2-24-111674/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.04.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-111674

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. B. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1141,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479,

asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: S. R., e-posti aadress:

jurist@julianus.ee

Kostja: A. B., isikukood: XXX, elukoht: XXX

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. B.ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel

30.06.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingute nr 13220028, 13225118, 02.07.2022 ja

08.02.2022 liitumislepingute nr 12295020, 13269663 ning nende lisade alusel tekkinud

põhivõlgnevus 831,92 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 172,57 eurot ja edasiulatuv viivis alates 29.08.2024 põhinõudelt 826,92 eurolt

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi A. B.i vastu sissenõudmiskulu 10 euro nõudes

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud A. B.i kanda.

5. Välja mõista A. B.ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud summas 534,82 eurot

ning menetluskuludelt 534,82 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-111674 OÜ Aktiva Finance Group hagi A. B. vastu

võlgnevuse nõudes. Menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse on kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel

kätte toimetatud 29.10.2024. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 12.11.2024 kostja hagile vastust

esitanud ei ole.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg

1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist

võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue

on üle 1000 euro.

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded (18.09.2024 menetlusdokumendis olev hagi

ese):

põhivõlgnevus 831,92 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 172,57 eurot, edasiulatuv viivis alates 29.08.2024 põhinõudelt 826,92 eurolt VÕS §

113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

Kohus on seisukohal, et põhivõlgnevus 831,92 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 172,57 eurot, edasiulatuv viivis alates 29.08.2024 põhinõudelt 826,92

eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, on põhjendatud.

Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulud 10 euro osas, kuivõrd makseviivitusest tingitud kulu ei

ole tõendatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 638 eurot (riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 358

eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu

20 eurot, täiendavate alusdokumentidega tutvumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine

ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning hagi kohtule edastamine 2 h x 169=338

eurot.

Riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot on põhjendatud

menetluskulud. Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele

vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei

toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 338 euro suurune õigusabikulude nõue

põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot

(käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades

ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja

põhjendatud menetluskulu suuruseks 540 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot,

käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kantud menetluskulu

20 eurot).

Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 0,96% ulatuses ja kostja

kanda 99,04 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 534,82

eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik