2-24-2319/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

25.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2319

Kohtuasi

Y. C hagi F. U, W. Q, Z. D ja S.N-i vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 175/2023/942

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.02.2024. a määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y. C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Hageja Y. C (sünd XX.XX.XXXX), lepinguline

esindaja Danil Lipatov

Kostja F. U (sünniaeg XX.XX.XXXX, elukoht XXX)

Kostja W. Q (sünniaeg XX.XX.XXXX, elukoht XXX)

Kostja Z. D (sünniaeg XX.XX.XXXX, elukoht XXX);

Kostja S.N (sünniaeg XX.XX.XXXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 13.02.2024. a määrus muutmata.

2. Jätta Y. C määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Y. C kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest.

2-24-2319

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y. C (hageja) esitas 09.02.2024 Harju Maakohtule hagi F. U, W. Q, Z. D ja S.N-i (kostjad)

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2023/942 ning taotluse hagi

tagamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt rahuldas Ameerika Ühendriikide Florida Lõunaringkonna

Ringkonnakohus tagaseljaotsusega asjas nr 18-25398-CIV-MORENO (Ameerika

Ühendriikide kohtu otsus) F. U, W. Q, Z. D ja S.N-i hagid M. V, G. Ä, Y. C, Financial

Alliance Ltd. ja Stream Network Advisory Ltd. vastu ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja

32 255 370 USA dollarit. Harju Maakohtu 03.11.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-7240

tunnistati Ameerika Ühendriikide kohtu otsus Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks.

1.2. Hageja sai täitemenetlusest nr 175/2023/942 teada 30.08.2023 teavitusega, mille kohaselt

kohtutäitur tegi ettepaneku vara müümiseks kohtutäituri kontrolli all. 09.01.2024 avaldati

täitemenetluses hageja kinnisvara müügi kohta kinnisasja enampakkumise teade.

1.3. Hageja ei teadnud 08.06.2020 Ameerika Ühendriikide kohtu otsusest asjas nr 18-25398-

CIV-MORENO. Hagejale ei ole kohtumenetluse ja täitemenetluse dokumente kätte

toimetatud. Hageja ei tea, millise lepingulise suhte alusel kostjad Ameerika Ühendriikide

kohtu poole pöördusid, sest hagejal pole kunagi olnud kostjatega lepingulisi suhteid. Seega on

võla sissenõudmine põhjendamatu ja alusetu.

1.4. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse, milles palus täitemenetluse

täiteasjas nr 175/2023/942 peatada. Hagi tagamata jätmise korral võib hageja jääda ilma talle

kuuluvast kinnistust asukohaga XXX-i (registriosa nr XXXXXXX), kuna see võidakse

avaliku enampakkumise korras maha müüa. Hageja palub hagi tagamiseks reguleerida asja

kasutusviisi, kuna see on vajalik olulise (eelkõige varalise) kahju ja võimaliku korteriomandi

müügi vältimiseks.

2. Harju Maakohus edastas 12.02.2024. a määrusega hagi kohtualluvuse järgi lahendamiseks

Pärnu Maakohtule.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus keeldus 13.02.2024. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis

hagi tagamise taotluse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid

menetluskulude puudumise tõttu neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

3.1.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli hagi menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Maakohus selgitas, et

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud

või tasaarvestatud. Maakohus leidis, et hagist pole võimalik aru saada, kuidas on selles toodud

asjaolud seotud TMS § 221 normi eeldustega. Hageja ei ole esile toonud sundtäitmist

välistavaid asjaolusid, mis oleksid aluseks jõustunud kohtulahendi täitmata jätmiseks. Hageja

on hagi põhjendanud sellega, et sissenõudjate nõuded hageja vastu on põhjendamatud ning ei

kuulu rahuldamisele, kuna hageja ei olnud täitemenetlusest teadlik ning talle pole dokumente

2-24-2319

kätte toimetatud. Maakohus selgitas, et kui hageja soovib vaidlustada täitedokumendi

kehtivust (Ameerika Ühendriikide Florida Lõunaringkonna Ringkonnakohtu otsus), siis ei ole

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohane õiguskaitsevahend. Hageja ei ole hagis

tuginenud sellele, et sundtäitmine on lubamatu, kuna nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Seega ei ole hageja sundtäitmist välistavaid asjaolusid hagis esile toonud.

3.2. Praegusel juhul on täitedokumendiks kohtulahendiga tunnustatud ning täidetavaks

tunnistatud nõue. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, kus jõustunud kohtulahendiga

lahendatud vaidlus avatakse uuesti täitemenetluses. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel

esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi asjaolusid, mis on tekkinud pärast

täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.

3.3. Neid asjaolusid arvestades on hagi perspektiivitu, kuna sellega ei ole võimalik

kohtulahendi tühistamist saavutada.

3.4. Hagi tagamise taotluse kohta selgitas maakohus, et kuna hagi on perspektiivitu, tuleb ka

hagi tagamise taotlus kohaselt hagi tagamise eelduste puudumise tõttu rahuldamata jätta

(TsMS § 377).

3.5. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda, kuid kostjatel

menetluskulude puudumise tõttu neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagi

menetlusse.

4.1. Määruskaebuse väidete kohaselt keeldus maakohus ekslikult hagi menetlemisest. Hageja

kordas määruskaebuses hagiavalduses esitatud väiteid. Kuna hageja ei teadnud

kohtumenetlusest, millega Ameerika Ühendriikide Florida Lõunaringkonna kohus hageja

vastu suunatud nõude rahuldas ning ei ole kätte saanud ka täitedokumente, mille alusel nõuet

täidetakse, siis on sundtäitmine põhjendamatu. Hageja väitel ei ole tal kostjatega kunagi

lepingulisi suhteid olnud. Hageja selgitas, et sai kogu toimunud menetlusest teada alles

20.09.2023 täitemenetluse nr 175/2023/942 kaudu ehk kolm aastat pärast esialgse otsuse

tegemist ning üle kahe aasta pärast otsuse täidetavaks tunnistamist. Seega ei saanud hageja

oma huve ja õigusi kohtumenetluses kaitsta. Seetõttu on äärmiselt ebaõiglane jätta hageja ilma

talle kuuluvast kinnistust kohtulahendi alusel, mis on tehtud kolmandas riigis ning millest

hageja sai teada üle kolme aasta pärast otsuse tegemist.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS §

663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659)

tulenevalt neid täies ulatuses ei korda.

2-24-2319

7. Hagiavalduse kohaselt palus hageja tunnistada sundtäitmise lubamatuks täiteasjas nr

175/2023/942, milles on täitedokumendiks Ameerika Ühendriikide kohtu otsus asjas nr 18-

25398-CIV-MORENO.

7.1. Kolleegium selgitab seoses tsiviilasja nr 2-21-7240 menetlusega järgmist. Tsiviilasja nr

2-21-7240 toimiku materjalidest ning asjas tehtud maakohtu määrusest nähtub, et maakohus

kontrollis Ameerika Ühendriikide kohtu otsuse täidetavaks tunnistamise eeldusi ning tuvastas

menetluses, et hagejale on Ameerika Ühendriikide kohtumenetluse dokumendid kätte

toimetatud. Kuna otsuse täidetavaks tunnistamise eeldused olid täidetud, rahuldas maakohus

tsiviilasjas nr 2-21-7240 avalduse ning tunnistas Ameerika Ühendriikide otsuse Eesti

Vabariigi territooriumil täidetavaks. Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-21-7240 jõustus

23.11.2022. Tsiviilasjas nr 2-21-7240 tehtud Ameerika Ühendriikide kohtu otsuse täidetavaks

tunnistamise määrust hageja ei vaidlustanud, kuigi selles menetluses oleks hageja saanud

esitada oma vastuväited otsuse täidetavuse ning oma menetluslike õiguste kohta.

7.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas hagi menetlusse võtmisest

keeldumisel TMS § 221 lg 1 sätete kohaldamisega eksinud ning on õigesti leidnud, et viidatud

sätte kohaldamise eeldused on täitmata. Hageja ei ole hagis tuginenud sellele, et tema vastu

algatatud täitemenetluse aluseks olev nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ei saa taotleda põhjusel, et hageja ei saanud Ameerika

Ühendriikide kohtu otsust või selle täidetavaks tunnistamise määrust kätte. Seega leidis

maakohus õigesti, et hagi on esitatud kujul perspektiivitu.

7.3. Kolleegium märgib täiendavalt, et praeguse asja materjalide kohaselt esitas hageja

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 09.02.2024, milles hageja selgitas, et täiteasjas nr

175/2023/942 müüakse avaliku enampakkumise korras hagejale kuuluvat kinnistut asukohaga

XXX-i (registriosa nr XXXXXXX). Hageja palus täitemenetluse täiteasjas nr 175/2023/942

sundtäitmise hagi menetluse lõpuni peatada. Maakohus jättis hageja hagi tagamise taotluse

hagi perspektiivituse tõttu põhjendatult rahuldamata. Kolleegium selgitab seoses kinnistuga

järgimist. Kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX omanikukannete (II jagu) kohaselt

kuulus kinnistu ajavahemikul 22.08.2014–07.02.2024 hagejale ning 07.02.2024. a esitatud

avalduse alusel on 08.02.2024 uue omanikuna kinnistusraamatusse kantud Violetta Kozlova.

Neist asjaoludest järeldab kolleegium, et hagi esitamise ajaks (09.02.2024) oli kinnistu juba

uuele omanikule ära müüdud ning seega oli täitemenetlus juba lõppenud. Seega esines asja

lahendamise ajal täiendav alus hagi menetlemisest keeldumiseks ning hagi tagamise taotluse

rahuldamata jätmiseks.

8. Eelnevaid asjaolusid arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg

1). Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kostjatel kindlaksmääratavaid menetluskulusid

tekkinud, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

9. TsMS § 372 lg 5 kohaselt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt