2-24-119664/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

25.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-119664

Kohtuasi

B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) hagi

A.H vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.H 25.02.2025 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja A.H (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.H 25.03.2025 (31.03.2025 uuesti esitatud) menetlusabi taotlus

rahuldamata.

2. Jätta A.H 25.02.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 09.01.2025 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-24-119664 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud A.H kanda. B2 Impact OÜ-l ei ole

apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-119664

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ, hageja) esitas 05.07.2024 Harju Maakohtule

A.H (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr. 19-

119951-VL tuleneva põhivõla 1023,07 eurot, intressi 173,55 eurot, viivise 74,19 eurot ja

sissenõudmiskulud 25 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna kokku

tasutud riigilõivu summas 280 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Swedbank AS (krediidiandja) 27.11.2019

väikelaenulepingu nr 19-119951-VL laenusummaga 4050 eurot. Kostja kohustus tagastama

laenu annuiteetgraafiku alusel, iga kuu 1. kuupäevaks alates 01.01.2020. Kostja lepingust

tulenev põhivõlgnevus nõude loovutamise hetkel oli 1278,45 eurot (laenusumma 4050 –

tagasimaksed järjestikuste põhiosamaksete katteks kokku 2771,55 eurot). Lisaks tasus kostja

inkassomenetluses hagejale kokku 255,38 eurot (18.12.2023 100 eurot, 17.01.2024 77,69

eurot ja 29.02.2024 77,69 eurot). Seega hagi esitamise seisuga kohustus kostja tasuma

põhivõlgnevuse katteks 1023,07 eurot (1278,45-255,38). Kostjal oli kohustus tasuda pangale

intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimääraga

20,900% alusel ning tasumata intressi periood oli 02.04.2023–26.09.2023. Intressi katteks

tuleb kostjal tasuda 173,55 eurot. Hageja palus välja mõista ka viivise viimase makse

järgmisest päevast, s.o 01.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni viivise määraga aastas

20,900% summas 74,19 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) §

1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot, mis seisnes kostjale pärast

lepingu ülesütlemist posti teel 15.11.2023 nõudekirja saatmises, millega kandis hageja kulu.

2.1. Kostja rikkus 27.11.2019 laenulepingust tulenevaid kohustusi, olles osaliselt viivituses

01.07.2023, 01.08.2023 ning 01.09.2023 osamaksete tasumisega, mistõttu andis krediidiandja

kostjale 05.09.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas

läbirääkimiste pidamiseks tähtajaga hiljemalt 15.06.2023. Kuna kostja võlgnevust hoolimata

talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli viivituses kolme järjestikuse osamakse

tasumisega, luges krediidiandja laenulepingu ülesöelduks 22.09.2023. Kostjat on nõude

loovutamisest teavitatud 15.11.2023 seisuga.

2.2. Hageja oli seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Krediidiandja on enne laenulepingu sõlmimist hinnanud laenusaaja

krediidivõimelisust laenusaaja esitatud laenutaotluse, taotlusele eelnenud viie kuu Swedbanki

pangakonto laekumiste põhjal perioodil 01.06.2019–27.11.2019 (keskmise töötasu suurus oli

436 eurot, töökoht OÜ X ning kuue kuu jooksul laekus igakuiselt peretoetust 558,36 eurot).

Laenu väljastamise ajal oli krediidiandjale teadaolevalt kostja ainukeseks kohustuseks

Swedbank AS väikelaen kuumaksega 111,38 eurot. Kohustused väljaspool Swedbank AS-i

kostjal puudusid. Kokku moodustasid laenulepingu sõlmimisel kostja krediidikohustused

tema keskmisest sissetulekust 11,20%. Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal

puudusid. Kostjal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuiselt (sh majapidamiskulutusteks)

ca 882,98 eurot. Krediidiandja kinnitas, et on teostanud kostja krediidivõimelisuse kontrolli

vastavalt VÕS §-le 4034 ning krediidivõimelisuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave oli

piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline. Seda kinnitab ka see, et

kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi üle 3,5 aasta.

2-24-119664

Kostja vastuväited

3. Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastuväiteid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 09.01.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja väikelaenulepingust nr 19-119951-VL tuleneva põhivõlgnevuse 1023,07 eurot, intressi

173,55 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot ja 01.03.2024–05.07.2023 (hagi esitamine)

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 74,19 eurot. Menetluskulud jäeti kostja kanda ning

kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 280 eurot.

5. Maakohus leidis, et kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 23,380% aastas, mis ei

ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1). Samuti

seda, et hagiavaldusest, vastusest kohtule ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et

väikelaenulepingu nr 19-119951-VL sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime

kontroll oli piisav. Maakohus luges praegusel juhul piisavaks krediidiandja kinnituse, et enne

lepingu nr 19-119951-VL sõlmimist hindas krediidiandja laenusaaja krediidivõimelisust

laenusaaja esitatud laenutaotluse, taotlusele eelnenud viie kuu Swedbanki pangakonto

laekumiste põhjal perioodil 01.06.2019–27.11.2019 (keskmise töötasu suurus oli 436 eurot,

töökoht OÜ X ning kuue kuu jooksul laekus igakuiselt peretoetust 558,36 eurot). Kohustused

väljaspool Swedbank AS-i kliendi kinnitusel puudusid. Creditinfo maksehäired laenu

väljastamise ajal puudusid. Krediidiandja on küsinud kostja kuue kuu kontoväljavõtte ning

analüüsinud kostja sissetulekuid ja väljaminekuid ning põhjendatult asunud kohtu hinnangule

seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks on

analüüsitud arvelduskonto väljavõtet ja saadud sissetulekuks 994,36 eurot ja

finantskohustuseks 111,38 eurot (võetud laenu kuumakse). Isegi, kui arvestada igakuisest

sissetulekust lisaks finantskohustustele maha veel mõistlikus suuruses püsikulud, mis võisid

kostjal olla (nt kommunaalkulud vms), kuid mille osas ei ole krediidiandja märkinud, et ta

oleks neid kulusid hinnanud, on krediidiandja sellegipoolest kohtu hinnangul asunud

põhjendatud järeldusele, et kostja on lepingute sõlmimisel olnud maksevõimeline, kuivõrd

kostjale jäi igakuisteks väljaminekuteks 882,98 eurot.

6. Maakohus tuvastas, et krediidiandja ja kostja vahel 27.11.2019 sõlmitud

väikelaenulepingust nr 19-119951-VL tulenevalt sai kostja laenu 4050 eurot. Kostja on

põhiosa katteks tagasimakseid teinud summas 3026,93 eurot. Kostja ei ole sellele vastu

vaielnud, mistõttu on kostjal tasumata põhivõlgnevus 1023,07 eurot (4050-3026,93).

Krediidiandja andis kostjale 05.09.2023 kirjaga võlgnevuse tasumiseks aega kuni 22.09.2023

ning luges laenulepingu samal päeval üles öelduks. Lepingust tulenev kohustus muutus

sissenõutavaks 23.09.2023. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid

asjaolusid ei esine. Seega tuli kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 1023,07 eurot.

Kuna lepingu pooled on kokku leppinud lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest

kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja

intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja

mõista intress 173,55 eurot. Hageja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõuab kostjalt

sissenõudmiskulusid 25 eurot. Hageja on saatnud kostjale nõudekirja 15.11.2023 hinnaga 25

eurot. Seega on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi

nõuetekohaselt täitnud. Maakohus leidis, et ka viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et

kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista

viivis põhivõlgnevuselt 1023,07 eurolt lepingujärgse määraga 20,900% aastas ajavahemikul

01.03.2024–05.07.2024 (k.a), mis on 74,19 eurot.

2-24-119664

7. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud summas 280 eurot.

Apellatsioonkaebus

8. Kostja esitas 25.02.2025 apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja

osaliselt nõus kohtuotsusega, aga ei saa täielikult nõustuda väljanõutava summaga. Kostja tõi

esile, et on kolme lapsega üksikema ja tal puudub ka töökoht ehk kindel sissetulek.

Menetluse edasine käik

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.03.2025 määrusega kostja apellatsioonkaebuse käiguta

ja andis kostjale tähtaja 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest apellatsioonkaebuse

järgmiste puuduste kõrvaldamiseks:

-

esitada selgelt väljendatud taotlus, märkides, millises ulatuses kostja esimese

astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit kostja

taotleb;

-

esitada apellatsioonkaebuse põhjendused, märkides, milles seisneb kostja arvates

maakohtu otsuse ebaõigsus;

-

välja tuua, kas kostja soovib asja arutamist kohtuistungil või nõustub asja

lahendamisega kirjalikus menetluses;

-

tasuda apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu.

