2-24-143487/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(TAGASELJAOTSUS)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-143487

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi D. H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

435,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja: D. H. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista D. H.lt (H.) Elisa Eesti AS kasuks välja 25.09.2019 sõlmitud kliendi- ja

teenuse osutamise lepingust nr. xxxx tulenev põhivõlgnevus 242,51 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 148,90 eurot.

3. Mõista D. H.lt (H.) Elisa Eesti AS kasuks viivised alates 13.03.2025 kuni põhinõude

summas 242,51 eurot täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt.

4. Mõista D. H.lt Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskuluna kokku 329 eurot, s.o

tasutud riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esindamise kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulud summas

169 eurot (käibemaksuta).

5. Mõista D. H. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kätte toimetatud isiklikult allkirja

vastu üleandmisega. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

kirjalik vastus hagile ja tõendid.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank

AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Rahuldatud nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja 25.09.2019 sõlmitud kliendi- ja teenuse

osutamise lepingust nr. xxxx, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid

ja/või seadmete rendi- ja/või müügilepingu(te)ga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks

vajaminevad seadmed. Lepingu(te) alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise

korral kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Elisa Eesti AS -le. Seoses

lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadmete maksumuse, mille on hageja

arvestanud põhiosasse. Kostja ei tasunud esitatud arveid alates 31.01.2021. Tasumata arveid

on summas 242,51 eurot.

Kohus edastas kostjale materjalid 13.03.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Kostja sai

kohtumääruse ja materjalid kätte 05.04.2025 tähitult aadressilt Xxxx.. Hagile vastamise

tähtpäev oli 21.04.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega

(TsMS § 407 lg 1).

Menetluskulud

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu

100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulu 507 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu

kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus

piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause

kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle

hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna

maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072

asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb

üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja

teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat

ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on

erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi

koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on

seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh

dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

169 eurot tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 169 eurot

käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 329 (140+20+169) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 329 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

kohtunik