2-24-131082/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28.04.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-131082

Tsiviilasi

Bolt Services EE OÜ hagi I. Š. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1777,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bolt Services EE OÜ (registrikood 14339972),

lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post

anne-liis.veski@b2-impact.com)

Kostja: I. Š. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt I. Š. hageja Bolt Services EE OÜ kasuks välja põhivõlg 1548,3 eurot.

3. Mõista kostjalt I. Š. hageja Bolt Services EE OÜ kasuks välja viivis summas 39,12

eurot ning viivis arvestatuna põhinõudelt 1548,3 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt I. Š. hageja Bolt Services EE OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis

485 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal I. Š. tasuda hagejale Bolt

Services EE OÜ viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab

lihtmenetluses esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. Bolt Services EE OÜ (hageja) esitas I. Š. (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Kostja esitatud vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning asi anti üle menetlemiseks

hagimenetluses.

2. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hageja rakenduses konto ning üüris hagejalt ajutiseks

kasutamiseks auto (Bolt Drive’i). Kostja andis auto kasutamiseks kolmandale isikule. Auto sai

kahjustatud. Kostja ei võtnud hagejaga ühendust ega teatanud tekitatud kahjust. Hageja nõuab, et

kostja (i) hüvitaks hagejale kulutused summas 983,3 eurot, mis tekkisid seoses autole põhjustatud

kahjustustega ning (ii) maksaks hagejale lepingus kokkulepitud leppetrahvi summas 305 eurot

seoses sellega, et kostja ei teavitanud hagejat autole tekkinud kahjust, ning leppetrahvi summas 260

eurot seoses sellega, et kostja andis auto kasutamiseks kolmandale isikule. Lisaks nõuab hageja

viivise tasumist.

3. Kostja vaidles hagivastuses hagile vastu. Hagivastuse kohaselt ei kasutanud kostja hageja

teenuseid ning kostja usub, et kostja andmeid võisid kasutada teised isikud.

4. 18.12.2024 kirjas selgitas kohus pooltele, et kohus lahendab asja kirjalikult lihtmenetluses.

Kohus selgitas pooltele vaidluse sisu, kohalduvat õigust ning tõendamiskoormust. Kohus selgitas

hagejale, et kuna kostja on vastava vastuväite esitanud, peab hageja esile tooma ja tõendama

asjaolud, millest nähtuks, et hagejaga sõlmis lepingu ja hagejalt üüris auto just kostja. Kohus juhtis

kostja tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole hagivastuses vaidlustanud ühtegi muud hagi aluseks

olevat asjaolu peale selle, et kostja on (hagiavalduse kohaselt) hagejaga lepingu sõlminud isik.

Kohus selgitas kostjale, et kui kostja jääb selle positsiooni juurde ning ühtegi täiendavat

vastuväidet ei esita, lähtub kohus sellest, et kostja ei vaidlusta hageja nõude aluseks olevaid teisi

faktilisi asjaolusid. Kohus määras nii hagejale kui ka kostjale tähtajad täiendavate seisukohtade

esitamiseks.

5. 15.01.2025 seisukohas tõi hageja esile täiendavad asjaolud, mis hageja hinnangul kinnitavad, et

hagejaga sõlmis lepingu ja hagejalt üüris auto just kostja. Hageja esitas ka seonduvad tõendid.

6. Kostja 18.12.2024 kohtunõudele ei reageerinud ning midagi täiendavat ei esitanud.

7. 03.03.2025 kohtunõudes teavitas kohus pooli eelmenetluse lõppemisest 14.03.2025. Kumbki

pool täiendavaid seisukohti ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagi tuleb tervikuna rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

Hagejaga lepingu sõlminud isik

9. Hageja nõue kostja vastu tugineb lepingule, mille alusel võimaldas hageja kostjal tasu eest

ajutiselt kasutada autot (Bolt Drive teenus). Kostja väitis, et hagi on esitatud vale isiku vastu, sest

kostja ei sõlminud hagejaga lepingut ning ei üürinud hagejalt autot.

10. Hageja tõi esile, et hageja teenuse kasutaja valideerimine toimub hageja rakenduses ning et

valideerimise protsessi raames tuleb kasutajal esitada nii nõutavad andmed kui ka laadida üles

nõutavad dokumendid. Kasutaja saab rakenduses juurdepääsu hageja teenustele pärast

valideerimise protsessi läbimist (hagiavalduse p 2). Sellist protsessi kinnitavad ka Bolt Drive’i

üldtingimused (vt dtl 113 jj, üldtingimuste p-d 2.1-2.4, p-d 3.1-3.3). Hagejaga sõlmitava lepingu

ühes osaks on Bolt Drive üldtingimused. Bolt Drive konto loomisel kinnitab kasutaja Bolt Drive

üldtingimustega tutvumist ja nõustumist (dtl 113 jj, üldtingimuste preambula ning p-d 2.1-2.2).

11. Hageja esitas kohtule tõendina hageja rakenduses üles laetud fotod kostja ID kaardist (dtl 134-

135) ning tellimuse tegemisel hageja rakenduses üles laetud selfie (dtl 136) – mis kattub ID kaardi

fotol oleva isikuga ehk tegemist on kohtu hinnangul kostja selfie’ga. Hageja esitatud tõenditest

nähtub kohtu hinnangul seega, et tahteavalduse hagejaga lepingu sõlmimiseks tegi kostja, kes

kinnitas seetõttu ka Bolt Drive üldtingimustega nõustumist (vt eelmine punkt). Kostja ei ole toonud

esile ühtegi asjaolu ega tõendit, mis eelneva kahtluse alla seaks. Kostja küll väitis oma

hagivastuses paljasõnaliselt, et kostja ei kasutanud hageja teenuseid ning et seda võisid teha

kolmandad isikud, kuid kostja ei sisustanud oma sellekohast vastuväidet, rääkimata vastavate

tõendite esitamisest. Kohus menetleb asja poolte esitatud asjaolude ja väidete alusel (TsMS § 5 lg

1). Hageja esitas 15.01.2025 menetlusdokumendis tõendid, mis seovad kostja vaidlusaluse

lepinguga. Kostjal oli võimalik nendele hageja poolt esitatud väidetele ja tõenditele vastata, kuid

kostja seda ei teinud (vt ülal, p-d 5-7). Kohtu hinnangul on hageja oma tõendamiskoormuse

täitnud.

12. Eelnevat arvesse võttes peab kohus tõendatuks seda, et hageja rakenduses tegi konto kostja, kes

sõlmis hagejaga lepingu, kinnitas Bolt Drive üldtingimustega nõustumist ning kes üüris hagejalt

auto.

Hageja nõue kahju hüvitamiseks

13. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 983,3 eurot seoses autole põhjustatud

kahjustustega. Hageja nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

14. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja tegi hageja rakenduses konto ning üüris hagejalt ajutiseks

kasutamiseks auto (vt ülal, p 10 jj). Tõenditest nähtub, et kostja broneeris auto 26.06.2024 kell

16:01 ning lõpetas tellimuse samal päeval kell 22:31 (dtl 51). Hageja väitis, et auto sai ajal, mis

kostja seda kasutas, kahjustatud ning et hagejal tekkis sellega seoses kahju summas 983,3 eurot.

Kohtu hinnangul tõendavad eelnevat kogumis järgmised tõendid:



tellimuse andmete ülevaade, kust nähtub, et kostja üüris auto AUDI A3 SEDAN

numbrimärgiga xxxx (dtl 51).



hageja rakenduses toimunud hageja ja kostja vahelise sõnumivahetuse väljavõtted

(hagiavalduse p 5), kust nähtub, et hageja teavitas 27.06.2024 kostjat autol ilmnenud

kahjustustest, paludes kostjal seda selgitada. Kostja märkis oma vastuses, et kostja sõitis

parklast väljudes äärekivi peale ning rehv tühjenes.



Hiteh Autoteenindus OÜ 28.06.2024 remondikalkulatsioon samale autole (AUDI A3

SEDAN numbrimärgiga xxxx) summas 983,3 eurot, kus on ka esile toodud autole

teostatud tööd ning esitatud fotod kahjustustest (dtl 54 jj).

15. Kostjal oli kohustus tagastada auto seisukorras, mis ei ole halvem kui seisukord, milles kostja

auto sai, võttes arvesse loomulikku kulumist (vt dtl 113 jj, Bolt Drive üldtingimuste p 4.2.2; sama

VÕS § 276 lg 2, VÕS § 334 lg 1). Kostja rikkus seda kohustust, sest ajal, mil auto oli kostja

kasutuses, sai auto kahjustatud. Hagejal tekkis selle rikkumise tagajärjel kahju summas 983,3

eurot, mis seisneb auto parandamise kuludes (VÕS § 132 lg 3). Hageja tõendab tekkinud kahju

suurust (remondi)kalkulatsiooni alusel, mis on lubatav (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-124-11, p

16). Kostja kahju tekkimisele ega selle suurusele vastuväiteid ei esitanud.

16. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis välistaksid kostja vastutuse tekkinud kahju eest. Bolt

Drive üldtingimuste kohaselt vastutab kasutaja mh igasuguse kahju eest, mis tekitatakse autole

kasutusperioodi jooksul või ajal, mil auto on kasutaja valduses või kontrolli all, sh kõigi kahjude

eest, mille on autole tekitanud kolmas isik, kelle valdusesse kasutaja auto andis. Üldtingimuste

kohaselt hõlmavad sellised kahjud ka auto remondikulusid (vt dtl 113 jj, üldtingimuste p 9.1

alapunktid a) ja c)).

17. Hageja viitas Bolt Drive üldtingimuste punktis 9.2 sisalduvale vastutuse piirangule, mille

kohaselt on kasutaja vastutus autole tekitatud kahjustuste eest piiratud 750 euroga, kui esinevad

viidatud punktis toodud eeldused. Hageja leiab, et see piirang ei kohaldu, sest vastavad eeldused ei

ole täidetud. Kohus nõustub hagejaga. Viidatud punkti kohaselt kehtib kõnealune vastutuse piirang

üksnes siis, kui (i) autot kasutati kooskõlas Bolt Drive üldtingimustega (lepinguga); (ii)

liiklusõnnetus ja / või autole tekitatud kahju on tingitud kasutaja tahtmatust hooletusest; (iii)

kahjust anti kohe teada vastavalt üldtingimuste p 8.1 alapunktile b) ning (iv) kasutaja teeb hagejaga

koostööd olukorra lahendamiseks. Vastutuse piirang ei kehti, kui kasutaja rikkus Bolt Drive

üldtingimusi (lepingut) ja / või kahju on tekkinud kasutaja tahtliku käitumise või raske hooletuse

tulemusena. Kohus leiab, et kostja rikkus Bolt Drive üldtingimusi, jättes hageja tekkinud kahjust

teavitamata (vt sellega seoses täpsemalt all, p 20) ning võimaldades kolmandal isikut auto kasutada

(vt sellega seoses täpsemalt all, p 23). Kuna kostja ei kasutanud autot kooskõlas Bolt Drive

üldtingimustega (lepinguga) ning rikkus ka kahjust teatamise kohustust, siis Bolt Drive

üldtingimuste punktis 9.2 sisalduv vastutuse piirang ei kohaldu.

18. Eelnevat arvesse võttes peab kohus põhjendatuks hageja kahju hüvitamise nõuet kostja vastu

summas 983,3 eurot.

Hageja nõue leppetrahvi tasumiseks

19. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158). Leppetrahvikokkulepe

sisaldus praegusel juhul Bolt Drive üldtingimuste punktis 10.1 (vt dtl 113 jj). Viidatud punkt

sätestab, et kui kasutaja rikub konkreetseid (selles punktis märgitud) Bolt Drive üldtingimusi, on

hagejal õigus nõuda trahvide ja lisatasude nimekirjas märgitud leppetrahve ja ühekordseid tasusid.

Hageja tugineb kahele rikkumisele ning nõuab seetõttu kahe erineva leppetrahvi tasumist.

20. Esiteks

, hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist summas 305 eurot seoses sellega, et kostja

ei teavitanud hagejat autole tekkinud kahjust. Bolt Drive üldtingimuste punkt 5.2 sätestab, et

kasutaja peab mh õnnetusest, tekitatud kahjust või muust kahjust, mis on seotud kasutaja juhitava

mootorsõidukiga, viivitamata hagejale teada andma, seejuures ei ole oluline, kas õnnetuse

põhjustas kasutaja või kolmas isik või kas kahju on väike või suur. Kasutaja kohustus teavitada

hagejat igasugustest autole tekitatud kahjustustest on sätestatud ka Bolt Drive üldtingimuste p 8.1

alapunktis b) (vt eelnevaga seoses dtl 113 jj). Kohus tuvastas eelnevalt, et auto sai ajal, mil auto oli

kostja kasutuses, kahjustatud (vt ülal, p 14). Hageja väitis, et kostja jättis hageja sellest teavitamata.

Kostja seda väidet ümber ei lükanud. Kostja rikkus järelikult lepingut.

21. Bolt Drive üldtingimused annavad hagejale selle rikkumisega seoses õiguse nõuda kostjalt

leppetrahvi tasumist summas 305 eurot. Üldtingimuste p 10.1 alapunkti o) kohaselt on hagejal

õigus nõuda leppetrahvi tasumist, kui kasutaja jätab hagejale mootorsõidukile tekkinud

kahjustustest ja vahejuhtumitest viivitamata teatamata (vt dtl 113 jj). Lepingu lisa A (trahvide ja

lisatasude nimekiri) punkt 11 sätestab, et see rikkumine annab aluse nõuda kasutajalt leppetrahvi

summas 305 eurot (dtl 130 jj).

22. Hageja esitas kostjale seonduva arve leppetrahvi tasumiseks juba 03.07.2024 (dtl 66), mistõttu

ei ole ka rikutud leppetrahvi nõudmisest teatamise kohustust (VÕS § 159 lg 2). Kohtu ette ei ole

toodud asjaolusid, mis annaksid aluse leidmaks, et kostja rikkumine oli vabandatav (VÕS § 160).

23. Teiseks

, hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist summas 260 eurot seoses sellega, et kostja

andis auto kasutamiseks kolmandale isikule. Bolt Drive üldtingimuste punkt 3.6 sätestab, et

kasutajal on rangelt keelatud lasta kolmandatel isikutel mootorsõidukit juhtida. Keeld anda

kolmandale isikule juurdepääs auto juhtimiseks on sätestatud ka Bolt Drive üldtingimuste p 8.2

alapunktis h) (vt eelnevaga seoses dtl 113 jj). Kohus peab tõendatuks hageja väidet, et kostja andis

auto kasutamiseks kolmandale isikule. Seda tõendab politsei 10.07.2024 päring (dtl 53), kus on

märgitud, et 26.06.2024 kella 22:30 paiku, s.o ajal, mil auto oli kostja kasutuses (dtl 51), pandi

toime süütegu Tallinnas, Ümera 13a maja parklas, kus sõiduautot Audi A3 registreerimisnumbriga

xxxx, s.o kostja kasutusse antud sõiduautot (dtl 51), juhtis alaealine juhtimisõiguseta isik. Viidatud

tõendist järeldab kohus seega, et kostja andis auto kasutada alaealisele juhtimisõiguseta isikule.

Kostja seda väidet ümber ei lükanud. Kostja rikkus järelikult lepingut.

24. Bolt Drive üldtingimused annavad hagejale selle rikkumisega seoses õiguse nõuda kostjalt

leppetrahvi tasumist summas 260 eurot. Üldtingimuste p 10.1 alapunkti j) kohaselt on hagejal

õigus nõuda leppetrahvi tasumist, kui kasutaja on andnud teisele isikule juurdepääsu mootorsõiduki

juhtimiseks (vt dtl 113 jj). Lepingu lisa A (trahvide ja lisatasude nimekiri) punkt 9 sätestab, et see

rikkumine annab aluse nõuda kasutajalt leppetrahvi summas 260 eurot (dtl 130).

25. Hageja esitas kostjale seonduva arve leppetrahvi tasumiseks juba 12.07.2024 (dtl 68), mistõttu

ei ole ka rikutud leppetrahvi nõudmisest teatamise kohustust (VÕS § 159 lg 2). Kohtu ette ei ole

toodud asjaolusid, mis annaksid aluse leidmaks, et kostja rikkumine oli vabandatav (VÕS § 160).

26. Eelnevat arvesse võttes peab kohus põhjendatuks hageja leppetrahvinõuet kostja vastu summas

565 eurot (=305 + 260).

Hageja viivisenõue

27. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas.

28. Hageja nõuab nii kahju hüvitamise nõudelt kui ka leppetrahvinõudelt seadusjärgse viivise

tasumist lähtudes alljärgnevast:



Hageja väljastas kostjale 03.07.2024 arve, milles nõudis kahjuhüvitise summas 983,3 eurot

ja leppetrahvi summas 305 eurot tasumist hiljemalt 17.07.2024. Hageja esitas eelneva

tõendamiseks kõnealuse arve (dtl 66). Hageja viivisenõue nendelt põhinõuetelt muutus

seega sissenõutavaks 18.07.2024 (TsÜS § 147 lg 2) ning sellest kuupäevast alates on

hagejal õigus nõuda nendelt põhinõuetelt viivise tasumist.



Hageja väljastas kostjale 12.07.2024 arve, milles nõudis leppetrahvi summas 260 eurot

tasumist hiljemalt 26.07.2024. Hageja esitas eelneva tõendamiseks kõnealuse arve (dtl 68).

Hageja viivisenõue sellelt põhinõudelt muutus seega sissenõutavaks 27.07.2024 (TsÜS §

147 lg 2) ning sellest kuupäevast alates on hagejal õigus nõuda sellelt põhinõudelt viivise

tasumist.

29. Hageja esitas sissenõutavaks muutunud viivisenõude (i) kahjuhüvitiselt summas 983,3 eurot ja

leppetrahvilt summas 305 eurot perioodi 18.07.2024 – 02.10.2024 eest summas 33,2 eurot ning (ii)

leppetrahvilt summas 260 eurot perioodi 27.07.2024 – 02.10.2024 eest summas 5,92 eurot. Hageja

vastav arvutus on õige, mistõttu mõistab kohus kostjalt välja viivise kokku summas 39,12 eurot

(=33,2 + 5,92).

30. TsMS § 367 lubab hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivisenõude

esitada selliselt, et hageja ei taotle selle väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud mõista kostjalt TsMS §

367 alusel välja edasiulatuv viivis alates 05.10.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus

rahuldab selle nõude.

31. Eelnevat arvesse võttes peab kohus põhjendatuks hageja viivisenõuet summas 39,12 eurot ning

edasiulatuva viivise nõuet seadusjärgses määras alates 05.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

32. Kokkuvõtteks, eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagi tuleb tervikuna rahuldada ning kostjalt

tuleb hageja kasuks mõista välja:



põhivõlg summas 1548,3 eurot, mis koosneb (i) kahjuhüvitisest summas 983,3 eurot, (ii)

leppetrahvist summas 305 eurot ja (iii) leppetrahvist summas 260 eurot.



viivis summas 39,12 eurot;



edasiulatuv viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

05.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

34. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2).

Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 485 eurot, sh riigilõiv 315 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

35. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja taotlus tasutud riigilõivu

hüvitamiseks summas 315 eurot on seega põhjendatud.

36. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 7). TsMS

§ 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20

eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Hageja taotlus maksekäsu

kiirmenetluse kulude hüvitamiseks summas 20 eurot on seega põhjendatud.

37. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS §

144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejal on käesolevas asjas

lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale

hagimenetluses õigusteenust 2 tundi, mis teeb tunnitasuks 75 eurot. Kohus peab nii taotletud

tunnitasu kui ka ajakulu põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud

summas 150 eurot (2 tundi x 75 eurot). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, kuuluvad

õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.

38. Eelnevat arvesse võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas

485 eurot (= 315 + 20 + 150).

39. Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

(TsMS § 177 lg 4).

40. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus

kohtunik