10. 25.03.2025 esitas kostja ringkonnakohtule menetlusabi taotluse, mis ei avanenud.

31.03.2025 esitas kostja uuesti menetlusabi taotluse, mida Tallinna Ringkonnakohus palus

04.04.2025 kohtunõudega täpsustada. Ringkonnakohus palus kostjal täpselt avaldada, milliste

muude taotluses märgitud kulude kandmiseks ja millises ulatuses taotleja menetlusabi taotleb.

Samuti, milliseid toetusi kostja igakuiselt saab. Samuti osundas ringkonnakohus sellele, et

kostjal tuleb apellatsioonkaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 14.04.2025 ning hoiatas

kostjat, et selliselt esitatud apellatsioonkaebus ei anna alust eeldada menetluses osalemise

edukust ning ei võimalda kostjale menetlusabi anda (TsMS § 181 lg 1 p 2). Ka menetlusabi

taotluse põhjal ei olnud võimalik hinnata, kas taotleja kavandatav menetluses osalemine on

edukas, kuivõrd sellekohased põhjendused menetlusabi taotlusest puudusid. Ringkonnakohus

palus eeltoodu osas täpsustused esitada hiljemalt 14.04.2025, s.o puuduste kõrvaldamise

tähtaja jooksul.

11. Kostja apellatsioonkaebuses ega menetlusabi taotluses sisalduvaid puudusi ei

kõrvaldanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 3

ja § 3401 lg 2 alusel keelduda, sest kostja ei ole apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu ega

kõrvaldanud riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi taotluses sisalduvaid puuduseid

ega ka muid apellatsioonkaebuses sisalduvaid puuduseid.

13. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 03.03.2025 määrusega käiguta ning määras

kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (vt määruse p 9). Kostja vastavaid puuduseid ei

kõrvaldanud. Kostja ei esitanud selgelt väljendatud taotlust, s.o millises ulatuses esimese

astme kohtu otsust vaidlustatakse ning missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb

2-24-119664

(TsMS § 633 lg 2 p 2) ega esitanud ka apellatsioonkaebuse põhjendusi, s.o milles seisneb

kostja arvates maakohtu otsuse ebaõigsus (TsMS § 633 lg 2 p 3 ja lg 3). Kostja ei esitanud

seisukohta ka selles osas, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil või nõustub asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kostja ei ole apellatsioonkaebuse

puuduseid puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul kõrvaldanud ning ringkonnakohus leiab, et

sellisel kujul ei ole võimalik apellatsioonkaebust menetleda. Ringkonnakohus selgitab, et

maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks ei anna alust ainuüksi kostja väide, et kostja ei

nõustu täielikult maakohtu otsusega välja mõistetud summaga või asjaolu, et tal puudub

hetkel püsiv sissetulek.

14. Kuna eeltoodu alusel ei ole alust arvata, et kostja kavandatav menetluses osalemine on

edukas, ei oleks alust rahuldada ka kostja 25.03.2025 menetlusabi taotlust (uuesti esitatud

31.03.2025) apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus palus

04.04.2025 kohtunõudega kostjal menetlusabi taotlust täpsustada. Kostja menetlusabi

taotluses sisalduvaid puuduseid ei kõrvaldanud, s.o jäeti täpsustamata, milliste muude

taotluses märgitud kulude kandmiseks ja millises ulatuses taotleja menetlusabi taotleb;

milliseid toetusi ja millistes summades taotleja igakuiselt saab ning mille arvel kannab taotleja

kulusid, mis ületavad taotluses märgitud sissetulekut (TsMS § 186 lg 4). Menetlusabi

taotluses puuduvad põhjendused ka selle kohta, milliseid avaldusi ja/või taotlusi soovitakse

kohtumenetluses esitada, mis asjaoludel kostja vastuväited põhinevad ning mille alusel oleks

võimalik eeldada, et menetluses osalemine on kostjale edukas (TsMS § 181 lg 1 p 2).

14.1. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses

osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult

veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel

alust arvata, et kostja menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka

tema taotlust vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest.

14.2. Kuigi praeguses asjas ei ole kostja riigilõivu tasunud ja tema menetlusabi taotluse

rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal

riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse

võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

korral oleks kostjal õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv tagasi.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 3

ja § 3401 lg 2 alusel keelduda.

16. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda. Kuna vastustajal (hagejal) ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

17. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust hagejale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

2-24-119664

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)