,

hageja III osas 2161,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: A K (isikukood xxx)

Hageja II: A K (isikukood xxx)

Hageja III: A K (isikukood xxx)

Hagejate seaduslik esindaja: A K (isikukood xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: A R (e-post xxx)

Kostja: O B (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja: A M-B (e-post xxx )

Eelistung 10.01.2025, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. A K hagi rahuldada.

2. A K ja A K hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista O Bilt elatis A K kasuks perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024

summas 355,15 eurot ning alates 14.08.2024 kuni A K täisealiseks saamiseni (s.o

xxx) 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas

40 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).

4. Välja mõista O Bilt elatis A K kasuks perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024

summas 73,73 eurot ning perioodi eest 14.08.2024 kuni 31.03.2025 summas 250,22

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas

40 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).

5. Välja mõista O Bilt elatis A K kasuks alates 01.04.2025 kuni A K täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetusest summas 40 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas

37,50 eurot).

6. Välja mõista O Bilt elatis A K kasuks perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024

summas 70,79 eurot ning perioodi eest 13.08.2024 kuni 31.03.2025 summas 240,22

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas

50 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).

7. Välja mõista O Bilt elatis A K kasuks alates 01.04.2025 kuni A K täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) 254,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetusest summas 50 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas

37,50 eurot).

8. Resolutsiooni p-s 5 ja 7 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja/või

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2)

suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

9. Elatise summad kanda iga kalendrikuu esimeseks kuupäevaks A K

arveldusarvele nr xxx, selgitusega „elatis“.

10. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

13.08.2024 esitatud ja 21.08.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on A Kl (hagejate seaduslik

esindaja) ja O Bil (kostja) kolm ühist last: A K (hageja I), A K (hageja II) ja A K (hageja III).

Hagejate seaduslik esindaja kasvatab hagejaid ainuüksi ning kostja vaatamata korduvatele

nõudmistele selles ei osale või täidab oma ülalpidamiskohustust mittetäielikult. Hagejad on

korduvalt kostja poole pöördunud elatise saamiseks, kuid kostja ei ole reageerinud. Kokku on

kostjal võlgnevus perioodi eest juuli 2024 kuni 13.08.2024 summas 1051,26 eurot.

Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 655 eurot, s.h toit 250 eurot, riided ja jalatsid 120

eurot, eluasemekulud 122 eurot, sidekulud 15 eurot, transport 12 eurot, ravimid ja hügieenitarbed

30 eurot, üritused 30 eurot, sünnipäevad 30 eurot, juuksur 10 eurot, muud kulud (uus voodi,

voodipesu, aknakate) 36 eurot. Hageja II ja III igakuised kulud moodustavad mõlemal kokku

737 eurot, s.h toit 200 eurot, riided ja jalatsid 120 eurot, eluasemekulud 122 eurot, kingitused

õpetajatele, fond, lasteaed 143 eurot, transport 12 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 30 eurot,

mänguasjad 20 eurot, huviringid 10 eurot, üritused 30 eurot, sünnipäevad 30 eurot, juuksur 10

eurot, muud kulud (paber, värvid, liim, voodipesu) 10 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates hagi

esitamisest ning tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024 hageja I kasuks

355,15 eurot, hageja II kasuks 355,15 eurot ja hageja III kasuks 340,96 eurot.

Kostja vastus

Kostja palus jätta hageja I osas hagi rahuldamata, arvestades, et laps ei elanud suvel hageja

seadusliku esindaja juures ja töötas, mistõttu puudub seaduslik alus nõuda elatist kostjalt. Samuti

sai hageja seaduslik esindaja sellel perioodil jätkuvalt lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust, mida

ei jagatud kostjaga ning saadud summa katab elatise kulud. Hageja II ja hageja III elatise nõuet

tuleb korrigeerida vastavalt faktilisele olukorrale – viibimisele kostja juures juunis, juulis ja

augustis ning arvestada, et kostja kandis otsesed kulud laste ülalpidamiseks sellel perioodil.

Samuti tuleb arvestada, et hageja seaduslik esindaja sai endale lapsetoetusi ja lasterikka pere

toetust, mis katab elatise nõudmised sellel perioodil. Hageja II ja III viibisid kostja juures juunis

11 päeva, juulis 12 päeva, augustis 14 päeva. Kostja on teinud rahalisi ülekandeid hageja

seaduslikule esindajale, mis kinnitavad kostja osalust laste ülalpidamises.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub hageja I osas

rahuldamisele täies ulatuses ja hageja II ning III osas rahuldamisele osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli

baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja A K (dtl

9-11). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos.

Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100

lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud

normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt

vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et

lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st

arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise

kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt

vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu

iseenesest õiguslikult põhjendatud. Hageja I osas peab kohus vajalikuks täiendavalt

selgitada, et kuni tema täisealiseks saamiseni, oli ka tema PKS § 97 lg 1 p-st 1 tulenevalt

ülalpidamise saamiseks õigustatud isikuks. Kuna vanematel on seadusest tulenev

kohustus oma alaealist last ülalpidada, siis ei vabane alaealise lapse vanemad oma

ülalpidamiskohustuse täitmisest üksnes asjaolul, et alaealine teenib ka ise sissetulekut.

