2-24-112920/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

25.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-112920

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi N.H vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Aktiva Finance Group

OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja (vastustaja): N.H (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 11.06.2024 määrus tühistada ning saata hagiavaldus samale

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi.

2. Aktiva Finance Group OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70

eurot, kandes

selle

Julianus Inkasso OÜ

arveldusarvele nr

EE567700771003819792.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse N.H-lt (võlgnik/kostja) 1605,75 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

09.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 03.05.2024 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle

Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2-24-112920

2. Pärnu Maakohus jättis 06.05.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat

esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (sh välja tooma

krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised ning arvutuskäik, kas ja kus on

lepingus andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra

või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate

maksete kogusumma kohta; esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt

VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist, esitada võlgnevuse ümberarvestus; välja tuua

eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu

lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati), tasuma täiendavalt

riigilõivu ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada.

3. Hageja esitas 07.06.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

876,44 euro, sissenõudmiskulude 35,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 250,06 euro ja

täiendava viivise väljamõistmiseks alates 07.06.2024 kuni põhinõude summas 876,44 eurot

täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus

hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 280 eurot ning õigusabikulud 358 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus keeldus 11.06.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning

jättis menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid kohus kindlaks ei määranud.

5. Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel keelduda, kuna rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid –

ebaselge hagi ese ning puuduvad hagi aluseks olevad olulised asjaolud.

6. Hagiavaldusest nähtuvalt on Telia Eesti AS ja kostja vahel 31.08.2018, 16.06.2019 ja

01.10.2019 sõlmitud järelmaksulepingud. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline

maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel (VÕS § 401 lg 2). Kõige

levinumaks maksetähtpäeva edasilükkamise teel antavaks krediidiks on järelmaksuga

müügileping ehk müügileping, mille puhul müüja võimaldab ostjal tasuda viimasele üleantud

kauba eest teatava perioodi jooksul pärast kauba ostjale üleandmist ning vastavat

järelmaksuga tasutavat müügihinna osa intressitakse järelmaksu perioodi jooksul. Juhul kui

järelmaksuga tasutavat müügihinna osa ei intressita, ei ole tegemist krediidilepinguga (vt ka

Võlaõigusseadus II 2007. Kommenteeritud väljaanne, lk 401). Tarbija võlaõigusseaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine

muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe

(VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta

kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu

praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on

rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa

Kohtu 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm

24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).

2-24-112920

7. Lähtuvalt eeltoodust peab kohus asjaolude kindlakstegemiseks (sh hindama kas nõuete

aluseks on tarbijakrediidilepingud) vaatama ja hindama hagiavalduse aluseks olevaid

tõendeid. 31.08.2018 järelmaksu müügilepingu nr 1354823, 16.06.2019 järelmaksu

müügilepingu nr 1443665 ja 01.10.2019 järelmaksu müügilepingu nr 1476016 kohaselt

võimaldati kostjal tasuda kauba eest osade kaupa kindlaksmääratud perioodi jooksul. Kaupade

müügihinnad on intressitatud. Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks teinud tehingud, mis

seonduksid iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega 31.08.2018

järelmaksu müügileping nr 1354823, 16.06.2019 järelmaksu müügileping nr 1443665 ja

01.10.2019 järelmaksu müügileping nr 1476016 on tarbijakrediidilepingud. Kohus selgitab, et

hageja otsus kostjalt hagiavalduses intresse mitte nõuda ei tähenda, et tegemist ei ole enam

tarbijakrediidilepingutega. Intresside tasumise kohustust tuleb hinnata lepingute sõlmimise

hetkeseisuga.

8. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

laenuandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja.

9. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud

hagiavalduses esile tuua. Kuigi kohus 06.05.2024 määruses selgitas, et hagiavalduses tuleb

muuhulgas välja tuua: krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised ning

arvutuskäik, kas ja kus on lepingus andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või

krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; esitada asjaolud, mis

võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist, esitada

võlgnevuse ümberarvestus; välja tuua eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja lepingu

kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi

arvestati; siis hagiavalduses eelnimetatud andmeid välja toodud ei ole. Kuivõrd puuduvad

andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohta, siis kohus peab möönma,

et kostja krediidivõimelisust enne lepingute sõlmimist hinnatud ei ole.

10. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus ei saa asja lahendada

vaid hageja esitatud järelmaksu lepingute alusel, kuna krediidiandja poolt tagasimaksete

uuesti määramata jätmise tõttu ei ole eelduslikult võimalik võlgnevus arvestatud õigesti.

Kuigi kohus 06.05.2024 määruses selgitas, et hagiavalduses tuleb välja tuua eraldi

2-24-112920

summadena kas ja kui suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist

täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati, samuti esitada võlgnevuse

ümberarvestus, kuid hageja nõutud andmeid esitanud ei ole. Seega pole võimalik võtta

menetlusse ka nõuet põhivõlgnevuse ja intressinõude osas, kuivõrd jätkuvalt on ebaselge, kui

suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning

milliste nõuete katteks laekumisi arvestati.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta hagi

menetlusse ja tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.

12. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud kohtumääruse tegemisel TsMS §

436 lg-t 1 ja lg-t 4. Hageja täpsustab, et 06.06.2024 esitatud hagiavaldus vastab TsMS § 363

lg 1 punktides 1-5 sätestatud nõuetele, selles ei esine puuduseid ega ka alused TsMS § 371

järgi, mis annaks aluse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hagiavalduse menetlusse võtmise

otsustamisel kohus kontrollib, ega ei esine TsMS §-s 371 sätestatud aluseid hagi menetlusse

võtmisest keeldumiseks. Menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa kohtud

hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta

hagi menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või rikutud muid olulisi

vorminõudeid. Hageja seisukohast vastab hagiavaldus vorminõuetele. Maakohus oleks

pidanud hagiavalduse menetlusse võtma. Käesoleval juhul juba enne hagiavalduse menetlusse

võtmist ja sisulise menetluse algust ei saa kohus võtta sisulist seisukohta ja hinnata, kas

lepingud kehtivad või mitte, samuti ei saa enne hagiavalduse menetlusse võtmist kohus

lahendada lepingu tühisust ja neid enne menetlusse võtmist tuvastada/lahendada.

Vastutustundliku laenamise põhimõtteid jne kohus kontrollib alles asja sisulisel lahendamisel.

Maakohus oleks pidanud hagiavalduse menetlusse võtma ja andma hagejale tähtaja TsMS §

340¹ lg 1 järgi puuduste kõrvaldamiseks, selgitamaks menetluslikku olukorda.

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis kostjalt sellele vastust. Kostja ei ole

oma seisukohta esitanud. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le

659 ja § 667 lg-le 2 tuginedes, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud

Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada

ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et praegusel juhul on maakohus

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud ennatlikult, rikkudes sealjuures oluliselt

menetlusõiguse norme.

16. Õige on see määruskaebuse väide, et hagiavalduse menetlusse võtmise üle otsustamisel ei

võinud maakohus tõendeid hinnata. Kuna hagi menetlusse võtmisel üksnes otsustatakse, kas

kohtul on alust selle hagiga tegelda, ei lahendata menetlusse võtmisel üldjuhul hageja

nõudega seotud keskseid küsimusi. Menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa

2-24-112920

kohtud üldjuhul hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt (vt RKTKm, 19.04.2017, 3-2-

1-7-17, p 29.1). Maakohtul tulnuks lähtuda hagiavalduses esitatust (vt RKTKm 01.02.2017, 3-

2-1-146-16, p 9).

17. Eelnimetatud põhimõtetest ei ole asja lihtmenetluses menetlemise juhuks TsMS §-st 405

tulenevalt mingeid erisusi sätestatud. TsMS § 405 lg 1 esimesest lausest tuleneb kohtule

sõnaselge kohustus järgida üldisi menetluspõhimõtteid ka hagi lihtsustatud korras

menetlemisel. TsMS § 243 lg 1 kohaselt uurib kohus tõendeid ja hindab neid lahendi

tegemisel Sealjuures ei pea kohus (isegi) eelmenetluse käigus võtma seisukoha, kas poolte

esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks, vaid (ainult)

otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4) (vt

RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kuna tõendite hindamist on kohtupraktikas hagi

menetlusse võtmisest keeldumise aluste hindamisel lubatavaks peetud üksnes hindamaks, kas

hagilt on tasutud riigilõiv (TsMS § 371 lg 1 p 10) või kas sama asi on juba lahendatud või

kohtu menetluses (TsMS § 371 lg 1 p-d 4 ja 5) ja kohtualluvuse kindlakstegemiseks (TsMS §

371 lg 1 p 2) (vt RKTKm 19.04.2017, 3-2-1-7-17, p 29.2) ja praegusel juhul nende küsimuste

osas vaidlus puudub, ei võinud maakohus tõendeid (lepinguid) hindama asuda.

18. Õige on ka see hageja seisukoht, et TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldumine on alusetu.

19. Nimetatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole

pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Vaidlustatud

määrusest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kuna hagi ese on ebaselge ning hagi

aluseks olevad olulised asjaolud puuduvad, on hageja rikkunud hagiavalduse olulisi

vorminõudeid. Ringkonnakohus selle maakohtu seisukohaga ei nõustu, kuna andmed hagi

eseme (hageja selgelt väljendatud nõude) ja hagi aluse (hagi aluseks olevate faktiliste

asjaolude) kohta on TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt hagiavalduse sisule esitatavad

nõuded. Lisaks osundab ringkonnakohus, et tegemist on rahalise nõudega hagiga, milles

väljendatud hageja protsessuaalne taotlus ja hageja põhi- ning kõrvalnõuete (viiviste)

suurused on piisavalt arusaadavad. Nii nähtub hagiavalduse resolutsioonist, et hageja palub

kohtul enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 876,44 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 250,06 eurot ja viivised alates 07.06.2024 kuni põhinõude

summas 876,44 eurot täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

20. Võttes arvesse maakohtu eelnevaid rikkumisi, tuleb maakohtu määrus tühistada ja

hagiavaldus saata tagasi maakohtule hageja nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et juhul kui peale hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamata

jätmiseks antud tähtaeaega on hagi aluseks olevad asjaolud jätkuvalt puudulikud määral, mis

ei võimalda hageja rahalist nõuet täies ulatuses rahuldada, tuleb maakohtul kaaluda hagi

osalist või täielikku rahuldamata jätmist.

21. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles hageja soovib hagi menetlusse võtmist,

kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik (eelkõige TsMS § 12, § 657 lg 1 p 3 ja § 659) ei

sätesta ringkonnakohtule hagi menetlusse võtmise õigust. Menetlusökonoomilistel põhjustel

ringkonnakohus muudele määruskaebuse väidetele ei vasta.

Taotluste lahendamine

2-24-112920

22. Määruskaebuse esitaja on esitanud ka taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuselt tasumisele kuulunud

riigilõiv summas 70 eurot tasutud Julianus Inkasso OÜ poolt 18.07.2024. Arvestades, et

määruskaebus osaliselt rahuldatakse ning tuginedes TsMS § 150 lg 1 p-le 5 ja lg-le 4, kuulub

esitatud taotlus rahuldamisele ning riigilõiv 70 eurot tuleb hageja soovil tagastada Julianus

Inkasso OÜ arveldusarvele EE567700771003819792.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

23. TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

24. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada

ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise

kohta tühistati.

25. Kuna tegemist on TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas (lihtmenetlus) hagiavalduses esitatud

nõuete menetlusse võtmata jätmise määrusele esitatud määruskaebuse lahendamisega, vaatas

määruskaebuse läbi ja lahendas selle TsMS § 666 lg 2 alusel üks ringkonnakohtu kohtunik.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik/