2-23-1529/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

25.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1529

Kohtuasi

N.T hagi D.W (D.W) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

N.T 03.12.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja N.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Denis Polman

Kostja D.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja Allan

Viirma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.11.2024 määrus osas, milles maakohus määras

hageja menetluskulude suuruse kindlaks väiksemas ulatuses kui 10 355,40 eurot

ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja 3303,12 eurot ületavas

osas ning teha uus määrus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada osaliselt hageja N.T avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

ning määrata hageja menetluskulude suuruseks 10 355,40 eurot. Kostja poolt

kuulub hageja menetluskuludest hüvitamisele 14% ehk 1449,76 eurot. Mõista

kostjalt D.W-lt välja hageja N.T kasuks menetluskulud summas 1449,76

eurot.

3.2. Rahuldada kostja D.W avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning

määrata kostja menetluskulude suuruseks 5526,60 eurot, millest kuulub

hageja poolt hüvitamisele 86% ehk 4752,88 eurot. Mõista hagejalt N.T-lt välja

kostja D.W kasuks välja menetluskulud summas 4752,88 eurot.

3.3. Tasaarvestada poolte menetluskulud kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse

tulemusena mõista hagejalt N.T (isikukood XXX) välja kostja D.W (isikukood

XXX) kasuks menetluskulud summas 3303,12 eurot.

2-23-1529

3.4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.T (hageja) esitas 27.01.2023 Harju Maakohtule D.W (kostja) vastu hagi kahju

hüvitamiseks.

2. Harju Maakohus tegi asjas 19.10.2023 kohtuotsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas 13.11.2023 Harju Maakohtu 19.10.2023 otsuse

peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2024 otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt ning

tühistati osaliselt Harju Maakohtu 19.10.2023 otsus, mh menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt ning jättis poolte menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus 86% ulatuses hageja kanda ja 14% ulatuses kostja kanda. Tallinna

Ringkonnakohtu 04.10.2024 otsus jõustus 05.11.2024.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 11.11.2024 määrusega osaliselt hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ning määras hageja menetluskulude suuruseks 10 031,40 eurot. Kostja

poolt kuulub hageja menetluskuludest hüvitamisele 14% ehk 1404,40 eurot, s.o maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1404,40 euro ulatuses. Maakohus rahuldas

kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määras kostja menetluskulude

suuruseks 5526,60 eurot, millest kuulub hageja poolt hüvitamisele 86% ehk 4752,88 eurot.

Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4752,88 euro ulatuses. Poolte

menetluskulud tasaarvestati kattuvas ulatuses ning selle tulemusena mõisteti hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud suuruses 3348,40 eurot. Maakohus märkis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale alates kohtumääruse jõustumisest

kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

5. Maakohus leidis, et arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust vastavad hageja esindaja

tasumäärad (150 eurot käibemaksuta, 180 eurot koos käibemaksuga 20% ning alates 2024. a

kehtiva 22% käibemaksuga 183 eurot) kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Kostja ei

ole tunnihinnale vastuväiteid esitanud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistis maakohus menetluskulud tema kasuks välja koos

käibemaksuga.

2-23-1529

6. Maakohtu hinnangul oli hageja lepingulise esindaja poolt kulutatud aeg osaliselt

põhjendamatu, mistõttu ei ole tegemist terves ulatuses põhjendatud ja vajalike kuludega

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 tähenduses.

6.1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal 09.01.2023, 16.01.2023 ja

18.01.2023 enne hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist kliendi ja tema tütrega

suhtlemisele kulunud 2,2 tundi. Maakohus nõustus kostjaga, et nimetatud kulu ei ole

põhjendatud, kuivõrd hageja esitas hagiavalduse 27.01.2023 ja selle ettevalmistamisega

seotud tegevused toimusid kulunimekirja kohaselt perioodil 18.01–27.01.2023 ca 6 tunni

ulatuses. Samuti ei ole hagiavaldus sisult eriliselt keerukas ega mahukas ega eelda ca 8 tunnist

ajakulu. Lisaks ei pidanud maakohus hüvitatavaks kuluks hageja tütrega suhtlemist. Seega

vähendas maakohus hageja ajakulu 2,2 tunni võrra.