Alaealine ei ole kohustatud ennast ise ülal pidama. Seega kostja vastuväide, et hageja I

käis alaealisena tööl, ei vabasta kostjat oma ülalpidamiskohustuse täitmisest.

5. Kostja on esitanud menetluses vastuväite, et on oma ülalpidamiskohustust täitnud

vahetult ja teinud hagejatega seoses kulutusi ning esitanud selle kohta ka erinevaid tšekke

(dtl 90-100, 172-204) ning Exceli tabeli kulude kohta (dtl 171). Kohus selgitab, et

ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks

vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude

planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei

anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib

lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta

seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise

vanemaga. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski kohtu

hinnangul elatise tasumisena. Käesoleval juhul tõendid vastavate kokkulepete kohta

puuduvad. Samuti märgib kohus, et kohtule esitatud tšekid tõendavad üksnes teatud

toodete maksumust teatud ajahetkel, mitte vajalike kulude tegemist hagejatele.

6. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses ning toonud välja

hageja I igakuised kulud kokku summas 655 eurot (s.h toit 250 eurot, riided ja jalatsid

120 eurot, eluasemekulud 122 eurot, sidekulud 15 eurot, transport 12 eurot, ravimid ja

hügieenitarbed 30 eurot, üritused 30 eurot, sünnipäevad 30 eurot, juuksur 10 eurot, muud

kulud 36 eurot: uus voodi, voodipesu, aknakate) ning hageja II ja III igakuised kulud

mõlemal kokku 737 eurot (s.h toit 200 eurot, riided ja jalatsid 120 eurot, eluasemekulud

122 eurot, kingitused õpetajatele, fond, lasteaed 143 eurot, transport 12 eurot, ravimid ja

hügieenitarbed 30 eurot, mänguasjad 20 eurot, huviringid 10 eurot, üritused 30 eurot,

sünnipäevad 30 eurot, juuksur 10 eurot, muud kulud 10 eurot: paber, värvid, liim,

voodipesu).

Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus

selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse

rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-

69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva

eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse

eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma

ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et

inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on

usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades

hagejate vanusega on ka lasteaia, side-, meelelahutus ning huviringide kulud usutavad.

Ebavajalikuks ei saa pidada ka transpordikulude olemasolu, kuna aegajalt on vajalik teha

ka pikemaid sõite. Samuti on aeg-ajalt vajadus teha ka muid majapidamises vajalikke

kulusid (nt mööbel, voodipesu jm).

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust

tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks vähemalt

seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

7. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Hagejate seaduslik esindaja on nii hagiavalduses kui ka 10.01.2025 toimunud eelistungil

kinnitanud, et laste emale laekub nii lapsetoetus, kui ka lasterikka pere toetus (dtl 154,

00:04:45). Elatise suuruse arvestamisel on hagejad nimetatust ka lähtunud ning seega ei

ole kostja vastuväited seoses hagejate emale laekuvate toetustega asjakohased. Sellest

tulenevalt on miinimumelatise suuruseks hageja I osas alates hagiavalduse esitamisest

kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o 07.11.2024) 250,22 eurot kuus, hageja II osas

250,22 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.03.2025 ja 264,24 eurot kuus

alates 01.04.2025 ning hageja III osas 240,22 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest

kuni 31.03.2025 ning 254,24 eurot kuus alates 01.04.2025 (kasutatud elatiskalkulaatorit).

8. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks

suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta.

Kindlaksmääratud suhtluskorra/kokkuleppe puudumise korral ei saa kohus edasiulatuva

elatise väljamõistmisel arvestada võimalike päevade arvuga, mil hagejad võivad kostja

juures tulevikus viibida. Käesoleval juhul puuduvad tõendid suhtluskorra

kindlaksmääramise kohta või vanematevaheliste vastavate kokkulepete olemasolu kohta.

Kostja poolt kohtule esitatud kirjavahetus vastavaid kokkuleppeid ei tõenda (dtl 41-72,

111-117, 205-225). Samuti ei kinnita viidatud kirjavahetus, kostja poolt esitatud fotod

(dtl 74-89) ega ka kolmandate isikute avaldused kohtule (dtl 102-104), et hagejad oleksid

viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Samas saab

kohus lugeda hagejate poolt iseenesest omaksvõetuks, et hageja I ja II on viibinud 2024

aastal kostja juures juulis 11 päeva, augustis 14 päeva ja septembris 10 päeva (dtl 269).

Arvestades aga, et hagi on esitatud 13.08.2024 ning hagejad ei ole viibinud alates sellest

ajast keskmiselt vähemalt 7 päeva kuus kostjaga (kohus arvestab ka, et pooltel puudub

kindlaksmääratud suhtluskord ja vastavad kokkulepped), siis ei saa kohus edasiulatuva

nõude puhul elatist PKS § 101 lg 6 alusel vähendada. Kohus saab vähendada elatise

suurust arvestades nimetatud päevade arvuga üksnes hagejate tagasiulatuva nõude osas.

9. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale ning märkinud, et tema

igakuised kulud on sissetulekust suuremad. Kostja on oma 27.01.2025 esitatud

dokumendis välja toonud, et tema keskmise sissetulek on 2067,02 eurot kuus ning

igakuised väljaminekud 2107,36 eurot, s.h autoliising 397,13 eurot, kütus 196,93 eurot,

telefonikulu 21,10 eurot, üür- ja kommunaalkulud 992,20 eurot ning toit ja muud

igapäevased kulud 500 eurot. Iseenesest loeb kohus tõendatuks, et jaanuaris 2025 on

kostjal olnud kohustus tasuda xxx AS-le seoses autoliisinguga 397,13 eurot, xxx AS-le

196,93 eurot, xxx AS-le 21,10 eurot ning korteri üüri ja kommunaalkulude eest 975,20

eurot (dtl 167-170). Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kostja saab valida, kas ja

millise hinna eest endale autot liisida või korterit üürida ning suuremate kohustuste

võtmisel tuleb kostjal arvestada ülalpidamiskohustuse olemasoluga. Kuigi iseenesest ei

saa pidada eluasemekulusid ebavajalikuks, siis peab kohus arvestama, et vastavad kulud

tuleb jagada kostjaga koos elavate inimestega (10.01.2025 eelistungil on kostja

lepinguline esindaja märkinud, et kostjal on elukaaslane; dtl 158, 00:51.30). Samuti

märgib kohus, et kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub kostjale korteriomand aadressil xxx

(dtl 336-337). Seega jääb arusaamatuks ka elukoha üürimise vajadus. xxx AS-i arvest

nähtub aga peale kütuse kulu ka tubakatoodete ja toidukaupade kulu ca 31 euro ulatuses.

Muude igapäevaste kulude olemasolu ei ole aga kostja tõendanud. Kohus loeb iseenesest

usutavaks, et teatud kulud toidule, hügieenile jms igakuiselt tekib. Samas tuleb kostjal

ülalpidamiskohustuse olemasolu korral arvestada, kas, milliseid ja millise hinnaga tooteid

osta.

Kohus on teinud kostja majandusliku olukorra kindlaks tegemiseks päringu ka

krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja arvelduskontot ja investeerimiskontot SEB

Pangas (dtl 282-293) ning arvelduskontot Swedbank AS-s, milledes vabad vahendid

puudusid. Samas on tõendamist leidnud, et kostja igakuine sissetulek ületab 2000 eurot

(dtl 227), kostja omab Tallinnas korteriomandit ning lisaks kuulub kostjale sõiduauto xxx

(dtl 339). Seega ei saa kostjat pidada varatuks ning kohtu hinnangul on kostja võimeline

tulenevalt ka oma sissetuleku suurusest hagejatele elatist miinimumsuuruses tasuma.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel.

Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et üksnes võimalik halb majanduslik olukord ei

ole elatise vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka

muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-

1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

10. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hagejate nõue miinimumelatise saamiseks

alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni põhjendatud.

11. Hagejad on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.07.2024 kuni

13.08.2024 hageja I kasuks 355,15 eurot, hageja II kasuks 355,15 eurot ja hageja III

kasuks 340,96 eurot.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et hagejate seaduslik esindaja on pöördunud

kostja poole elatise saamiseks (dtl 12, 13). Seega on hagejad õigustatud nõudma elatist ka

tagasiulatuvalt. Samas on hagejad ise menetluses kinnitanud, et juulis olid hageja I ja II

kostja juures 11 päeva ja augustis 14 päeva. Hageja II osas oleks seega miinimumelatise

suuruseks juulis 66,73 eurot ja augustis 16,69 eurot ning hageja II osas juulis 64,07 eurot

ja augustis 16,02 eurot (kasutatud elatiskalkulaatorit). Seega on tagasiulatuva elatise

nõue perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024 põhjendatud hageja I osas 355,15 eurot,

hageja II osas 73,73 eurot ja hageja III osas 70,79 eurot.

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja I hagi täies ulatuses ning hageja II ja

III hagid osaliselt.

Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest 01.07.2024 kuni

13.08.2024 elatis summas 355,15 eurot ning alates 14.08.2024 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetusest summas 40 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas

37,50 eurot).

Hageja II kasuks tuleb kostjalt välja mõista elatis perioodi eest 01.07.2024 kuni

13.08.2024 summas 73,73 eurot, perioodi eest 14.08.2024 kuni 31.03.2025 summas

250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 40

eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot) ning alates

01.04.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 264,24 eurot kuus

(baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot

ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 40 eurot ning 1/6 poole

lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).

Samuti tuleb kostjalt hageja III kasuks välja mõista elatis perioodi eest 01.07.2024

kuni 13.08.2024 summas 70,79 eurot, perioodi eest 13.08.2024 kuni 31.03.2025

summas 240,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest

summas 50 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot) ning

alates 01.04.2025 kuni hageja III täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 254,24 eurot kuus

(baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot

ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 50 eurot ning 1/6 poole

lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).

Alates 01.04.2025 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatis

tasuda igakuiselt esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Juhul

kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb

väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

13. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

14. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik