2-25-3675/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-25-3675

Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasi

A. hagi B. vastu kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega,

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. (isikukood XXX), lepinguline esindaja:

Annika

Murulaid

(e-post:

rmurulaidannika@gmail.com)

Kostja: B. (isikukood XXX; elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud, hageja A. lepingulise esindaja ja kostja B. poolt 22. aprillil

2025 paberil allkirjastatud järgmiste tingimustega kirjalik kompromissleping:

„Kompromissi asjaolud

Pärnu Maakohtu menetluses on A. hagi B. vastu kaasomandi Iõpetamiseks. Hagi asjaolude kohaselt

kuulub poolte kaasomandisse kinnistusregistriosasse nr XXX kantud kinnistu aadressiga XXX ,

maa sihtotstarbega elamumaa (100%), pindalaga 1403 m2.

Kinnistu registriosa teise jakku on omanikena sisse kantud:

-

B., isikukood XXX, 5/6 kaasomandist;

-

A. , isikukood XXX, 1/6 kaasomandist.

Pooled on leppinud kokku lõpetada tsivillasi nr 2-25-3675 kompromissiga alljärgnevalt kindlaks

määratud tingimustel.

I Võlaõiguslikud kokkulepped

1. A., keda esindab volikirja alusel Annika Murulaid, ja B. on leppinud kokku lõpetada aadressil

XXX asuva kinnisasja, kinnistusregistriosa nr XXX kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb B.’i

(kostja) ainuomandisse ning B. maksab A.’le tema osa rahas välja.

2. Pooled on kokku leppinud, et seoses kaasomandi lõpetamisega tasub B. A.-le tema kinnisasja

mõttelise osa omandi kaotuse eest rahalist kompensatsiooni kokku 21 000 (kakskümmend üks

tuhat) eurot (kompromissi summa).

3. Kostja soovil on K. L. 07. aprillil 2025 tasunud kompromissi summa kohtu deposiitkontole

(Rahandusministeeriumi konto nr EE062200221059223099), makse selgitusega „Kompromissi

summa tasumine tsiviilasjas nr. 2-25-3675“.

4. Pooled loevad K. L. poolt kohtu deposiitkontole tehtud makse kompromisslepingu punktis 2

määratud kostja raha maksmise kohustuse täitmiseks.

Tsiviilasi nr 2-25-3675

5. Pooled on leppinud kokku, et kompromissisumma makstakse pärast kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumist kohtu deposiitkontolt välja hageja A. pangakontole nr XXX.

II Asjaõiguslikud kokkulepped

Kompromisslepingus sisalduvale kinnisasja käsutustehingule kohaldatakse asjaõigusseaduse (AÕS)

§-des 641, 119 ja 120 asjaõiguslepingu kohta sätestatut. Kompromissi kohtumäärusega kinnitamine

TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

6. A. ja B. on kinnisasja omandi üleandmises kokku leppinud. A. annab üle ja B. võtab vastu A.-le

kaasomandiõiguse alusel kuuluva 1/6 mõttelise osa kinnisasjast, asukohaga XXX,

kinnistusregistriosa nr XXX.

7. Kompromissi täitmise järel jääb kinnisasi (registriosa nr XXX) B. ainuomandisse.

III Nõusolekud ja tahteavaldused

8. Kompromissile alla kirjutamisega annavad A. (isikukood XXX) ja B. (isikukood XXX)

kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr XXX

teisest jaost B. ja A. kaasomandiõiguse kohta tehtud kannete nr 2.1 ja nr 2.3 kustutamiseks ja uue

kande tegemiseks, millega kantakse kinnisturaamatusse kinnistu ainuomanikuna B. (isikukood

XXX).

9. Jõustunud kohtumäärus asendab A. ja B. nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).

IV Kinnistamisavaldus

10. A. (isikukood XXX) ja B. (isikukood XXX) avaldavad soovi kompromissi kinnitava

kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse järgmiste kannete tegemiseks:

10.1.

Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXX

teisest jaost senised kanded nr 2.1 ja 2.3 B. ja A. kaasomandi kohta ja

10.2.

teha uus kanne, millega kinnistusraamatusse kantakse kinnisasja omanikuna B.

(isikukood XXX).

11. Riigilõivu omanikukande muutmise eest tasub B..

12. Pooled taotlevad, et kinnistusosakond teavitaks tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest

ning selle tasumise tähtajast riigilõivu tasumiseks kohustatud isikut.

V Menetluskulude jaotus

13. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.“

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-3675.

3. Menetluskulud vastavalt poolte kokkuleppele jäävad nende endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei

jaota ning hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

4. Tagastada A.-le hagi esitamisel Annika Murulaiu poolt hageja eest 10. märtsil 2025 tasutud

riigilõivust pool, s.o 210 eurot, mis kanda A. pangakontole nr XXX.

5. Kohtumääruse jõustumisel maksta A.-le kohtu deposiidist välja K. L. poolt 07. aprillil 2025

kostja B. eest kompromissi täitmiseks tasutud 21 000 eurot ja kanda see A. pangakontole nr XXX,

makse selgituseks „Kompromissisumma väljamaksmine tsiviilasjas nr 2-25-3675“.

6. Saata jõustunud kohtumäärus kompromissi punktis IV (alapunktid 10 – 12) sisalduva

kinnistamisavalduse menetlemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada, sest pooled kokkuleppel

välistasid kaebeõiguse. Kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega.

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-25-3675

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. A. esitas 10. märtsil 2025 Pärnu Maakohtule hagi B. vastu kaasomandi lõpetamiseks. Kohus võttis

hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja teatas 1. aprillil 2025, et

soovib asja lahendada kokkuleppel. 09. aprillil 2025 saabus kohtule poolte poolt paberil allkirjastatud

kompromissleping.

2. Kuna kompromissis oli ebatäpsusi, koostas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 4

teise lause alusel uue kompromissi projekti, arvestades poolte kokkulepitud tingimusi, ja edastas selle

pooltele üle vaatamiseks ja allkirjastamiseks. 22. aprillil 2025 esitasid pooled kohtule paberil

allkirjastatud uue kompromisslepingu. Pooled on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises selliselt, et

kinnisasi jääb kostja ainuomandisse ja kostja tasub hagejale selle eest hüvitist 21 000 eurot, makstes

selle ette kohtu deposiiti. Kohus kontrollis, et nimetatud summa on kohtu deposiitkontole laekunud.

Samuti on pooled kompromissis andnud kinnistusraamatusse kannete tegemiseks vajalikud

tahteavaldused.

Menetlusosalised kohtule esitatud kompromisslepingus paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse

tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi

kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et välistavad kompromissi

kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale edasikaebamise õiguse. Pooled paluvad,

et kohus edastaks jõustunud kohtumääruse kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse omandiõiguse

kohta kannete tegemiseks.

3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt

kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike

vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel

ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et eeltoodu ei

välista pärast hagi kohtule esitamist kaasomandit lõpetada kaasomanike kokkuleppega, mille kohus

kinnitab. Pooled on kokku leppinud kaasomandi lõpetamise viisis, hageja kaasomandiosa omandiõiguse

kostjale üleandmise ning omandiosa kaotamise eest hagejale makstava hüvitise suuruse ja tähtaja.

5. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti

kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav

õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande

tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab

olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud

kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne

kinnistusraamatusse.

AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt

tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.

TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

6. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 järgi on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle

õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 34 lg 21 kohaselt kinnistamisavaldus peab

olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Sama paragrahvi lõige 71 näeb ette, et kui

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-25-3675

kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab

kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud.

Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on KRS § 341 lg 1 alusel nõutav

selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema

notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka

kinnistamisavalduses.

Kostja ja hageja on teinud käsutused kaasomandi lõpetamiseks, andnud vajalikud nõusolekud ja teinud

tahteavaldused, sh kinnistamisavalduse kokkuleppe täitmiseks vajalike muudatuste tegemiseks

kinnistusraamatusse (seniste omanikukannete kustutamiseks ja kostja ainuomandiõiguse kohta uue

kande tegemiseks), kohtumäärusega kinnitatavas kompromissis, s.o TsMS § 430 lg-st 6 tulenevalt

notariaalse tõestamisega võrdsustatud vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 81 lg 2 näeb

ette, et tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Viimast omakorda

asendab kokkuleppe kohtumäärusega kinnitamine.

7. Kõike eelnevat arvestades kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas

menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

8. Vastavalt poolte taotlusele kohus teeb korralduse, et määruse jõustumisel makstakse kohtu deposiidist

hagejale välja kostja poolt hagejale makstava hüvitisena 21 000 eurot (kostja eest maksis raha

kohtudeposiiti 7. aprillil 2025 K. L. ).

9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse

välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel

täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

10. Nii hagejal kui kostjal on KRS § 34 lg 1 kohaselt õigus kinnistamisavaldust esitada, poolte taotluse

alusel kohus edastab kinnistamisavaldust sisaldava kohtumääruse selle jõustumise järel Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale. Pooled on kokku leppinud, et kinnistusraamatusse kannete tegemisega seotud

riigilõivu tasub kostja. Riigilõivu suuruse ja tasumise tähtaja teatab kostjale kinnistusosakond.

Menetluskulude jaotus ja riigilõivu osaline tagastamine

11. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, vaid sedastasid ka kokkuleppes, et kulud jäävad

poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude suurust kindlaks määrata.

12. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist seoses kompromisslepingu

sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv

tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule

isikule.

13. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus selles asjas hageja eest riigilõivu 420 eurot tema lepinguline

esindaja Annika Murulaid 10. märtsil 2025. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohus tagastab sellest poole, 210

eurot, mis vastavalt hageja taotlusele kantakse hageja pangakontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-25-3675

Heli Käpp

Kohtunik

5 (5)