6.2. Hageja taotles 01.02.2023 hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamisega seotud

kulude hüvitamist 0,8 tunni ulatuses. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja kulu, mis tekkis

hagejal seoses hageja enda esitatud hagiavalduses puuduste kõrvaldamisega, ei kuulu kostja

poolt hüvitamisele. Seega vähendas maakohus hageja ajakulu 0,8 tunni võrra.

6.3. Hageja taotles perioodil 18.09–19.09.2023 seoses tõlgi kaasamisega peetud kirjavahetuse

kulu hüvitamist 0,6 tunni ulatuses. Maakohtu hinnangul oli tegemist põhjendamatu kuluga,

kuivõrd kohus selgitas hagejale, et kohus hagimenetluses tõlki ei taga hagejal

vandeadvokaadist lepingulise esindaja olemasolu ja kohtu ressursside puudumise tõttu. Seega

vähendas maakohus hageja ajakulu 0,6 tunni võrra.

6.4. Hagejal kulus 28.09.2023 kohtuistungiks ettevalmistamisele 2,2 tundi. Maakohtu

hinnangul sai kohtuistungiks ettevalmistamisele põhjendatud ajakuluks olla maksimaalselt 1,5

tundi. Seega vähendas maakohus hageja ajakulu 0,7 tunni võrra.

6.5. Samuti oli maakohtu hinnangul osaliselt põhjendamatu 23.02.2023 ja 02.10.2023

menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku 1 tund. Põhjendatud ajakuluks saab olla

0,5 tundi, kuivõrd hageja oli koostanud esmase menetluskulude nimekirja juba 23.02.2023.

Seega vähendas maakohus hageja ajakulu 0,5 tunni võrra.

6.6. Ülejäänud osas pidas maakohus hagejale osutatud õigusteenuse mahtu maakohtus

vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatuks ja vajalikuks. Sellest tulenevalt

vähendas maakohus hageja kulutusi maakohtus õigusabile kokku 4,8 tunni ulatuses ning

hageja põhjendatud õigusabikuluks oli 24,2 tundi ehk 4356 eurot (24,2x180).

6.7. Hagejal kulus 13.11.2023 apellatsioonkaebuse koostamisele 9,8 tundi.

Apellatsioonkaebus on sisult ca 10 lk, mille koostamise kulu saab olla 8 tundi, arvestades, et

hageja esindaja on eelnevalt põhjalikult tutvunud asja materjalidega, mh 19.10.2023

maakohtu otsust analüüsinud. Seega vähendas maakohus hageja ajakulu ringkonnakohtus 1,8

tunni võrra. Ülejäänud osas pidas maakohus hagejale osutatud õigusteenuse mahtu

ringkonnakohtus vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja

põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus oli kokku 13,8 tundi. Kuivõrd maakohus vähendas

11,8 tunni suurust ajakulu 1,8 tunni võrra, oli põhjendatud ajakulu 10 tundi tööd, millele

lisandub käibemaks määraga 20% (tunnihind koos käibemaksuga 180 eurot) ehk kokku 1800

eurot ning 3,8 tunnile tööle lisandub käibemaks 22% (tunnihind koos käibemaksuga 183

eurot) ehk kokku 695,40 eurot. Hageja põhjendatud õigusabikulude suuruseks oli seega

2495,40 eurot.

2-23-1529

6.8. Hageja taotles 02.10.2023 ja 09.09.2024 menetluskulude nimekirjas hagiavalduselt ning

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu hüvitamist. Hagejale tuli hüvitada tsiviilasjas tasutud

riigilõiv 2520 eurot. Maakohus pidas ka asjatundja arvamuse saamise kulu 660 eurot

põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks.

7. Maakohus märkis, et arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust vastavad kostja esindaja

tasumäärad (120 eurot käibemaksuta, 144 eurot koos käibemaksuga 20% ning alates 2024. a

kehtiva 22% käibemaksuga 146,40 eurot) kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Hageja

ei ole kostja esindaja tunnihinnale vastuväiteid esitanud. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistis maakohus menetluskulud kostja kasuks välja koos

käibemaksuga.

8. Maakohus oli seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse

maht kui ka tunnitasu, olid nii maa- kui ka ringkonnakohtus vaidluse ulatust ja keerukust

arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud. Maakohus ei tuvastanud, et

ühelegi kostja lepingulise esindaja tehtud toimingule oleks kulunud ebamõistlikult pikk aeg

või et menetluskulude nimekiri sisaldaks toiminguid, mida esindaja menetluses teinud ei ole.

Maakohus pidas ka tõlgi kulu 100 eurot seoses hageja vande all ülekuulamisega põhjendatud

ja vajalikuks menetluskuluks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uue

menetluskulude kindlaksmääramise määruse, millega hageja poolt kantud õigusabitasu ei

vähendata.

9.1. Hageja leiab, et segaduse tõlke korraldamiseks kohustatud osapoolega tekitas maakohus

ning hageja esindajal ei olnud võimalust sellega mitte tegeleda. Maakohtu ebaseaduslik

tegevus väljendus selles, et maakohus nõudis tõendi kogumise korraldamist ja kogumisega

seonduva kulu kandmist valelt poolelt – mitte kostjalt, kes tõendi kogumist taotles, vaid

hagejalt kui vastaspoolelt. Maakohus teatas viimasel hetkel, et tõlgi peab tagama ja vastava

kulu kandma kostja, mitte hageja ning seetõttu oli küsimärgi all ammu planeeritud istungi

toimumine. Kui hageja poleks seda kulu kandnud, siis oleks menetlusõiguse rikkumine lõpule

viidud. Arvestada tuleb ka seda, et maakohus nõustus hageja nägemusega tänu hageja

19.09.2023 esitatud taandamisavaldusele. Selle taandamisavalduse koostamise eest hageja

õigusabitasu ei arvestanud. Seega tegelik ajakulu oli taotletust suurem.

9.2. Hageja esindaja on seisukohal, et suhtlemine kliendiga on vajalik kulu. Põhjendamata on

selle kulu täies ulatuses maha võtmine, justkui kliendiga suhtlemine kui selline, on ebavajalik.

Suhtlemine kliendiga on kahtlemata advokaadi töö oluline osa. Suhtluse käigus osutatakse

kliendile õigusabi, selgitades kliendile kohtumenetluse seisukohalt olulisi asjaolusid,

põhimõtteid ja reegleid. Sellisele suhtlemisele kulunud aega saab kohus vähendada, kuid mitte

täies ulatuses maha võtta. Markantseks teeb selle olukorra asjaolu, et samasuguseid kostja

esindaja kandeid arvestab maakohus täies ulatuses. Maakohus kohtleb osapooli ilmselgelt

ebavõrdselt.

9.3. Hageja leiab, et puuduste kõrvaldamine on samasugune kulu nagu iga teinegi. Seda saab

hinnata ainult läbi vajalikkuse ja põhjendatuse prisma. Vastasel juhul tuleb menetluskulude

suuruse määramisel arvestada ainult tulemuslikele toimingutele kulunud aega. Toimingu

tulemuslikkus saab olla asjakohane kriteerium ainult menetluskulude jaotuse etapis.

2-23-1529

Kindlaksmääramise etapis tuleb lähtuda eranditult vajalikkusest ja põhjendatusest. Maakohtu

välja toodud puudused tuli kõrvaldada, sest muidu poleks maakohus asja edasi menetlenud.

9.4. Hageja esindaja istungiteks ettevalmistumisele ja menetlusdokumentide koostamisele

kulunud ajakulu vähendamine ei ole põhjendatud. Hageja esindaja osundatud toimingute

ajakulu vähendamisel pidi maakohus vähendama ka kostja esindaja analoogilisi kirjeid.

Näiteks asub maakohus seisukohale, et hageja apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud 9,8

tundi on liiga palju ja põhjendatud ajakulu oleks 8 tundi. Samas apellatsioonkaebusele kostja

vastusele kulunud 7,5 tundi on põhjendatud. Allakirjutanu on seisukohal, et sellised

topeltstandardid on lubamatud. Kostja vastus on mahult oluliselt väiksem, seda nii

lehekülgede kui ka sõnade arvu poolest (kostja kasutab dokumentides suuremat reavahet ning

kitsamat küljendust, tulemuseks väiksem sõnade arv leheküljel). Ka sisu poolest hindab

allakirjutanu oma poolset dokumenti sellisena, et selle koostamiseks kulub rohkem aega.

10. Kostja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud, vaidleb sellele vastu ning palub jätta

selle rahuldamata.

10.1. Seoses 18.09.–19.09.2023 toimunud hageja esindaja ja kohtu kirjavahetusega märgib

kostja, et kirjavahetuse algatas hageja esindaja põhjusel, et tema klient ei oska eesti keelt ja

vajab ütluste andmiseks tõlki, mistõttu hageja taotles kohtult tõlgi tagamist. Maakohus

selgitas hagejale, et kohus tõlgi osalemist istungil ei taga ning tõlgi tagamiseks ei ole kohus

käesoleval juhul ka kohustatud. Mingisugust segadust, paanikat vmt kohtumenetlust takistavat

asjaolu ei esinenud ja seetõttu ei olnud hagejal ka mingisugust vajadust kirjavahetusega

seaduserikkumist tõkestada. Asjaolu, et hageja enda algatatud kohtumenetlus tekitab talle

väidetavalt üleelamisi, ei õigusta põhjendamatute menetluskulude hüvitamiskohustuse

panemist teistele menetlusosalistele.

10.2. Maakohus ei ole kaevatavat määrust tehes võtnud hageja õigusabi ajaarvestusest maha

kogu kliendiga suhtlemisele kulunud aega. Maakohus jättis arvestamata ajakulu, mis ei olnud

seotud hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemisega. Maakohus on piisavalt arvestanud

kliendiga suhtlemisele kulunud ajaga menetluse kestel.

10.3. Maakohus hindas menetlusosaliste kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kehtivast

seadusest ega kohtupraktikast ei tulene kohustust vähendada ühe menetlusosalise põhjendatud

menetluskulusid seetõttu, et teise menetlusosalise kõik esitatud menetluskulud ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud ega vajalikud.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu

määrus tühistada osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruse kindlaks

väiksemas ulatuses kui 10 355,40 eurot ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 3303,12 eurot ületavas osas. Muus osas jääb maakohtu määrus

muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

13. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama

2-23-1529

astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13).

Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke

menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi

esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas

väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud

tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang

anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud,

analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse

ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust

õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus osaliselt hageja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud tööaja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire.

15. Esiteks on maakohus lugenud 28.09.2023 kohtuistungiks ettevalmistumise puhul

põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi ning vähendas ajakulu 0,7 tunni võrra. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb lugeda hageja esindaja ajakulu siiski täies ulatuses, s.o 2,2 tunni ulatuses

põhjendatuks. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistungil kuulati vande all üle hageja

ja asjatundja, maakohus lõpetas asja sisulise arutamise ning avas kohtuvaidlused. Sellest

tulenevalt on põhjendatud, et istungiks ettevalmistamiseks võib kuluda kauem aega.

16. Teiseks on maakohus 18.09–19.09.2023 tõlgi kaasamisega seoses peetud kirjavahetuse

kulu hüvitamist pidanud põhjendamatuks, kuivõrd hagejale selgitati, et kohus hagimenetluses

tõlki ei taga hagejal vandeadvokaadist lepingulise esindaja olemasolul ja kohtul ressursside

puudumise tõttu. Maakohus vähendas hageja ajakulu 0,6 tunni võrra. Hageja on seisukohal, et

18.09.–19.09.2023 tõlgi kaasamisega seoses peetud kirjavahetuse ajakulu ei saa lugeda

põhjendamatuks, sest selle ajakuluga kõrvaldati maakohtu ebaseaduslik tegevus. Ebaseaduslik

tegevus väljendus selles, et maakohus nõudis tõendi kogumise korraldamist ja kogumisega

seonduva kulu kandmist valelt osapoolelt. Hageja leiab ka, et maakohus nõustus hageja

nägemusega pärast hageja poolt taandamisavalduse esitamist ning kahtluse all oli 28.09.2023

kohtuistungi toimumine. Ringkonnakohus nõustub osaliselt hagejaga ning leiab, et seda

toimingut saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Maakohus on eksinud tõlgi tagamisega

seonduva selgitamisel menetlusosalistele ning selgitanud pärast hageja pöördumist

26.09.2023, et kui kostja soovib hageja vande all ülekuulamist, siis tuleb tõlk tagada kostjal

(dtl 243). Siiski ei nähtu toimiku materjalidest, et seetõttu oleks olnud kahtluse all 28.09.2023

kohtuistungi toimumine. Kostja oli valmis tõlgi tagama (dtl 251). Seega loeb ringkonnakohus

hageja esindaja ajakulu selle toimingu osas 0,6 tunni ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks

kuluks.

17. Kolmandaks on maakohus lugenud põhjendamatuks hageja 01.02.2023 hagiavalduses

esinevate puuduste kõrvaldamise ajakulu 0,8 tundi. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja

kulu, mis tekkis hagejal seoses hageja enda esitatud hagiavalduses puuduste kõrvaldamisega,

ei kuulu kostja poolt hüvitamisele ning vähendas selle toimingu ajakulu nullini. Hageja on

seisukohal, et 01.02.2023 puuduste kõrvaldamine on vajalik kulu, sest selle tegemata jätmine

oleks takistanud tsiviilkohtumenetluse läbiviimist ning seda kulu tuleb arvestada.

Ringkonnakohus leiab, et selle toimingu tegemise ajakulu saab pidada siiski osaliselt

põhjendatuks ja vajalikuks, kuivõrd hagejal tuli kohtu nõudmisel hagiavaldust täiendada. Kui

algses hagiavalduses oleks sisaldunud maakohtu nõutud põhinõude ja viivise arvutuskäik, siis

2-23-1529

oleks selle esitamise ajakulu sisaldunud hagiavalduse koostamise ajakulus ning kuulunuks

hüvitamisele. Kohus loeb antud toimingu põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi.

18. Muus osas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul diskretsioonipiire ületanud. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Hageja leiab, et advokaat peab kliendiga suhtlema ning sellele suhtlemisele kulunud aega

saab kohus vajadusel vähendada, kuid mitte täies ulatuses maha võtta. Maakohus on

09.01.2023–18.01.2023 menetlustoimingute ajakulu vähendanud nullini, sest hageja esitas

hagiavalduse 27.01.2023 ja selle ettevalmistamisega seotud tegevused toimusid kulunimekirja

kohaselt perioodil 18.01–27.01.2023 ca 6 tunni ulatuses. Samuti ei ole hagiavaldus sisult

eriliselt keerukas ega mahukas ega eelda ca 8-tunnist ajakulu. Lisaks ei pidanud maakohus

hüvitatavaks kuluks hageja tütrega suhtlemist ning vähendas seega ajakulu 2,2 tunni võrra.

Kolleegium märgib, et maakohus ei ole vähendanud kogu menetluse kestel toimunud

kliendisuhtluse ajakulu nullini, vaid üksnes 09.01.2023 suhtluse osas kliendiga ning

16.01.2023 ja 18.01.2023 toimunud suhtluse osas kliendi tütrega. Maakohus on õigesti

leidnud, et suhtlus kliendi tütrega ei ole hüvitatav kulu ning 5,8 tundi on piisav kliendiga

suhtlemiseks kohtueelselt, hagiavalduse koostamiseks ja kliendiga kooskõlastamiseks.

Etteheited selles osas, et kostja esindaja samasuguseid kandeid on arvestatud täies ulatuses, on

põhjendamatud. Maakohus hindab menetlusosaliste menetluskulude vajalikkust ja

põhjendatust ning see ei ole sõltuvusse seatud vastaspoole menetluskulude vajalikkusest ega

põhjendatusest. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu, et maakohus oleks mingil viisil pooli

ebavõrdselt kohelnud.

20. Hageja on seisukohal, et menetlusdokumentide koostamisele kulunud ajakulu, mida on

maakohus käsitlenud määruse p-des 22 ja 26, vähendamine ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on põhjendatult vähendanud 23.02.2023 ja

02.10.2023 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tunnini. Samuti on maakohus

põhjendatult vähendanud 06.11–13.11.2023 apellatsioonkaebuse koostamise, kooskõlastamise

ja esitamise ajakulu 1,8 tunni võrra. Kolleegium nõustub maakohtuga, et apellatsioonkaebus

on sisult ca 10 lk, mille koostamise kulu saab olla 8 tundi, võttes arvesse, et hageja on

19.10.2023 maakohtu otsusega juba tutvunud. Hageja on maakohtule ette heitnud ka seda, et

kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise kulu ei ole vähendatud.

Apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel tuleb analüüsida apellatsioonkaebust, mis oli 10 lk

pikk ning ka kliendiga selles osas nõu pidada. Selleks on kostja esindajal kokku kulunud 8,5

tundi. Arvestades, et hagejal kulus tema enda menetluskulude nimekirja kohaselt

apellatsioonkaebuse koostamisele, kooskõlastamisele ja esitamisele kokku 9,8 tundi, on

sellekohased etteheited asjakohatud.

21. Hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud vajalik ja põhjendatud aeg maakohtus

on 26 tundi (29-3) ja ringkonnakohtus 13,8 tundi. Maakohtus kantud esindajakulu suurus on

4680 eurot (26x180). Ringkonnakohtus kulunud ajakulu osas lisandub 10 tunnile tööle

käibemaks määraga 20% ning 3,8 tunnile tööle käibemaks määraga 22%, s.o menetluskulude

suurus on 2495,40 eurot (1800+695,40). Seega on hageja vajalike ja põhjendatud

õigusabikulude rahaliseks suuruseks maa- ja ringkonnakohtus kokku 7175,40 eurot.

22. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et hageja menetluskulude suurust tuleb muuta, siis tuleb

uuesti TsMS § 455 lg 1 kohaselt tasaarvestada poolte nõuded. Hageja menetluskulude

suuruseks on õigusabikulud 7175,40 eurot, riigilõiv 2520 eurot ning tõendi saamise kulu 660

eurot, s.o kokku 10 355,40 eurot (7175,40+2520+660), millest kostjal tuleb hagejale hüvitada

14% ehk 1449,76 eurot. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks 5526,60 eurot,

2-23-1529

millest hagejal tuleb kostjale hüvitada 86% ehk 4752,88 eurot. Tasaarvestuse tulemusena

tuleb hagejal hüvitada kostjale menetluskuludena 3303,12 eurot.

23. Eeltoodust tulenevalt on maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ületanud hageja 28.09.2023 kohtuistungiks ettevalmistamise, 18.09–

19.09.2023 toimunud kirjavahetuse ning 01.02.2023 puuduste kõrvaldamise ajakulu osas.

Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

24. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

25. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)