2-21-17438/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-21-17438

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-21-17438

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2025, Tallinn

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

M. I. hagi Tehnovõrkude Ehituse OÜ vastu kahjuhüvitise

ja viivise nõudes

Hagihind

3 714,54 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Hageja:

M. I. (ik XXX)

Hageja esindaja:

Vandeadvokaat Rahel Bersin

Kostja:

Tehnovõrkude Ehituse OÜ (rk 10407719)

Kostja esindaja:

Vandeadvokaat Ilmar Straus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. I. hagi Tehnovõrkude Ehituse OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise

nõudes osaliselt

2. Välja mõista Tehnovõrkude Ehituse OÜ-lt M. I. kasuks:

2.1. kahjuhüvitis 1708,80 eurot;

2.2. viivis 628,62 eurot;

2.3. lisanduv viivis põhivõlalt 1708,80 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates 26.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

3. Jätta M. I. menetluskulud 50% ulatuses Tehnovõrkude Ehituse OÜ kanda ning

ülejäänud 50% M. I. menetluskuludest M. I. enda kanda.

4. Jätta Tehnovõrkude Ehituse OÜ menetluskulud 50% ulatuses M. I. kanda ning

ülejäänud 50% Tehnovõrkude Ehituse OÜ menetluskuludest Tehnovõrkude Ehituse

OÜ enda kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse

lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus

menetluses.

1/10

2-21-17438

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad

1. M. I. (hageja) esitas 06.11.2021 Harju Maakohtule hagi Tehnovõrkude Ehituse OÜ (kostja)

vastu kahjuhüvitise 3 424,80 eurot, 06.11.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste 15,76

eurot ja lisanduva viivise kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni nõudes.

Hagis esitatud nõude Tehnovõrkude Ehituse OÜ vastu loovutas hagejale Sooranna tn 3, Tallinn

asuva kinnistu/suvila omanik (edaspidi Sooranna kinnistu või Sooranna suvila).

Hageja kasutab Sooranna kinnistut hooajaliselt peamiselt suvisel ajal. Kostja tegi 2021 kevadel

Sooranna tänaval, mis asub kinnistu katastritunnustega nr 78406:611:1170 ja Sooranna kinnistu

vahelisel sissesõidul, veetrassi kaevetöid. Hagejal oli 2021 kevadel kostjaga kirjavahetus

põhjusel, et veetrassi kaevetööde lõpuleviimine ning pinnasega teekatendi ja niidetava muruala

taastamine viibisid oluliselt.

2021. juuni alguses hakkas hageja Sooranna kinnistul igapäevaselt elama ning avastas, et

Sooranna suvilas kõigub elektrivool ning ei tööta elektriseadmed. Hageja kutsus 02.06.2021

Sooranna suvilasse pädevustunnistusega elektrispetsialisti A. K., kes teostas kontrollmõõdistused

ja elektrisüsteemide korrasoleku paikülevaatuse. Elektrik tuvastas, et suvila hoone sisese

jaotuskilbi ja välise elektri liitumiskilbi vahelisel lõigul on liini PEN-juhise (ühildatud kaitse- ja

neutraaljuhis) katkestus. Elektrik keelas Sooranna suvilas elektri kasutamise, kuna avastatud

rikke tõttu võivad rikneda elektriseadmed, tekkida põlengu oht ning inimene sattuda ohtliku

pinge alla.

Tulenevalt elektriku hinnangust ja elektri kasutamise keelust tellis hageja hädaolukorra kiireks

lahendamiseks Sooranna kinnistule E-Service AS valvemeeskonna rikke kõrvaldamiseks.

Viimane tuvastas, et: 1) elektrikaabli rikke asukoht asub kostja teostatud kaevetööde alal; 2)

rikke asukohas oli lõhutud kaablikanalisatsioon, 3) elektrikaabli välimist isolatsiooni oli

vigastatud ja seda ei olnud parandatud; 4) kaabli jätkamine oli teostatud press-klemm

ühendusega, kus klemmühendused olid ülepressitud ja murdunud; 5) kaabel oli tihendatud

ebakvaliteetse muhvühendusega; 6) kaeviku tagasitäide oli teostatud ebasobiva pinnasega, mis

sisaldas suuri kive.

03.06.2021 e-kirjadega kinnitas kostja, et vigastas kaevetööde käigus elektrikaablit, seejärel

parandas seda, kuid parandustöö ebaõnnestus. Kostja palus edastada E-Service teostatud tööde

eest arve otse kostjale tasumiseks ning vabandas põhjustatud ebameeldivuste pärast. Akti

saatmisel hakkas kostja esitama alusetuid etteheiteid E-Service hinnakirjale ja esitatud aktile

ning teatas, et suunas küsimuse lahendamiseks edasi juhatusele. Kuna 29.06.2021 seisuga kostja

midagi vastanud ei olnud, pöördus hageja ise kostja poole tagasiside saamiseks. Kostja oli nõus

kaabli remondi eest tasuma, kuid vaidles vastu aktis märgitud tööde mahule ja nõudis selle

vähendamist. 05.07.2021 e-kirjas pöördus E-Service kostja poole palvega tehtud tööde akt

allkirjastada ja tagasi saata. Kostja 30.07.2021 vastuses E-Sevice-le teatas esmakordselt

vastupidisel varasemale, et tal puudub kohustus nõuet tasuda, kuid on valmis hüvitama 1000

eurot (lisandub käibemaks).

2/10

2-21-17438

09.09.2021 nõudekirjas hageja teatas, et kui kostja E-Sevice arvet hiljemalt 16.09.2021 ei tasu,

on hageja sunnitud arve ise tasuma ning pöörduma kahjunõudega kostja vastu kohtusse. Kuivõrd

kostja E-Service arvet ei tasunud ega esitanud mistahes vastust, tasus hageja 17.10.2021 E-

Service arve nr 2104388 summas 3 424,80 eurot.

Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 3 424,80 eurot ja kahju hüvitamise kohustusega

viivitamise eest viivist seadusjärgses määras alates hageja poolt arve tasumisest 17.10.2021.

2.

21.12.2021 seisukohas hageja leiab, et kostja taotlus kahjunõude vähendamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Hageja tellis parandustööd ametliku hinnakirja alusel elektririketele

spetsialiseerunud üldtuntud ettevõttelt. Lisaks E-Service andis kostjale täiendavaid põhjalikke

selgitusi kostja tööde maksumuse kujunemise kohta, mille järgselt kostja kinnitas, et tehtud

tööde maht ja akti sisu on talle arusaadavad. Elektririkke parandustöid tehti ca 12 tundi,

rikkebrigaad koosnes kokku ca 6 erinevast töömehest ning tegemist oli avariiväljakutsega.

Hageja esitas kaks hinnapakkumist analoogse töö osas: Tonito OÜ summas 4 494 eurot (koos

käibemaksuga) ja OÜ Nordelect summas 3 850 eurot (käibemaksuta).

3.

22.02.2024 seisukohas hageja leiab, et kostja esitatud Elsys hinnapakkumine ei ole

asjakohane tõend vaidlusaluse töö turuväärtuse tõendamiseks, sest sellest nähtub üheselt, et

teenus ei kajasta avariitööde maksumust ega tegelikku tööde mahtu.

4.

20.11.2024 seisukohas hageja täpsustas, et kahjustatud kaabel koos kaabli otsas olevate

kaablikingadega alates liitumiskilbist kuulus Sooranna tn 3 kinnistu omanikule. Kostja rikkus

Sooranna 3 kinnistu omaniku omandit sellega, et kahjustas Sooranna tänaval kaevetööloata

kaevetööde tegemise käigus Sooranna 3 kinnistut varustavat elektrikaablit ja teostas seejärel

elektrikaabli ebakvaliteetse/nõuetele mittevastava parandamise. Sellega põhjustas Sooranna 3

kinnistule ühtlasi ka ohtliku elektririkke, s.o reaalse ohu elektriseadmetele ja inimelule. Hageja

palub juhul, kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et hagejal puudub nõue kostja vastu

deliktilise kahjunõude sätete alusel, rahuldada tema nõue käsundita asjaajamise või alusetu

rikastumise sätete alusel, kuivõrd hageja hinnangul väljatoodud asjaolud täidavad ka nendel

alustel nõude eeldused.

5.

30.03.2025 lõppseisukohtades hageja selgitab, et kostjale selgitati, et kaevetöödel kehtib

E-Service hinnakirjas minimaalne arvestuslik maht 10 m põhjusel, et katta kaevetehnika

kohaletoomise transpordi ja mobiliseerimisega seotud otsekulud, mis ei ole sõltuvuses

kaevatavate meetritega. Need selgitused olid kostjale arusaavad ja said kostjaga kooskõlastatud

ning kostjal mistahes küsimusi rohkem ei olnud.

Kostja seisukoht

6.

01.12.2021 vastuses kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

02.06.2021 avaldas hageja kostjale, et avastas juba kevadel voolu kvaliteedi muutumise ja et

samal päeval, s.o 02.06.2021, käis elektrik riket tuvastamas ning hageja palus kostjalt kiiret

tagasisidet olukorra parandamiseks. 03.06.2021 palus kostja esindaja A. L. hagejalt riket

tuvastamas käinud elektriku kontakte, eesmärgiga rääkida läbi kostja poolt väidetava rikke

likvideerimistööde tellimise võimalused juhuks, kui selgub, et rike asub kostja parandatud kaabli

ühenduskohas. Soovitud kontaktid kostjani ei jõudnud, kuid samal päeval saadetud vastuses

teatas hageja, et töö on juba tema poolt tellitud ja 02.06.2021 E-Service AS-i poolt teostatud.

12.06.2021 esitas hageja kostjale taotluse saada kirjalik vastus E-Service AS-i üleandmis-

vastuvõtuaktile nr 21-8694 14.06.2021, mis väljenduks aktile allkirja andmisega või põhjendatud

keeldumisega.

Kostja tutvus aktiga ja leiab, et seda ei ole võimalik kostja poolt allkirjastada järgmistel

põhjustel: 1) aktist ei selgu likvideeritud rikke asukoht ja milles rike seisnes; 2) aktis ei

kirjeldata, kas rike asus kaablil kohas, kus kostja teostas paranduse või mujal; 3) aktis tulnuks

3/10

2-21-17438

kajastada faktiliselt teostatud töö maht, aktis esitatudkaevetööde maht 10 jooksvat meetrit on

kaabli asendamiseks ülepaisutatud ja tegelikult teostatud töö mahule mittevastav; 4) aktis

kajastatud töö maksumus on ebamõistlikult kõrge võrreldes tavapäraselt sarnase rikke

likvideerimiseks teostatavale tööle rakendatavate hindadega; 5) isegi kui elektririke oli

põhjustatud kostja poolt, siis rikke kõrvaldamine kiireloomulisena ja kõrgendatud hinnaga

polnud põhjendatud; 6) aktis kajastatud tööde maksumust ei ole enne töö teostamist kostjaga

kooskõlastatud.

Kostja leiab, et tegelik tööde maksumus koos käibemaksuga on 1051,20 eurot. Samuti hageja

oleks pidanud andma talle mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks ehk toitekaabli parandamiseks.

Praegu hageja tellis iseseisvalt ja kostjaga kooskõlastamata tööde teostamise E-Service AS-ilt.

Hageja on ise põhjustanud endale kahju, tellides parandustööd turuhinnast kallima hinnaga.

Kostja ei tagane oma vastuväidetest, kuid hea tahte avaldusena on nõus kompromissi korras

tasuma hagejale 1000 eurot, millele lisandub käibemaks.

7.

18.11.2024 seisukohas kostja leiab, et hageja nõutud kulutused ei ole mõistlikud. Kui hageja

oleks andnud kostjale võimaluse rike kõrvaldada, siis oleks rikke elimineerimine läinud maksma

koos käibemaksuga 1051,20 eurot (Elsys OÜ hinnapakkumine).

E-Service AS-i 14.06.2021 üleandmis-vastuvõtuakti kohaselt teostati rikkekoha määramine

eraldi tööna, hinnaga 600 eurot, lisandub käibemaks. Tänapäevase tehnikaga on võimalik

elektrikaabli rikke asukohta kindlaks määrata täpselt. Kui rikkekoht on eraldi tööga määratud,

siis puudub vajadus teostada kaevetöid 10 meetri ulatuses. Akti järgi paigaldati 10 meetrisse

kraavi kaabel torus pikkusega 2 meetrit. Ei tööde teostaja ega hageja pole põhjendanud, milleks

oli vaja kaevata 10 meetrit kraavi, kui eelnevalt oli rikke koht tuvastatud. Kolme meetrisest

kraavist oleks piisanud, et sinna paigutada kaabel pikkusega 2 meetrit. Elektrikaabli paigutamise

sügavus 70 cm ei nõua pikka kaeviku ohutuse kallet. Puuduvad põhjendused, miks oli vaja

paigutada (asendus)kaabel pikkusega 2 meetrit, mitte 1 meeter, kui rikke koht oli 600 euro eest

juba tuvastatud. Seega on nõue üle paisutatud ainuüksi kaevetööde osas 910 eurot (lisandub

käibemaks) ulatuses. Kuna hageja oli väidetava elektrikõikumise avastanud juba kevadel, siis

puudus mõistlik põhjendus, miks tellida elektrikaabli parandus juunikuus avariitööna ja

ülepaisutatud mahuga. Kostja pole keeldunud elektrikaablit parandamast. E-Service keeldus

üleandmis-vastuvõtuaktis kirjeldatud teostatud tööde kirjelduse kooskõlla viimisest tegelikult

teostatud tööde mahuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

9. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:

-

kostja tegi 2021 kevadel Tallinnas Sooranna tänaval Sooranna tn 3 ja Sooranna tn 7 kinnistu

vahelisel sissesõidul veetrassi kaevetöid;

-

hageja tellis Sooranna tn 3 suvilas elektrivoolu kõikumise tõttu 02.06.2021 elektriku, kes

tuvastas olulise elektririkke seoses jaotuskilbist hoone peajaotuskilbini kulgeva maakaabliga;

-

hageja 02.06.2021 teavitas kostjat elektririkkest nii telefoni teel kui e-kirjaga;

-

hageja tellis 03.06.2021 Sooranna tn 3 kinnistul elektririkke kõrvaldamiseks kaabliremondi

E-Service AS-lt avariiväljakutsena;

-

kostja jättis kinnitamata E-Service AS-i poolt talle edastatud kaabliremondi akti ja keeldus

selles märgitud mahus tööde eest tasumisest;

-

hageja tasus 17.10.2021 E-Service AS-le vastavalt 28.06.2021 tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktile ja 30.09.2021 arve alusel 3424,80 eurot (s.h käibemaks) (dtl 37-39);

4/10

2-21-17438

-

Sooranna tn 3 omanik loovutas kinnistuga ühenduses oleva kaabli vigastamisest tuleneva

kahjunõude koos kõrvalnõuete nõudmise õigusega kostja vastu hagejale.

Kohtu hinnangul puudub hageja esitatu põhjal vaidlus ka selles, et kahjustatud maa-alune kaabel

kuulub Sooranna tn 3 kinnistu omanikule. Hageja selgituste kohaselt kaabel koos kaabli otsas

olevate kaablikingadega alates võrguettevõtjale kuuluval mastil asuvast liitumiskilbist kuulub

ostjale (dtl 117-119). Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud.

Tulenevalt kahjunõude loovutamise kokkuleppest, s.h loovutaja kinnitusest, et nõuded kostja

vastu kuuluvad temale, kuigi hagiavalduse põhjal kandis hageja kaabli parandamise kulud,

lähtub kohus asja lahendamisel eeldusest, et hageja on kandnud kulusid Sooranna tn 3 omaniku

eest ning loovutaja on kehtivalt loovutanud talle kuuluvad nõuded. Kuivõrd kostja ei ole nõude

loovutamist ega selle kuuluvust vaidlustanud ja lähtudes TsMS § 4 lg-s 2 sätestatust, mille järgi

määravad hagimenetluse pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja

kaebuste esitamise, ei käsitle kohus seda küsimust täiendavalt.

10. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale on tekkinud kahju kostja tegevuse tulemusena ja

ta vastutab selle eest ning vastutuse jaatamisel, kas esinevad alused kahjuhüvitise

vähendamiseks.

11. Võlasuhe võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud

lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.

Hageja ei ole tuginenud ja kohus ei tuvastanud, et hageja nõue tuleneks pooltevahelisest

lepingust.

Hageja nõue saaks seega põhineda esmajoones kahju õigusvastasel tekitamisel ja nõude aluseks

on vastavalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1.

12. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele.

Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja

tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju

vahel ning teo õigusvastasuse. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub

etapiviisiliselt. Kui puudub mõni objektiivse teokoosseisu element, siis ei anta enam hinnangut

õigusvastasuse ja süü kohta (vt nt RKTKo 14.10.2008, 3-2-1-75-08, p-d 6, 12).

13. Kohus asub seisukohale, et hageja on välja toonud ja tõendanud, et kostja Sooranna tänaval

tehtud kaevetööde käigus 2021 kevadel vigastas Sooranna tn 3 kinnistu omanikule kuuluvat

maa-alust elektrikaablit, mille tõttu tekkisid Sooranna tn 3 kinnistul elektririkkest tingitud häired

elektriseadmete kasutamisel.

14. Kohus leiab, et elektrikaabli vigastamine nimelt kostja tehtud kaevetööde käigus on

tõendatud esiteks hagejaga kaevetööde lõpetamise teemal (vt e-kirjad dtl 15, 18) suhelnud kostja

töötaja A. L.e (e-posti aadressilt XXX ja XXX) poolt kostja nimel saadetud e-kirjadega, milles

tunnistab hagejale, et Sooranna tänava kaevetööde kohas oli elektrikaabel ja töömehed olid seda

vigastanud, kuid ei olnud vigastust korralikult kõrvaldanud. A. L. kostja nimel avaldas

valmisolekut nii parandustööde tegemiseks kui sellega seotud kulude kandmiseks (dtl 24, 25,

30). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et A. L. tegutses seejuures kostja ülesandel ja teadmisel

(vt nt 18.06.2021 e-kiri, akti juhatusele edastamisest, dtl 28).

Elektririkke olemasolu ja selle põhjustanud vea asukoht on täiendavalt tõendatud elektriku A. K.

02.06.2021 paikvaatuse aruandega (dtl 20-23), mille järgi elektrisüsteemi kasutamisel ilmnenud

rikete (kodumasinad ei lähe tööle, hõõgpirniga valgustid põlevad tuhmilt ja pinge on kõikuv)

võimalike põhjuste väljaselgitamise tulemusena selgus, et vahekilbi ja hoone peajaotuskilbi

sisendi vahel kulgevas maakaablis on PEN-juhise (ühildatud kaitse- ja neutraaljuhis) katkestus.

5/10

2-21-17438

Aruandele lisatud joonise põhjal ulatub maakaabel Sooranna tn 3 kinnistul asuvast suvilast kuni

Sooranna tänava kinnistute nr 3, 5 ja 7 vahelisele alale, s.o alale, kus kostja tegi kaevetöid.

Hagejale E-Service AS-i poolt antud ülevaate (esitatud hageja 03.06.2021 e-kirjas kostjale; dtl

127;) põhjal oli tuvastatud rike täpselt veekraani paigalduse kõrval. Täpsustavalt tuuakse välja, et

puruks oli tõmmatud ja polnud taastatud kaablikanalisatsioon, kaabli isolatsiooni oli vigastatud

ja seda ei olnud parandatud, tehtud muhvühendus oli teostatud väga ebakvaliteetselt (ühendused

olid pressitud klemmidega; termokahanev hülss oli vett täis: 0 ja faas ühendused olid sisuliselt

lahtised) ning nii muhvühenduse 0 klemmi kui ühe faasi ühendus olid puruks. E-Service AS tegi

parandustööna uued muhvühendused ja vahetasid lõigus välja kogu kaabli (dtl 127).

Eelneva põhjal E-Service AS poolt kindlakstehtud kaabli vigastuse kirjeldus vastab elektriku A.

K. tuvastatud rikke olemusele (s.o maakaablis PEN-juhise katkestus) ja ühtlasi täpsustab

konkreetse rikkekoha.

Kohtu hinnangul jäävad eeltoodud tõenditest nähtuva põhjal kostja (seejuures pooltevahelise

kirjavahetuse põhjal esmakordselt alles kohtumenetluses esitatud) vastuväited E-Service AS-i

tööde aktile põhjusel, et ei selgu, kus asus ja milles täpselt seisnes likvideeritud rike, kas see asus

kostja paranduskohal ning kas see oli olemas või tekkis alles kaabli lahtikaevamise käigus,

paljasõnalisteks. Kohus leiab, et hageja kirjeldatud sündmuste kronoloogia alates kaevetööde

tegemisest kuni E-Service AS-i poolt rikke kõrvaldamiseni ning E-Service AS-i kirjeldus

kinnitavad nii rikke seost kostja tegevusega kui ka välistavad võimaluse, et rike (s.o kaabli

vigastus) tekkis alles kaabli lahtikaevamisel ja selle tagajärjel. Kostja ei ole välja toonud ega

tõendanud selliseid asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla või lükkaksid ümber selle, et Sooranna

tn 3 kinnistul elektririkke põhjuseks olev kaabli vigastamine toimus nimelt kostja tegevuse

tulemusena, s.h nii hagis näidatud ajal kui kohas.

15. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja tegevuse tagajärjel Sooranna tn 3 omanikule

kahju tekkimise.

Elektriku A. K. aruande põhjal on PEN-juhi ühenduse puudus ohtlik elektririke, mille tõttu

ebasoodsal olukorral faasipinge, mille väärtus normaaljuhul on 230V±10%, võib tõusta ühel

faasil – seega ka suvilas olevates pistikupesades - liinipinge (400V) lähedale (reaaljuhtudel üle

300V) ning enamkoormatud faasil võib pinge langeda mõnekümne voldini. Selle tulemusel

võivad rikneda elektriseadmed ja tekkida ka põlengu oht ning inimesele on oht sattuda ohtliku

pinge alla.

Hageja tellis pärast elektririkke kindlakstegemist vastavalt elektriku juhistele kaabli

parandustööd E-Service AS-lt. Viimase poolt hagejale esitatud 28.06.2021 Sooranna 3, Tallinn

teostatud tööde üleandmise-vastuvõtuakti (dtl 37) ja 30.09.2021 arve nr 2104388 (dtl 38) järgi

kuulus tööde eest tasumisele 3424,80 eurot (koos käibemaksuga). Hageja tasus võlgnetava

summa 17.10.2021. Tegemist on seega VÕS § 128 lg-s 3 nimetatud otsese varalise kahjuga, mis

hõlmab ka kahju tekitamisega seoses kantud (mõistlikke) kulusid.

16. Kahju tekitamine on eelduslikult õigusvastane muu hulgas juhul, kui see tekitati omandi

rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kostja poolt kaevetööde käigus Sooranna tn 3 omanikule

kuuluva kaabli lõhkumise ja seejärel selle ebaõnnestunud parandamisega rikkus kostja kaabli

omaniku omandiõigust, mistõttu oli kahju tekitamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes.

17. Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt

tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude

esinemist või VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist (nt

RKTKo 24.03.2021, 2-18-8345, p 13).

18. Kostja ei ole välja toonud ega tuginenud sellistele asjaoludele, mis oleksid käsitatavad

õigusvastasust välistavate asjaoludena VÕS § 1045 lg 2 järgi.

6/10

2-21-17438

19. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole

kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Olukorras, kus kannatanu nõuab tema asja kahjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju

tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud

ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu omandi kahjustamine (käibekohustus), saab VÕS

§ 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja rikkus käibekohustust, mistõttu ta vastutab

kannatanule eelduslikult käibekohustuse rikkumisega põhjustatud kahju eest. See tähendab et

tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 eeldatakse, et kahju tekitaja on olnud väliselt hooletu VÕS § 104

lg 3 mõttes (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 26). Kostja hoolsuskohustuse hindamisel VÕS §

1050 lg 1 järgi tuleb arvestada, kas ta kuulub oma tegevusvaldkonna poolest isikute gruppi, mille

liikmetel lasub nende tegevuse iseloomu arvestades kõrgem hoolsuskohustus kui sellesse gruppi

mittekuuluvatel isikutel (vt RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641, p 18.2; RKTKo 20.06.2013, 3-2-1-

73-13, p 11)

Kohus leiab, et käesoleval juhul oli kostjal oma majandustegevuse raames veetrassi kaevetööde

tegemisel kohustus võtta kasutusele abinõud, mille rakendamist võib keskmiselt temaga sarnases

tegevusvaldkonnas tegutsevalt isikult mõistlikult oodata, et hoida ära enda tegevuses teiste

isikute õiguste rikkumine (vt nt RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 26.4). Juhul kui kostja

selliseid abinõusid tarvitusele ei võtnud, on tema tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 rikkumise tõttu

õigusvastane ja ta on ühtlasi õigusrikkumises VÕS § 1043 mõttes süüdi. Kuna käesolevas asjas

on kostjaks juriidiline isik, ei saa ta ka vabaneda vastutusest VÕS § 1050 lg-s 2 ja § 1052 lg-tes 1

ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude tõttu (vt RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-

48-15, p 26).

Kohus asub seisukohale, et antud juhul oleks kostja kaevetööde tegemisel saanud Sooranna tn 3

omanikule kahju tekkimist hoolika käitumisega vältida, kui ta oleks eelnevalt kontrollinud

kaevetööde kohas võimalike maa-aluste kommunikatsioonide (s.h elektriliinide), mis võiksid

kaevetööde käigus saada kahjustada, olemasolu, pöördudes vajadusel selleks võrguvaldajate

poole. Kohus lähtub kostjal käibekohustuse esinemise hindamisel mh asjaolust, et eelkirjeldatud

kontrolli tegemata jätmisel on kahju tekkimise tõenäosus tiheasustusega alal kaevetöid tehes

üldjuhul suurem ning kostja pidi selle võimalusega arvestama. Kostja ei ole välja toonud ega

tõendanud, et järgis kaevetööde tegemisel temalt oodatavat käibekohustust.

Eeltoodust tulenevalt kostja vastutab Sooranna tn 3 omanikule kaabli vigastamisega põhjustatud

kahju eest.

20. Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (s.o VÕS § 1045 lg 1

p-d 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt piiritletud

VÕS-i 7. ptk vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud

õigusobjektide liikide kaupa (VÕS §-d 129-132) (RKTKo 26.09.2006, 3-2-1-53-06, p 13). Seega

peab kahju hüvitamise nõude aluste esinemise korral kohus nõude ulatuse kontrollimisel

käesolevas asjas kohaldama üksnes VÕS § 132, mille lõike 3 esimese lause kohaselt kui asja on

kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemise. Varaline kahju VÕS § 132 lg 3 mõttes ei piirdu üksnes väljaminekutega,

vaid hõlmab ka parandamise tööjõu- ja materjalikulu (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379, p 10.5).

21. Hageja taotleb kostjalt kahjuna elektririkke kõrvaldamiseks tehtud kulutuste 3424,80 eurot

koos viivistega hüvitamist. Hageja on põhjendanud tööde avariiväljakutsena tellimise vajadust

elektriku tuvastatud elektririkke võimalike tagajärgede ohtlikkusega nii varale kui inimestele ja

siit tuleneva kiireloomulisusega ning tema hinnangul ei esine seetõttu aluseid kahjunõude

vähendamiseks.

Kostja hinnangul on talle kinnitamiseks esitatud aktis kajastatud tööde maksumus ebamõistlikult

kõrge võrreldes tavapäraselt sarnase rikke kõrvaldamiseks tehtava töö hindadega ning hagejal oli

7/10

2-21-17438

juba kevadel voolu kvaliteedi muutusest teadasaamisel piisavalt aega, et tellida tööd tavapärase

turuhinnaga. Kostja toob eraldi välja, et juba kaevetööde maht 10 meetrit on ülepaistutatud ja

tegelikult teostatud töö mahule mittevastav, samuti ei ole põhjendatud asenduskaabli pikkus 2

meetrit, kui rikke koht oli 600 euro eest juba tuvastatud. Kui hageja oleks pöördunud kostja

poole, siis oleks viimane saanud tööd teostada kostja esitatud hinnapäringu põhjal maksumusega

1051,20 eurot. Hageja on ise põhjustanud endale kahju, tellides parandustööd turuhinnast

kõrgema hinnaga.

22. Kohus selgitab, et asi tuleb parandada mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab

võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Riigikohus on leidnud, et kui kahjustatud isik

laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise

kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise (RKTKm 01.06.2023, 2-21-

5187, p 16, edasiviide RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 16).

Kahju vähendamiseks peab kahju tekitaja esile tooma ja tõendama asjaolud, millest nähtub, et

osaliselt põhjustas kahju tekkimise kahjustatud isiku tegevus (§ 139) või et esinevad §-s 140

nimetatud asjaolud. Nii § 139 kui ka § 140 kohaldab kohus ilma kohustatud isiku taotluseta:

hüvitise vähendamiseks piisab sellest, et vähendamise asjaolud on esitatud (vt RKTKo

25.05.2015, 3-2-1-46-15, p 12, kohtupraktika ühtlustamine taotluse vajalikkusest).

VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või

ohu tagajärjel, mille eest ta vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud

või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 kohaselt ka juhul, kui kahjustatud isik jättis

kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju

tekkimise ohu tõrjumata või tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui temalt võis

seda mõistlikult oodata.

23. Kohus asub kõiki tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et kuigi hageja nõue kostja vastu

kahju hüvitamiseks on põhjendatud, kuulub hageja taotletud kahjuhüvitis siiski vähendamisele

VÕS § 139 lg 2 alusel, kuivõrd osaliselt ei ole tegemist mõistliku, s.o vajaliku ja põhjendatud

kuluga.

Kohus leiab, et hagejal käesolevas asja väljatoodud asjaoludest tulenevalt puudus vajadus tellida

elektririkke kõrvaldamine kiirväljakutsena, millise teenusega üldteadaolevalt kaasnevad ka

oluliselt suuremad tasud. Hageja on menetluses läbivalt rõhutanud, et kuna elektrik A. K. keelas

Sooranna tn suvilas elektri kasutamise, kuivõrd see kujutaks endast ohtu nii inimestele kui võib

põhjustada elektriseadmete riknemise, oli tegemist ohtliku ja ajakriitilise olukorraga, mis vajas

kohest lahendamist. Kohus hagejaga selles ei nõustu. Elektriku paikvaatuse aruandes esitatud

lõppjärelduse kohaselt elektrik märkis, et tuvastatud elektririkke ohtlikkusest tulenevalt on

tungivalt soovitav sellise olukorra tekkimisel hoone peajaotuskilbis vool välja lülitada, peatada

elektritarbimine hoones ja kutsuda kohale rikkeabi elektririkke parandamiseks. Seega oli hagejal

võimalik juba voolu väljalülitamisega vähemalt ajutiselt kõrvaldada elektririkkest lähtuv oht

inimestele ja elektriseadmetele, puudus vajadus viivitamatuks rikkeabi kohale kutsumiseks.

Samuti ei olnud hageja selgituse põhjal Sooranna tn 3 suvila tema alaliseks elukohaks, mis võiks

õigustada kiireloomulisema ja sedavõrd kallima teenuse vajadust. Hagejal oli seega võimalus

rikke kõrvaldamiseks eelnevalt küsida erinevaid pakkumisi või lasta kostjal seda teha. Kohus

nõustub kostjaga, et poolte kirjavahetusest tuleneb, et kostja reageeris hageja pöördumisele

kiiresti ning oli kohe valmis probleemiga tegelema ja kaasnevad kulutused kandma. Viimane

asjaolu võib kohtu hinnangul anda aluse hageja taotletud kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS §

140 lg 1 alusel.

24. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et E-Service AS 28.06.2021 tööde

üleandmis-vastuvõtmisaktis teostatud tööd olid vajalikud rikke kõrvaldamiseks. Kostja on

vaidlustanud üksnes tööde mahtu ja hinda.

8/10

2-21-17438

Kohus märgib esiteks, et asjas esitatud selgitustest ei nähtu, et elektririkke põhjustanud vea näol

oleks tegemist eriliselt keerulise veaga, mis tingiks nimelt E-Service AS-lt kui antud valdkonnas

suurema kogemusega teenuseosutajalt teenuse tellimise.

Kohus, tutvudes poolte esitatud hinnapakkumiste ja täiendavate selgitustega, leiab kohtu eelpool

esitatud seisukohta arvestades, et aktis esitatud tööde maksumust tuleb vähendada avariitööna

teostatud tööde ja kasutatud materjali (kaablimuhv) osas. Võrreldes kostja esitatud Elsys OÜ

ning hageja nõude aluseks olevat E-Service AS ja võrdluseks esitatud Tonito OÜ (dtl 69) ja

Nordelect OÜ (dtl 71) hinnapakkumiste aktides esitatud kalkulatsioone, võib kohtu hinnangul

asuda seisukohale, et avariitööna teostatud tööde hind on vähemalt 50-60% võrra suurem

tavahinnaga tööde hinnast, kõige suurem erinevus seejuures on kaablirikke tuvastamise teenusel

(s.o 50 eurot vs 600 eurot) (mööndes siiski erinevatest mõõtmisvahenditest ja -meetoditest

tulenevat hinnaerinevust). Samuti kohus nõustub kostjaga, et põhjendatud ei ole arvestada tasu

kaevetööde eest minimaalselt 10 meetri eest olukorras, kus tegelikult vajalikud (kohtu hinnangul

vähemalt 5 meetrit, s.o tuvastatud rikke kohast 2,5 m kummaski suunas) ja reaalselt teostatud

kaevetööd on väiksemas ulatuses. Samas kohus peab arvestatavateks hageja selgitusi selle kohta,

et sõltumata kaevetööde mahust on töömasinate ja -vahendite transpordikulu sama, antud juhul

on teenusepakkuja soovinud need katta miinimumsumma määramisega. Kohus märgib, et

esitatud hinnapakkumistest ei ole kostja esitatul transpordi kulu eraldi välja toodud, kuigi

reaalselt see siiski tekib.

Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks määrata kostja poolt hüvitamisele kuuluv

kahjusumma (28.06.2021 akti põhjal) järgmiselt: 1) kaabli rikkekoha määramine – 200 eurot; 2)

kaevetööd tehisalal, tagasitäide, liiv, taastamine koos eeldatava transpordikuluga – 5 m kohta

hinnaga 70 eurot/m, lisandub transpordikulu 350 eurot (arvestades tööde teostaja asukohta

Tallinnas); 3) kaabli jätkumuhv – 100 eurot; 4) kaabel 0,4kV, AXMK 4x16, torus, paigaldusega

- 24 eurot; 5) kaabli jätkumuhvi paigaldus – 200 eurot; 6) kaabli kontroll ja kaabli isolatsiooni

mõõtmine – 80 eurot; 7) tööde juhtimine ja lülitamised – 120 eurot. Kokku kahjuhüvitis 1424

eurot, millele lisandub käibemaks 20% 284,80 eurot.

Hagejalt tuleb kostja kasuks seega välja mõista kahjuhüvitis 1708,80 eurot.

25. Hageja on taotlenud kostjalt kahjuhüvitiselt 3432,80 eurot viivise perioodi alates

17.10.2021-06.11.2021 eest summas 15,76 eurot (viivisearvestus dtl 40) ja lisanduva viivise

alates 07.11.2021 seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude, kuid mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

vähendatud kahjuhüvitiselt 1708,80 eurot alates 18.10.2021 (s.o hageja poolt E-Service AS-le

teenuse eest tasumisele järgnevast päevast) kuni käesoleva otsuse tegemiseni (k.a) järgmiselt,

arvestades VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäära muutumist:

1) 18.10.2021- 31.12.2022 (8 %) – 164,79 eurot;

2) 01.01.2023 – 30.06.2023 (10,50%) – 88,97 eurot;

3) 01.07.2023 - 31.12.2023 (12%) – 103,37 eurot;

4) 01.01.2024 – 30.06.2024 (12,50%) – 106,22 eurot;

5) 01.07.2024 – 31.12.2024 (12,25%) – 105,24 eurot;

6) 01.01.2025 – 25.04.2025 (k.a) (11,15%) – 60,03 eurot.

9/10

2-21-17438

Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis 628,62 eurot ja lisanduv viivis kahjuhüvitiselt alates 26.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

27. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o põhinõudes 1708,80 eurot ja sellelt arvestatud seadusjärgses

viivisenõudes. Nõude rahuldamise ulatuse hindamisena kohus selgitab, et sellise hagi hind hagi

esitamise seisuga oleks olnud 1853,37 eurot (1708,80 eurot + viivis 7,87 eurot + viivis ühe aasta

eest 136,70 eurot), mis moodustab hageja esitatud haginõudest hagihinnaga 3714,54 eurot umbes

50%. Seega tuleb jätta hageja menetluskuludest 50% kostja kanda ja 50% kostja

menetluskuludest hageja kanda.

28. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Lõhmus

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 25.04.2025 kohtuotsus.

10/10