3-23-327/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-327

Haldusasi

Eesti Metsamehed OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

kohustamiseks rahuldama kaebaja 25.12.2022 taotlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Eesti Metsamehed OÜ,

seaduslik esindaja V.M

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

esindaja Aiki Meister

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.08.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Metsamehed OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Metsamehed OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada haldusasjas

nr 3-23-327 tehtud Tallinna Halduskohtu 30.08.2023 otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada Eesti Metsamehed OÜ kaebus osaliselt ning kohustada Maksu- ja Tolliametit

Eesti Metsamehed OÜ 25.12.2022 taotluse uueks läbivaatamiseks osas, mis puudutab

ettemaksukontole 12.09.2022 ja 21.11.2022 laekunud summade tasaarvestamist. Muus

osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Eesti Metsamehed OÜ kasuks välja menetluskulu 135

eurot. Muus osas jätta halduskohtus ja ringkonnakohtus toimunud menetlusega seotud

menetluskulud poolte endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

26.05.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-23-327

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja ettemaksukontole laekus 31.01.2022 16,34 eurot, 12.09.2022 0,35 eurot ning

21.11.2022 223,10 eurot. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tasaarvestas 31.01.2022 laekunud summa

2021. aasta juunis arvestatud intressiga (IN/06.2021) ning 12.09.2022 ja 21.11.2022 laekunud

summad 2022. aasta aprillis arvestatud intressiga (IN/04.2022).

2. Kaebaja esitas 22.12.2022 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse välistada tema rahaliste

kohustuste tasaarvestusest maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg 6 punktides 14–16

nimetatud kohustused. Jäämata rahule MTA 30.12.2022 e-kirjas saadud selgitusega, esitas

kaebaja 25.12.2022 MTA-le taotluse, et viimane viiks 31.01.2022, 12.09.2022 ja 21.11.2022

teostatud tasaarvestused vastavusse MKS § 105 lõikega 6 ning järgiks seda sätet tasaarvestamisel

ka edaspidi. Kaebaja leidis, et eespool punktis 1 osutatud laekumised oleks intressikohustuste

asemel tulnud tasaarvestada 2021. aasta maikuu käibemaksudeklaratsiooni (KMD/05.2021) alusel

arvestatud maksukohustusega.

3. MTA vastas kaebajale 05.01.2023 kirjaga nr 13-4/000654, kus leidis, et tasaarvestuse

muutmiseks ei ole alust. MTA andis selles kirjas eespool punktis 1 nimetatud laekumiste

tasaarvestamise kohta järgmised selgitused:

„[31.01.2022] tasaarvestuse osas märgime, et 06.2021 intressinõue koostati ja toimetati kätte

koos ajatamise otsusega 28.06.2021. Nõue oli kaasatud tasumisgraafikusse. KMD/05.2021 oli

samuti kaasatud samasse tasumisgraafikusse, kuid selle nõude osas polnud maksuhaldur

teinud veel sundtäitmise hoiatust sisaldavat haldusakti. Tasumisgraafiku tühistamise järgselt

kuulusid sissenõudmisele need nõuded, mille osas oli enne graafiku kinnitamist koostatud

sundtäitmise hoiatust sisaldav haldusakt (sh 06.2021 intressinõue). KMD/05.2021 osas tuli

enne sundtäitmist anda sundtäitmise hoiatust sisaldav haldusakt.

Teises ja kolmandas punktis toodud tasaarvestatud intressinõue esitati järgmise

tasumisgraafiku koostamise ajal. 06.09.2022 tühistati ka see tasumisgraafik ning 12.09.2022

alustati pangakontode arestimist nende nõuete osas, mis olid kaasatud sundtäitmise hoiatust

sisaldavasse haldusakti, olid kättetoimetatud ning puudus muu alus nende sissenõudmiseks.

Seega läksid 12.09.2022 pangakontod aresti nii intressinõude kui ka KMD/05.2021 nõuet

sisaldava haldusakti osas. Erandiks on LHV pangas oleva konto arest, mille osas tõesti läks

intressinõue aresti varem kui KMD/05.2021 nõuet sisaldav haldusakt.

Ülaltoodud laekumiste osas on tegemist sundtäitmise käigus laekunud summadega. Nõuete

sundtäitmisele edastamisel arvestame esmalt kohustuse tekkimise järjekorda ning lisaks nõude

sundtäitmise tingimustele vastavust. Kui mingil põhjusel laekub hilisema nõude katteks raha

varem kui varasema nõude katteks, siis nende laekumisel korrigeerimisi tegema ei pea, kuna

sundtäitmisel olevad nõuded lähevad eraldi viitenumbriga […].

2(6)

3-23-327

Nõuete sundtäitmise käigus laekunud summade puhul lähtume MKS § 128 lg-st 5. See

tähendab, et laekumisel on nõuete tekkimise järjekord oluline siis, kui sama sundtäitmise

raames nõutakse sisse nii maksukohustusi kui muid kohustusi või kui sissenõutud vahenditest ei

piisa kõigi (sundtäitmisel olevate) maksunõuete rahuldamiseks. Sundtäitmise tulemusel

laekunud summasid teiste kohustuste täitmiseks kasutada ei saa, v.a juhul, kui mingil põhjusel

on laekumine suurem kui sundtäitmisel olevate nõuete summad. […]“

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA kohustamist kaebaja

25.12.2022 taotluse rahuldamiseks. Kaebaja hinnangul tegi MTA tasaarvestused valesti, kuna

oleks pidanud laekunud summad kandma kaebaja maksukohustuste katteks MKS § 105 lõikes 6

sätestatud järjekorras.

5. MTA vaidles kaebusele vastu, jäädes eespool punktis 3 osutatud 05.01.2023 kirjas esitatud

selgituste juurde ning märkides täiendavalt, et intressinõuete tasaarvestamisest välistamine ei

olnud võimalik, kuna selline taotlus tulnuks esitada enne täitmise tähtpäeva, ent kaebaja esitas

selle alles 22.12.2022.

6. Tallinna Halduskohus tegi 30.08.2023 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu otsuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

6.1.

MKS § 105 lg 6 kohaselt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised

kohustused kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb

enne täitmise tähtpäeva sama lõike p-des 14–16 nimetatud kohustuste (s.o intress, sunniraha ja

muud kohustused) täitmise välistamist tasaarvestusest. MKS § 105 lõikes 6 märgitud „täitmise

tähtpäeva“ all on seadusandja pidanud silmas tähtpäeva, millal tuli maksukohustus täita, mitte

faktilist tasumise päeva. INT/06.2021 ja INT/04/2022 kohustuste täitmise tähtpäevad saabusid

varem, kui kaebaja esitas taotluse intressi välistamiseks, sest eelnimetatud intressikohustused

olid hõlmatud ajatamisgraafikutega, ent ajatamisgraafikute kehtetuks tunnistamise tulemusel

tuleb lähtuda üldisest täitmise tähtpäevast, mis saabus enne 22.12.2022.

6.2.

31.01, 12.09, ja 21.11.2022 laekumiste tasaarvestamine oli kooskõlas MKS § 105 lõikega

6 ja §-dega 128–131. MTA on oma 05.01.2023 kirjas piisavalt ja õigesti selgitanud

tasaarvestamisega seonduvat. Kohus nõustub MTA selgitustega neid kordamata.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või teise võimalusena saata asi uueks

läbivaatamiseks halduskohtule. Kaebaja leiab, et halduskohus on oluliselt rikkunud

menetlusnormi, märkides kohtuotsuse sissejuhatavas osas kaebajaks Balti Metsahooldus Grupp

OÜ. Samuti on halduskohtu otsus kaebaja hinnangul vastuoluline ja põhjendamata, sest kuigi

kohtuotsuse punktides 7 ja 8 leidis kohus, et ajatamisgraafiku tühistamise korral tuleb

tasaarvestamisel lähtuda MKS § 105 lõikes 6 sätestatud üldisest järjekorrast, on ta arusaamatult ja

seda põhjendamata leidnud, et MTA tegutses õiguspäraselt, kui tasaarvestas hilisemad nõuded

enne kui varasemad.

8. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Esiteks, vastustaja hinnangul ei ole

kohtuotsuse sissejuhatavas osas kaebaja nime valesti määramine selline viga, mis saaks kaasa

tuua kohtuotsuse tühistamise. Teiseks on halduskohus nõuetekohaselt ja piisavalt põhjendanud

oma seisukohti ja hinnanud tõendeid. See, et halduskohus kohtuotsuses MTA põhjendusi üle ei

korranud, vaid üksnes viitas neile, ei tähenda, et kohus on jätnud oma järeldused põhistamata.

Apellatsioonkaebuses on vääralt leitud, nagu oleks halduskohus kohtuotsuses kinnitanud kaebaja

3(6)

3-23-327

seisukohta tasaarvestuse järjekorra osas. Vastupidi, halduskohus selgitas, et järgida tuleb

tasumise kohustuse tekkimise päeva, mis maksuhalduri haldusaktidest tulenevalt ei pruugi alati

kokku langeda maksuseaduses näidatud tasumise tähtajaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ning teha uus

otsus, millega kohustada Maksu- ja Tolliametit kaebaja 25.12.2022 taotluse uueks

läbivaatamiseks osas, mis puudutab 12.09.2022 ja 21.11.2022 kaebaja ettemaksukontole

laekunud summasid. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda vastustaja 05.01.2023 kirjas esitatud

põhjendused, millega halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 9 nõustunud, ei

eraldivõetuna ega koos vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgituste ja tõenditega mõista,

miks on eelviidatud laekumised tasaarvestatud 2022. aasta aprilli intressinõudega (IN/04.2022).

Vastustaja on kaebaja 25.12.2022 taotluses taotletud toimingute tegemisest keeldumisel oluliselt

põhjendamiskohustust rikkunud, kuna põhjendused ei ole jälgitavad. MTA puudulike

põhjendustega nõustudes on halduskohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS

§ 157 lg 1).

10. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et halduskohtu otsus tuleks tühistada juba seetõttu, et

kohtuotsuse sissejuhatavas osas on valesti märgitud kaebaja nimi. Tegemist on veaga kohtuotsuse

vormistamisel, mis ilmselgelt ei ole mõjutanud kohtuotsuse sisu. Samuti kohtuotsuse

sissejuhatavas osas märgitud kohtuotsusega lahendatava haldusasja kirjelduses on märgitud

kaebaja õige nimi ning kohtuotsuse kirjeldavas osas esitatud kaebuse kokkuvõttest nähtub

üheselt, kelle esitatud ja millise kaebuse on halduskohus selle kohtuotsusega lahendanud.

11. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu põhjendustega osas, mis puudutavad kaebaja

22.12.2022 taotlust intressinõuete välistamist täitmise tasaarvestusest. Halduskohus selgitas

õigesti, et MKS § 105 lg 6 kasutatud mõiste „enne täitmise tähtpäeva“ all on silmas peetud päeva,

mil vastav rahaline kohustus seadusest või haldusaktist tulenevalt oleks tulnud täita, mitte päeva,

mil maksukohustuslane selle kohustuse tegelikult täidab. Seega saab maksuhaldur sellise taotluse

MKS § 105 lg 6 kohaselt rahuldada siis, kui see on esitatud enne vastava kohustuse (nt intressi

tasumise kohustuse) täitmiseks seaduses või haldusaktis antud tähtpäeva saabumist. Halduskohus

leidis õigesti, et siinsel juhul käsitletavate intresside (IN/06.2021 ja IN/04/2022) tasumise

kohustus tekkis kaebajal enne 22.12.2022, mil ta esitas vastava taotluse.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus, keskendudes liigselt küsimusele, kas kaebajal

oli 22.12.2022 alust taotleda intressikohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest, jätnud

tähelepanuta kaebaja keskse argumendi, milleks on see, et sõltumata MKS § 105 lõikes 6

nimetatud taotluse rahuldamata jätmisest ei olnud maksuhalduril alust katta ettemaksukontole

laekunud summade arvelt IN/06.2021 ja IN/04.2022 esemeks olevaid intressikohustusi, vaid

maksuhaldur oleks pidanud nende laekumiste arvelt katma varem tekkinud kohustuse ehk KMD/

05.2021.

13. Ringkonnakohtu hinnangul saab MTA esitatud selgitusi ja tõendeid arvesse võttes pidada

kaebaja seisukohta põhjendamatuks osas, mis puudutab 31.01.2022 toimunud laekumist.

14. Vaidlust ei ole selles, et 31.01.2022 laekumise näol on tegemist sundtäitmise käigus

laekunud summaga. MKS § 105 lõikes 6 on sätestatud üldreegel, et maksukohustuslase

ettemaksukontole teatava rahasumma laekumisel loeb maksuhaldur selle summa arvelt täidetuks

maksukohustuslase rahalised kohustused nende tekkimise järjekorras. Erandiks on siiski

4(6)

3-23-327

sundtäitmise käigus laekunud summad, kuna sundtäitmise aluseks on maksuvõla tasumise nõuet

ja selle tasumise tähtaega sisaldav haldusakt (MKS § 128 lg 2 p 2 ja lg 3). Maksuvõla

sundtäitmisel peab maksuhaldur laekumiste üle eraldi arvestust sundtäitmise aluseks olevate

dokumentide (haldusaktide) lõikes, väljastades sundtäitmisel olevate nõuete tasumiseks ka eraldi

viitenumbri vastavalt rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude

maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise

kord“ § 11 lõikele 4. Asjaolu, et maksukohustuse sundtäitmise lubatavuse eelduseks on

maksukohustust kindlaks määrava kehtiva haldusakti olemasolu, välistab iseenesest selle, et

sundtäitmise tulemusena maksukohustuslaselt sisse nõutud summa saaks arvestada mõne muu kui

selle haldusaktiga kindlaks määratud kohustuse katteks, isegi kui see muu kohustus on tekkinud

varem.

15. Kohustus, mida 31.01.2022 laekumise arvelt kaeti (IN/06.2021), oli kindlaks määratud

28.06.2021 intressinõude ehk haldusaktiga (dtl 69), milles anti kaebajale selle tasumiseks

10-päevane tähtaeg intressinõude saamisest arvates. Poolte vahel ei ole vaidlust, et eelviidatud

intressinõue toimetati kaebajale kätte samal päeval koos maksuvõla tasumise ajatamise otsusega

(dtl 58). MKS § 105 lõikest 7 tuleneb, et sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud kohustuste täitmise

järjekorda ei arvestata, kui maksuhalduri haldusaktist tuleneb erinev rahalise kohustuse tasumise

tähtpäev, millisel juhul võetakse tasumisel aluseks maksuhalduri haldusaktis määratud tähtpäev.

Kuna vastustaja tunnistas 03.01.2022 otsusega (dtl 64) kehtetuks 28.06.2022 tehtud ajatamise

otsuse, tuli seejärel IN/06.2021 tasumise tähtpäevana käsitada 28.06.2021 intressinõudes nr 13-

3/58424 vastava intressi tasumiseks antud tähtpäeva (10 päeva intressinõude saamisest ehk

08.07.2021). Kuna eelviidatud intressinõude sundtäitmise eeldused olid täidetud, sai vastustaja

alustada selle nõude osas sundtäitmist, mille käigus laekus 31.01.2022 summa 16,34 eurot.

Seevastu 2021. aasta maikuu käibedeklaratsioonil kajastuva maksukohustuse (KMD/05.2021) –

mille seadusest tulenev täitmise kohustus tekkis 21.06.2021 – sundtäitmisele pööramise eelduseks

oleva haldusakti nr 13-11/2281 andis vastustaja alles 12.01.2022 (dtl 42), pannes kaebajale

kohustuse tasuda see võlg 10 päeva jooksul. Seega isegi juhul kui MTA oleks IN/06.2021 ja

KMD/05.2021 sisuks olevad nõuded täitmisele pööranud korraga, tulnuks arestitud

pangakontodel mõlema nõude rahuldamiseks piisavate vahendite puudumise korral alusada

täitmist intressinõudest (MKS § 128 lg 5 viimane lause), kuna sundtäitmise eelduseks oleva

haldusaktiga selle nõude täitmiseks antud tähtpäev saabus varem (2021. aasta juulis) kui

KMD/05.2021 puhul (2022. aasta jaanuaris).

16. Erinevalt eeltoodust ei ole vastustaja ega halduskohtu põhjendused jälgitavad osas, mis

puudutab 12.09.2022 ja 21.11.2022 laekumisi. Vastustaja on nii 05.01.2023 kirjas kui ka

kohtumenetluses selgitanud, et tegemist oli 12.09.2022 arestitud pangakontodelt laekunud

summadega. Seejuures on vastustaja esitanud halduskohtule neli pangakonto arestimist

puudutavat korraldust. Esimene neist on Swedbank AS-ile adresseeritud 12.09.2022 korraldus

13-2.7/313793 (dtl 45), millega arestiti kaebaja pangakontod 13,32 euro ulatuses 28.06.2021

dokumendist nr 13-3/58424 (st. intressinõudest, dtl 69) tuleneva kohustuse sundtäitmiseks.

06.09.2022 saldoteatisest (dtl 40) nähtub seejuures, et eelviidatud intressinõue oli täitmata 13,32

euro ulatuses. Teiseks andis vastustaja Swedbank ASile 12.09.2022 korralduse nr 13-2.7/313798

(dtl 47), mis käsitleb kaebaja pangakontode arestimist 8672,52 euro ulatuses 12.01.2022

dokumendist nr 13-11/2281 (dtl 42) tuleneva kohustuse täitmiseks. Viimati nimetatud

dokumendiga (haldusaktiga) pandi kaebajale kohustus tasuda KMD/05.2020, KMD/05.2021

KMD/11.2021 summad. 06.09.2022 saldoteatisest nähtub, et eelnimetatutest olid sel kuupäeval

osaliselt täitmata KMD/05.2021 (saldo 5699,41) ja KMD/11.2021 (saldo 2972,11), mille summa

vastab seega eespool teisena nimetatud arestimise korraldustes nimetatud summale 8672,52 eurot.

5(6)

3-23-327

Kolmas ja neljas korraldus on adresseeritud LHV Pank AS-ile (dtl 49 ja 51) ning neis on

sundtäitmise alusena viidatud samadele dokumentidele, nagu eespool esimese ja teisena

nimetatud korraldustes. Erinevalt Swedbank AS-ile adresseeritud korraldustest on LHV Pank AS-

ile adresseeritud korralduses ära toodud ka viitenumbrid (vastavalt 003246927708 ja

003246927737), mida tuleks arestitud pangakontodel olevate või sinna laekuvate summade

ülekandmisel kasutada.

17. Eelmises punktis esile toodust ei nähtu, et vastustaja oleks alustanud 2022. aasta aprilli

intressinõude (IN/04.2022) osas sundtäitmist. Vastustaja ei ole esitanud mistahes selgitust ega

tõendit, millest saaks järeldada, et ta oleks andnud mõne haldusakti, milles kajastatud nõude

täitmiseks oleks alustatud sundtäitmist, mille käigus laekus kaebaja ettemaksukontole 12.09.2002

0,35 eurot ning 21.11.2022 223,10 eurot. Vastustaja 05.01.2023 kirjas on märgitud, et „[s]eega

läksid 12.09.2022 pangkontod aresti nii intressinõudele kui ka KMD/05.2021 nõuet sisaldava

haldusakti osas“. Vastusest ei nähtu aga, millist intressinõuet on seal silmas peetud. Nagu eespool

märgitud, siis pangakontode arestimist puuduvates korraldustes, mille vastustaja halduskohtule

esitas, ei ole viidatud IN/04.2022 sisuks olevatele kohustustele, vaid üksnes kohustustele, mis

tulenevad 28.06.2021 intressinõudest 13-3/58424 ning 12.01.2022 dokumendist nr 13-11/2281.

Niisiis ei nähtu vastustaja esitatud selgitustest ja tõenditest, et 12.09.2022 ja 21.11.2022

laekumiste näol oleks tegemist 2022. aasta aprilli intressinõude (IN/04.2022) sundtäitmise käigus

laekunud summadega.

18. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja 05.01.2023 kirjas väljendatud keeldumine kaebaja

25.12.2022 taotluse alusel tasaarvestuse korrigeerimisest nõuetekohaselt põhjendatud. Vastustajal

tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata ning teha tasaarvestustes vastavad korrektuurid või nende

tegemist nõuetekohaselt ja jälgitavalt põhjendada.

19. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Kaebaja esitas

halduskohtule taotluse mõista välja menetluskulu 200 eurot, mis koosnes 180 euro ulatuses

õigusabikulust ning 20 euro suurusest riigilõivust (dtl 82). Apellatsioonkaebuse esitamisel on

kaebaja tasunud 20 euro suuruse riigilõivu. Ringkonnakohtu hinnangul saab kaebuse lugeda

rahuldatuks umbes kahe kolmandiku ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks mõista

välja vastav osa haldus- ja ringkonnakohtus kantud põhjendatud kuludest 200+20x2/3=147 eurot

(HKMS § 108 lg 2). Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)